Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rooside sõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trooni, henry, yorki, richard, yorkid, rooside, dünastia, 1471, tudor, 1487, tagamaad, saades, beebi, võitjad, soovisid, jätkus, lahkuma, naases, kaitsjaks, tapsid, tulli, edwardi, mässud, kauge, tudorite, tänan, moonika, simple, wars, rosesväge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13.saj · 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. · 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14.saj · 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15.saj · 1455-1487 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16.saj · 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. · 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). · 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17.saj · 1603 Inglismaal tõusis troonile soti-päritolu James I Stuartite dünastiast. · 1642-1649 kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel.
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada.
väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13. saj 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14. saj 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15. saj 1455-1485 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16. saj 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17. saj 1603 Inglismaal tõusis troonile soti-päritolu James I Stuartite dünastiast. 1642-1649 kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel.
Ribemonti jagamine nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast seda tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Saksase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Armulfi kandsid keisritiitlit ainult väksed itaalia kuninga ning tiitel kadus 924. Sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega. VÄLISINVANSIOONIE AJAJÄRK: VIIKINGITE RÜÜSTERETKED (800-1050): mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima. Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele). Viikingid jõudsid Islandile, Põhja-Ameerikasse, Gröönimaale, Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt, korduvalt tungiti Pariisini
valitses Itaaliat üksinda. Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri. Theoderich Suur Idagootide kuningas, sündis 454 ja suri 526. Kasvas üles Konstantinoopolis, kus teda hoiti 10 aastat pantvangis, imbus tugevasti läbi rooma kultuurist. Päris isa trooni 475. aastal. Aastal 489 tungis Theoderich idagootide eesotsas Itaaliasse, kus võitles germaanlase Odoakeriga. Odoakeri tapmise järel sai Itaalia ainuvalitsejaks. Üritas sulatada roomlased ja barbarid üheks rahvaks. Näitas üles suurt sallivust katoliikluse suhtes. Toetas antiikpärandi säilitamist ning püüdis lahus hoida ka roomalsi ja idagoote, keelates nendevahelised abielud. Suutis peatada ka frankide ekspansiooni lõunasse, sõlmides selleks liidu läänegootidega
William Vallutaja. 1066.a. puhkesid võitlused Inglismaa kuningatrooni pärast. Võimule üritasid saada: Harold Godwinson Hertsog Guillaume Harald III (Norra kuningas) William Vallutaja ehk William Sohilaps. Normandia hertsog- Guillaume II- soovis saada Inglise troonile. 1066.a. krooniti ametlikult kunungaks Harold Godwinson- Harold II. Guillaume oli Normandia hertsog(võis olla Edwardi sohilaps) 1066a.a maabus ta Lõuna-Inglismaal ja otsustas endale trooni nõudma hakata(abiks Harald III- Norra kuningas) Hastingsi lahing. 14. oktoobril 1066.a. toimus Hastingsi lähedal lahing, mille William võitis. William vallutas Londoni ja ta kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja nime all. Inglismaa vallutamine. Normannide vallutust 1066.a. on kujutatud Bayeux' vaibal. Vaibal on kujutatud u. 1500 inimest, põhitähelepanu on Hatingsi lahingul. Legendi järdi tikkis selle vaiba Williami naine. Vaip pärit 11.saj lõpp 12saj algul.
üksinda. Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri. Theoderich Suur Idagootide kuningas, sündis 454 ja suri 526. Kasvas üles Konstantinoopolis, kus teda hoiti 10 aastat pantvangis, imbus tugevasti läbi rooma kultuurist. Päris isa trooni 475. aastal. Aastal 489 tungis Theoderich idagootide eesotsas Itaaliasse, kus võitles germaanlase Odoakeriga. Odoakeri tapmise järel sai Itaalia ainuvalitsejaks. Üritas sulatada roomlased ja barbarid üheks rahvaks. Näitas üles suurt sallivust katoliikluse suhtes. Toetas antiikpärandi säilitamist ning püüdis lahus hoida ka roomalsi ja idagoote, keelates nendevahelised abielud. Suutis peatada ka frankide ekspansiooni lõunasse, sõlmides selleks liidu läänegootidega
troonipärija. Selle tõttu, et ta oli Normandias maapaos, ümbritses ta troonile tõustes ennast paljude mandrilt pärit nõuandjatega. 1045. aastal abiellus Wessexi krafi Goodwini tütre (Goodwin oli üks kuningriigi võimukamaid mehi) Edithiga. Hiljem oli ta suures vastuolus anglosakse toetava Goodwiniga. 1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga.. Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le. 1161 pühitseti ta pühakuks. Normanni vallutus 1066 1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, kuid mitte koos) Norra ja Normandia. Inglismaa kuningas Harold II purustas Norra väed ja kiirustas seejärel normannide vastu. Ta kaotas Hastingsi lahingu normannidele, keda juhtis William Vallutaja. Normannid hõivasid kogu Inglismaa ja kehtestasid seal tsentraliseeritud kuningriigi (mandrieuroopa põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall Inglismaal ei kehtinud)
troonipärija. Selle tõttu, et ta oli Normandias maapaos, ümbritses ta troonile tõustes ennast paljude mandrilt pärit nõuandjatega. 1045. aastal abiellus Wessexi krafi Goodwini tütre (Goodwin oli üks kuningriigi võimukamaid mehi) Edithiga. Hiljem oli ta suures vastuolus anglosakse toetava Goodwiniga. 1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga.. Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le. 1161 pühitseti ta pühakuks. Normanni vallutus 1066 1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, kuid mitte koos) Norra ja Normandia. Inglismaa kuningas Harold II purustas Norra väed ja kiirustas seejärel normannide vastu. Ta kaotas Hastingsi lahingu normannidele, keda juhtis William Vallutaja. Normannid hõivasid kogu Inglismaa ja kehtestasid seal tsentraliseeritud kuningriigi (mandrieuroopa põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall Inglismaal ei kehtinud)
kodusõjad. Frangi riigi kirik allus kuningale, mitte paavstile. 7. sajandil said majordoomused tegeliku võimu riigis. Viimane Meroving kõrvaldati troonilt 751. Majordoomused. Algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud. Hiljem suurmaapidaja aj oma piirkonna ülikkonna juht. Võim kuningate üle koondus nende kätte. 687 sai Pippin Herstalist ainsaks majordoomuseks kogu Frangi riigis, isegi kui kuningaid oli rohkem. Karolingid oli frankide dünastia, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippin Herstalist (687-714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Karl Martell (714-741) valitses viimased viis aastat ilma uut kuningat valimata. 751 krooniti Karoling Pippin Lühike Frangi kuningaks. Pärast Frangi riigi jaotamist 843 püsisid Karolingid võimul: Itaalias aastani 905, Saksamaal aastani 911 ja Prantsusmaal aastani 987. Poitiers' lahing 732 Frangi väed majordoomus Karl Martelli juhtimisel purustasid
7 Reformatsioon Inglismaal Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16. sajandil poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. Reformatsiooni mõjutasid tugevasti kuningas ja tema perekonnasuhted ning reformatsioon ei haaranud kohe algul rahvahulki, nagu see oli olnud Tsehhis, Saksamaal ja mitmel pool mujal. Peale 15. sajandi teisel poolel üle elatud Rooside sõda sai Inglismaal troonile Tudori dünastia, mille esimene kuningas Henry VII (1485-1509) asus tugevdama kuningavõimu. Kuna kuningavõimu tugevdamist toetasid nii laiad rahvakihid, sest sooviti laastavate kodusõdade lõppemist, kui ka parlament, siis ei tekkinud kuningal raskusi esitatud seaduste kinnitamisega. Henry VIII Henry VII poeg Henry VIII jätkas oma isa poliitikat kuningavõimu tugevdamisel ning
Ta laseb ideaalsest riigist jutustada ühel merereisilt tagasi jõudnud genovalasel. Riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd ja kõigile antakse vastavalt nende vajadustele, valitseja valib rahvas, mehed ja naised võrdsed. Filosoofina avaldas traktaadi ,,Meeltega tõestatud filosoofia" suunatud skolastika vastu. Võttis osa Hispaania võimu vastasest võitlusest. · Humanistid olid teadlased ja haritlased, kes lõid uue ilmaliku maailmavaate. THOMAS MORE · Henry VIII õukona kirjanik. · ,,UTOOPIA" utopist. Täiuslik riik, pere, ühiskond Utooplased ja mitteutooplased, rahumeelsus. Jõukuse aluseks on töö, töö, töö. Eraomandiõigus puudub. 29. RENESASSKUNST · Lähtusid antiikkunstist · Inimene moodustab loodusega harmoonilise terviku ARHITEKTUUR · Ei pürgitud kõrgustesse. Vertikaal- ja horisontaaljoones olid tasakaalus. Sümeetriataotlus- uksed paigutati täpselt fassaadi keskele.
Madalmaade võitlus hispaania vastu = Madalmaade kod revolutsioon 1572-1581 Inglise kod rev 1540 Prantsusmaa SPR 1789 Paneb aluse turumajandusele Tekivad uued klassid: Kodanlus = tootmisvahendid puuduvad poliitilised õigused hakkavad võitlema poliitilise võimu pärast, et juhtida ühiskond Belgia kujunes Madalmaade lõunaosast 19 saj esimesel poolel Hispaaniale jäänud aladest 4 okt 1830 *Inglismaa: Edward VI (1547-1553) Mary Tudor (1553-1558) Katoliikluse taastamine Elisabeth I (1558 1603) võitles katoliiklaste kui kalvinistide vast samas ka puritaanid ja hugenotid Mary Stuart hukati 1587 Elisabeth I ajal sai Inglismaa tugevaks mereriigiks Esimene Inglise koloonia Põhja Ameerikas 1516 sai Prantsuse kuningas õiguse nimetada ametisse kõrgvaimulikke = langes ära reformatsioonivajadus Protestandid = riigi lagundajad Hugenottide asuala = normandia ja lõuna prantsusmaa 1562 lahvatas hugenottide vastane vaen
Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust, tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Jumalateenistus pidi olema lihtne. Vähendati pühade arvu. Loodi koguduste võrk, mida juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Keelas phapäeviti ära laulud, mängud ja muu meelelahutuse, selle asemel pidi pühenduma usule(käima kirikus, lugema usuraamatuid). Loobuda tuli erksavärvilisest rõivastusest ja ehetest. Anglikaani kirik Anglikaani kirik on kolmas protestantliku kiriku haru. Troonil oli Henry VII Tudor, peale teda sai võimule Henry VIII, kes pani aluse anglikaani kirikule. 1534-Supremaadi akt, võetakse vastu anglikaani usk, kiriku peaks sai kuningas. See tähendas, et löödakse lahku Roomakatoliku kirikust. Muud põhimõtted jäid samaks. Thomas Cranmer sai kirikupeaks. Reformatsiooni aitas läbi viia Thomas Cromwell. Kuningas sai kiriku varad endale ja sai rikkaks. Mungad tehi töölisteks. Kloostrimaad kingiti ära ja müüdi
arengut. · Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. 2. Lääne- ja Kesk-Euroopa a. Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. · Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. b. Inglismaal: · Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda. · Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. c. Prantsusmaal: · Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel). · Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). d. Saksamaal: · Säilis killustatus. · Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias. · Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa
kuulus aadelkonna hulka 58%, Poolas koguni 810% elanikkonnast. Üleminek alalisele palgasõjaväele võttis aadelkonnalt kui seisuselt senise elatusallika ning sundis astuma tsiviilteenistusse või siis tegelema ettevõtlusega. Viimane võimalus nõudis ka teatud mentaalse tõkke ületamist, kuna pikka aega ei loetud majandustegevust aadlile seisusekohaseks. Kiiremini õnnestus see Inglismaa aadlil. Suur osa normanni päritolu kõrgaadlist (nobility) langes Rooside sõjas või siis kaotas oma valdused sõjajärgsete konfiskeerimiste käigus. Varauusaja alguses esile tõusnud uusaadel (gentry) kohanes uute nõudmistega kiiremini ning sekkus agaralt majandustegevusse. Lõhe aadli ja kodanluse vahel jäi Inglismaal oluliselt väiksemaks kui mandri- Euroopas. Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes. Prantsusmaal eristati sünnipärast mõõga-aadlit (noblesse d'épée) ning riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud või
aga poliitilist organisatsiooni ehk riiki, mis ühistegevust juhib ning kasu jaotamisest tekkinud tülisid lahendab. 4 aastatuhande teisel poolel tekkis kaheks üsna erinevaks piirkonnaks jagunenud Egiptuses - Ülem- ja Alam-Egiptuses - arvukalt väikeseid riigilaadseid moodustisi (hilisemad noomid ehk maakonnad). Järk-järgult, nende riigikeste vaheliste sõdade käigus, kujunes välja ühtne riik eesotsas vaaraoga. Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas. Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased
· Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed. · Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust rüütlid nägid end Kristuse eestvõitlejatena paganate vastu. 5. Tsentraliseeritud monarhia kujunemine tugev ja hästi toimiv kuningavõim. a. Prantsusmaal: · Karolingidest kuningate nõrkus, kuna puudus tegelik võim vasallide üle. · 987.a. läks kuningatroon üle Capet'le (kapetingide dünastia algus), kes pani aluse kuningavõimu tugevdamisele. · Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni. b. Inglismaal: · 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. · Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. 6. Seisuste esinduskogud. a. Inglise parlament 1265:
Võõramaalane; Müüs Gotlandi Saksa ordule; Kuninga võim oli nõrk. Tegelik valitseja oli Bo Jonsson Grip; Gripsholmi loss. ( hoiti kinni Poola tulevast kuningat.); 1375 suri Taani kuningas Valdemar IV Atterdag, regendina hakkas vailtsema Margarete, tema tütar; EE tegevuse tulemusel 1380 suri Norra kunnigas, regendina hakkas valitsema Margarete; Rootsi aadlikud pakkusid Rootsi trooni Margaretele; Kolme riigi unioon 1389 tulid Margarete väed Rootsi. Kuningas Albrecht langes lahingus vangi. Kuninga pooldajate kätte jäi Stockholm. Vitaalivennad esialgu abistasid ümberpiiratud Stockholmi. Hiljem muutusid mereröövliteks Lääne- ja Põhjamerel. Pommeri Erik Asetati kolme riigi kuningaks; Margarete valitsemine: Valitses tolla aja suurimat riiki Euroopas;
ristisõdijate riiki. Selleks, et oma valdusi kaitsta, asutati kolm vaimuliku rüütliordut: rüütliordu Johhanniitide ordu tentooni ehk saksa ordu II ja III ristisõda alade kaotamisele vastati teise ristisõjaga. 1147-1149a osalesid prantsuse kuningas Louis VII ja saksa kuningas Konrad III. Sõda ebaõnnestus täielikult. III ristisõda toimus 1189-1192a. Osalesid saksa-rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Sõda ebaõnnestus. IV ristisõda Sõda toimus 1202-1204. Ristisõdijate vägi läks Veneetsia soovil hoopis Konstantinoopoli alla. Konstantinoopol vallutati. 1261a õnnestus bütsantsi keisril ristisõdijad oma aladelt välja tõrjuda. Kokku toimus 8 ristisõda. Ristisõdade tagajärjed Pühamaa jäi muhhameedlaste kätte. Ida- ja läänekristlus on tänapäevani eraldi Itaalia kaubalinnad suurendasid kaubandusest saadavaid kasumeid 2.5 Aadel
Lisaks Andorra, mis kuulub pigem Hispaania poolele. Rootsi lahkulöömine Kalmari unioonist Stockholmi veresauna nime all ajalukku läinud repressioonid vallandasid Rootis ülestõusu, mille juhiks sai noor aadlik Gustav Vasa. 1523. aastal valis riigipäev ta kuningaks, taastades Rootsi suveräänsuse. Kalmari unioon oli sellega lõppenud. Christian II tagandati Rootsi troonilt ning kaotas ka Taani trooni. Stockholmi veresaun Christian II, kes oli Taani kuningas juhtis Kalmari uniooni. Lõpetamaks rootslaste püüdlusi Taani ülemvõimu alt vabanemiseks, nõudis kuningas, et ta Stockholmis kuningaks kroonitaks ning vahistas sellele järgnenud pidusöögil kogu Rootsi aadliladviku, kellest sadakond hukati. Gustav I Vasa ja Vasaloppet Vasaloppet on maailma suurim suusamaraton, mis toimub Rootsis
Bernard Clairvaux. Teel pühale maale tuli ristisõdijatel kogeda äärmist vaenulikkust. Nende lähenedes suleti väravad. Pettunud rüüstajad vastasid sellele ümbruskonna rüüstamisega. Kolmas ristisõda (1189 1192). Aastal 1187 langes ristisõdijate tugipunkt teise järel islamiusuliste kätte. Oktoobris alistus Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ning need asendati islami usu tunnustega. Ristisõdijate väge juhatasid Saksa Rooma keiser Fiedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe Teine Auguste. Kolmas ristisõda lõppes kristlaste moraalse kaotusega. Neljas ristisõda (1202 1204). Neljanda ristisõja korraldas Innocentius Kolmas. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et need viivad ristisõdijad kohale. Veneetslased nõudsid, et need aitaksid vabaneda mereröövlitest. Nõnda vallutati mereröövlite pesaks nimetatud Zara linn. 12.aprillil aastal 1204 vallutati Konstantinoopol. Linna laastamine oli julm
pärisorjuse Religioon Euroopa majandusliku arengu mõjutajana. Silmaringi avardumine ja kommunikatsioon. Indiasse viiva meretee otsingud. Hispaania üritas eesotsas Christoph Kolumbusega jõudas Indiasse lääne poolt, avastas hoopis Ameerika (ise seda loomulikult ei teadnud). Portugallased üritasid ja ka saavutasid meretee Indiasse ümber Aafrika lõunatipu. Teoorias oli võimalik Indiasse jõuda ka ümber Põhja-Ameerika ja Põhja-Aasia, niisiis üritas inglane Richard Chancellor ebaõnnestunult purjetada ümber Venemaa. 1648. aastal avastas venelane Semjon Dežnjov lääne poolt Vaikse ookeani läbi Aasiat ja Ameerikat ühendava väina. Taani kuningas Christian IV lootis Gröönimaa kaudu Indiasse jõuda, end jääolude tõttu sai ruttu selgeks, et see pole võimalik. India meretee avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes liikus Hea Lootuse neemelt edasi piki Aafrika idarannikut ning jõudis 20
Samuti moodustati mitmeid kristlikke riigikesi, millest tähtsaim oli Jeruusalemma kuningriik. Veel kujunesid Pühal maal välja vaimulikud rüütliordud: Templiordu(prantslased), Juhanniitide ordu (itaallased) ja Teutooni ordu(sakslased). III ristisõda (1189- 1192) oli ristisõdadest kõige kuulsam ja esinduslikum. Sultan Saladin oli vallutanud Jeruusalemma ja seda läksid vabastama Euroopa kuulsad ja vägevad kuningad: Richard I Lõvisüda, Philippe II August, Friedrich I Barbosa. Jeruusalemma vabastamine jäi küll saavutamata, kuid saavutati lepe Saladiniga, mis lubas palveränduritel Jeruusalemma külastada. Tänu ristisõdadele tihenes kaubavhetus Idamaadega. Samuti läks võim Vahemerel Itaalia kaupmeeste kätte. Ristisõjad aitasid kaasa käsitöö arengule. Euroopa feodaalid hakkasid senisest suuremat tähelepanu pöörama hügieenile ja kommetele. Samuti avardus Eurooplaste maailmapilt. Püha Rooma keisririik
ühiskondlikud ja majanduslikud tagajärjed: feodaaligantide kaotamine põllumajanduses, kodanlusele laiema tegevusvabaduse andmine ja teised sellised muutused, mis kiirendasid kokkuvõttes kapitalistlike suhete juurdumist. Ühiskond politiseerus ning tekkisid eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud. Nende baasil hakkasid hiljem välja kujunema parteid. (Tannberg 2, T 2003) 3.6 Saksamaa ühendamine 1861. aastal tõusis troonile Wilhelm I. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862. aastal kutsus ta Preisi- maa valitsusjuhiks Otto von Bismarcki. See oli Saksamaa tuleviku jaoks oluline otsus. Aja jooksul kujunes kuninga ja Bismarcki vahel liit, kus vormiliselt esimene mees oli kuningas, kuid tegelikku poliitikat teostas valitsusjuht. Bismarck valitses riiki ilma kinnitatud eelarveta ning viis ellu sõjaväereformi, nagu oli kavandatud. Bismarcki-vastased poliitilised jõud ei
Eurooplased vaatasid humanismi poole teise pilguga nad kritiseerisid inimlikke pahesid. nad olid sügavalt, uurisid Piiblit, selle kõrval ka antiikautoreid. Erasmus Rotterdamist "Narruse kiituseks". Narruse kiituse läbi said naeruvääristatud paljud ühiskonnas lugupeetud, kõrge positsiooniga inimesed. Trükikunsti algus. 1440 Johann Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. 1454 Piibel. Thomas Moore. Jurist, parlamendi, liige, kuningas Henry VIII lordkantsler. Oli ka Erasmus Rotterdamist sõber ja mõttekaaslane. "Utoopia" tema peateos oli väga ühiskonnakriitiline püüab luua ideaalset ühiskonda Utoopia saarel. William Shakespeare, Miguel de Cervantes. Uus maailmapilt. Mikolaj Popernik heliotsentriline maailmapilt. Giordano Bruno. Galileo Galilei ta liigub siiski. Skandinaavia ühiskond ja viikingi maailm. Juba pronksiajal (1. aastatuhat eKr) elasid Skandinaavias kultuuriliselt ühtne
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
Saksamaal, Sotimaal (John Knox,puritaanid), P-Ameerikas, Inglismaal) - Teokraatia: maise võimu allutamine kirikule. Genfi range kirikukorraldus (1530.ndatel), Strassburg, Genf 1541 ... - Demokraatia ja vabariiklus, mis sobisid linnriikidele - Linnakodanlus - Moodsa kapitalismi juured on kalvinismis (kodanlik mentaliteet) ... Weber - Prantsusmaa Hugenotid kaotasid usuvabaduse 1685 5. Riiklik anglikaani kirik inglismaal - Mitteusulised põhjused : Henry VIII abieluprobleemid 1530.-tel, aga ka a. Riiklik anglikaani kirik Inglismaal mitteusulised põhjused: Henry VIII-da abieluprobleemid 1530-tel, aga ka humanistide tegevus, Wycliffe-i pärand. Kujunes Elizabeth I valitsusajal (1559). Õpetuse sisu protestantlik, vormid meenutavad Kat. Kiriku liturgiaid. Allub valitsejale. 16 saj. Inglismaal moodustasid anglikaanid poliitilise tsentri. Vastandusid protestantlikud
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Kirjalikud allikad nendesse haudadesse maetud kuningaid ei nimeta. Linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud. Muuhulgas konkureeriti hegemoonia pärast kogu Sumeri üle, mida väljendas Kisi kuninga tiitel (hilisema pärimuse järgi olid Kisi kuningad esimesed ülemvalitsejad Sumeris). Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. U 26. saj tõusis esile Uruki I dünastia (tuntuim valitseja kangelaspärimuse kohaselt Gilgames). 25. saj tõusis esile esmalt Uri I dünastia (Uri kuningahaudadest hilisem) ja peagi seejärel Lagasi dünastia. Järgnes pikaajaline võitlus Lagasi ja Umma vahel (selle silmapaistvam mälestis on Lagasi kuninga Eannatum'i püstitatud nn raisakullide sammas, tähistamaks võitu Umma üle). 24. saj esimesel poolel teostas Lagasi valitseja Urukagina riigis sotsiaalseid reforme,
poliitilist organisatsiooni ehk riiki, mis ühistegevust juhib ning kasu jaotamisest tekkinud tülisid lahendab. 4 aastatuhande teisel poolel tekkis kaheks üsna erinevaks piirkonnaks jagunenud Egiptuses - Ülem- ja Alam-Egiptuses - arvukalt väikeseid riigilaadseid moodustisi (hilisemad noomid ehk maakonnad). Järk-järgult, nende riigikeste vaheliste sõdade käigus, kujunes välja ühtne riik eesotsas vaaraoga. Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas. Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased terminiga maat, mis üheltpoolt
annaabi.ee 
