Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja palvete vahel. Tsistertslased- 11.saj, valge kuub, rajasid aedu, kasvatasid lambaid, rajasid põlde ja palvetasid. Fransisklased- 12.saj lõpp, rajas franciscus assists, riietuseks oli jämepruunikas või hall vöötatud kareda nööriga kuub. Kerjasid ja jutlustasid Dominiiklased--12.saj lõpp, rajas dominicus, must kuub, jutlustasid ja kerjasid
Pärast Rooma keisririigi lagunemistarenes Ida-Roomas välja 6.sajandil tugev Bütsantsi kultuur, mis elas edasi kuni 17.sajandini vanavene kunstis. Lääne-Euroopa jõudis aga kõikehaarava ühtse stiilini alles 10.sajandil Romaani stiil. Põhilised konstruktsioonid pärinesid küll Vana-Rooma ajast, aga vaimult oli hoopis teistsugune. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuda kaitset. Kirik pidi olima tugev ja mõjukas seest-kui ka väljastpoolt. Sajanditega hakkas kaitsefukntsioon vähenema. Kujutava kunsti ülesandeks peeti Jumala teenimist. 12.saj algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis 13.saj üle Euroopa. 14.saj renessanss suutis gooti stiilivälja tõrjuda alles 16.saj. *Arhitektuur. Keskaegse kiriku põhielemendid: Arhitektuur kajastub kirikutes. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu-ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid ka
2009 Sissejuhatus Pärast Rooma keisririigi lagunemist arenes selle idapoolses osas juba 6. sajandil tugev ja ulatusliku mõjuväljaga bütsantsi kultuur, mis püsis vanavene kunsti kaudu elujõulisena kuni 17. sajandini. Lääne-Euroopa aga jõudis kõikehaarava ühtse stiilini alles 10. sajandil. Selleks oli romaani stiil. Oma vaimult oli romaani stiil aga täiesti teistsugune. Kirik pidi olema tugev ja mõjukas nii seest- kui väljastpoolt. Sajandite jooksul hakkas kirikute kaitsefunktsioon vähenema ja nad muutusid aina kunstipärasemaks, nagu me näeme seda hilisgooti ehitistest. 12. sajandi algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. Sajandi lõpuks levis see üle kogu Prantsusmaa ja Inglismaa ning 13. sajandil üle Euroopa. Itaalias 14. sajandil tekkinud renessanss suutis gooti stiili kogu Euroopast välja tõrjuda alles 16. sajandil.
Gooti stiili teke ja nimetus gootika Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa ajalooline maakond Ilede-France. Esimene valdavalt gooti stiilis kirik kerkis Saint-Denis' linnakeses, mis on praegu Pariisi eeslinn. Just siinse kiriku ehitusmeistrid võtsid omaks uue stiili tunnuse teravkaare, mis meenutab pooleks murtud vibu. Nimetus ,,gootika" tuleb hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti. Mille poolest erineb gooti kirik romaani kirikust? Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused
· ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud · ida- ja läänekristlus eraldi tänapäevani · läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vaheline vaen süvenes ülekaalu saavutasid kompromisse mitte soovivad voolud · erinevad kultuurid õppisid üksteist tundma (konflikt = kontakt) · Pürenee poolsaarel ja Läänemere regioonis täiesti edukas läänemaailmaga liitumine aitas kaasa arengule ROMAANI JA GOOTI STIIL · Lääne-Euroopa jõudis kõikehõlmava ühtse stiili romaani stiili juurde alles 10. sajandil · kirik pidi mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuma varju ilma ja vaenlase eest kirik pidi olema tugev ja mõjukas · sajandite jooksul kirikute kaitsefunktsioon vähenes ja nad hakkasid muutuma kunstipärasemaks · 12
linnas oli ka karjateed, mis viisid lauta või lähedalolevale heinamaale · leidus ka kalureid TSUNFTID JA GILDID · tsunft- moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelevad inimesed. Nad kontrollisid tootmist, kvaliteeti ja müüki. Tsunftisundus ilma mingisse kinglasse tsunfti kuulumata ei tohtinud käsitööga tegeleda. Skraa põhimäärus, mis määretles hierharhia: õpipoiss, sell ja meister. Vanem- meistire eesotsas olev nn olderman, neile kuulus kas kirik või kabel. Joodud- tsunftide kokkutulekud. Tsunftimeister- juhtiva osaga tsunftides, nende alluvuses olid sellid, õpipoisid, kes ka elasid tema juures. Keskaja lõpu poole kriteeriumis tõusid. Õpipoiss pidi olema kristlane, õppima 2-3 a. Meistri käe all ning siis 2-3a rändama ringi. · Gild- moodustus ühe linna käsitöötsunftidestVäikegild. Suurgild aga kaupmeestest ning Mustpeade Gild vallalistest kaupmeestest ja kaupmeheselidest.
ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei kutsuta seda romaani keeleks, näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks viikingite
K eskaeg. Romaani ja gooti stiili võrdlus läbi arhitektuuri. Rooma stiili kujunemine. Karolingide ajal sõltus ehituskunst peamiselt keisri õukonnast ja seetõttu oli väga kitsa levikuga. 11. Sajandil kasvas aga kiviehitiste tähtsus kõikjal Lääne-Euroopas. Kristluse leviku tagajärjel muutus Euroopas ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekord hoopis teistsuguseks kui Venemaal ja Bütsantsis. Ristiusu levikuga kaasnes massiline kirikute ja kloostrite rajamine.
tegelasi tehti äratuntavateks erinevate sümbolite abiga. Kirikute kaunistamiseks kasutati ka seinamaale ja vaipu. Kuulsaim on Bayeux vaip. Jätkus miniatuurmaalide õitseng. Raamatute kirjutamine ja kaunistamine oli äärmiselt aeganõudev. Sageli hoiti raamatuid varakambrites või ahelates. Gootika Levis 12- 16 saj peamiselt katoliiklikus Euroopas. Stiili nimetus on juhuslik ja tugineb keskaegsele gootide hõimule. Gootika väljendub peamiselt arhitektuuris. Gooti katedraalid on jäänud Euroopa tsivilisatsiooni uhkuseks tänaseni. Põhitunnused: 1) teravkaar; uksed ja aknad on kõrgeks venitatud ja teravatipulised. 2) Tugikaar; hoone välimises konstruktsioonis raskuste hajutamiseks. 3) Tornid; võimalikult palju, erineva suurusega, piklikud ja kaunistatud. 4) Võlvid; kõrged ja kaunistatud. Levinuim tüüp on ristvõlv 5) Palju aknaid, valgust, avarust, õhuline mulje 6) Vitraazid; värvilised mustriga klaasaknad
KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis...............................................................
omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased hakkasid seda väga osavalt kasutama. Kasutati ka siduvat mörti (lubja,kruusa ja vulkaanilise liiva segu). Iseloomulikud on pilastrid ehk poolsambad ja Colosseum nelinurkne fassaad
vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega
vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega
ROOMA KULTUUR roomlastele avaldas suurt mju kreeka kunst. roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kreeka eeskujude järgi kujutama. vallutatud kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. kreeka kunst oli rooma ülikute hulgas suurmoes. kui ei jätkunud originaale, siis valmistati täpseid koopiaid. nii vallutas kreeka kultuuriliselt rooma. portreekunstis saavutati suurim iseseisvus. rooma portreee lähtus individuaalsest karakteristikast., kartmata näidata inimest sellisena nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei
asemel ehitama. (ehitati jumalatele templid,kuid maeti tegelikutl Kuningate Orgu). Püloon värav. Erinevad kapiteelid(samba ülemine osa,laienev osa, mis asetseb samba tüve ja talastiku või võlvi vahel) sammastel(lootuse,papüüruse jm.) Suurimad templid uue riigi ajal - Karnaki, Luxori, RamsesII tempel Teeba lähedal, Abu Simbel(RamsesII 4 hiiglaslikku kuju) 4. Egiptuse pinnakunst ja skulptuur. Kujutav kunst surnutele oli vaja kindlustada hauatagune elu. Skulptuur kujud,mis kujutasid vaaraoid (suurejoonelised,ranged,üldistatud), seotud arhitektuuriga. Sfinks (ühest tükist välja raiutud). * Skulptuurid olid ainult eestvaadeldavad, valitsejate skluptuurid tehti alati kivist, lihtrahva omad puidust, olid väiksemad ja värvilised. Egiptuse skulptorid teadisd anatoomiat väga hästi. Reljeef ja maalikunst madalreljeefid ja sünvedreljeefid . Maalikunstis kraabiti piirjooned
Kunstelu keskmeks sündmusteks on näitused. Kunstiliigid · Arhitektuur Sakraalarhitektuur(religioosne) Profaanarhitektuur(ilmalik) Kirikud Elamud Templid Lossid Moseed Linnused Kloostrid Mõisad Katedraalid Kindlused Raekojad · Skulptuur · Ümarplastika · Reljeefid · Maalikunst · Tahvelmaal · Seina ehk monumentmaal · Raamatu ehk miniatuurmaal · Klaasi ehk vitraazmaal · Mosaiikmaal · Graafika · Kõrgtrükk · Lametrükk · Süvatrükk · Tarbekunst · Tekstiilikunst · Nahkehistöö · Puitehistöö · Metallehistöö · Keraamika · Klaasehistöö Neoliitikum
Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda.................
Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib.
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga
Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 löövi. Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad. Lagi lame, kassettlagi, mõnikord puudus hoopis. Seinamaalid, mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel
Rakke Gümnaasium Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Katre Pohlak 10.klass Juhendaja: Olav Mäe Rakke 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................ ................................ 2 SISSEJUHATUS..................................
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele.
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ KUNSTIAJALUGU Tartu 2009 ANTIIKAJA KUNST ÜRGAJA KUNST 4000 eKr. SKULPTUUR: Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale,
Keskaeg algas Lääne-Rooma keisririigi langemisega 476. aastal ja lõpuks loetakse Ameerika avastamise Kolumbuse poolt 1492. aastal ehk siis tegemist on umbes 1000 aastalise perioodiga. Erinevaid dateeringuid on veel keskajale, aga see on kõige tuntum ja üldisem. Kuigi keskajast rääkides viidatakse sellele kui pimedale ja seisvale ajale, siis ikkagi toimus areng ja muudatused. (Wikipedia: ,,Keskaeg2") Keskaja alguses eriti, aga üldiselt läbi terve keskaja suurt tähtsust omav teema on kirik ja usk üldiselt. Kristluse teke ja selle üha suurem levik tõi kaasa erinevaid muutusi. Usk mõjutas nii kirjandust kui ka kujutavat kunsti ja arhitektuuri. Usk mõjutas ka väga suuresti inimeste mõttelaadi. Kirik muutus väga mõjuvõimsaks. (Saitanov. 2004: 12) Keskaeg jaotatakse kolmeks perioodiks. Esimene on varakeskaeg, mis kestab 5.-10. sajandini. Sellele perioodile omistatakse feodaalse korra kujunemist, naturaalmajanduse esinemist,
qualis rex, talis rex milline on valitseja, selline on rahvas ubi beni, ibi patria kus on kodumaa, seal on hea § 12. Sissejuhatus kunsti. Kunsti tekkimine. Kunsti tekkimine. Hästi suured muudatused toimusid inimkonna ajaloos u 30 000a tagasi. Esiteks, hakati elama sugukondades. Inimest hakati eristama rasside järgi. Hakkasid eristuma keeled. Tekkis religioon, nt animism. See on loodusnähtuste hingestamine. Tekkis kunst. See näitab, et inimestel oli abstraktne mõtlemine (mõisteline). Selle vastand on pragmaatiline või praktiline mõtlemine. Kunsti tekkimiseks on erinevaid teooriaid, millest levinumad on: suhtlusvahend, info vahendaja ja religioossete tunnete/vaadete väljendamine ilu, kaunistamine pärast eneseväljendus, vajadus end kunstiliselt väljendada Kultuur on inimtegevuse eri valdkonnad. Nt teadus, muusika, kunst, haridus jne. Inimtegevuse vaimsed tegevused.
Kaunistuste juures kasutati sümboolikat, mille tähendust teadsid vaid usklikud. Nt.Kristust tähistas lambatalle õlal kandev mees ja kala; Pühavaimu- tuvi;Peetrust-võti Laemaal ühes Rooma katakombis. 4.saj Vaade Via Latina katakombi Hea Karjane. Marmor. u. 300.a. Roomas. 4.saj Raamatu kunst ja sarkofaagid. Jumala säna kuulutamise tähtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Kirjutati pärgamendile ja teksti illustreeriti miniatuurmaalidega. Reljeefidega kaunistati sarkofaage aga skulptuurise tegemist välditi, et eristuda Varakristlik sarkofaag. 4.saj. paganlikest religioonidest Kiriku ehituse algus Legendi järgi oli ristikoguduse asutajaks Roomas Peetrus. Ta löödi risti (pea alaspidi) keiser Nero
inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele-kiilkiri, nendel oli ka kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika ja metallurgia.Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks. Püstitasid suuri astmelisi torne-tsikuraate Tänu vanimale, Gilgamesi eeposele on andmed vanima kultuuri kohta. Kangelaslood, tõekspidamised jm. 18saj Babüloonlased vallutasid sumerite linnriigi,
Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid),
Gooti kunst Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg.
Kunstiajalugu. Konspekt. XII klass · Kunst Vana-Kreekas: ehituskunst ` Kreeka kunst algab toorlaste tulekuga praegusele Kreeka territooriumile 12. Sajandil e.Kr, kuid ometi kulus 6 sajandit enne kui suudeti kunsti vallas midagi märkimisväärset luua. Ajalooliselt jaguneb kreeka kunst kolme perioodi: 1. Arhailine aeg - 600 e.Kr - 480 e.Kr ( suure pärslaste kallaletungi tagasilöömine) Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele