Valgustugevus Lily-Marleen Pannerlein Merilin Heide Sissejuhatus Valgustugevus (ingl k luminous intensity) on valgussuurus, mis väljendab punktikujulisest valgusallikast lähtuva valgusvoo suurust antud ruuminurgas. Tähis: Iv - kasutatakse siis, kui on vaja eristada valgussuurust vastavast kiirgussuurusest (Ie ) Mõõtühik: kandela (cd, 1 cd = 1 lm/sr) Definitsioon: Valgusallika valgustugevus antud suunas on valgusallikast lähtuva, antud suunda sisaldavas ruuminurgaelemendis dΩ leviva valgusvoo dΦ ja nimetatud ruuminurgaelemendi jagatis. Valem: I = dΦ/dΩ Valgusvoog Valgusallikast ruuminurga Ω ulatuses leviv valgusvoog ΦΩ on võrdne
Valguse sound määratakse kiirtega. Valguskiir- geomeetriline mõiste, mis tähendab mitte peenikest valguskiirte kimpu vaid joont, mida mööda levib valgusenergia. Homogeenses (ühtlane) keskkonnas levib v sirgjooneliselt. See on kogemuslik fakt (katseline tõestus on vari). V iseloomustab 3 põhilist suurust: 1. valgusvoog (fii) valgusenenrgia hulk (L), mis läbib ajaühikus t mingit pinda. Ühik on luumen (lm). Fii =L/t. 2. valgustugevus (I) valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas (ühik on steradiaan, tähis srad).Ühik on kandela, tähis cd). 3. valgustatus (E)- pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe. Ühik on luks (lx)- E=fii/S. Valgustatud sõltuvalt pinna kaugusest valgusallikast r: E=... Valguse kiirus õhus: 3 x 108 m/s. Vees: 225000 km/s. Klaasis: 200000 km/s. Vaakumis: 299792,5 km/s. Valguse peegeldusmisseadus ja murdumisseadus. Täielik peegeldus. Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse
Valgusallikateks nim. Kehi, mis ise kiirgavad ümbritsevasse ruumi valgust. Valgusallikad on loomulikud(Päike ja tähed) ja kunstlikud(lambid, küünlad, tuletikud). Valguse suund määratakse kiirtega. Valgust iseloomustab 3 põhilist suurust: Valgusvoog(fii) valgusenergia hulk (L), mis läbib ajaühikus t mingit pinda. Valgusvoog on vahetult silmaga hinnatav valguskiirguse võimsus. Valgusvoo mõõtühikus on luumen(lm). Valgustugevus (I) on valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas. Ruuminurga ühikuks on steradiaan. Valgustugevuse ühikuks on SI süsteemi põhiühik kandela (cd). Valgustugevus mõõdetakse valgusvooga, mis levib ühes steradiaanis. Valgustatus (E) pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe. Valgustatuse ühikuks on luks (lx). Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi, osa tungib teise keskkonda. Esimest nähtust nim. Valguse peegeldumiseks, teist valguse murdumiseks
2011). Mõlemad, nii katvus kui aukude osakaal võrastikus, on hinnatavad valguse hulgast, mis suudab võrastikku läbida ning jõuab maapinnale. Samas on tegemist siiski kahe erineva mõistega. Jennings et al. (1999) defineerisid katvuse, kui näitaja, mis hindab võrastiku vertikaalse projektsiooniga kaetud maapinna osakaalu kogu maapinnast. Aukude osakaalu all mõeldakse üldiselt taevalaotuse osakaalu võrastikus, vaadatuna mingis ruuminurgas. LIDARilt on võimalik üsnagi täpselt saada võrastiku liituse ehk katvuse hinnanguid, vea protsent antud juhul alla 5% (Korhonen et al. 2011). 9 4 KOKKUVÕTTE Aerolaserskannerimisel kogutud andmeid on võimalik kasutada, et kirjeldada puistu erinevad omadusi nt: puistu keskmist kõrgust, võra alguskõrgust, puistu tüvemahu tuletamist, katvust ja lehepinnaindeksi hindamist.
45. Vibratsiooni vältimine 1.töömeetodid, millega puudub või on väiksem kokkupuude vibratsiooniga 2.piirata vibratsiooniga kokkupuute kestvust ja intensiivsust 3.muuta töökohtade paigutust ja kujundust 4.töötaja juhendamine ja teavitamine riskidest 5.vibratsiooni vähendavate abivahendite kasutamine 46. Valgustuse põhilised mõisted valgusvoog-energiahulk, mis läbib ajaühikus mingit pinda valgustugevus-valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas, ühes steradiaanis valgustatus-on pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe heledus-valgusvoog, mis peegeldub vaadeldavatelt pindadelt 47. Valgustuse soovitused -valgustus peab olema küllaldane ja vastame tehtava töö iseloomule -valgustus peab olema ühtlane -objekti ja fooni vahel peab olema kontrast -valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist -valgusallikas ei tohi esile kutsuda diskomfort- ja pimestusräigust
aga projekteerub x-teljele (sele 11b). Põhiekraanil asuva punkti pealtvaade langeb samuti kokku iseenesega (C≡C'), tema eestvaade aga tekib x-teljel. Punkti kaksvaade määrab selle punkti asukoha ruumis kummagi ekraani suhtes üheselt. Esemete kujutamist kaksvaate abil nimetatakse selle võtte looja Gaspard Monge´i nime järgi Monge´i meetodiks. Monge’i meetod koosneb kahest etapist: 1) ruuminurgas olev ese (objekt) projekteeritakse ekraanidega risti olevate projekteerivate kiirtega ekraanidele 2) ekraanid pööratakse esiekraaniga ühte tasapinda. Terminid eestvaade – вид kujutav geomeetria – начертательная спереди геометрия esiekraan – фронтальная плоскость проекции pealtvaade – вид сверху
Valgustugevuse definitsioon: Valgusallika valgustugevus antud suunas on valgusallikast lähtuva, antud suunda sisaldavas ruuminurgaelemendis d leviva valgusvoo d ja nimetatud ruuminurgaelemendi jagatis: d I= d , kus d on valgusallikast lähtuv valgusvoog ja d ruuminurk. Kui valgustugevus on vaadeldavas ruuminurgas igas suunas ühesuurune, avaldub valgustugevus sellesse ruuminurga kiirguva valgusvoo ja ruuminurga jagatisena: Iv = 2. Valgusvoog (lm)- kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. (luumen lm ) Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog.
annaabi.ee 
