Eduard Bornhöhe elulugu Eduard Bronhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg) sündis 5.veebruaril 1862 Rakvere lähedal asuvas Kullaaru mõisas. Tema isa oli seal valitseja ja aidamees, ema oli luulearmastaja inimene ja sealhulgas Eduard Vilde tädi. 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Eduard asus kümneaastaselt õppima Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille ta lõpetas 1877. Aastal. Tal oli hea pea ja ta suutis lõpetada kõik koolid suuremate raskusteta. (1) Peale kooli lõpetamist tuli tal rändamiskirg ja ta hakkas kiiresti ameteid vahetama. Rännuaastad algasid 1878a. kaubakontori õpilasena Peterburis, kust Bornhöhe peagi siirdus raudteekontorisse Kovnos (Kaunases). Sel ajal hellitas noormees
Keila Gümnaasium Eduard Bornhöhe Referaat Õpilane: Tiina Veersalu Klass: 9.b Juhendaja: Eva Samolberg Keila 2008 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Eduard Bornhöhe elulugu lk 3 2. Eduard Bornhöhe looming lk 5 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Eduard Bornhöhe on Eesti ajalooliste jutustuste algataja ning väljapaistvaim esindaja, kelle ajaloolised jutustused ja ennekõike jutustus ,,Tasuja" on avaldanud suurt ühiskondlikku mõju mitte ainult oma ilmumise ajal, vaid ka hilisemate aastakümnete sündmustes ja leidnud kindla
............................................. 1 2. Sisukord ................................................................................................. 2 3. Sissejuhatus ........................................................................................... 3 4. Töö Osad ............................................................................................... * 4.1. Elulugu .......................................................................................... 4 4.2 Bornhöhe Loomingust .................................................................... 5 4.3 "Kuulsuse Narrid" ........................................................................... 6 5. Kokkuvõte ................................. ........................................................... 7 6. Pildid ...................................................................................................... 8 7. Kasutatud Kirjandus ..................................................................
Romantism Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt ka sentimentalism. Romantism mängis tähtsat osa ka 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada hiljem tekkinud realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving.
poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi
ROMANTISM Referaat Tallinn 2010 Kirjandus Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi
Naasnud kodumaale, oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Matsalu mõisas, seejärel tegeles ta lühemat aega ajalehe Revaler Beobachter'i teatrikriitikuna. 18861887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetajana Matsalus. 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina. 1893 asus Bornhöhe lõplikult kodumaale, kus ta leidis teenistust Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. 1907. aastal nimetati ta Jõhvi ülemtalurahvakohtu eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani. 1919. aastal asus Bornhöhe elama Tallinna, kus ta töötas Kohtuministeeriumis rahukohtunikuna. Looming Bornhöhe loomingu kandva osa moodustavad romantismimõjulised ajaloolised seiklusjutud, mis räägivad põhiliselt eesti rahva vabadusvõitlusest
lugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18. sajandi romaanile omasest moraliseerimisest ning ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses eriti köitva romantilise seiklusega. Temaatikalt on Scotti romaane jagatud kahte tsüklisse. Esiteks Shotimaa minevikku käsitlevad teosed, nn Waverley- romaanid. Teiseks aga on inglise- tsükkel, millesse kuulub ka Scotti üks tuntumaid romaane ,,Ivanhoe" (1819). Scotti mõjul vallandus terve ajalooliste romaanide laine paljude maade kirjanduses. Scott ja tema looming oli vahetuks eeskujuks mitmetele kaasaegsetele kirjanikele, nagu näiteks Victor Hugo. Küllap oli Scott ka eeskujuks nii mõnelegi ajaloolist romaani viljelevale eesti kirjanikule. Esimeseks sellelaadseks katsetuseks oli Jaak Järve ,,Vallimäe neitsi" (1885). Siiski oli kõige
Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17. sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. Olulisemad kirjandusvoolud ja nende sünniajad on järgmised: 20. sajand - ekspressionism 20. sajand - futurism 20, sajand - kubism 20. sajand - konstruktivism 20. sajand - dadaism 20. sajand - sürrealism 20. sajand - absurd 19. sajand - naturalism 19. sajand - sümbolism 19. sajand - impressionism 19. sajand - realism 18. sajand - sentimentalism 18. sajand - romantism 17. sajand - klassitsism Kirjandusvooludele ei allu kogu kirjandus. Igas ajas on olnud kirjanikke, kes eiravad keskseid suundumusi. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et nad on ajast ees või mahajäänud. 17. sajand - klassitsism 17. sajandil, Louis XIV valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Nii õukonna- kui ka kunstielu allutati rangetele reeglitele. See sajand kujunes prantsuse kultuuri õitsenguajaks, mida valitseva
ROMANTISM SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................3 1. ROMANTISMI TUNNUSED.....................................................4 2. ROMANTISM KIRJANDUSES..................................................6 3. ROMANTISM MAALIKUNSTIS...............................................8 4. ROMANTISM MUUSIKAS......................................................8 5. ROMANTISM ARHITEKTUURIS..............................................9 KOKKUVÕTE......................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................11 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis on uuritud romantismi tekkimise ja arenemise lugu, romantismi tunnuseid, samuti romantismi avaldumist kirjanduses, maalikunstis, muusikas ja arhitektuuris. Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele
Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Naturalismi algatajad olid vennad Edmond (18221896) ja Jules (18301870) Goncourt'id. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse Émile Zola (18401902), näiteks romaanid "Thérése Raquin" ja "Söekaevurid". Eesti kirjanduses on naturalistlikke jooni 19. sajandi lõpu Eduard Vilde (1865 1933) ja Ernst Peterson-Särgava (18681958) proosas. neorealism 1940. aastate teisel poolel ja 1950. aastate esimesel poolel itaalia kirjanduses (ka filmikunstis) valitsenud suund, mida iseloomustab lihtsate inimeste elu kujutamine, tõepära ja ühiskonda arvustav laad. Näiteks Carlo Cassola (1917) ja Pier Paolo Pasolini (19221975) looming.
proosas kordamine värsirea lõpus. · karakterikoomika · avar elukujutus Asendi järgi stroofis koomikavõte, mis põhineb · mitmeplaaniline jagunevad riimid paaris- tegelaskuju naljakal, veidral tegevustik (aabb), süli- (abba), välimusel ja kõnel · keerukas sündmustik ristriimideks (abab). · Eduard Vilde ,,Pisuhänd" · probleemirohkus täisriim täielik häälikute tragöödia kurbmäng, · arvukas tegelaskond kokkukõla (maid-said); kurva sisuga näidend · pika ajavahemiku irdriim häälikute osaline · õilsatel eesmärkidel kujutamine kokkukõla (lint-kink). tegutsev kangelane satub · Tammsaare ,,Tõde ja sonett 13. saj Itaalias väljapääsmatusse olukorda
ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". Dramaatika- näitekirjandus, üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks.
Kreutzwaldi tegevuse üks põhisuundi vararomantilise muinsus- ja pseudomütoloogia rahvavalgustus; maailmavaade lähedane deismile, joontega. Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus valgustuslik-demokraatlik. Esteetilistel vaadetel 3 on üldse kõige silmapaistvam dokument lähtekohta: eesti folkloor, Euroopa 19.sajandil, mis on faktirikkas, valgustab mitte valgustuskirjandus, saksa romantism ja ainult asjaosaliste ja mitmetahulist tegevust, vaid publitsistlik tegevus. Ta kirjutas ka seda aega, kus oli rahvusliku liikumise periood. rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas «Maarahva Samal ajal võimaldab see kirjavahetus üsna kasulist kalendrit». Tema tõlkelised jutustused sügava pilku intiimsesse sissemaailma, nende «Reinuvader Rebane» ja «Kilplased» on tunned. Nagu Koidula oma esimeses kirjas
Tasujad: jüriöö 1343–1345 Eduard Bornhöhe oli 17-aastane, kui avaldas 1880. aastal jutustuse „Tasuja“. Selle peategelane on talu- poeg Jaanus, kellest saab eestlaste juht võitluses sakslastega ning kes ise langeb lahingus. See noortest ja noortele kirjutatud romantiline seiklusjutt 1343. aastal alanud jüriöö ülestõusust sai kiiresti populaarseks ning on seda olnud kõikide riigikordade ajal. Bonrhöhe jutustus tõi jüriöö üles- tõusu eesti rahvuslikku ajalooteadvusse. Selles sündmuses hakati nägema viimast heledat sähvatust, mille järel algas niinimetatud pikk ja pime orjaöö
3. Mis on kroonika- defineeri ja too näiteid. 4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased Jannsen, Jakobson, Hurt, nende tegevus ja teened. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. 15.Rahvusliku ärkamisaja luuletajad (välja arvatud Koidula). Oska nimetada vähemalt 3 pluss nende looming. 16. L. Koidula looming. 17. Rahvusromantism. 18.Rahvusliku ärkamisaja hääbumise põhjused. Vastused 1. Eestiaineline kirjandus teosed, mis ei ole eestikeelsed, kuid kirjutavad Eestist, eestlastest ja siinsetest kommetest. 2
· Ood ,,Priiusele" · ,,Kalevipoeg" -materjali ,,Kalevalast", algselt pidi olema proosas, hiljem regilaulus, 1853 ilmus ,,Alg-Kalevipoeg" · 1857-1861 ilmus ÕES toimetisena Lydia Emilie Florentine Jansen (1843-1886) · Esimene naisluuletaja · Pani aluse Eesti teatrile · Aitas organiseerida esimest üldlaulupidu · Sai Koidula nime Jakobsonilt · Päris Vädrast, hiljem kolis Tartusse · Abikaasa oli Eduard Michelson Luule: · 1866. aastal ilmus kogu ,,Vainulilled", põhiliselt tõlkeluule - ,,Mul aiaäärne tänavas" - ,,Sügismõtted" · 1867. aastal ilmus ,,Emajõe ööbik", kus tal oli oma tekste rohkem ning luuletused isamaa teemalised - ,,Eesti muld ja Eesti süda" - ,,Mu isamaa, nad olid matnud" - ,,Mu isamaa on minu arm" - ,,Emasüda" · Hilisemas luules on tal ka hälli- ja lastelaule
Tunneb vabadust, aga langeb mägilaste kätte vangi. Väärtused muutuvad- endine elu tundub vabadusena. Talle tuleb appi armastus, aga ta ei suuda vastata. Naine aitab põgeneda, aga mees teda kaasa ei võta ja neiu uputab enda. Lõunas oli ka tsaarivõimu ümberkorraldajad ja Puskin läheneb neile. See organisatsioon paljastatakse. Puskin saadetakse Odessasse. Hakkas kurameerima oma ülemuse naisega ja kirjavahetuses kritiseeris tsaarivõimu. Saadeti koduaresti. Tegeleb seal kirjandusega. Romantism muutub realismiks. Keskendub rahvalikele probleemidele. "Mustlased"- linnapoiss ühineb mustlaslaagriga ja tundub, et ta saavutab vabaduse. Armub, aga neiu hülgab ta teise pärast. Noormees tapab mõlemad. Suurem teos tragöödia "Boriss Godunov" Milles peitub despotismi olemus? Kuidas seletada rahva leplikkust despootidega? 16.- 17. saj Moskva. Tsaar Fjodor sureb, võimule Boriss. Fjodoril vend Dmitri, kelle surmaga seotakse Borissi. Üritab olla hea, aga rahvas ei suhtu temasse hästi
___________________________________ Sündis Vändras, elas-õppis Pärnus ja Tartus, suri Kroonlinnas (saarel Peterburi lähedal). Tema põrm toodi sealt ära __________ aastal ja maeti ____________________________________. Carl Robert Jakobson 1841-1882 Andis 1867 Jannseni tütrele kirjanikunime ________________; koostas väga häid _________________; rajas Kurgjale talu; asutas ajalehe Sakala 1878; pidas kolm isamaa kõnet 1868, 1870; luulekogu, näidend. Eduard Bornhöhe (1862-1923); teosed ______________, ___________________________, ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (aluseks filmile ____________________________). Anna Haava 1864-1957 Luuletused: ,,Ei saa mitte vaiki olla" ,,Järv leegib eha paistel" ,,Nõmmelill" ,,Ei tule luule tuulest" 1906 alustasid kaks kutselist teatrit: Tartus ____________________ ja (kus
enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib
järgnes ka RL tasane järellainetus, kus osad kirjanikud püüdsid veel rahvuslikke ideid toetada. Järelromantismi-aegne suurim sündmus oli sinimustvalge lipu õnnistamine EÜSi poolt Otepääl 4. juunil 1884. Kunstiliselt ei saavutanud järelromantismi-aegne looming eriti kõrget taset. Nimetamisväärne on Jaan Bergmann, kes tõi eesti luulesse ajaloolise ballaadi (nt "Ustav Ülo"). Proosakirjanduses tõusis esile Eduard Bornhöhe eelkõige oma ajalooliste romantiliste jutustustega "Tasuja", "Villu võitlused" ja "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Järelromantism hääbus lõplikult realismi tulemisega eesti kirjandusse 1990ndate aastate alguses. Bornhöhe looming (iseseisvalt): Hennoste vana 9. kl õpik lk 100 102. RAHVUSLIKU LIIKUMISE KULTUURILINE TÄHTSUS Eesti Rahvushümn Muusika Frederich Pacius, sõnad Johann Voldemar Jannsen
Referaat Victor Marie Hugo 1802-1885 Autor: Juhendaja: Klass: Tartu 2010 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................3 Elulugu.......................................................................4 Looming.....................................................................5 * Ülevaade Victor Hugo loomingust....................................6 *,,Jumalaema kiriku kellamees" lühikokkuvõte........................7 Kokkuvõte...................................................................8 Kasutatud kirjandus........................................................9 2 Sissejuhatus: Victor Hugo oli prantsuse kirjanik, õigemini oli ta prantsuse tähtsaim romantik.
(1814). oluline Pärnu teatris eestikeelsete etenduste korraldamisele, püüdis ka Pärnus rajada rahvakooli, kuid ametivõimud ei toetanud, ilma toetuseta avas 1814. aastal oma korteris koolmeistrite kooli, kus piiratud võimaluste tingimuses said hea hariduse mitmed köstrid ja koolmeistrid, kirjamehed. Antud perioodil tegeldi intensiivselt eesti keele uurimisega ühtse kirjakeele nimel, ülemineku uuele kirjaviisile kirndlustas Tallinnast pärit ja Tartu ülikoolis teoloogiat õppinud Eduard Ahrens. Rajati uusi trükikodasid, suurenes raamatute levitamine, hakkasid levima saksakeelsete teoste alusel tehtud rahvaraamatud. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) Lohusuu eestlasest köstri poeg, töötas koduõpetajana Põhja-Eestis, töötas Äksi pastorina. Pastorina järgis usundilisi põhitõdesid ja kutsus inimesi kuuletuma, ratsionalistina mõistis hukka pietismi, taotles rahva haridustaseme tõstmist, sisukama kirjavara soetamist, kõnekeelt arvestava,a kirjakeele
päevapealt, järgnes ka RL tasane järellainetus, kus osad kirjanikud püüdsid veel rahvuslikke ideid toetada. Järelromantismi-aegne suurim sündmus oli sinimustvalge lipu õnnistamine EÜSi poolt Otepääl 4. juunil 1884. Kunstiliselt ei saavutanud järelromantismi-aegne looming eriti kõrget taset. Nimetamisväärne on Jaan Bergmann, kes tõi eesti luulesse ajaloolise ballaadi (nt "Ustav Ülo"). Proosakirjanduses tõusis esile Eduard Bornhöhe eelkõige oma ajalooliste romantiliste jutustustega "Tasuja", "Villu võitlused" ja "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Järelromantism hääbus lõplikult realismi tulemisega eesti kirjandusse 1990ndate aastate alguses. Bornhöhe looming (iseseisvalt): Hennoste vana 9. kl õpik lk 100 102. Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste külas ja suri 31. detsembril 1906 / 13. jaanuaril 1907 Peterburis
sõnakõlkse. Laskub järjest pisidetailidesse, ei suuda kuidagi eraldada olulist ebaolulisest ega anda hinnangut tähtsamailegi sündmustele. Kroonika oli Liivi ordus, samuti Saksa ordus ametlikuks "lauluraamatuks", mida ordukonventides loeti ette rüütlite ühistel söömaaegadel. Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) käsitleb 14. saj algupoole sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles kroonikas 1343. a Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones Liivi ordu seisukohalt, kuid pakkus rohkesti üksikasjalist faktilist materjali. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet 12. saj alates, kui käsitleb rohkem kaasaega. Põhitähelepanu Liivi sõjal, alamsaksa keeles. Kirjeldab talupoegade ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele jt kriitilised
Räpina Ühisgümnaasium Referaat ROMANTISM 2009 Sisukord 1. Romantism 2. Romantism Euroopas · Prantsuse romantism · Romantism Inglismaal ja saksamaal 3. Romantism kirjanduses 4. Romantism muusikas 5. Romantism teatris Romantism Mõiste romantism tuleneb vanast prantsuse keelsest sõnast romance, mis tähendas luulet, veel täpsemalt kangelaslaulu. Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820. 1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789
Pärnumaa kutsehariduskeskus Referaat ROMANTISM Maia Kirillova M-13 2013 Sisukord 1. Romantism 2. Romantism Euroopas · Prantsuse romantism · Romantism Inglismaal ja saksamaal 3. Romantism kirjanduses 4. Romantism muusikas 5. Romantism teatris Romantism Mõiste romantism tuleneb vanast prantsuse keelsest sõnast romance, mis tähendas luulet, veel täpsemalt kangelaslaulu. Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789.
Väga paljud asjad mida me uueks peame, on ikkagi mingil moel vanad. Johann wolfgang Goethe maailmakirjandus: inglismaa, prantsusmaa, saksamaa. Keskendume kirjanduse põhitüübistikule. Ameerika Euroopa kultuuriline käepikendus. Juri Lotman oli väga pädev kirjandusloolane kes kõiki perioode hästi tundis. Ei olnud perioodi mida ta ei oleks tundnud. Tema semiootikateooriat oli ta võimeline looma tänu oma laiadele teadmistele. 19.sajandil oli neli kirjandusvoolu: romantism, realism, naturalism ja sümbolism. Romantism ja realism on selle ajaperioodi peamised voolud, naturalism ja sümbolism on nende edasiarendused sest neil on palju ühiseid jooni. Prantsuse sümbolism on eesti jaoks olnud väga tähtis. 19.sajand on see sajand milles tunneme iseennast ära. Selleks ajaks on saanud 18. sajandil loodud uus ilmakord jalad alla. Sinna vaadates peaksime end ära tundma. Siin on see juur ja algus. 19. sajandi alguseks on olemas
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
On suured probleem, mida on võimalik lahendada. Kangelane ei pea surema nagu tragöödias. Dramatiseering-raamatu/teksti ümbertegemine draamateoseks(näidendiks), 5)Romantism: Tekkis 18.sajandi lõpus Saksamaal. Väärtustab isikut ennast, ta elamusi ja tundeid. Romantilised tegelased on uhked(heas mõttes), hästi tundelised, targad, palju vaimuandeid. Tegelasi vastandatakse ja positiivseid tegelasi idealiseeriti. Walter Scott-Ivanhoe, James Fenimore Cooper-Hirvekütt, Victor Hugo-Hüljatud, Hans Christian Andersen, Edgar Allan Poe, Puskin. Eestis:Eduard Bornhöhe, Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwald, 6)Realism: Tekkis Prantsusmaal 19.sajandil(1830'datel) kunstisuund mis üritas kõike kujutada hästi tõepäraselt.Kirjanduses ei loodud enam niipalju fantaasiakirjandust, vaid elu, mis inimest igapäevaselt ümbritseb. Peategelasteks on tavalised inimesed, kelle eluteed kujutatakse läbi ühiskondlike sündmuste. Saatus ja juhused ei loe väga
Maailmakirjandus IV 06.02.12 19. sajand on sajandi lõpul juba kirjanduslik-teoreetiline. Romantismis, mis suuresti ongi teoreetiline suund - õppejõud räägib palju romantismist, aga ei tohiks seda naiivselt nim romantismi kursuseks, püüab käsitleda seda analüütiliselt. Romantismi puhul räägitakse valgustuslik-romantismilisest kontekstist, mis on pärit 18. sajandist. 4 voolu, mis on 19. saj kirjanduses eristatud: romantism, realism, naturalism, sümbolism. Põhilised on romantism ja realsim, teised on nö peale lõiked romantismi ja realismi pealt. 19. sajandi kirjanduse historistlik käsitlemine ongi kastitamine, kõik need -ismid tekkisid 19. sajandil. 19. sajandiks on saanud valgustuslikul ajal (18. saj) loodud uus ilmakord jalad alla. Selle jooksul kaovad varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond
töölisliikumiselt, mida ta eestlastele eeskujuks tõi. Vilde marksism ja selle juurde kuuluv ateism oli samuti Lääne-Euroopa päritolu. Oktoobrirevolutsiooni järel kehtestatud proletariaadi diktatuuri Venemaal ei mõistnud ta hoopiski mitte. Ta pidas end vägivalla vastaseks, kuid pidas end siiski revolutsionääriks. 8 HUVITAVAID FAKTE: Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Tema tädipoeg oli Eduard Bornhöhe Arte Gümnaasium tähistas Eduard Vilde sünniaastapäeva. Vilde aastapäevaürituse tähtsaima osana toimus Arte Gümnaasiumi poolt korraldatud ülemustamäelise õpilaste jutuvõistluse parimate autasustamine. Kadriorus asub E. Vilde muuseum, kus saab täieliku ülevaate kirjaniku elust ja loomingust. Tartus asub Eduard Vilde nimeline kohvik.
.................................12 2 Sissejuhatus Eduard Vilde on läbi aegade saanud lugejaskonnalt tunnustust. Praegu on ta väga kiidetud ja austatud kirjanik. Ta oli esimene, kes tõi oma juttudesse sisse realistlikust. Praeguseks austatakse teda niivõrd, et tema tunnustamiseks on tehtud mälestuskive, -tahvleid, -muuseume jm. Valisin kirjaniku Eduard Vilde, kuna ta tundus olevat huvitav. Kui sain teada, et kirjanik on väga lähedaselt seotud minu kodukoha ja selle ümbrusega, olin oma otsuses veelgi kindlam. Esimeses peatükis tuleb juttu Vilde huvitavast lapsepõlvest, eluloost ja surmast. Sellest, kuidas teda on mitmed sündmused ja nähtused mõjutanud edaspidi ning kuidas tal tekkis huvi kultuuri vastu. Teises peatükis saab teada täpsemalt Vilde loomingu kohta. Teine peatükk annab ülevaate ka tähtsamatest teostest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
