Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rootsi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
land, mesoliitikum, paleoliitikum, madalik, skandinaavia, pikemalt, paleoliitikumi, seadmed, kirjan, merepinna, järved, jõed, nest, revolutsioon, loodusteaduste, innovatsiooni, järvede, lapimaa, botnia, mäestik, jääaeg, lääneosa, alale, karvane, ninasarvik, mammut, giganteus, aladele, rooma, hõimud, keisririik, rootsiga, mootorsõidukitea. Euroopa Liiduga. 2003.a. hääletuses keeldusid Rootsi kodanikud Euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb ülemaailmsetel suhetel neutraalseks ning ei ole liitunud NATO-ga nagu teised Põhjamaised naabrid. 8 MAJANDUS Väliskaubandus Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt). Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse). Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal: Saksamaa 10,5%
· Ajalugu o Keskaeg o Suurvõim o Uusaeg o Lähiajalugu · Majandus o Väliskaubandus · Kultuur o Teadus o Haridus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis Vaata ka · Rahvastik o Keeled Rootsi Kuningriik Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu.
..........................................................................................10 Sissejuhatus Valisin Rootsi kuna see on Eestile põhimõtteliselt nagu naaber riik. Rootsi on suur ja iseseisev. Võtsin sellepärast ka, et saada rohkem teada sellest riigist. Praegu tean ainult mõnda asja näiteks : kus ta enam vähem asub, mis on pealinn ja kuidas nimetatakse seal raha. Rootsi Rootsi (rootsi keeles Sverige), ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige), paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi lipp. Rootsi vapp. Rootsi, (punasega märgitud) Rootsi loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on
Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid : (Rootsi lipp) (Rootsi vapp) 1. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist Rootsi Kuningriik asub Põhja Euroopas, Skandinaavia poolsaarel , Balti mere ääres.Pindala on 450 tuhat ruutkilomeetrit . Balti meres talle kuuluvad saared Gotland ja Öland. Mandril Rootsi naabrid on Norra ja Soome , aga kaugel pole ka Taani , Saksamaa ja Balti riigid nad asuvad üle Balti mere . Rootsi ulatuslikul ja mitmekesisel maa alal eraldub selgelt kolm suurt piirkonda : Norrland , Svealand ja Götaland . Suuresti Lapimaaga kokkulangev polaarjoonetagune Norrland on hõredalt asustatud ning kõige mägisem piirkond .
Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale. Rootsis elab peamiselt soomlasi ja rootslasi,ning ka peamiselt eestlasi,kes on Rootsi sisserännanud. Majandus Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt). Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse). Loodustik
.......................................lk 3 4. Majandus.......................................................................................lk 4 5. Rahvastik.......................................................................................lk 5 6. kasutatud kirjandus........................................................................lk 6 Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Rootsi Kuningriik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast rootsi Konungariket Sverige Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi lipp Rootsi vapp
Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuninga vapp. Seega saab ta määrata selle kasutust teiste kuningliku perekonna liikmete poolt, aga ka vapi muudatusi ja lisandeid. ROOTSI VÄIKE RIIGIVAPP. Väiksemat riigivappi kasutab peamiselt Rootsi valitsus ning selle ametid. Nõnda
Sissejuhatus Antud referaadis kirjutasin Rootsi Kuningriigist. Infot sain nii internetist kui ka paari tuttava käest, kes seal maal elavad. Valisin just selle maa, sest Rootsi on päris tihedalt olnud seotud Eestiga ja ka sellepärast, et mu tulevane gümnaasium käsitleb seda maad väga palju. Referaadis on kirjutatud natuke ajaloost, riigikorrast, loodusest, aga ka eluolust ja Rootsi- Eesti sidemest. Üldiseloomustus Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on ühendatud Taaniga Öresundi silla kaudu. Pindala on 449 964 km², mis teeb Rootsist suuruselt neljandal
ROOTSI KUNINGRIIK MILLEST JUTTU TULEB...? Rootsi üldandmed Loodus Kliima Loodusvarad Majandus Kultuur Haridus Rahvastik ja keeled Usk ROOTSI ÜLDANDMED Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaarel Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Riigikeel rootsi Rahvaarv 9 234 309 (2008), Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik Rahaühik Rootsi kroon (SEK) LOODUS Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle
Üladomeen .se Maakood 46 Riigi üldiseloomutsus Stockholmi vapp 4 Elanikke: 765 000 (2004) Geograafiline asend 5 Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) Paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri.
Tähtsamad tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja loodusvarad: hüdroenergia Keskmine eluiga: meestel 79-, naistel 83 eluaastat 3 MAJANDUS Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt). Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse). Telekommunikatsioonid: Rootsi telekom-i turg kasvas intensiivselt kuni 2000.
................................................................................................ 16 16. KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................... 18 ÜLDANDMED Pindala 449 964 km² Rahvaarv Üle 9 miljoni (2007) Pealinn: Stockholm Elanike arv 1 269 100 (2007) Stockholmis Keel Rootsi keel Rahaühik kroon Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Läänes eraldab Rootsit Norrast mäeahelik. Läänemere põhjaosas ulatub Rootsi (sarnaselt Soomega) Botnia laheni
eeskujuks paljudele teistele s.h ka Eestile. Eks me olemegi ennekõike pärast taasiseseisvust just alt üles Rootsi poole vaadanud ning üritanud pea igal sammul neid järgida. Järgnevalt olengi oma töös välja toonud üldisemad faktid Rootsi ja tema majanduse kohta ning Eesti ja Rootsi majandussuhete kohta. 3 1. ROOTSIST ÜLDISELT Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas ning on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Riigi pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 428 100 (2011) Pealinn: Stockholm Ametlik keel: rootsi keel (de facto) Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Riigikord: parlamentaarne Monarhia Haldusstruktuur: 21 lääni, 289 KOV-i Rahvastiku tihedus: 20,8 in/km2 Riigipea: kuningas Carl XVI Gustav Valitsuse juht: Fredrik Reinfeldt
Rootsi Anastassia Krasulina 11A klass ROOTSI KUNINGRIIK ROOTSI KUNINGRIIK paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga . Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Bontia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland
Ka Teises Maailmasõjas oli Rootsi neutraalne. Peale Teise Maailmasõja lõppu oli Rootsi jällegi majanduslikult ja poliitiliselt soodsas olukorras ja tema tööstus väljaspool konkurentsi. Kiires tempos viidi läbi tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Jätkus tööstus ja pangakapitali liitumine ja kontsentreerimine, loodi põllumajanduslikke suurfarme. Rootslased hakkasid aktiivselt tegutsema LääneEuroopa majandusrühmitustes. 1949.aastal pärast Skandinaavia kaitseliidu loomise katset deklareeris Rootsi, et tema ametlik välispoliitika on "olla vaba liitudest" mitte liituda sõjalispoliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal. Seda poliitikat järgib Rootsi kuni tänaseni. 1 rootsi kroon SEK=100 öör Pealinn Stocholm Riigi kaart GEOGRAAFIA JA RAHVASTIK Rootsi pindala on 449 964 km², mistõttu on tegemist Euroopas suuruselt neljanda riigiga. Umbes pool
Riigi üldiseloomustus. Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Looduslikud tingimused: Pinnamood Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.
kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 m üle merepinna. *Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi * Kui mitte arvestada edelaosa mõningaid tammikuid ja põhjaosa tundrapaljandikke, kuulub soome Põhja okasmetsavööndisse. Metsad võtavad enda alla ligi 70 % riigi territooriumist. Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose
Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärvi kultuur Soome vanim arheoloogiline kultuur 7.-4- aastatuhat eKr;
1. Lühidalt Rootsist Rootsi, ametliku nimega Rootis Kuningriik, paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega, millega ühist riigipiiri on 586 km ning läänest Norraga on ühist riigipiiri 1619 km. Lõunast piirab teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerakki väin. Rannajoon on 3218 km pikkune ning maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 ,
Maailma Merendusülikool- rahvusvaheline kõrgkool, mis loodi 1983. aastal Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja Rootsi valitsuse heakskiidul. Merendusülikool asub Rootsis Malmös.Õppetöö toimub sealses ülikoolis inglise keeles. Malmö kõrgkool-Kool avati 1998. aastal, mil linna juhtivad figuurid otsustasid Malmö tööstuslinnast intellektuaalseks keskuseks muuta. Stockholmi Ülikool-See on Skandinaavia üks suurimaid ülikoole.Kõrgkoolina asutati see 1878. aastal nime all Stockholms högskola, ülikooli staatus saadi 1960. aastal. Stockholmi ülikool on vanuselt neljas riiklik ülikool Rootsis. Umeå Ülikool-1965. aastal asutatud Umeå Ülikool on Põhja-Rootsi vanim ja suurim ülikool. Uppsala Ülikool- riiklik ülikool Uppsalas Rootsis. 1477. aastal asutatud Uppsala Ülikool on Skandinaavia vanim ülikool. Seoses reformatsiooniga 1520
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale
Ka Teises Maailmasõjas oli Rootsi neutraalne. Peale Teise Maailmasõja lõppu oli Rootsi jällegi majanduslikult ja poliitiliselt soodsas olukorras ja tema tööstus väljaspool konkurentsi. Kiires tempos viidi läbi tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Jätkus tööstus- ja pangakapitali liitumine ja kontsentreerimine, loodi põllumajanduslikke suurfarme. Rootslased hakkasid aktiivselt tegutsema Lääne-Euroopa majandusrühmitustes. 1949.aastal pärast Skandinaavia kaitseliidu loomise katset deklareeris Rootsi, et tema ametlik välispoliitika on "olla vaba liitudest" - mitte liituda sõjalis-poliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal. Seda poliitikat järgib Rootsi kuni tänaseni. 1 rootsi kroon SEK=100 öör Rannar Jantson Pealinn Stocholm Riigi kaart Rannar Jantson
1. Riik 1.1. Rootsi Kuningriik - geograafiline asend Rootsi Kuningriik(Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. 1.2. Rootsi Kuningriigi kaart suuremate linnadega(a), vapp(b) ning lipp(c) (c) (b) (a) 1.3. Haldusjaotus Rootsi jaguneb 21 lääniks ja 289 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks).
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel
Skandinaavlased keeleteadlaste ja arheoloogia andmetel Essee Esimest korda olevat Skandinaavia nime ehk Scatinaviat maininud Plinius Vanem ,,Naturalis historias" (1. sajand p.Kr), milles ta kirjutas Jüütimaal ehk tänapäeva Taanis asuvatest saartest, mille suurimat saart nimetas Scatinaviaks. Selle all võis ta pidada silmas Skånet Skandinaavia poolsaare lõunaosas, kuid kindlat tõestust sellele ei ole leitud. Samuti kirjutas Jüütimaa saartest 2. sajandil elanud geograaf Ptolemaios oma teoses ,,Geographia" kolmest
PÕHJAMAADE KUNST skandinaavia • kitsamas (geo)tähenduses rootsi ja norra (riike mille territooriumi põhiosa asub skandinaavia poolsaarel) • laiemas (kultuur ja keel)tähenduses nim skan. Rootsit, taanit ja norrat (või maid kus kõneldaks epõhjagermaani ehk skan. Keeli lisak nim ) nime päritolu • teadaolevalt kasutas nime skandinaavia esimest korda Plinius Vanem (vana rooma riigiametnik, sõjaülem, ajaloolane ja kirjanik) pilnius hukkus vesuuvi purske ajal • 1.saj. Pkr oma teoses „looduslugu“ pilnius kirjutas et teisel poole jüütimaad asub väin nimega Kattegat(codanus)mis on täis saari suurim neist kandev nime Scatinavia. ... eelajaloonine kunst • mandrijä tagnemise järel asusid skainaaviia poolsaare lõuna poolt kütid-korilased kelle
grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased. Haldusstruktuur: 20 maakonda, 415 valda ja 113 linna Linnad: · Helsingi - 571 100 elanikku · Vantaa - (193 900) · Tampere - 207 800 elanikku · Turu - 174 900 elanikku · Oulu - 131 900 elanikku · Lahti - 99 600 elanikku · Kuopio - 91 100 elanikku · Jyväskylä - 85 100 elanikku · Pori - 76 300 elanikku Lipp Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II (1170 1241) aegadest, kes kuuldavasti nägi risti ilmuvat taevavõlvile ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all. Soome riigilipuna kehtestati sinine rist valgel taustal 1863. aastal, s.o samal ajal, kui soome keel tunnistati riigikeeleks. Sinine värvus tähistab Soomet kui järvedemaad, valge lund, mis sajab maha viieks kuuks aastas.
o 8.1 Eksport o 8.2 Import o 8.3 Vaata ka * 9 Ajalugu o 9.1 Esiajalugu o 9.2 Muinas-Eesti o 9.3 Vana-Liivimaa o 9.4 Rootsi Kuningriik o 9.5 Venemaa Keisririik o 9.6 Iseseisvus o 9.7 Teine maailmasõda o 9.8 Nõukogude okupatsioon o 9.9 Tänapäev * 10 Kultuur o 10.1 Kirjandus * 11 Sport o 11.1 Vaata ka * 12 Teised Eestist * 13 Vaata ka * 14 Viited * 15 Välislingid [redigeeri] Nimi Next.svg Pikemalt artiklis Eesti nimi teistes keeltes Eesti nimi esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega Ostiatoi. Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiiks kutsutavat rahvast. Järgmisena mainib Eestit Mithridates (80 eKr) kujul Osericta. See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi
Vappi kasutati ka Soome keisririigi ametliku sümblina.Arvatakse.et lõvi pärineb Folkungi majast,nagu ka Roosti vapil.Kaks erinevat mööka on sarnased Karjala vapil olevaile.Kaardus sasbel lõvi jalgade all tähistab poliitilist olukorda perioodil. Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus.Üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi ,aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust. Soome rahvuslipul on valgel taustal sinine Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on nihutatud lipuvarda poole. Sinine värv sümboliseerib järvi ja taevast ning valge sümboliseerib lund ning valgeid Soome öid. Peale Soome iseseisvumist 1917. aastal korraldati konkurss lipu kujunduse valimiseks. Mitme variandi seast kinnitati lõpuks 29. mail 1918 praegune sini-valge Taani lipul Dannebrogil põhinev kujundus. Soome rahvuspuu on kask. Soome rahvuskivi on graniit. Soome rahvusloom on karu. Soome rahvuskala on ahven. Soome rahvuslind on luik.
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viivad Rootsi ja Taani kuningad läbi re
KALAMAJA PÕHIKOOL 9. kl Stella Loodus Norra Kuningriik Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg
Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart. Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. 4 ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/km2 President: Tarja Halonen
Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. 4 2 ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2 President: Tarja Halonen
annaabi.ee 
