asjaoludest eristub madalikul ligi 20 liiki mineraalmulda. Tooraineks on läänemaal lubjakivil paiknev moreenist koosnev pinnakate, mille mereveed on läbi pesnud ning seeläbi teda vaesustanud. Siinkandis valitsevadki mineraalmullad 58% ja soomullad 27%. Läänemaa tüüpiliseks maastikuks on ka niidud, mis on tuntud oma liigirikkuse ja mitmekesisuse poolest. Siin esineb rannaniite ja karjamaid, luhtasid ja puisniite, kuivi ja liigniiskeid niite. Eesti suurimad roostikud asuvad just Läänemaal. Martti Kask 28.05.2012
10 Rannajoone kaardistuse problemaatika Rannajoon aluseks mitmete seaduste sätetele Loodus versus seadus kas põhikaardi rannajoone definitsioon vastab seadustele? seaduste definitsioonid ebamäärased või eksitavad: tavaline veeseis maakatstri kaardil olev rannajoon seadus lähtub vaid selgest rannajoonest, kuid väga palju on Eestis kohti, kus rannjoont on võimatu määrata (roostikud, õõtsikud, pikad lauged rannad jne) rannajoone kaardistamine lähtudes ainult seaduste vajadustest on finantsiliselt ja füüsiliselt problemaatiline digitaalkaardi ja paberkaardi täpsuse erinev loogika Rannajoone kaardistamise metoodika säilima peab määramise objektiivsus ning täpsus 11 Rannajoon vanadelt kaartidelt 12 Rannajoon vanadelt kaartidelt
Emajõe-Suursoo kaitseala Asukoht: Tartumaa Pindala: 221 km² Kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Jõgeva- Tartu regioon Külastuse korraldaja: RMK Ajalugu Riiklik looduskaitse 1918 1997. a alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2004. aastast Natura 2000 linnu-ja loodusala Väärtused Põhiväärtusteks on elupaikade mitmekesisus ja Emajõe suur deltasoostik Erinevad sootüübid, soosaared, roostikud, jõed ja järved, neid ümbritsevad metsamassiivid Emajõe Suursoos kasvab kümmekond ohustatud taimeliiki - siberi võhumõõk (Iris sibirica), kiirjas ruse (Bidens radiata), villane katkujuur (Petasites spurius), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe) jt. Veelgi suurem on kaitsealal leiduvate haruldaste linnu- ja loomaliikide arv. Väga esinduslik on soostiku kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad, suur-konnakotkad ja
Ajaloost Eksisteeris Sakala näol juba muinasajal Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu mägi Idaosas suurim Eesti siseveekogu Võrtsjärv Vooremaastik, sood, metsad, roostikud Looduskaitsealasid 12%, neist suurim Soomaa Rahvuspark Taimestik Katavad peamiselt metsad 45,2% Esikohal kuusesegametsad, kaasikud Valitsevad puuliigid mänd, kuusk, kask Veetaimestik on laialt levinud pilliroog, järvekaisel, hundinui, tarnad Levikud on aruniidud, arupuisniidud Loomastik Palju ulukeid põder, metskits, metssiga jmt. 36 liiki kalu sh. haug, koha, latikas Haudelindudest nurmkana, kodutuvi, kiivitaja ja valgetoonekurg Loodusväärtuslikud kohad
Viljandi maakond 1. Viljandimaa asukoht, linnad: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla. 2. Viljandimaa looduslik omapära: Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. 3. Maakonnakeskus (tutvusta pikemalt): Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas.
milles on esindatud kõik Eesti rannatüübid. Nende rannatüüpide kujunemisele on alguse pannud liustikujää lõuna-kagusihilisel liikumisel tekkinud kulutusnõod. Selle pika ja käärulise rannajoone tõttu on rannavööndeil madalikul suur ulatus, mis loovad mitmekesise maastikumustri. Ala keskosa on muutnud erilaadseks Eesti ainukesed suuremad lääne- idasihilised Matsalu ja veidi väiksem, kirdeosas järvestunud Haapsalu laht, mille rannanõlval ning rannal kasvavad Eesti suurimad roostikud ning mis on ühtlasi ka ulastuslikud linnualad (Arold 2005). Joonis 2. Matsalu laht ja Haeska rannaniit 4. Kliima Kuna Läänemeri on kliimaolude suurim põhjustaja Eestis, on Lääne-Eestis temperatuuri kõikumised väiksemad kui sisemaal ning kliima pehmem, sellepärast, et meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui õhk. Üldine vegetatsiooniperiood, s.o ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle 5 kraadi Eestis keskmiselt 170 - 180 päeva; mai algusest septembri lõpuni
ka Eestis. Eesti suurima (samuti Euroopa ühe suurima) Matsalu märgala biomassitoodang on näiteks ~10 t/ha aastas. Pilliroog on kasvatatav ka kunstlikel märgaladel, kus nende produktsioon on kuni kahekordne, võrreldes looduslike märgaladega. Suurim roolaam Eestis paikneb Lääne maakonnas Matsalu lahe idaosas, Kasari jõe suudmealal olles 3000 ha pindalaga. Läänemaal on roostike ka Haapsalu lahe idaosas, Sutlepa meres, Kasse- ja Heinlahes. Suuremad roostikud paiknevad veel Saaremaa lõuna- ja kagurannikul ning Saaremaa ja Muhumaa vahelistel rannikutel. Võrtsjärvele on roostik iseloomulik kogu rannajoone ulatuses, laialdasem on see jõgede suudmealadel, tuulte eest kaitstud läänerand on tugevamini roostunud. Sisemaa suurimad roostikud paiknevad Peipsi ja Lämmijärve kaldavööndis ning Alam- Pedja looduskaitsealal. 3. Rooplaat Pillirooplaat ehk roliit on soojust ja heli isoleeriv jäik ehitusplaat, mida valmistatakse naturaalsest pilliroost
d ja Haap s alu. Lään e Ee sti mad alikule on iseloo m ulikud niidud ja p uisniidud . Rannikuläh e d a st e s piirkond ad e s on üsna laialt levinud loop e al s e. d Sag eli kasvab loodud el kada stikke. Matsalu roostikud ja luhad on ainulaad s e d kogu L ääne m e r e ümbru s e sMullad . ei ole põllupida mi s e he k sad , vaban e s ju maa alles hilise s ge ol o o gilis e s minevikus m er e alt ja se et õttu on ae g mulla tekkimis e k s olnud Tihedam asustus PärnuJaagupi ja Lihula lühike.
3 ASUKOHT JA PINNAMOOD Viljandi maakond paikneb Kesk-Devoni ladestikul, Eesti Vabariigi kesk- ja lõuna osas. Viljandimaa piirneb põhjas Järva, läänes Pärnu, kagus Valga, idas Tartu maakonnaga ning lõunas naaberriigi Lätiga. Suur osa Viljandimaast paikneb Sakala kõrgustikul, kus on sügavad ürgorud, neist tuntumad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneosas on suurte jõgedega ja ulatuslike soodega maa-ala, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha huvitavat vooremäestikku. Kõrgeim koht merepinnast on Rutu mägi 146 m. Suurim looduskaitse all on Soomaa Rahvuspark 370 km². Mis rajati aastal 1993 Eesti suuremate soode, metsade ja lamminiitude kaitseks. Soomaal võib lume sulamisel veetase tõusta üle viie meetri. Kohalikud inimesed kutsuvad omapärast tingitud regulaarset suurvett viiendaks aastaajaks.
nende ökoloogilise, teadusliku, majandusliku, kultuurilise ja puhkemajandusliku rõhutamiseks. Ramsari konventsioon määratleb märgaladena soid ja veealasid(nii looduslikke kui kunstlikke, nii mageda kui soolase veega, nii ajutisi kui ka alalisi, nii seisu-kui vooluveelisi), kaasa arvatud kuni 6 m sügavune meri (Primack jt., 2008). Eestis pakuvad peale soode märgaladena huvi rannikumeri, rannaniidud ja-roostikud ning rannikujärved ja siseveekogud (jõed, järved ja veehoidlad) koos luhaniitudega (Kuresoo, 1998). Seisuga 1. september 2007 kuulus konventsiooniga kaitstud rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 1675 märgala kogupindalaga 150 miljonit hektarit. 155 riiki, mis on Ramsari konventsioonile alla kirjutanud, on nõustunud kaitsma ja säilitama oma märgalaressursse ning esitama rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja vähemalt ühe ala (Primack, 2008)
lavamaad: valdavalt paesel aluspõhjal asuvad alad. Harju lavamaale on iseloomulikud soostunud piirkonnad ja karstid pinnavormid, mis on tekkinud maa-aluste koobaste sisselangemisel. Maa all aegade jooksul kujunenud koopaid ning maa-aluseid jõgesid, mis siin-seal pinnale välja jõuavad või siis jälle ära kaovad. Viru lavamaale on Põhja-Eesti rannikumadalik: Ontika Põhja-Eesti pankrannik Kuimetsa Uhaku I.2 Lääne-Eesti: iseloomulikud rannaniidud ja roostikud, samuti viirsavitasandikud. Suuremat osa Lääne-Eestist hõlmab Lääne-Eesti madalik kunagine tasane merepõhi, mida nüüdseks katavad metsad ja sood ning puisniidud ja rannakarjamaad. Rannajoon on pikk ja sakiline, Matsalu lahe roostik ning muudki kaitsealad. Pärnust lõuna poole Liivi lahe rannikumadalik kuni Lätis Riiani välja. Sellele iseloomulikemateks loodusvormideks on liivaluited ja nende taha jäävad madalamad soostunud alad.
Kaugele maismaasse ulatuv pikk ja kitsas Matsalu laht on kaitstud tugevate tuulte ning tugeva lainetuse eest, see võimaldab taimedel tihedasti asustada peaaegu kogu lahe põhja. Matsalu laht on Eesti rannikumere üks taimestikerikkamaid. Taimestiku rohkuse tingivad head valgustingimused,sest laht on madalaveeline. Taimeliigi levikul mängib suurt rolli ka põhja iseloom. Taimeliigid : Kõige idapoolsemal,mageveelisel madalamal alal on mudasel põhjal levinud tihedad liigivaesed roostikud(Phragmites australis).Laikudena kasvavad ka kõrkjad (Scirpus lacustris). Samuti esineb ka ahtalehine Hundinui(Typha angustiifolia) ja kollane Vesikupp (Nuphar luteum). Mudasel liivsavil 0,5-1m sügavusel leidub ka Kaelus-penikeel(Potamogeton perfoliatus)ning piiratud alal esineb omapärane kammpenikeele ja haneheina.Haneheinale iseloomulik, merepõhjal roomav,sõlmekohtadest juurduv vars puudub.Taime varred on õrnad ning peenikesed.
harilik kadakas, mille tihedus sõltub majandamise intensiivsusest. (Luhamaa, H. jt. 2001.) Rannaniidud Rannaniidud tekivad madalatele merekallastele, kus merevee ja karjatamise mõju tekitavad soolalembesed taimekooslused. Olenevalt mere kaugusest võib taimestikus eristada kolme vööndit. Subsaliinsed taimekooslused asuvad hüdrolitoraalis. See ala on alaliselt või pikka aega üle ujutatud ning taimede alumised osad on alaliselt vees. Subsaliinsetel rannaniitudel on tavalised roostikud, meri-mugulkõrkja või kareda kaisli kooslused ning peaaegu taimkatteta paguveerannad. Veidi kõrgemal, kuid ikkagi merevee otseses mõjualas on saliinne rannikuvöönd. Siin on kõige tavalisemad rannika-tuderloa, punase aruheina ja hariliku pilliroo taimekooslused. Tavapäraste põllumajandustavade hülgamise tõttu on pillirooalad jõudsalt laienenud. Kõrgematel aladel, kuhu merevesi jõuab vaid suurte tormide ajal, on
rändepeatusaladest üheks suurimaks. Matsalu arvati rahvusvahelise märgalade kaitse konventsiooniga (Ramsari) rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka juba nõukogude perioodil. · Praeguseks on Eestis kinnitatud 10 Ramsari ala ning lisandumas on veel kümmekond. Matsalu looduskaitseala hõlmab 476,4 km² suuruse maa- ja veeala, mille moodustavad Matsalu laht koos sellesse suubuva Kasari jõe deltaga ning neid ümbritsevad kooslused: luha- ja rannaniidud, roostikud ja puistud ning lahega piirnev Väinamere osa rohkem kui 40 saarega. Tänan tähelepanu eest !
vahelduvad rannaniidud ja kadastikud salumetsade ning puisniiduga. Põhja pool on põhiliselt männimetsad, kohati leidub ka soid ja lodusid. Emmaste vallas asuvad Sepaste ja Tilga maastikukaitsealad ning osa Tihu maastikukaitsealast. Mets on Hiiumaa peamine rikkus. Emmaste 19700-st hektarist on ligi 13000 metsa ja võsa all, haritavat maad on jäänud ainult 3300 ja rohumaad 1600 hektarit. Metsad kasvavad peamiselt saare keskosas. Liivase mereranna ääres kasvavad roostikud ja igal pool on liigirikas taimestik. Kevad algab Emmastes varem kui mandril, kuid talv on pikem ja soojem ning talv pole merelise kliima tõttu väga karm. 2.3 Meremajandus Hiiumaa ringteest on valla piires osa Suuremõisa-Emmaste ja Emmaste-Luidja maanteest. Sõrul on sadam, mille kaudu toimub Hiiu- ja Saaremaa vaheline otseühendus. Uusi tootmisüksusi on rajatud Emmastesse, Jausu, Leisu, Metsalaukale ja Riidakülla. Suurimad tööandjad on avalik sektor ja mitu väikeettevõtet
Rahvastik: ca 54 500 elanikku kellest ca 30 000 elavad maal Eestlasi on ca 51 000, muudest rahvustest on enam venelasi (ca 2000), soomlasi (ca 500). Keskus: Viljandi linn, elanikke ca 19 600 Teised linnad: Mõisaküla, Võhma Loodus Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Kõrgeim punkt merepinnast: 146 m Rutu mägi Metsasus: 45,2% Valitsevad puuliigid: mänd, kuusk, kask, hall lepp Loomad: 2004. a. loendati järgmisi ulukeid: põder 950, punahirv 40, metskits -3650, metssiga - 1000, karu 25, hunt 8, ilves 46, kobras 1100 Sademed: ca 733 mm aastas Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas
Jahvatatud heina saadakse põletada samades kolletes, kus põletatakse jahvatatud puitu, sütt, turvast. Kui teha hein graanuliteks, siis vöhenevad kulutused põletuseadmetele, katlaruumidele ja kütmisele. PILLIROOG- pilliroo kasutamine on otstarbekas võimalus kasutada suuri roovälju energia tootmiseks. Järved ja merelahed on viimastel aastatel muutunud toitaineterikkamaks ning seetõttu on roostike kasv kiire. Vanad roostikud laienevad keskmiselt üks meeter aastas. Eestis on hinnatud roostike kogupindalaks üle 27 000 ha. Energia tootmise seisukohalt on oluline, kui suur on saagikus ja taimeosade keemiline koostis. Pilliroo biomass sõltub selle vanusest ja struktuurist, veetasemest ning muu taimestiku rohkusest ja kasvutingimustest. Kui lähtuda, et Eestis on kasutamata maad 283,5 tuhat hektarit ja meie looduslike rohumaade produktsioonitase on 7,3 t/ha biomassi (märgkaalus), siis moodustaks kasutamata maalt
risoomid. Pinnasesse kinnituvad nad risoididega. Nad paljunevad eostega nagu sõnajalgtaimed. Erinevalt sõnajalgtaimedest areneb eosest eellniit. Taimed looduses ja inimese elus Taimede kasvuks vajalikud tingimused: valgus (fotosüntees), kliima. Taimekooslused on ühel maa-alal elavad taimed (niidud, metsad, põllud, sood, veekogud). Taimekooslused jagunevad liigirikasteks (puisniit) ja liigivaeseteks (kuusikud, roostikud). Kalad Hingamiselundkonna ülesanne on rikastada verd hapnikuga. Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru pärak. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eritamine. Vereringeelundkonna ülesandeks on toitainete ja hapniku viimine keha rakkudeni ning jääkainete ja süsihappegaasi viimine eritus elunditeni. ninaava lõpusekaas küljejoon
Tihedamassse roostikuossa hoiab hüüp. Nimetamata ei saa jätta ka loo-loorkulli, sageli võib kohata toiduotsingul viibivat merikotkast. Üldse pesitseb roostikus rohkem kui 8000 paari linde (Miilmets, 1981). Talvel käib roostukus väikelindudele jahti pidamas euroopa väikseim kakuline, värbkakk (Kumari, 1985) Imetajatest on roostikes arvukamad närilised, suurematest loomadest on pidev külaline metssiga. Metssiga otsib kaldalähedastes roostikes taimejuuri, putukaid ja tigusid. Roostikud on metssigade meelispaik sest siin on inimese häiriv mõju väike (Haberman, 2003). Kiskjatest on tähtsamad kärp, mink, rebane ja kährikkoer, kelle toidubaas roostikus sõltub mügri, lindude ja näriliste arvukusest (Kumari, 1985). Alal tervikuna võetult domineerib kaaluliselt piklik jõekarp, biomassi kaalu osas, aga vesikakand. Põhjaloomastikus leidub veel ka surusääsklaste vastseid, väheharjasusse,
Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend 3. Geoloogiline ehitus 4. Kliima ja -diagrammid 5. Mullastik 6. Taimkate ja loomastik 7. Mõningaid Mato Grosso platool elavaid loomi (pildiseeria) 8. Kasutatud kirjandus/ internet 3 Sissejuhatus "Mato Grosso piirkonnas vahelduvad korrapäratult ürgmets, rohtlad, sood ja roostikud. Sellepärast elab seal lähestikku eri ökosüsteemidele iseloomulikke loomi suurim loomastiku vaheldusrikkus kogu Ameerikas," kirjutatakse ühes lastele mõeldud geograafia entsüklopeedias. Oma referaadis püüan ma mitmesugustes raamatutes, teatmeteostes ja internetis leiduvat informatsiooni kogudes selgusele jõuda, missugused asendi, kliima ja veel mõningad tingimused selle koha eespool kirjeldatud suurele hulgale taimedele ja loomadele on
eesmärgid ning kaasatavad organisatsioonid. Koostatakse tegevuskava, mille eesmärk on kaitsta keskkonda. ( näide: kliimapoliitika põhialused 2050, kliimamuutustega kohanemisega arengukava 2030) (EL näide: loodusliku mitmekesisuse strateegia 2020) ÕPI KINDLALT SELGEKS kaitstava loodusobjekti tüübid RAHVUSVAHELISED LOODUSKAITSELISED KONVENTSIOONID Ramsari konventsioon märgalade kaitse ( rõhuasetus veelindude elupaikadel) näiteks rannikumeri, rannad, roostikud, järved, jõed, veehoidlad CITESi konventsioon ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (nahk, luu, karbid, suveniirid, ehted, ravimid) BERNi konventsioon EUROOPA looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon (lendorav, nahkhiired, karu, hunt, ilves, harilik siil, orav) BONNi konventsioon rändeeluviisiga loomade kaitse ( angerjas, nahkhiired, vaalalised)
suuremõõtkavalisi ortofotosid. Topograafiline kaart kujutab maa pinda mingis kartograafilises projektsioonis vähendatult ja üldistatult. Kaartide koostamiseks kasutatakse väiksemas mõõtkavas ortofotosid ja kosmosest tehtud salvestusi. Topograafilistel kaartidel kujutatakse kõiki olulisemaid maastikul esinevaid nähtusi ja objekte: • veekogud (meri, järved, jõed, ojad jm) • taimkatte elemendid (metsakooslused, sood, niidud, roostikud jm) • pinnakatte elemente (liivikud, kivised alad jm) • reljeef (tavaliselt samakõrgusjoonte abil) ja üksikud pinnavormid • asustussüsteem (linnad, külad, hoonestatud alad, üksikud majad jm) • teede- ja muud ühendusvõrgud • majandustegevuse objektid (tehased, karjäärid, settebasseinid, üksikud objektid kuni valgusfoorini välja) • haldus- ja elukorralduse seisukohalt muud olulised piirid (nt looduskaitsealad) Topograafilisel kaardil on kolmekordne raam:
mille kivid veeti kohale Häädemeeste ja Kihnu randadest. Mõlema muuli pikkuseks kujunes pisut üle kahe kilomeetri. Pärnu sümboliks on kujunenud jõe vasakul kaldal asuv muul. Muulil on romantiline oreool armastajate jalutamispaigana, samas enne muulile minemist kontrolli veetaset! Aeg-ajalt jääb muul tervikuna vee alla, kuid madala veeseisuga on näha isegi varasema puitmuuli postide otsad. PÄRNU RANNANIIDU LOODUSKAITSEALA Linnurohked rannaniidud ja roostikud ääristavad Pärnu liivast mereranda peaaegu kogu linna ulatuses. Nende ohustatud ja haruldaste taimeliikide ja koosluste ning rannaniitude, rannikulõugaste ja liikuvate rannikuluidete kui väärtuslike elupaikade kaitsmiseks on loodud Pärnu rannaniidu looduskaitseala (al 1958). Kaitseala rannaniitudest on enim niiduilmelised Vana-Pärnu ja Raeküla linnaosas paiknevad rannaniidud. Kuivemal Vana-Pärnu niidul on hooldamine ja niitmine
2 taimkate (roostikud) kr; automorfsed horisondid T > 30 cm
-Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. _Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. Unikaalsed elupaigad ja ökosüsteemid Eestis: _Rannikumeri (sügavusega kuni 6 m) _Rannikujärved _Rannikualad: rannad, laiud, rannaniidud, sooniidud, roostikud _Siseveekogud: jõed, järved, veehoidlad, luhad _Sood: sooniidud, allikasood, madalsood, siirdesood, rabad Märgalade funktsioonid: _ Veekontroll _ Põhjavee tagavara _ Rannajoone kindlustamine ja tormi kaitse _ Setete ja toitainete kinnipidamine ja eksport _ Kliimamuutuste leevendamine _ Vee puhastamine _ Loodusliku mitmekesisuse allikas, reservuaar _ Märgalade saadused _ Virgestus ja turism _ Kultuuriline väärtus
veekogude perioodiliste üleujutuste piirkonda. Eristatakse liigirikkaid, liigivaeseid ja allikalisi.Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad 3.Üleujutatavad rohumaad: jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud (ehk luhad) ja lammiroostikud ning rannikul rannarohumaad (saliinsed, suprasaliinsed ning roostikud) 4.Kultuuristamisest mõjustatud rohumaad: kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. 5.Puisniidud: niidetavad hõredad looduslikud puistud. Maastiku-tüüp, mida võib leiduda peaaegu kõikides rohumaatüüpides (aru-, lammi-, soostunud, soopuisniidud jne.). 6.Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad
Väosse teine, prügipõletusel põhinev koostootmisjaam ja hakata Kunda tsemendiahjus põletama jäätmekütust, mis tähendaks, et aastas võiks vaja minna isegi 460 000 olmejäätmeid ( nt. Olmejäätmeid tekkis Eestis 2006. aastal 487 000 t, sellest 370 000 t ladestati prügilatesse, taaskasutati 93 000 t (sealhulgas pakendeid 44 000 t) ja omakäitlus kodumajapidamistes oli 24 000 t.). Põhiosa põllumajanduses tekkivast biomassi ressursist moodustavad põhk, loomasõnnik ja roostikud. Potentsiaalsed kasutajad peaksid asuma suurte viljakasvatusfarmide läheduses. Eesti kõigis looma- ja linnufarmides tekkis 2006. aastal 2 099 189 t sõnnikut. Sellest toodetud biogaasi primaarenergia maksimaalne hulk aastas võiks olla 400 GWh. Suuremaid sea- ja linnufarme, kus biogaasi tootmine ka majanduslikult põhjendatud oleks, on meil 50 ringis, kuid puudub info selle kohta, kui suur osa sõnnikust nendes toodetakse. Bioenergeetiliselt sobivatest roostikest asub Eestis 42% Läänemaal.
tootja ei saaks toetust, mida saavad tootjad kvoodiga riikides. · Looduslikud heintaimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgalad Loodushoiu eesmärkidel niidetavate maa-alade biomass sobib kasutamiseks eelkõige väiketootmises kas biogaasi tootmiseks või põletamiseks. Meie järved ja merelahed on viimastel aastatel muutunud toitaineterikkamateks ja roostike kasv on kiire. Soomes on seda näha Ahvenamaalt kuni Lapimaani välja. Vanad roostikud laienevad keskmiselt üks meeter aastas. Nende biomassi kasutamine oleks kasuks kõigile. Pilliroo kasutamine energia tootmiseks on otstarbekas võimalus kasutada suuri roovälju ja seetõttu seda valdkonda agaralt uuritaksegi. Üks roostikustrateegia osa on välja selgitada, kas pilliroog sobib bioenergia tootmiseks. Täpsustamist vajavad koristuse ja transpordi ahelate korraldmine, koospõletusmaterjalide ja põletuskatsete läbiviimine. Niitmiskatsetes
aga ka kõik Vahemere turismilinnad ning Euroopa suurlinnad) 6. Vaba aja veetmise võimalused (restoranid, teatrid, kasiinod, kaubamajad, tervisekeskused, ilusalongid) 9. Millised on Eesti loodusturismi ressursid ja väärtused? - suur vaheldusrikkus pinnavormides, taimestikus, ilmastikus. - hõre asustustihedus - geograafiline asend - pikk rannarajoon - palju erinevaid looduslikke kooslusi (metsad, sood, roostikud) - üle 1000 järve - palju erinevaid looma- ja linnuliike - loodus huvilistele kergesti ligipääsetav - neli eriilmelist aastaaega - maailma rikkaima kooslusega puisniidud Eesti looduses leidub palju haruldusi- seda nii looduslike liikide kaupa (orhideelised – 36 liiki, mida mujal ei kasva) või siis kindlate sihtgruppide jaoks (näiteks hundid-karud Saksa turistile). Eesti on üks parimaid paiku rändlindude vaatlemiseks, loodus on huvilisele
Pilliroog õitseb suve lõpul ja nii ei saa tema viljad enne talöve tulekut küpseks. Taim levib peamiselt pikkade risoomide abil, kus igal kevadel tärkavad uued võsud. Risoomid paiknevad enamasi maapinnas nii tihedalt, et ei jäta teistele taimedele kasvuvõimalusi. Pilliroo rosoomid on toduks mõnedele imetajatele, naiteks mügrile. Tema kuivanud varsi on traditsiooniliselt kasutanuds rannaelanikud katusematerjalina, noori pilliroo taimi aga loomasöödaks. Ulatuslikud roostikud, näiteks Matssalu looduskaitsealal, on lindudele asendamatuks pesitsus- ja varjepaigakas. 15. LÄÄNEMERE SAARED Läänemeres leidub palju saari, kusjuures mõned neist on küllaltki suured. Nii paikneb mere lõunaosas Saksamaale kuuluv Rügeni saar, mille pindala on 926 ruutmeetrit ja Taanile kuuluv Bornholmi saar, mille pindala on 588 ruutmeetrit. Mere keskosas on Öland, mille pindala 1346 ruutkilomeetrit ja Gotland ehk Ojamaa, mille pindala on
liikumisele. · Hoovuse mõju on tugev eriti poolsaarte ja saarte vahelistes väinades, seda tuleb arvestada rekreatiivsete tegevuse puhul Läänemeres · Madal meri Eesti läänerannikul mõjutab ka suplejaid. Vesi küll soojeneb kiiresti ja lahesopid takistavad tuultel sooja vee ärakandmist rannast, kuid paljudel juhtudel jääb vesi suplemiseks liiga madalaks, takistavaks teguriks on ulatuslikud roostikud. · Soome lahes on rannikumeres vesi suplemiseks piisavalt sügav, kuid probleemiks on jahedamad temperatuurid ning mere avatus, mistõttu tuuled võivad kanda hõlpsasti sooja vee rannikumerest avamerele. · Läänemere sügavus Eesti põhjarannikul ja Läänerannikul on oluliselt erinev. · Tulenevalt sellest, et Väinameri on madal keerutavad jetid põhjast üles liiva ja muda, mis on kahjulik nii mere ökosüsteemile kui ka jeti mootorile
Seda saab ainult mõõta. Iga mudel on nii tark, kui tark on inimene, kes selle tegi. Kui see inimene loodusest midagi ei jaga, ei tee seda ka mudel. Täiesti täpne mudel on võimatu! 9. PILET Rannasetete liikumist põhjustavad jõud. Lainetus - Kui laine murdub, tekib settevool. Põhiliselt tormilainetus Tuul liivarannas luited, tekitab laineid. merejää põhjustab setete liikumist ja tassib kive. Ajujää purustab randa ja kobestab setteid taimed (tagasihoidlikud), roostikud (trügivad peale/kinnikasvamine, aga hoiavad kinni). Inimene. Maakoore liikumised - Maavärinad, tsunamide tekked, tekivad lained, meeletud veevoolud, põhjustab setete liikumist. Settevoolu mõiste mittetundmisest ja selle kujunemisel tuulehoovuste ülehindamisest tingituna selgitatakse rannasetete liikumist pahatihti voolamisena. Ilmselt on tegemist võõrkeeltest pärit tõlke apsiga, sest otseselt tõlkides näiteks vene ja inglise keelest (vn. potok nanosov, ingl .k.
Muhu saare suurim ja tuntuim paepaljand on saare põhjarannikul asuv Üügu üank,mida on võrreldud Vhemere rannakaljudega ning selle kadakaid lõunamaise küpressidega.Pank kõrgub kuni 12 meetrini merepinnast.Tema suhteline kõrgus on kuni kuus ning pikkus 440 meetrit.Saare põhja-ja looderannikul on sagedased suured klibu ja kruusavallid. Sõrve Poolasaare lõunaosas asub Sääre Suurranna nime kandev väärtuslik märgala.Tegemist on maastikuliselt(roostikud,sooniidud,kadastikud,solakulaigud,rannavallid)ja liigiliselt kooseisult mitmekesise rannaniidu alaga,mida on varem kasutatud karjatamiseks.Sõrve ppoolsaare kõige kaugemale merreulatuv tuletorniga maatipp moodustab pika aheneva sääre,mis lõpeb laidude ja madalikega.Esimene puidust tuletorn ehitati siia 1646.aastal.1770.a.püstitati neljatahuline kivitorn,mis hävis 1944.Jämajas edelas auv Ohesaare on tüüpiline Sõrve rannikuküla
piirkonda. Eristatakse liigirikkaid, liigivaeseid ja allikalisi soostunud rohumaid. Soorohumaad - turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad. Üleujutatavad rohumaad - jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud (ehk luhad) ja lammiroostikud ning rannikul rannarohumaad (saliinsed, suprasaliinsed ning roostikud) Kultuuristamisest mõjustatud rohumaad - kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. Rannaniidud - mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on vööndilisus ja mosaiiksus, mis sõltub pinnamoest, setetest ja maapinna kõrgusest. Saliinsed rannaniidud on merevee vahetu mõju all. Suprasaliinsed paiknevad merepinnast kõrgemal ning merevesi ujutab neid üle üksnes tugevamate tuultega.
Muhu lähedal paiknevatel laidudel. Tulenevalt sellest, et Väinameri on madal keerutavad jetid põhjast üles liiva ja muda, mis on kahjulik nii mere ökosüsteemile kui ka jeti mootorile. Madal meri Eesti läänerannikul mõjutab ka suplejaid. Vesi küll soojeneb kiiresti ja lahesopid takistavad tuultel sooja vee ärakandmist rannast, kuid paljudel juhtudel jääb vesi suplemiseks liiga madalaks, takistavaks teguriks on ulatuslikud roostikud. Rannikumere avatus avamerele avaldab positiivset mõju lainetusele, seetõttu ka surfimisele. Jääolud on parimad Eesti läänerannikul, seetõttu on sealsed piirkonnad populaarsed jääpurjetajate seas. Eesti rannikumeri pakub häid võimalusi seni Eestis vähelevinud rekreatiivsetele aladele nagu näiteks meresüstadega sõitmine ja jalgsimatkad laidudel. 24.Läänemere keskkonnaseisund
Ning eelkõige seal, kus ökosüsteemi siseneb väljaspoolt peale päikeseenergia veel lisaenergiat. Nt teatud liiki troopilised vihmametsad – lisaenergia andjaks tuul ja vihm. Suudmealad – jõe voolu energia ja tõusuvee energia – vool ja tõusuvesi toovad kaasa toitaineid, eemaldavad liigse detriidi, segavad toitainerikast vett toitainete poolt vaesustunud veega. Haritaval maal – kütuse energia (masinad), inimeste ja loomade töö (toidust saadud energia). Eestis nt delta roostikud, segametsades ja okasmetsades. Madal produktiivsus nt kõrbetest. Eestis nt liivaluidetel. 16.NPP suuruse muutumine laiuskraaditi maismaa- ja vee-ökosüsteemides. NPP = Netoprimaarproduktsioon - alus heterotroofide eksisteerimisel. Produtseerivad foto -ja kemosünteesivad organismid. Erinevates bioomides on erinev fotosünteetiline kasutegur. Kõrg –ja tundraaladel alla 1 %, rohumaadel 2-3%, kõige produktiivsemates ökosüsteemides 4-5%. Maismaal on suurima NPP-ga laialdased alad
taimeliigid värakevadel (puudel pole veel lehti ja valgust palju), teised jälle hilissugisel, (puudel pole enam lehti, valgust jälle palju). Jarjestikune õitsemine võimaldab jaotada ka tolmendajaid kui ressurssi. Seega on regulaarselt muutlike tingimustega kooslused sageli liigirikkamad. Elupaiga häiritus Tugeva häirimise korral (näiteks ülekarjatatav karjamaa) ei suuda paljud liigid elupaigas vastu pidada ja mitmekesisus on madal. Norga häirimise korral (jäätmaad, roostikud) kujuneb sageli üks või mõned dominantsed liigid, kelle kõrval teised liigid ei suuda kasvada ja mitmekesisus on madal. Mitmekesisteks kujunevad sageli kooslused, kus häirimine on keskmine. Näiteks niidetaval või karjatataval rohumaal hoiavad inimene või kariloomad taimede omavahelise konkurentsi madala. Need kooslused on seetõttu liigirikkad, sageli liigirikkamad kui sama piirkonna looduslikud kooslused (vähemalt taimestiku poolest). 93. Häiritus kui mitmekesisust mõjutav tegur?
· Suhteliselt palju lammisoid · Domineerivad hüdromorfsed mullad · Kultuurikõlvikute väike osatähtsus · Hõre asustus ja teestik Võrtsjärve madalik · Võrtsjärve ümbritsev maastikurajoon (ka Võrtsjärve võime sellesse arvata) · Maastikud kujunenud kulutusnõos Holotseeni algul Suur-Võrtsjärve asemel · Reljeef tasane ja väikeste kõrgusvahedega · Järveäärsete piirkondade maastiku määrab suures osas ära Võrtsjärv (roostikud) · Limnoloogiajaama kohal luitestunud rannavalle · Valitsevatest tuultest tingituna ranna.... Idarannikust (Klinge seadus) · Klinge seadus: järv kasvab kinni tuulealusest küljest · Kolga-Jaani voorestik o Võrtsjärvest põhjas, selgelt välja kujunenud voorestikuala o Väikevoored (u 100), mille kõrgus maksimaalselt 11 m, 500-1500 m pikad ja 100- 300 m laiad · Ulatuslikud sooalad o Parika raba o Alamm-Pedja
ja pelagiaali alltüübiks. Hüdrolitoraal hõlmab rannanõlva osa keskmisest veepiirist kuni paguvee alampiirini. Tema taimkatet mõjutavad tugevasti lained ja talvine jää. Taimekooslused ei ole siin enamasti välja kujunenud, on esikoosluste laike, mille moodustavad soolarohi, rand-soodahein rand-ogamalts, hall soolmalts, valge kastehein ja kollakas kastehein ning liiv-merisinep. Paljudes madalates lahtedes ulatuvad hüdrolitoraali ka roostikud. Sublitoraal ulatub paguvee alampiirist põhjataimestiku alampiirini. Pehmel põhjal kasvavad peamiselt kare mändvetikas, pikk merihein, keerd-heinmuda, kamm- penikeel ja agarik, kõval põhjal on valdavad põisadru, agariku kinnituv vorm ning pruun- ja punavetikad. Pelagiaalis ehk veekehas kasvav taimestik (fütoplankton) areneb Läänemeres ainult ülemistes veekihtides, kus on piisavalt valgust – mere avaosas kuni 50 m sügavuseni,
annaabi.ee 
