Nirvaanasse saab jõuda alles pärast surma. Nirvaanasse jõudmise tõenäosus oli suurem munkadel. Karma sansaararararararararararar arar ara ra ra ra r ar a r ar a ra ra r ar a ra r ar ar ar ra ra ra ra rar ar a ra rar ar ar ar ar ar ar ar ra a r ra r r ar a a a a a r r rr r r a a a a aa a a a aa a a a a aa a a a a a a a a a a aa a a a a a a a a a aa a a a aa a a a a a a a aa a a a a a a a a a ra r ar a ra r r a ra r ar rarrsras ras r asr as r rasr r sa ras r asr asnr asnr asnr anr asn rnas nra srn sarn asrn asnr asnr nasnnsan sn as nasan san sanrerarns rnarnasr nsar nas rnasr nasr ansr snar ansr sn sran snas rnsa rnsa rasn rnar sn srna asnr sna srnas rn sarnas rnasrnasr ans rnas rnas rnasrasnrsanr ansr nasr nsar nsar nasrnas n rans rnsar sanrnasr nasr nasr asnr asnr snara srn ansr snar nsrasnrasnr nasr sanrasr nsa rnsanr nsan san r snas sansaara ranr arna rna rns rnsa rnsa rnsa nrs ans ansrna sn rnas nr asnr asnr asn rans rasn rnas sssssssssssssssssa ana a a a a a
Kaitsefunktsioon (antikehad) Liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud) Energeetiline funktsioon Nukleiinhapped Tähtsamad nukleiinhapped on DNA RNA ATP jt madalmolekulaarsed nukleiinhapped · Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. RNA DNA Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm lämmastikalus fosfaatrühm suhkur DNA ehitus 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ehk kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul
· Millal hakkab organism valke lagundama? · Kuidas nukleiinhapped jaotuvad ja millest nad koosnevad? DNA (desoksuribonukleiinhape) RNA (ribonukleiinhape) asub rakuaines ja kopeerib DNA informatsiooni ja transpordib rakus selle vajalikku kohta. Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, mis moodustavad pikki ahelaid · Millest koosnevad nukleotiidid? Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist: viiesüsinikuline suhkur (DNAs desoksüriboos ja RNAs riboos) lämmastikalus fosfaatrühm · DNA ja RNA ehitus (võrdle neid), ülesanded. DNA ehitus: esmane struktuur nukleotiididijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Esineb rakus sünteesiprotsessides ja viirustes sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm(biheeliks ja kaksikspiraal) tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul (DNA+ valk=nukleoproteiin e kromosoom)
avaldub RNA või valguna Geenide avaldumine mõjutab elutegevust sellisel viisil, kui kandes nt mingit haigust, siis avaldub see inimese puhul selle haiguse iseloomu järgi Promootor geeni piirkond, kus transkriptsioon saab alguse Terminaator - geeni piirkond, kus transkriptsioon saab lõpu DNA polümeraas on ensüüm, misviib läbi DNA replikatsiooni Komplementaarsus on molekulidestruktuuri ruumiline vastavus (DNAs: A ja T; C ja G)(RNAs: A ja U; C ja G) Mutant organism, millel on mutatsioon Mutageen mutatsioone esilekutsuv tegur Mutatsioonide tekkpõhjusteks: keskkond, mürgid, kiirgused Mutageenid: UV, röntgen, gammakiirgus; mobiil, monitor; benseeniühendid Oksüdant nitraat, alkohol, kuum. Rasvad jne,mis tekitavad mutatsioone DNAs Antioksüdant vähendavad oksüdantide toimet Sugurakkudes tekkinud mutatsioonid kanduvad edasi järglastele, keharakkudes toimunud, ei kandu
Viirused-mitterakuline biol objekt,koosneb nukleiinhappes&valkudest. Ümbritseb valkudest kapsiid. Herpes, marutaud, mumps, leetrid,HIV. Viiruse seondumine rakuga-vabanemine ümbrisest-sisenemine rakku-viirusosakeste moodustumine(-genoomi vabanemine kapsiidist?)-regulaatorvalkude süntees-raku ainevahetuse muutumine-genoomi replitseerumine-struktuurvalkude sõntees. Peremeesrakus bakter-viirus bakteriofaag. DNA viiruses üks DNA molekul, RNAs võib mitu. Struktuurgeenid-info valkude sünteesiks. Replikatsiooni-viiruste DNA või RNA paljunemine.Regulaator-peremeesraku ainevahetus ümberkorraldamine. Lüütiline tsükkel-peremeesrakk hävib. Lüsogeenne-viirusega seotud genoom koheselt ei avaldu.Transduktsioon-geenide ülekanne, pärilikkuse muutlikkuse allikas.
Monosahhariidid nt glükoos 3-6 süsinikku C6H12C6 Polüsahhariidid nt tärklis Oligosahhariidid nt maltoos. 11. Millised on järgmiste sahhariidide funktsioonid organismides glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos, maltoos, laktoos, sahharoos, kitiin, tselluloos, tärklis, glükogeen. Glükoos- kerge energiaallikas. Fruktoos- samuti kerge energiaallikas. Mõlemad on kristalsed, magusad ja lahustuvad vees. Riboos ja desoksüriboos- on nukleiinhapetes( DNAs ja RNAs, moodustavad nö skeleti) Maltoos ehk linnasesuhkur Laktoos ehk piimasuhkur Sahharoos- glükoos+fruktoos. Leidub peaaegu kõikides taimedes. Kitiin- lülijalgsete ning seente rakkudes, moodustab kaitsvaid kestasid, vees ei lahustu, ei seedu. Tselluloos- struktuuripolümeer, mida leidub taimerakukestades. Tärklis- peamine taimne varuaine, ei lahustu külmas vees ning laguneb amülaasi toimel. Glükogeen- loomne varuaine maksas, lihastes. Analoogne taimede tärklisele
ahelatevahelisel paardumisel seostub A vaid T-ga ja G seostub C-ga. Lämmastikaluste komplementaarsus ongi päriliku info kopeerimise aluseks 7. DNA: Primaarstruktuur: fosfordiestersidemetega seotud deoksüribonukleotiidide järjestus polünukleotiidahelas Sekundaarstruktuur: kaksikspiraalne, antiparalleelne heeliks, ahelad on lineaarsed, antiparalleelsed, komplementaarsed RNA: Primaarstruktuur: Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. Sekundaarstruktuur: Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) 8. DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli Nukleaas - Ensüümid, mis katalüüsivad fosfodiestersideme hüdrolüüsi 9
· DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. · 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) · 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. RNA ehitus: 1) RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2) Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA) RNA on ebastabiilne, et seda saaks vajaduse korral lagundada. See võimaldab rakul kasutada uute RNA järgi sünteesitud valke. Ilma selleta ei oleks rakk võimeline kiiresti vastata väliskeskkonnast telenevatele signaalidele.
Makroelemendid: hapnik O, süsinik C, vesinik H, lämmastik N, fosfor P, väävel S. Mikroelemendid: kaalium K, kloor Cl, kaltsium Ca, naatrium Na, magneesium Mg, raud Fe, vask Cu, tsink Zn, jood I, fluor F Anorgaanilised ained: vesi, soolad, happed, alused, katioonid, anioonid. Vee omadused: hea lahusti, osalevad keemilistes reaktsioonides, hea soojusmahtuvusega. Katioonid H+, K+, N+ (vees, tsütoplasmas); Ca2+ (luudes); Mg2+ (DNAs, RNAs, klorofüllis); Fe2+/Fe3+ (veres) Anioonid OH-, HCO3, H2PO42-, Cl-, I-. Orgaanilised ained: iseloomustavad elusat loodust, moodustuvad elutegevuse käigus - valgud, lipiidid (rasvad, vahad, õlid), sahhariidid, nukleiinhapped, süsinik C, makroelemendid, bioaktiivsed ained: ensüümid, hormoonid, vitamiinid (organism ise toodab) Sahhariidid e. Suhkrud C, H, O. Monosahhariidid lihtsuhkrud 3-6 C: riboos (RNA), desoksüriboos (DNA) 5C, glükoos, fruktoos 6C.
mõnel juhul päristuumsete organismide tsütoplasmas. Need erinevused on siiski tühised ja tõenäoseks tuleb pidada väidet, mille kohaselt mitokondrid kasutavad erinevaid koode, et tagada oma DNA säilimine selle eripära kaudu. Niisiis, tuleb veel kord rõhutada, et geneetiline kood on väga püsiv. Geneetilise koodi põhialus Nagu iga teine nukleiinhapegi koosneb mRNA nukleotiididest, mida tihti kutsutakse ka alusteks. RNAs sisalduvad nukleotiidid on: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja uratsiil (U). DNA ahelas vastab uratsiilile tümiin (T). Nukleotiidide kolmikuid e. triplette mRNAs nimetatakse koodoniteks, mis moodustavad geneetilise koodi põhialuse. Igale koodonile mRNAs vastab mingi konkreetne aminohape proteiiniahelas või juhis valgusünteesi alustamiseks või lõpetamiseks. Ühtekokku on olemas 43 = 64 erinevat koodonit. Kuna kodeeritavaid aminohappeid
Nukleotiidide arv ja järjestus DNAs ei ole juhuslik. Selles järjestuses peitub info selle kohta, kuidas ehitada valmis vastava genoomiga organism ning kuidas teda elus hoida. Joonis 2 DNA molekuli lõik Joonis 1 DNA skeem RNA EHITUS RNA e ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid koosnevad samuti lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. RNA peamine ülesanne - DNAs sisalduva info ülekandmine tsütoplasmasse, kus sünteesitakse raku elutegevuseks vajalikud valgud. Lämmastikalused on adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja uratsiil (U). RNA-molekul enamasti ühelaineline. RNA tüübid: mRNA (informatsiooni-RNA), tRNA (transport-RNA), rRNA (ribosoomi-RNA). mRNA ülesandeks on viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse
teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. RNA- polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiid.Tähtsus päriliku info eraldaja, realiseerib info e. valmistab valgud.TÄHTSUS:mRNA-informatsiooni toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta, valkude süntees; tRNA-transpordi (toob AH ribosoomi); rRNA-ribosoomi RNA moodustab ribosoomi enda ,on valgusünteesi toimumise keskkonnaks. EHITUS: esmane s- nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs, tekib sünteesijärgselt. Teisane s- molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikude omadega. VALGUD(proteiinid) aminohapetest moodustunud polümeerid. JAOTUS: Lihtvalgud-koosnevad aminohappejääkidest, nt munavalge ja Liitvalgud, koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast.(kromosoomid) ÜL: ensümaatiline funktsioon- ensüümid kiirendavad reaktsioone; ehituslik(karvad, suled,kabjad);
3. Tertsiaarstruktuur gloobul (eüünsmid, antikehad ja vereplasma valgud) ja fibrill (verehüübimisvalgud, lihatöös osalevad valgud), seotud vesiniksidemetega. 4. Kvaternaarstruktuur - itme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin, vesiniksidemed. Nukleiinhapped Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, mis moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist: viiesüsiline suhkur (pentoos, DNAs desoksüriboos, RNAs - riboos), lämmastikalus ja fosfaatrühm. DNA ja RNA 1. DNA - DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. DNA 4 lämmastikalust: A adeniin, G guaniin, T tümiin, C tsütosiin. DNA ülesanded: * Kromosoomide põhiline koostisosa * Päriliku info säilitamine ja ülekanne tütarrakkudele 2. RNA - RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks.
struktuuridEsimest järku struktuuri hoiavad täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku peptiidsidemed. Teist järku struktuur onkeerdumine jagunemise käigus). RNA ehitusRNA esmane (nõrgad sidemed).Kolmandat järku struktuuron struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk gloobul (nõrgad sidemed).Kui ühinevad mitu ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. polüpeptiidi, siis on neljandat järku struktuur. Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised Valgustruktuuride muutumisest Valkude lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. denaturatsioon valkude kõrgemat järku omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) U uratsiil struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel RNA 3 erivormi mRNA (5%) - informatsiooni RNA
kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Kaks peamist ülesannet: energia ja ehituslik (tselluloos) Monosahhariid e lihtsuhkur magus. Nt riboos (riboosijäägid RNAs) ja desoksüriboos(jäägid DNAs), glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur). Rohelistes taimedes moodustuvad glükoos ja frutoos fotosünteesi tulemusena, selle oksüdeerumisel vabaneb energia, mida saab kasutada elutegevuses peamine energiaallikas organismis!!! Oligosahhariid kahe monosahhariidi ühinemisel tekivad (nt glükoos + fruktoos = sahharoos(roo-ja peedisuhkru peamine koostisosa)). Linnasesuhkur e maltoos. Piimas sisaldub laktoos ehk piimasuhkur
Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime. Aluspaar kaks omavahel seotud vesiniksidemetega seotud nukleotiidi. DNA ülesanne pärilikusinfo sisaldumine. RNA ülesanne DNAs sisalduva info ülekandmine tsütoplasmas asuvates ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. Teadlased James Watson, Francis Crick, Rosalind Franklin, Maurice Wilkins. Lämmastikalused: adeniin A, tsütosiin C, guaniin G, tümiin T, uratsiil U. DNAs (A-T, C-G) ja RNAs (A-U, T-A, G-C, C-G). RNA tüüpid: mRNA(informatsiooni-RNA) viib DNAs sisalduva info ribosoomi, tRNA(transport-RNA) toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped, rRNA(ribosoomi-RNA) kuulub ribosoomi ehitusse. Geen DNA-lõik, mis kodeerib või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Eeltuumsed(prokarüootid) puudub rakutuum, pärilikusaine asub tsütoplasmas.
Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksuribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA EHITUS 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid). DNA 4 lämmastikalust: A adeniin G guaniin T tümiin C tsütosiin
Organismide koostis C H N O P S on põhi bioelemendid.(makroelemendid). Ülejäänud on mikroelemendid (Fe, I, Cu jne). C keskne elu element (kuulub kõikidesse biomolekulidesse). H esineb ka kõikides biomolekulides. Mood. vesiniksidemeid biomolekulides. Mida rohkem on biomolekulides vesinikku, seda energiarikkam ta on. N esineb valkude koostisosades aminohapetes. Esineb ka energiakandjas ATP-s. Nukleiinhapetes (DNA, RNA). Paljudes vitamiinides, alkaloidides. O kuulub kõikidesse biomolekulidesse. On tugev oksüdeerija. P nukleiinhapete koostises, esineb ka ATP-s. S paaris aminohappes ja mõnes vitamiinis. Na soola koostises (NaCl). Rakuväline element. K rakusisene element, leidub kapsas, rosinates. Mg kuulub luude koostisesse; tähtis klorofüllis; sõltub marjade küpsus. Ca luukoesse kuuluvad; vähesuse pärast luu hõreneb. Fe- kuulub vere punastes libledes (hemoglobiinis). I kilpnäärme hormoonis (türoksiin). Na ja K regule...
(antikehad), 22. Mis on nukleiinhapped? need onbio polümeerid mille monomeerideks onnukleotiidid 23. DNA molekuli ehitus? DNA molekuli ülesanded organismis? kaksikspiraal. selle ülessanded on kromosoomide põhiline koostisosa, päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarkudedele 24. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? ei tea 25. RNA molekuli ehitus? * RNA esmane struktuur - primaarstruktuur . Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. * Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad 26. Millised on 3 erinevat RNA molekuli ja milliseid ülesandeid need täidavad? RNA 3 erivormi mRNA (5%) - informatsiooni RNA I nfo toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta . tRNA (15%) - t ransport RNA Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA (80%) - r ibosoomi RNA Kuulumine
Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. Vastus: RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4
Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4
Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) komplementaarsed. · DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) 2 vesiniksidet (G ja C) 3 vesiniksidet. · DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. 30. RNA molekuli ehitus? · RNA esmane struktuur primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. · Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) 31. Millised on 3 erinevat RNA molekuli ja milliseid ülesandeid need täidavad? 1. mRNAinformatsiooni RNA(info toimetamine DNAlt valgusünteesi toimumiskohta) 2. tRNAtransport RNA(aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta) 3. rRnaribosoomi RNA 32
18S and 5.8S rRNAs which will form the major RNA sections of the ribosome. · RNA polymerase II synthesizes precursors of mRNAs and most snRNA and microRNAs. This is the most studied type, and due to the high level of control required over transcription a range of transcription factors are required for its binding to promoters. · RNA polymerase III synthesizes tRNAs, rRNA 5S and other small RNAs found in the nucleus and cytosol. There are other RNA polymerase types in mitochondria and chloroplasts. In bacteria, the same enzyme catalyzes the synthesis of mRNA and ncRNA. RNAP is a relatively large molecule. The core enzyme has 5 subunits (~400 kDa): · 2: the two subunits assemble the enzyme and recognize regulatory factors. Each subunit has two domains: CTD (C-Terminal domain) binds the UP element of the extended promoter, and NTD (N-terminal domain)
DNA sekundaarstruktuur on biheeliks. Inimesel 46 kromosoomi. Ühes kromosoomis 1 DNA. Replikatsiooni käigus toodetakse enda kõrvale samasugune ahel. Inimese DNA replikeerub 8 tunniga. RNA. RNA - kõrgpolumeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Nukleotiid koosneb kolmest osast: * riboos * lämmastikalus * fosforhappe jääk RNA on üheahelaline = primaarstruktuur. RNA omadused määratakse ära nukleotiidide järjekorra alusel. RNAs puudub lämmastikalus tümiin, selle asemel uratsiil (U), mis vastab nüüd ise adeniinile. RNA ülesanded: * geneetilise informatsiooni realiseerimine * informatsioon valkude ehituse kohta DNAst kätte saada ja selle alusel valke toota RNA tüübid: * informatsiooni RNA mRNA (matriitsRNA) - võtab informatsiooni DNAlt * ribosoomi RNA rRNA - valkude ülesehitamine - kuulub ribosoomi koostisesse
29. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. 1) DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. 2) DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. 30. RNA molekuli ehitus? 1)RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2)Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C). 31. Millised on 3 erinevat RNA molekuli ja milliseid ülesandeid need täidavad? · 1).mRNA-informatsiooni RNA(info toimetamine DNAlt valgusünteesi toimumiskohta) · 2).tRNA-transport RNA(aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta) · 3).rRna-ribosoomi RNA 32
Toimub ribosoomides Vajalikud tingimused: ribosoomid mRNA(mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri), tRNA aminohapped energiat ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNAga ja peptiidahela sünteesiks Geneetiline kood DNA nukleotiidne järjestus määrab RNA molekuli abil ära valgu aminohappelise järjestuse Koodon Kolm järjestikkust nukleotiidi RNAs, mis määrab ära ühe aminohappe mRNAs AUG(Met) CCC(Pro) AAA(Lys)(esimene täht esimesest ringist, järgmine keskmisest jne) initsiaatorkoodon stopkoodon AUG UAA, UAG, UGA mRNA Antikoodon on tRNAs olev kolm järjestikkust nukleotiidi, mis paarduvad mRNAs oleva koodoniga Geneetilise koodi omadused: Tripletsus ühe koodoni koossesiu kuulub 3 nukleotiidi mRNAs
· Lühikesed mitte-kodeerivad RNA (21-24 nukleotiidi). Funktsioon on geeni vaigistamine · microRNA (miRNAs) · short interfering RNA (siRNAs) · piwi-interacting RNA (piRNAs) Pikad ncRNAd Kolm kategooriat: loomulikud antisense transkriptid (natural antisense transcripts (NATs). Pikad intronites sisalduvad RNAd. Pikad geenidevahelises järjestuses asuvad RNAd (long intergenic noncoding RNAs (lincRNAs) Oluline roll bioloogilistes protsessides arengu regulatsioon stressi vastused paljunemine vastus patogeenidele jm taimedel. Geeni vaigistamise viisid: · mRNA translatsiooni mõjutamisega · Kromatiini epigeneetiliste modifikatsioonide kaudu RNA vaigistamisel Dicer (DCL) tükeldab RNA ahela väiksemateks osadeks (lühikesed RNA dubleksid), mis seonduvad Argunautiga. Argonaute valk seob väikesed RNA molekulid ja nende sihtjärjestused.
DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. RNA ehitus: 1) RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2) Teisene struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA) RNA on ebastabiilne, et seda saaks vajaduse korral lagundada. See võimaldab rakul kasutada uusi RNA järgi sünteesitud valke. Ilma selleta ei oleks rakk võimeline kiiresti reageerima väliskeskkonnast tulenevatele signaalidele. 5.Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel: Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4
Heameel -e Heat�iv -u Hein -a Hele -da Helemeel -e Heli Helin -a Helk Helgi Hellik -u Helm -e � �merevaik� Helmet�iv -u Helves Helbe III v. Hiis Hiie Himot -u Hink Hingu � kala Cobitis taenia Hius Hiukse � LE �juus� Hommik -u Hong -a � �vana m�nd� Hoovat�iv -u Huik Huiga v. Huigu � lind Porzana Humal -a Hurmas Hurma < �hurm� � �veri� Hurmet�iv -u H�be -da H�imulemb -e H�rak -u � LE �punane (v. valge) s�star� H�rnas H�rna � �j�eforell� H�belik -u H�itse H�itsme H�mar -a H�nilane H�nilase H�rm -a Hyljes Hylge Hytsi � LE �s�si� Hytt Hyti � LE �metstuvi� Hyvalemb -e Hyvameel -e Hyvat�iv -u Hyyp Hyybi � ka �kassikakk� Ida Idu Eo Igalemb -e Igap�iv -a Ihaldu Ihameel -e Ihalemb -e Ihat�iv -u Ihavald -valla Iher -u � LE �forell� Ihes -e � LE �siig� Ilm -a Ilmalemb -e Ilmar -i < ilm Ilme Ilo
Kasvuhormoon Energeetiline ülesanne NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on kõrgpolumeerid mis kannavad edasi pärilikku informatsiooni DNA (desoksuribonukleiinhape) RNA (ribonukleiinhape) asub rakuaines ja kopeerib DNA informatsiooni ja trantspordib rakus selle vajalikku kohta. Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleoiitidest. Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist: viiesüsinikuline suhkur DNA-s desoksüriboos ja RNAs riboos lämmastikalus fosfaatrühm Raku organellide ehitus ja ülesanded RAKUMEMBRAAN Koosneb fosfolepiididest mille vahel on valgud ja süsivesikud. Ümbritseb tsütoplasmat, kaitseb rakku välismõjude eest. Ümbritseb tsütoplasmast, kaitseb rakku välismõjude eest. Valkude ja sahhariidide ülesanne membraanis on väliskeskkonna hormoonide sidumine ja bakterite,viiruste sidumine. Läbi membraani toimub aine ja energia vahetus. Gaasiliste aine osakeste CO2 ja O2
info, mis muutis II R rakud virulentseks), bakteriofaagi T2 geneetiline info sisaldub DNA molekulis (bakteriofaagi genoom onpakitud valkkattesse; kui viirus nakatab bakterirakku, jäävad valgud raku pinnale ning rakku siseneb ainult DNA molekul. Seega sisaldub geneetiline informatsioon viiruse taastootmiseks DNA molekulis. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. Mõlemad koosnevad fosfaatrühmast, 5- süsinikulisest suhkrust (DNAs desoksüriboos ja RNAs riboos) ja tsüklilisest lämmastikust (DNAs adeniin, guaniin, tümiin, tsütosiin; RNAs adeniin, uratsiil, guaniin, tsütosiin). DNA on paremalepöörduv 2-ahelaline heeliks, alustavaheline paardumine on spetsiifiline (A-T, G-C), ühte kaksikheeliksi pöördesse mahub 10 lämmastikaluste kaudu paardunud nukleotiidi. DNA on histoonide abil kokku pakitud ja funktsiooniks on pärilikkuse info säilitamine ja selle ülekandmine tütarrakkudesse raku jagunemisel
desoksüriboosijäägiga. *A ja T vahel 2 vesiniksidet; G ja C vahel 3 vesiniksidet. (vesiniksidemed katkevad kergesti, see on oluline DNA toimimisel) *Nukleotiidide arv ja järjestus DNAs ei ole juhuslik. Selles järjestuses peitubki kogu info selle kohta, kuidas ehitada valmis vastava genoomiga organism ning kuidas teda elus hoida. RNA EHITUS *RNA e ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. *Koosnevad samuti lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. *RNAs suhkruosaks riboos. *Lämmastikalused: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja uratsiil (U). *RNA-molekul enamasti ühelaineline, samas DNA-molekul on kahelaineline. *Olulisimad RNA tüübid: mRNA (informatsiooni-RNA), tRNA (transport-RNA), rRNA (ribosoomi-RNA). *mRNA ül: viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse *tRNA ül: toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped *rRNA ül: kuulub ribosoomi ehitusse.
Bioloogia 12.klass DNA JA RNA Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. RNA ehitus lämmastikalus, suhkur ja fosfaatrühm Suhkur: riboos
· DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. · 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) · 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. RNA ehitus: 1) RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2) Teisene struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA) RNA on ebastabiilne, et seda saaks vajaduse korral lagundada. See võimaldab rakul kasutada uusi RNA järgi sünteesitud valke. Ilma selleta ei oleks rakk võimeline kiiresti reageerima väliskeskkonnast tulenevatele signaalidele. 5.Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel: Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4
nukleotiidne järjestus). Hoopis salapärasem on aga eluprotsesside kulg, eriti nende protsesside, mida ei ole õnnestunud in vitro käivitada. Seepärast on mõtet otsida elujõu olemust just niisugustest protsessidest, pöörates erilist tähelepanu päriliku informatsiooni ülekandele. Pärilik teave säilib DNA primaarstruktuuri salvestatuna kromosoomides. DNAlt kirjutatakse komplementaarsuse alusel ümber RNA, milles geneetiline informatsioon on samuti nukleotiidse järjestuse kujul. RNAs sisalduv informatsioon on aluseks valkude sünteesil, translatsioonil. Seejuures muudetakse ribosoomide poolt RNA nukleotiidne järjestus aminohappeliseks järjestuseks valkudes. Kolmest järjestikusest nukleotiidist moodustunud geneetilise informatsiooni ühikule - tripletile ehk koodonile - vastab üks aminohape. Ribosoomides seatakse vastavusse RNA koodonite järjestus aminohappelise järjestusega valkudes. Selle vastavuse aluseks on geneetiline kood . Geneetiline kood on universaalne, s.t
Süsivesikud säilitavad rakusiseselt keemilist energiat. Rakk saab energiat suhkrumolekulide lagunemisel lihtsateks ühenditeks, aeroobidel veeks ja süsihappegaasiks. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Neil on energeetiline ja ehituslik ülesanne. tärklis (varuaine, taimed). Fotosünteesi tulemusena sünteesivad taimed glükoosi.
eksonitest koosnev mRNA molekul. Intronid degradeeritakse. 36. U snRNAd osalevad pre-mRNA splaisingu regulatsioonis: 5 snRNPd: U1, U2, U4, U5, U6. 37. GT-AT reegel on selline vaatlus, et kõik intronid DNAs algavad GT nukleotiitudega (guaniin, tümiin) ja lõppevad AG nukleotiitidega (adeniin, guaniin). Kui DNA on transkribeeritud RNAsse, intronid on eemaldatud RNAst mehaniismi abil, mis tunneb ära neid nukleotiitide alguseid ja lõppe RNAs nad oleksid CU (tsütosiin, uratsiil) ja AC (adeniin, tsütosiin). 39. RNA protsessimine. Protsess nimega ,,RNA editing" muudab transkriptis sisalduva info hulka, muutes aluspaaride järjestust asenduste teel. Algset staadiumi RNA protsessingus katalüüsib dimeerne capping ensüüm, mis seostub RNAPolII fosforüülitud CTDga. Viimases staadiumis kannavad erinevad ensüümsed alaühikud üle metüülrühmad S¬-
DNA ehitus 4lämmastikualust, A- adeniin G - guaniin T - tümiin C - tsütosiin Komlementssrsus A=T G=C 2.5 Nukleiinhapped 2.5 Nukleiinhapped Nukleiinhapped jaotuvad: · DNA (desoksüribonukleiinhape) · RNA (ribonukleiinhape) Kõik nukleiinhapped koosnevad- nukleotiitidest. Nukleotiidid muudustavad pikki ahelaid. Igas nukleoituud koosneb kolmest komponendist: · Viiesüsinukuline suhkur (pentoos) DNAs- desoksüriboos ja RNAs- riboos · Lämmastikualus · Fosfaatrühm DNA 4 lämmastikalust: A-adeniin G-guaniin T-tümiin C-tsütosiin Bihelliksi ehituslik eripära: Koosneb kahest ahelast(keerduvad ümber mõttelise telje). · Ahelad seonduvad lämmastikualuste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastikualused (A ja T) ( G ja C) komplementaarsed. DNA ülesanded organismis: · Kromosoomide põhiline koostisosa
DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. RNA RNA osaleb mitmetes eluks vajalikes protsessides nagu näiteks geenide kodeerimine ja dekodeerimine, geenide regulatsioon ja ekspressioon. Koosneb ribonukleotiididest. Moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Neli erinevat nukleotiidi(lämmastikalused): A, G, C, U. RNA esmane struktuur primaarstruktuur, nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs, tekib sünteesijärgselt. Teisene struktuur- molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega, omavahel paarduvad (tRNA). RNA sünteesi katalüüsib ensüüm, RNA polümeraas, mis kasutab üht DNA- ahelat matriitsina, et sünteesida komplementaarne RNA ahel e transkript, seda protsessi nimetatakse transkriptsiooniks. REPLIKATSIOON (DNAst DNA) TRANSKRIPTSIOON (DNAst mRNA ja rRNA) TRANSLATSIOON (mRNAst VALK) INFO liigb DNA RNA VALGUD
N: kõrbetaimedel ja kõigil loomadel. 12. Ehituslik e. struktuurne funktsioon - suled, küünised, soomused. sarved. nukleiinhapped nukleiinhapped jaotuvad : DNA(desoksuribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). *kõik nukleiinhapped koosnevad ehitusüksustest - nukleotiitidest. *nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. *nukleiinhapped on suure molekulmassiga. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : a) viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - disoksüriboos ja RNAs - riboos. b) Lämmastikalus. Jagunevad kaheks : a) kahetsüklilised e. suured. (DNAs (A)deniin ja (G)uaniin. RNAs Adeniin ja Guaniin) b) ühetsüklilised e väiksed. (DNAs (C)Tsütosiin ja (T)ümiin. RNAs Tsütosiin ja !! (U)ratsiil!! ) DNAs võib olla 4 erinevat lämmastikalust. RNA ja DNA peale kokku võib neid olla 5. c) fosforhappejääk on omane nii DNA kui RNA nukleotiididele. DNA ehitus : 1)esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas.
erinevalt DNA sünteesist lülitatakse adeniini vastu mitte tümiin-nukleotiid vaid uratsiil- nukleotiid. · RNA sünteesiks ei ole vaja praimerit. Iga RNA molekuli süntees algab de novo, uue molekuli sünteesiga päris algusest. (loeng 4) Erinevad RNA molekulid · mRNA (messenger RNA) kodeerib valke (translatsioon - DNA nukleotiidses järjestuses salvestatud geneetilise informatsiooni vahendamine translatsiooniaparaadile). · tRNA - (transfer RNAs) on väikesed RNA molekulid, mis toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel. · rRNA - Ribosomaalsed RNA molekulid, kuuluvad ribosoomide koostisesse. · snRNA - (small nuclear RNA-s) - väikesed tuuma RNA-d osalevad intronite splaissingul. Transkriptsioon - Transkriptsiooni käigus kasutatakse ühte DNA ahelatest matriitsina, et
Sekundaarstruktuur- DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ja kaksikspiraal) Komplementaarsus- nukleotiidide kindel vastavus üksteisele A, T, C, G Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed RNA (ribonukleiinhape) Päriliku info realiseerimine A, U, C, G RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) RNA vormid: mRNA - informatsiooni RNA Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA - transport RNA Aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA ribosoomide koostis RAKK JA RAKKUDE MITMEKESISUS Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke
· DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. · 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) · 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. RNA ehitus: 1) RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2) Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA) RNA on ebastabiilne, et seda saaks vajaduse korral lagundada. See võimaldab rakul kasutada uute RNA järgi sünteesitud valke. Ilma selleta ei oleks rakk võimeline kiiresti vastata väliskeskkonnast telenevatele signaalidele. 5.Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel: Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4
Neid ensüüme nim aminoatsüül-tRNA- süntetaasideks. Nad sünteesivad erinevad erinevaid aminoatsüül-tRNA'sid. Rakkudes on 61 erinevat aminoatsüül-tRNA-süntetaasi, mis igaüks peab ära tundma õige tRNA, mille külge peab tema aminohappe lisama. See on võimalik tänu sellele, et kõikidel tRNA'del on selline ristikheinalehe kujuline struktuur. (ristikheinalehe kujuline seepärast, et vaba lämmastikalus RNAs leiab endale komplementaarse lämmastikaluse selle sama molekuli sees, siis ta moodustab sellega vesiniksideme. Seetõttu ei ole RNA pikk sirge niit vaid omandab kindlalt fikseeritud ruumilise struktuuri, igal kindlal RNAl on see erinev, kuna nukleotiidne järjestus on erinev). tRNAs osa juba polümeeri koostises olevatest nukleotiididest modifitseeritakse (pannakse juurde täiendavaid keemilisi rühmasid), mis muudab iga konkreetse tRNA ruumilist struktuuri
asendatud uratsiiliga (U). 13. Mis on promootor, mis on enhaanser? promootor on spetsiifiline DNA järjestus, millega seostub RNA polümeraas, alustades sealt transkriptsiooni. enhaanser on DNA järjestus, mis määrab ajalis-ruumilis ekspressioonimustrit ja soodustab promootori aktiivsust. 14. RNAde struktuur ja funktsioon. RNA esmane struktuur – primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad AU ja GC STRUKTUUR: o tRNA molekulide sekundaarstruktuuri iseloomustatakse "ristikheinalehe" kujuga. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa (õlga) ja 4 üksikahelalist piirkonda (lingu), mis paiknevad vastavate õlgade
- Healoomulised näsad – sünnimärgid - Emakakaelavähk Hepatiit C (üheahelaline DNA viirus) – levib vere kaudu, maksapõletik, vaktsiin puudub - Viirused – RNA viirused nt retroviirused - RNA maailm – DNA puudub või esineb elutsüklis - Pöördtranskriptsioon – retroviirused, HIV 53.Inimese RNA viirused Retroviirused - Viirus mille geneetiline info säilitatkse RNAs ja mis replitseerub kasutades pöördtranskriptsiooni, et sünteesida RNA genoomilt DNA koopia - HIV - AIDS HIV elutsükkel - Viirusvalk gp120 ja raku CD4 retseptorvalk interakteeruvad ja viirus saab tungida rakku - Pöördtranskriptsioonil sünteesitakse viiruse dsDNA mis integreerub raku DNAga - Viiruse dsdNAlt sünteesitakse viiruse dsDNA mis integreerub raku DNAga
fosfodiestersidemetega. Nukleotiidse järjestuse määrab RNA sünteesil eeskujuks olev DNA ahel. Kuigi RNA on peamiselt üheahelaline, võivad selle molekulis esineda ka pikad kaheahelalised lõigud, kus ahelad on ühinenud komplementaarsete nukleotiidide vaheliste vesiniksidemete abil. Komplementaarsed paarid on siin A -- U ja C -- G. Sellised lõigud esinevad näiteks transport-RNA-s. Nagu iga teine nukleiinhapegi koosneb mRNA nukleotiididest, mida tihti kutsutakse ka alusteks. RNAs sisalduvad nukleotiidid on: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja uratsiil (U). DNA ahelas vastab uratsiilile tümiin (T). Nukleotiidide kolmikuid e. triplette mRNAs nimetatakse koodoniteks, mis moodustavad geneetilise koodi põhialuse. Igale koodonile mRNAs vastab mingi konkreetne aminohape proteiiniahelas või juhis valgusünteesi alustamiseks või lõpetamiseks. Ühtekokku on olemas 43 = 64 erinevat koodonit. Kuna kodeeritavaid aminohappeid on ainult
protsessing küpseks mRNA-ks; 100-200 nukl.-i Väike interfereeriv RNA (siRNA) osaleb transkriptsiooni-järgses geenide vaigistamises DNA ja RNA erinevused Miks DNA sisaldab tümiini (5-metüül-U), aga RNA uratsiili? Sellepärast, et vastavad ensüümid eristaksid DNA natiivseid U jääke neist U-dest, mis tekivad C spontaansel muteerumisel C ® U. Viimased kuuluvad asendamisele C-ga. Miks on DNAs 2'-desoksüriboos, aga RNAs riboos? Riboosi molekulis on kõrvuti asetsevad (vitsinaalsed) 2' ja 3' OH-rühmad, mis muudavad RNA vastuvõtlikuks hüdrolüüsile. NB! RNA molekulid on loodud peale kasutamist hävitamiseks. DNA-l puudub 2'- OH, mistõttu ta on stabiilsem. NB! Geneetiline materjal peab olema stabiilne! · RNA - on vastupidav lahjades hapetes - hüdrolüüsub lahjas leelises · DNA - on vastupidav leeliste suhtes
4) DNA´l on kolm strisktuuri: DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. RNA ehitus: 1) RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2) Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA) RNA on ebastabiilne, et seda saaks vajaduse korral lagundada. See võimaldab rakul kasutada uute RNA järgi sünteesitud valke. Ilma selleta ei oleks rakk võimeline kiiresti vastata väliskeskkonnast telenevatele signaalidele. 5. Nukleotiidid on kolmekomponendilised süsteemid, mis koosnevad: 1
l). Üldine transduktsioon kannavad üle kõiki geene. Spetsiifiline transduktsioon - kindlaid geene. Faagides on tavaliselt vaid väga väike peremeesraku DNA, ~1% genoomist. Viiruse DNA rekombineerub peremeesraku homoloogse kromosoomiga. Võib minna ükstaskõik mis kohapeale genoomi ja sealt lahkudes võib võtta suvalise geeni kaasa. Spetsiifilise puhul läheb alati kindlasse kohta ja saab kaasa võtta ainult kindla kromosoomi. Viiruse geneetiline info RNAs: Peab rakupinnale kinnitama ja kui see on tehtud, siis viirusekest vabaneb ja kestast tuleb välja RNA. 2.punktis sünteesitakse viiruse poolt määratud geenide poolt uus RNA molekul, selle järgi sünteesitakse ka mRNA ja pannakse viirus uusti kokku. See siis vabaneb rakust. Sellel ajal eukarüootne rakk teeb ainult seda protsessi. Lõpptulemuseks on see, et viiruseid on juba väga palju ja rakk sureb ära. Viirused saavad infitseerida uusi rakke, aga organism
annaabi.ee 
