25. Ergonoomika harud o süsteemiergonoomika; o arvutitöö ergonoomika; o rakendusergonoomika; o füüsikaline ergonoomikaa o töökoha ergonoomika; o nägemise ergonoomika; o keskkonna ergonoomika; o käsitsitööergonoomika; o tarbekaupade ergonoomika; o tööstusergonoomika; o kõrgkooliergonoomika; o kognitiivne ergonoomika; o osalusergonoomika; o makroergonoomika; o mikroergonoomika; o koduse töö ergonoomika; o tervise ergonoomika; o haigla ergonoomika; o kirurgi ergonoomika; 26. Mis on keskkonnaergonoomika? Keskkonnateguritega tegelev ergonoomikaharu, sh füüsikalise keskkonna ergonoomika. Aktuaalsed on õnnetusjuhtumite vältimine tarbekaupade käsitlemisel
Keskkonnateguritega tegeleb keskkonnaergonoomika, sealhulgas füüsikalise keskkonna ergonoomika. Väheneb käsitsitööergonoomika osatähtsus, kiiresti kasvab aga tarbekaupade ergonoomika osatähtsus. Suure osa ergonoomikast hõlmab tööstusergonoomika, mis käsitleb ergonoomilisi probleeme tööstusettevõtetes. Paljudes kõrgkoolides eeskätt Ameerika Ühendriikides tegeldakse aktiivselt ergonoomika rakendamisega sealses õppe- ja teadustöös (kõrgkooliergonoomika). Alates 90. aastatest areneb kiiresti kognitiivne ergonoomika, mis tegeleb vaimse töö, eelkõige tunnetusprotsessiga. Makroergonoomikat loetakse "kolmanda astme ergonoomikaks"; ta on noor teadus ja tegeleb palju inimesi hõlmavate suursüsteemide ergonoomilise uurimise ja parandamisega, näiteks kogu ettevõtte töökorraldusega, töötingimuste probleemidega tööstusharus või kogu riigis. Oluline probleem on ergonoomika ja vananemine. On korraldatud mitu rahvusvahelist konverentsi
evaluation of products, ergonomics of design). Aktuaalsed on õnnetusjuhtumite vältimise probleemid tarbekaupade kasutamisel (vt Weegels, 1996). Suure osa ergonoomikast hõlmab tööstusergonoomika (industrial ergonomics, ka põhiliselt occupational ergonomics), mis käsitleb ergonoomilisi probleeme tööstusettevõtetes. Paljudes kõrgkoolides eeskätt Ameerika Ühendriikides tegeldakse aktiivselt ergonoomika rakendamisega sealses õppe- ja teadustöös (kõrgkooliergonoomika). Töötatakse välja printsiipe ja eeskirju, kuidas viia läbi laboratoorseid töid ja kasutada seadmeid. Osaliselt kattub ergonoomika problemaatika tootmiskorralduse omaga (tuntud Nõukogude Liidus kui TTO töö teaduslik organiseerimine), kuid ergonoomika integratsioon teiste teadus- tega on hoopis sügavam. Alates 90. aastatest areneb kiiresti kognitiivne ergonoomika (cognitive ergonomics, ka cognitive engineering), mis tegeleb vaimse töö, eelkõige tunnetusprotsessiga, probleemide
annaabi.ee 
