9

doc

Programmeerimine I, teine kodutöö 6. variant

IAG0581 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.2 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Risto Olavi Rantanen Sisukord Ülesande püstitus On antud kahemõõtmeline massiiv mille ridadeks on erinevad eksamitulemused ning veerud vastavad rühmadele, kes seda eksamit sooritavad. Koosta programm, mis väljastab parima ja halvima keskmise tulemuse ja edukama rühma. Lahenduses kasuta funktsioone: Funktsioon eksamiinfo väljastamiseks ekraanile (vt. programmi töö näidet) Funktsioon keskmiste arvutamiseks ja väljastamiseks (NB! Summeerida tuleb VEERGUDES olevaid andmeid) ning edukaima rühma leidmiseks ja väljastamiseks. Algoritm Programmikood #include

Informaatika → Programmeerimine - c sharp

160 allalaadimist

1

docx

Futurism

,,Anarhist Galli matused" hästi tume , ,,Isamaaline pidustus" kollaaz papil , ,,Suplejad" G. Balla Koeral pole mitte 4 vaid 20 jalga - pöörisliikumine ,,Koer keti otsas" ,,Viiuldaja käed" (Poogna rütmis) G. Severini ,,Sinised tantsijannad" , ,,Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" SKULPTUUR · Vormide ähmastamine ja väljavenitamine (Boccioni). · Kirjandus: hüüdsõnad, loosungitaolised lühikesed laused, karjatused. Trükitud tekst esitati hakituna lühikesteks ridadeks. · Arhitektuuris leidis futurism aset ainult kavandites. Antonio Sant'elia Nägemused tulevikulinnadest. Pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist. Võidutseb tehnitsistlik tehiskeskkond. Rangevormilised pilvelõhkujad, mitmetasandilised sõiduteed. Citta Nuova- Uue Linna Projekt. Lennujaam ja raudtee vaksal tõstukite ja funikulööridega üle kolmetasandilise tänava. Ühe ehitise visand VENEMAA · leidsid kõige rohkem mõttekaaslasi · L. Popova ,,Varahommik"

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu

7 allalaadimist

10

doc

Tabel (2. osa) - MS Word 2003

menüüs käsk Jaota veerud ühtlaselt (ingl. Distribute Columns Evenly) või klõpsa tabelite ja äärejoonte nupuriba nupul . Lahtrite ühendamine ja jagamine Lahtrite ühendamisega ühendatakse üheks terveks lahtriks kogu selekteeritud ala. Selle teostamiseks märgista soovitud lahtrid ja vali menüükäsk Tabel > Ühenda lahtrid (ingl. Table > Merge Cells). Lahtrite jagamisega jaotatakse lahter vastavalt sisestatud numbritele ridadeks või veer- gudeks. Selleks aseta hiirekursor soovitud lahtrisse ning vali menüükäsk Tabel > Tükelda lahtrid… (ingl. Table > Split Cells…). Veergude arv (ingl. Number of columns) – jagab võrdseteks veergudeks; Ridade arv (ingl. Number of rows) – jagab võrdseteks ridadeks;  Ühenda lahtrid enne tükeldamist (ingl. Merge cells before split) – kui valitud mitu lahtrit, siis võimalus lasta Word-il ühendada need enne tükeldamist üheks lahtriks.

Informaatika → Tekstitöötlus

3 allalaadimist

2

docx

Kirjand "Olla eestlane"

Õige eestlane teeb seda, sest ta pole võimeline üheski teises keeles nii laialdaselt oma mõtteid ja tundeid väljendama, st. ta pole võimeline elama mõtleva inimesena. Keel näitab meie isiksust ja kuuluvust. Eesti keele kõnelejaid võib lähedases tulevikus olla niivõrd vähe, et ei suudeta mõista ega elus hoida selle keele kõiki nüansse ega tähendusregistreid. Eesti keeles kirjutatakse, teadmata, kas meie järglastele ei osutu need kirja pandud sõnad vaid keelt meenutavateks ridadeks. Siinkohal areneb edasi eestlaste absurdsus, me ei saa lapsi, uusi eestlasi, lihtsalt tehastes juurde toota. Ka immigrante on raske eestistada, sest meie kultuuril pole piisavalt ümberrahvustumist motiveerivat prestiiži. Kui immigrant ei ole valmis saama eestlaseks meie motiveeriva prestiiži puudumise tõttu, siis polegi ta eestlaseks saamist väärt. Kuigi meie tulevikuprognoos on tume, mõtleme ja elame eesti keeles edasi, sest absurdi loogika lihtsalt nõuab seda

Kirjandus → Kirjandus

5 allalaadimist

2

txt

TRAGÖÖDIA STRUKTUUR JA LAVASTUS. ANTIIKNE TEATER

Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Nole asetati mask hlekvendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid tpe, sest miimika, mida nd nii hinnatakse, polnud rakendatav antiikses teatris lava suure kauguse tttu publikust. Teater koosnes jrgmistest osadest: 1) theatron, publiku asupaik. Kaljusse raiutud istmed kerkisid lestikku vhehaaval laienevate kontsentriliste poolringide nol. Rhtsate, veidi avaramate lbikikude kaudu istmete vahel publiku vaateruum jagunes ridadeks, pstloodsete kaudu, mis hajusid kodarjalt alt les, - kiiljaiks lvideks; esimesed istmeread olid mratud valitsejaile ja muile thtsamaile isikuile. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekiku ehk parodost. 3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nd nimetame lavaks ja mida antiikajal tpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks

Kirjandus → Kirjandus

14 allalaadimist

8

docx

OLED kuvarid

Emiteeriv kiht saab negatiivset laengut ja juhtiv kiht saab positiivset laengut. Elektrostaatilise jõu all elektronid ja augud liiguvad teine teise suunas ja kokkusaamisel rekombineeruvad. Rekombineerimisel toimub elektroni energia vähendamine, millega kaasneb elektromagneetilise kiirguse väljastamine (emiteerimine) nähtava valguse piirkonnas. Sellest tuleb emiteeriva kihi nimetus. Juhtimise viisid: PMOLED - (PM) passiivmaatriksiga. Sellistes kuvarites kasutatakse ridadeks ja tulpideks kujutise laotuse kontrollerid. Selleks, et piksel valgustada, tuleb sisse lülitada vastavad tulp ja rida: nende ristumiskohas piksel hakkab väljastama valgust. MPOLED kuvarid on soodsad, aga ridadega kujutise laotuse vajadus ei võimalda teostada suured kuvarid hea pildi kvaliteediga. AMOLED - (AM) aktiivmaatriksiga. Iga piksel juhitakse otseselt, nii nad saavad kiirelt pilti kuvata. AMOLED kuvarid võibad olla suured ja tänapäevaks on juba loodud kuvarid suurusega 40''

Informaatika → Arvutid

8 allalaadimist

11

pptx

Exceli kasutusjuhend

· Sisestusriba: aktiivse lahtri tähis, kolm käsunuppu (Cancel, Enter ja Function, vastavalt rist, linnuke ja Fx), aknake aktiivse lahtri sisuga · Tööleht: joonitud ekraaniosa, ülal veeru tunnus tähed, vasakul reanumbrid · Töölehtede riba (siin on kirjas dokumendis olevate töölehtede nimed) · Olekuriba ekraanipildi alaosas. Sinna ilmub selgitav tekst, mida Põhilised mõisted · Tööleht (spreadsheet) - joonitud ekraaniosa, mis on jagatud veergudeks ja ridadeks ning kuhu kasutaja koostab oma tabeli. Tabel salvestatakse faili, mille nime laiend on .xls · Rida (row) - tähiseks on number 1, 2, ..., 30, ... · Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z, · Lahter (cell) - rea ja veeru ristumiskoht. Igal · lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5, ...) · Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise parema alumise lahtri tähisega (näiteks A1:H1, C2:K12, ...) Valemid Excelis

Informaatika → Tekstitöötlus

11 allalaadimist

1

rtf

Ilukirjanduse põhiliigid ja kirjanduse põhimõisted.

sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA ­ sidumata (värsistamata) kõne. LUULE ­ värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA ­ üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof.

Kirjandus → Kirjandus

234 allalaadimist

4

rtf

Ilukirjanduse põhiliigid ja kirjanduse põhimõisted

sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA ­ sidumata (värsistamata) kõne. LUULE ­ värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA ­ üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof.

Eesti keel → Eesti keel

9 allalaadimist

3

docx

Keskaeg

LUULE ­ poeesia, värss- ehk seotud kõne, rütmistatud kõne, tekst on liigendatud ridadeks ja salmideks, kasutatakse riimi. PROOSA ­ sidumata kõne, eepika väljendusvorm (romaan, novell, jutustus). Rüütlikirjandus. XII sajandiks erinevateks rahvuseeposteks kogutud pigem fantastiline kui ajalooline ainestik sobis suurepäraselt ka tolleks ajaks mõjukaks muutunud ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuurile. Saabunud rahumeelsem aeg muutis aina tähtsamaks õukonnaelu oma kombestiku ja normidega. Enam ei pidanud rüütel välja paistma üksnes sõjaväljal, temalt kui

Kirjandus → Kirjandus

15 allalaadimist

4

pdf

MS Exceli kasutamine

Tähtaeg 11.05.2017! Hinded: 49p-55p 5 41p-48p 4 27p-40p 3 0p-26p 2 NB: Kui su töö valmib varem, on sul võimalus lisaülesannetega teenida lisahindeid ja kiitusi! Tabelarvutuse programmi põhitõed: 1. Ava "start" menüüst MS Excel. 2. Tabeli reale A1 kirjuta oma klassi nimi. 3. Tabeli reale A2 kirjuta "poisid". 4. Tabeli reale A3 kirjuta "tüdrukud". 5. Tabeli reale A4 kirjuta "Kokku". 6. Tabel jagatakse ridadeks (vasakult paremale, nagu lugemiselgi on read) ja tulpadeks (nagu matemaatikas tulbad, ülevalt alla). 7. Teise tulpa (lahter B2 ja B3) kirjuta, kui mitu poissi ja tüdrukut on sinu klassis. 8. Tabelitega on väga lihtne teha matemaatilisi tehteid. Kõige lihtsam neist on summeerimine ehk kokku liitmine. 9. Märgi hiirega siniseks lahtrid B2 ja B3 ja tühi lahter, kuhu vastus peab tulema, ehk B4 10. Seejärel vajuta "sum" nuppu. 11

Informaatika → Informaatika

6 allalaadimist

5

doc

Kokkuvõte kirjanduse tööks

Lesk oli rumal ja armastas palju rääkida, sõjakas ja agressiivne. Lüürika Lüüra(kr. keeles) keelpill, mille saatel laule ette kanti. Lüürika on üks kirjanduse kolmest põhiliigist dramaatika ja eepika kõrval. Lüürika eripäraks võrreldes teistega: · Mahult lühem · Luule vormis · Subjektiivne ja keskendub rohkem tunnetele · Kujundi rohke · Jaguneb salmideks e.stroofideks ja ridadeks e.värsideks · Kaustatakse rütmi ja riimi Kujund peab olema lühike ja väljendusrikas, tekst tihedalt kokku surutud. Igas värsis on värsimõõt, mis koosneb värsijalgadest: 2-silbilised 3-silbilised Luule uuenemine 60 aastatel Suured muutused kirjanduselus, loominguvabadus, loomingulise tegevuse taaselustumine, nõidusunest ärkamise aeg. Luule uuenemine (vabavärss, sõjateema taandus, hakati palju kirjutama looduse ja tunde luulet

Kirjandus → Kirjandus

70 allalaadimist

5

docx

Luuleanalüüs: Doris Kareva Penelope

1 Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). Tegemist on jambi luuletusega. Luuletuse algusest on näha, et lause algus on enamasti ühesilbiline, nt 'öö', 'su', 'mu', 'nii' jne. Kõik eelnimetatud sõnad on lühikese silbiga, millele enamjaolt järgneb pikem silp, millele on rõhk pandud. 2 Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Luuletus koosneb ühest pikast salmist, mille laused on ridadeks murtud kas komadega või sidekriipsudega, ja kahest lõpulausest. Luuletuses on kaheksa lausealgust, st kaheksa suure tähega algavat lauset. Iga lause algaks justkui mingi uue teemaga. Luuletuse esimene rida algab 11-silbiga ja sellele järgnev on 10-silbiline ja sellele järgnev 11-silbiline jne. See näitab, et luuletuses on stroofiline ülesehitus korrastatud ja korrapärane, st värsimõõt on ühtlane. Peamiselt on kasutusel täis- ja lõppriimid.

Filoloogia → Eesti kirjandus

20 allalaadimist

10

doc

X klassi matemaatika lühikonspekt

                                    + + + – – – Omadused:  Determinandi väärtus ei muutu, kui tema read teha veergudeks ja veerud ridadeks. a b a c  c d b d  Kahe rea (veeru) vahetamisel muutub determinandi märk vastupidiseks. a b c d  c d a b  Kui determinandi read (veerud) on võrdsed, siis on determinant võrdne nulliga. a b  a b  a b  0

Matemaatika → Matemaatika

26 allalaadimist

5

doc

X klassi matemaatika lühikonspekt

                                    + + + – – – Omadused:  Determinandi väärtus ei muutu, kui tema read teha veergudeks ja veerud ridadeks. a b a c  c d b d  Kahe rea (veeru) vahetamisel muutub determinandi märk vastupidiseks. a b c d  c d a b  Kui determinandi read (veerud) on võrdsed, siis on determinant võrdne nulliga. a b  a b  a b  0

Matemaatika → Matemaatika

112 allalaadimist

7

docx

Andmebaaside küsimused JA vastused

c) arvutiprogrammi, milline hoiab andmeid ja võtab vastu kasutajate päringuid ning väljastab päringu põhjal vajalikud andmed (kui leiduvad!) vajalikul kujul. 10) Kus salvestatakse reeglina andmed? a) notepad b) andmebaas c) dropbox 11) Mida kastutatakse püsiandmete haldamiseks? a) SQL b) mälukaarte c) salvestusseadmeid 12) Failihaldussüsteem struktureerib salvestusseadmed hierarhilisel viisil, jaotades nad… a) kaustadeks ja kataloogideks b) ridadeks ja veergudeks c) sinisteks ja punasteks 13) Mida nimetatakse süsteemi kataloogideks? a) administratiivsetest nõuest tulenevalt on vaja salvestada ametlike kasutajate andmed ja nende profiil: neid andmeid kasutab ABHS ise veendumaks soovitud operatsioonide vastuvõetavuses. b) kaustu c) kirjeid 14) Mida tehakse päringukeele abil? a) räägitakse sõbraga b) kasutatakse salakoodina suhtlemiseks c) väline rakendus suhtleb andmebaasiga. 15) Raportigeneraatori ülesanne? a) raporteid teha

Infoteadus → andmeanal��s

5 allalaadimist

5

doc

Riski- ja ohutusõpetuse kontrolltöö vastused

4. Riskide muutumine ajaloo vältel- 5. Riskihindamine töökohal- Tööandja peab korraldama riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. 6. Riskimaatriks- Riskimaatriks on risttabel, kus veergudeks mõju suurused ja ridadeks tõenäosused. Projekti kõik riskid kantakse tabeli sobivasse veergu ja sobivasse ritta. Selle abil saadakse hõlbsalt teada, milliste riskidega tegelemine on esmajärguline 7. Infootsing internetis ja andmebaasid- Nüüdisajal saab leida enamikku vajaminevast materjalist internetis olevates andmebaasidest -korrastatud info kogumist- kus info on tihti ka uuem, kui paberkandjal 8

Meditsiin → Riski- ja ohuõpetus

314 allalaadimist

15

doc

Antiikaja teater

Saatüridraamade stseenid olid vaasimaalijate meelisaineid.(Lill.A. 2004, lk 248)  2.3 Lava Antiikteater (pildil) koosnes järgmistest osadest: 1) theatron, publiku asupaik. Kaljusse raiutud istmed kerkisid ülestikku vähehaaval laienevate kontsentriliste poolringide näol. Rõhtsate, veidi avaramate läbikäikude kaudu istmete vahel publiku vaateruum jagunes ridadeks, püstloodsete kaudu, mis hajusid kodarjalt alt üles, - kiiljaiks löövideks; esimesed istmeread olid määratud valitsejaile ja muile tähtsamaile isikuile. Alguses olid seal ainult astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva Dionysose ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekäiku ehk parodost.

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu

113 allalaadimist

15

docx

Antiikaja teater

Aischylose “Kalameestest” ja Sophoklese “Otsijatest”. Saatüridraamade stseenid olid vaasimaalijate meelisaineid.(Lill.A. 2004, lk 248) 1.3 Lava Antiikteater (pildil) koosnes järgmistest osadest: 1. theatron, publiku asupaik. Kaljusse raiutud istmed kerkisid ülestikku vähehaaval laienevate kontsentriliste poolringide näol. Rõhtsate, veidi avaramate läbikäikude kaudu istmete vahel publiku vaateruum jagunes ridadeks, püstloodsete kaudu, mis hajusid kodarjalt alt üles, - kiiljaiks löövideks; esimesed istmeread olid määratud valitsejaile ja muile tähtsamaile isikuile. Alguses olid seal ainult astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed. 2. orchestra, koori asupaik keskel asetseva Dionysose ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekäiku ehk parodost. 3

Kultuur-Kunst → Antiigi pärand euroopa...

1 allalaadimist

20

doc

Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks

1..2..3 etc) Programmeritavad maatriksid: PLA ­ Programmable Logic Array Enamasti ei lähe vaja mitme muutuja Boole'i funktsiooni muutujate kõigi kombinatsioonide kasutamist ­ seega sisaldavad dekoodrid jms elemendid ülearuseid transistoreid. Konjunktsioone realiseeriv maatriks + disjunktsioone realiseeriv maatriks. AND-OR-NOT ­ f.-nide süsteemi jaoks. PLA põhimõte ­ tehakse maatriks, mille veergudeks sisendelemendid ja nende inversioonid, ridadeks pingestatud ühendused. Igas sõlmes asub transistor, mille kollektor on trükitud äärmiselt peene juhtmena (põleb läbi pingel +2V h). Vastava programmaatoriga saab teatud ühenduskohtades connectionid läbi põletada ning panna maatriksi väljundina realiseerima mingi kindla Boole'i funktsiooni DNK-d. Kasutaja poolt programmeritavad maatriks-struktuurid: FPGA ­ Field Programmable Gate Array Maatriks loogikaelementidest (AND, NOT, OR, ..), mille ümber, maatriks

Informaatika → Arvutid i

704 allalaadimist

12

docx

Kirjanduse koolieksam

sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot). PROOSA ­ sidumata (värsistamata) kõne. LUULE ­ värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA ­ üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. (RIIM ­ vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine

Kirjandus → Kirjandus

60 allalaadimist

20

odt

Arvutid I eksamiküsimuste vastused

1..2..3 etc) Programmeritavad maatriksid: PLA ­ Programmable Logic Array Enamasti ei lähe vaja mitme muutuja Boole'i funktsiooni muutujate kõigi kombinatsioonide kasutamist ­ seega sisaldavad dekoodrid jms elemendid ülearuseid transistoreid. Konjunktsioone realiseeriv maatriks + disjunktsioone realiseeriv maatriks. AND-OR-NOT ­ f.-nide süsteemi jaoks. PLA põhimõte ­ tehakse maatriks, mille veergudeks sisendelemendid ja nende inversioonid, ridadeks pingestatud ühendused. Igas sõlmes asub transistor, mille kollektor on trükitud äärmiselt peene juhtmena (põleb läbi pingel +2V h). Vastava programmaatoriga saab teatud ühenduskohtades connectionid läbi põletada ning panna maatriksi väljundina realiseerima mingi kindla Boole'i funktsiooni DNK-d. Kasutaja poolt programmeritavad maatriks-struktuurid: FPGA ­ Field Programmable Gate Array Maatriks loogikaelementidest (AND, NOT, OR, ..), mille ümber, maatriks

Informaatika → Informaatika

32 allalaadimist

8

pdf

Determinandid gümnaasiumiõpikus

Omaduste kehtivust näitame siiski ainult kaherealiste determinantide korral. 1. Determinandi väärtus ei muutu, kui tema read teha veergudeks ja vee- rud ridadeks. a b a c Näitame, et kehtib võrdus c d b d Lisatud märgid näitavad, millised korrutised võetakse determinandi väärtuse

Matemaatika → Matemaatika

39 allalaadimist

38

docx

Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ

mälust, kuid programmist näeb ühiskasutusega mälu aga ühtse globaalse aadressiruumina. NUMA-mudel esindab loogilise struktuurina ühiskasutusmälu, kuid füüsilise struktuurina jaotatud mälu. Tegemist on nõrksidestusega ehk hajusa mäluarhitektuuriga. 49. COMA-mudel (sh CC-COMA). COMA-mudelis talitleb globaalmälu kas kui otsevastendus- või moodul- assotsiatiivse vahemäluna. Füüsline mäluruum jaotatakse vahemälu ridadeks, mida edastatakse süsteemis vastavalt protsessoreilt saabuvatele nõudlustele. 50. Rööparvutite jõudluse ligikaudne hindamine. Rööparvuti, mis sisaldab p protsessorit (protsessorelementi), jõudlus ei kasva võrdeliselt süsteemi lisatavate protsessorite arvuga. Rööparvuti, mis koosneb homogeensest protsessorist (protsessorelemendist), arendab hinnanguliselt, võrreldes üksiku protsessoriga, jõudlust (Ƥ) vahemikus log2 p kuni

Informaatika → Arvuti arhitektuur

138 allalaadimist

40

pdf

Eksami konspekt

.2..3 etc) Programmeritavad maatriksid: PLA ­ Programmable Logic Array Enamasti ei lähe vaja mitme muutuja Boole'i funktsiooni muutujate kõigi kombinatsioonide kasutamist ­ seega sisaldavad dekoodrid jms elemendid ülearuseid transistoreid. Konjunktsioone realiseeriv maatriks + disjunktsioone realiseeriv maatriks. ANDORNOT ­ f. nide süsteemi jaoks. PLA põhimõte ­ tehakse maatriks, mille veergudeks sisendelemendid ja nende inversioonid, ridadeks pingestatud ühendused. Igas sõlmes asub transistor, mille kollektor on trükitud äärmiselt peene juhtmena (põleb läbi pingel +2Vh). Vastava programmaatoriga saab teatud ühenduskohtades connectionid läbi põletada ning panna maatriksi väljundina realiseerima mingi kindla Boole'i funktsiooni DNKd. Paindlik, odav, säästlik, kuna kasutab optimaalset hulka kristalli pinda. Antifuse tehnoloogia vajab suhteliselt täpset tootmist, muidu võivad tekkida läbilöögid

Informaatika → Arvutid i

139 allalaadimist

26

docx

IAF0041 eksamipiletite vastused: mälud ja trigerid

2. VAHEMÄLU (Cache) ORGANISEERIMINE: OTSEVASTAVUSEGA, ASSOTSIATIIVNE JA KOGUMASSOTSIATIIVNE Ehk peidikmälu. Programmeerija eest varjatud. Väga kiire. Kasulik kuna paljusid operande, mälusõnu tuleb protsessori töös kasutada korduvalt. Salvestatakse viimatitöödeldud andmed. Cache'i kontroller analüüüsib protsessorist mälu poole minevaid aadresse juhul, kui mälusõna leitakse Cache-st (hit), võetakse see sealt. OTSEVASTAVUSEGA ­ lihtsaim. Info põhimälus jaotatud ridadeks (Line), mis omakorda paiknevad segmentides (Set). Vahemälus sisaldub vaid üks pesa iga järjekorranumbriga reale (Line). Selleks, et kindlaks määrata, millise segmendi vastav rida parasjagu vahemälu positsiooonis paikneb, on vahemälus iga rea kõrval hetkel kasutatava segmendi number. Vahemälu kontroller võrdleb, kas vastava rea juures on soovitud segmendi number. Kui numbrid kattuvad, toimub hit ja rea sisu tõstetakse siinile. Kui ei kattu, siis protsessor

Informaatika → Arvutid

17 allalaadimist

17

odt

Kunstiajalugu III kursus ehk 12. klass

Näide: Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf Kirjeldus: siin peaks olema kujutatud hieroglüüfe, väga erksates värvides. Kuid kahjuks ei saa mina sellest aru ega oska ka seda kirjeldada. 8) Kuidas avaldus futurism a) skulptuuris ­ kujutati hoogsat liikumist vormide ähmastamise ja väljavenitamisega. b) kirjanduses ­ iseloomustas futurismi hüüdsõnade ja loosungitaoliste lühikeste lausete või karjatuste eelistamine. Trükitud tekst esitati tihti hakituna rahutult lühikesteks ridadeks. c) arhitektuuris ­ leidsid futuristid ka rakendust, kuigi ainult kavandites. 9) Mis on kubofuturism? Üllataval kombel jõudsid nii kubism kui futurism Venemaale üheaegselt, sulades kokku nn. kubofuturismiks 10) Kuidas on futuristid ja kubofuturistid seotud poliitikaga? Futuristide liikumise lõhkus I maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse, teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu

178 allalaadimist

12

doc

Dendroloogia eksami piletid

männiliiki. Mändidel on arenenud väga hea juurestik, mistõttu suudavad kasvada ka kuivades oludes väheviljakatel liivastel aladel. Männid on valgusnõudlikud puud ja moodustavad tihti puhtpuistuid. Männi puit on väga heade omadustega, sisaldab vaigukäike nii puidus, koores kui okastes. Majanduslikult oluline okaspuuperekond. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon ja Diploxylon ja need omakorda fülogeneetilisteks ridadeks. Mis on ökoloogiline tolerants? Keskkonnategurite või ­parameetrite piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda, nimetatakse selle taksoni ökoloogiliseks amplituudiks ehk ökoloogiliseks tolerantsiks. Igal liigil on on iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum ehk tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Miinimumreegli järgi piirab mingil alal kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi vajadusi kõige vähem.

Metsandus → Dendroloogia

138 allalaadimist

38

docx

Arvutid I Eksami pletid

1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asü...

Informaatika → Arvutid

129 allalaadimist

19

doc

12. klassi terve kunstikultuuri ajaloo õpiku kokkuvõte

lainetama pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esmed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Skulptuuris- kujutasid futuristid hoogsat liikumist vormide ähmastamise ja väljavenitamisega. Kirjanduses- trükitud tekst esitati tihti hakituna rahutult lühikesteks ridadeks. Arhitektuuris- futuristlikud ideed leidsid rakendust, aga ainult kavandites. Suhteliselt kõige rohkem innukaid mõttekaaslasi leidsid futuristid Venemaalt. Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga ka kõige rohkem ühist. Püüti ühendada vene küla kõige algelisema kultuuri jooni kõige uuenduslikuma Lääne kunstiga. Sellele seltskonnale meeldis kubismi ja futurismi ideed, mis jõudsid enam- vähem ühekorraga Moskvasse ning segunesid sea kubofuturismiks.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu

792 allalaadimist

23

docx

IAF0041 Arvutid I - eksamikonspekt

Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevas...

Informaatika → Arvutid i

250 allalaadimist

64

docx

Arvutiarhitektuuri eksami teooriaküsimused vastustega

asukoha kaugusest protsessorist. 49. COMA-mudel (sh CC-COMA).  COMA-mudelis evib iga protsessor, analoogiliselt NUMA-mudeliga, teatava osa ühiskasutusmälust.  Kuigi COMA-mudel sarnaneb NUMA-mudelile, on sellel oluline erinevus – COMA- mudelis talitleb globaalmälu kas kui otsevastendus- või moodulassotsiatiivse vahemäluna. Füüsiline mäluruum jaotatakse vahemälu ridadeks, mida edastatakse süsteemis vastavalt protsessoreilt saabuvatele nõudlustele. DRAM vahemälust suunatakse andmed vastava protsessori lokaalmällu.  COMA-arhitektuuris valdab iga allsüsteem osa üldisest aadressiruumist. Põhiline COMA-arhitektuuri iseärasus seisneb selles, et süsteemi poolt kasutatavate andmete tükeldus on dünaamiline, st ei ole fikseeritud vastavust andmete aadressi ja füüsilise mälu vahel.

Informaatika → Süsteemiteooria

36 allalaadimist

31

doc

Diskreetne matemaatika - konspekt

Ülejäänud funktsioonide baasil on võimalik klassidesse mittekuuluvuse alusel moodustada veel seitse baassüsteemi. · Konjunktiivne baas B3 ={ f1 , f12 } · Disjunktiivne baas B4 ={ f7 , f12 } · Implikatiivsed baasid B5 ={ f12 , f13 }, B6 ={ f0 , f13 }, B7 ={ f6 , f13 } · Read-Mülleri baas (Zhegalkini baas) B8 ={ f1 , f6 , f15 } · B9 ={ f6 , f7 , f15 } Baaside leidmiseks võib kasutada katteülesande modifikatsiooni, kus veergudeks on vastavasse klassi mittekuuluvus, ridadeks aga vaadeldav funktsioonide alamhulk. Baassüsteemi moodustavad funktsioonid (read), mis katavad mittekuuluvuse kõigisse viide klassi. Loogikafunktsiooni esitamine baassüsteemides Olgu antud funktsioon DNK kujul (või KNK kujul): f ( x1 , x2 , x3 ) = x1 x 2 x3 = ( x1 x 2 )( x1 x3 ) Esitame funktsiooni f(x1, x2, x3) baassüsteemides B1 kuni B9 . · B1 ={ f8 } Teisenduseks on sobivaim lähtuda KNK-st, inverteerida funktsiooni kahekordselt ning rakendada De Morgani seadust.

Matemaatika → Diskreetne matemaatika

620 allalaadimist

25

doc

Arvutid I eksamipiletid ja vastused

.2..3 etc) Programmeritavad maatriksid: PLA ­ Programmable Logic Array Enamasti ei lähe vaja mitme muutuja Boole'i funktsiooni muutujate kõigi kombinatsioonide kasutamist ­ seega sisaldavad dekoodrid jms elemendid ülearuseid transistoreid. Konjunktsioone realiseeriv maatriks + disjunktsioone realiseeriv maatriks. AND-OR-NOT ­ f.-nide süsteemi jaoks. PLA põhimõte ­ tehakse maatriks, mille veergudeks sisendelemendid ja nende inversioonid, ridadeks pingestatud ühendused. Igas sõlmes asub transistor, mille kollektor on trükitud äärmiselt peene juhtmena (põleb läbi pingel +2V h). Vastava programmaatoriga saab teatud ühenduskohtades connectionid läbi põletada ning panna maatriksi väljundina realiseerima mingi kindla Boole'i funktsiooni DNK-d. Kasutaja poolt programmeritavad maatriks-struktuurid: FPGA ­ Field Programmable Gate Array Maatriks loogikaelementidest (AND, NOT, OR, .

Informaatika → Arvutid i

938 allalaadimist

40

doc

EXCEL - Tabelitöötlus

(jagamine). Samuti saab kasutada spetsiaalseid sisefunktsioone, mis lasevad sul teha jalustrabavaid asju, ilma et seejuures pingutama peaksid. Näiteks on Excelis funktsioonid, mis liidavad terve andmeseeria, arvutavadruutjuuri, koostavad laenu tagasimaksmise graafiku ning näitavad kuupäeva ja kellaaega. 3. Põhilised mõisted Tööleht (spreadsheet) - joonitud ekraaniosa, mis on jagatud veergudeks ja ridadeks ning kuhu kasutaja koostab oma tabeli. Tabel salvestatakse faili, mille nime laiend on .xls. Rida (row) - tähiseks on number 1, 2, ..., 30, ... Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z, AA, AB, ... Lahter (cell) - rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.). Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise ja parema alumise lahtri tähisega, eraldajaks on koolon (näiteks A1:H1, C2:K12 jne.). 4

Informaatika → Arvutiõpetus

309 allalaadimist

60

doc

Matemaatiline analüüs I kollokvium

Ülejäänud funktsioonide baasil on võimalik klassidesse mittekuuluvuse alusel moodustada veel seitse baassüsteemi.  Konjunktiivne baas B3 ={ f1 , f12 }  Disjunktiivne baas B4 ={ f7 , f12 }  Implikatiivsed baasid B5 ={ f12 , f13 }, B6 ={ f0 , f13 }, B7 ={ f6 , f13 }  Read-Mülleri baas (Zhegalkini baas) B8 ={ f1 , f6 , f15 }  B9 ={ f6 , f7 , f15 } Baaside leidmiseks võib kasutada katteülesande modifikatsiooni, kus veergudeks on vastavasse klassi mittekuuluvus, ridadeks aga vaadeldav funktsioonide alamhulk. Baassüsteemi moodustavad funktsioonid (read), mis katavad mittekuuluvuse kõigisse viide klassi. Loogikafunktsiooni esitamine baassüsteemides 26 Olgu antud funktsioon DNK kujul (või KNK kujul): f  x1 , x2 , x3   x1  x 2 x3   x1  x 2  x1  x3  Esitame funktsiooni f(x1, x2, x3) baassüsteemides B1 kuni B9 .  B1 ={ f8 }

Matemaatika → Matemaatika

33 allalaadimist

17

pdf

Arvutid I eksamipiletid 2013

.2..3 etc) Programmeritavad maatriksid: PLA ­ Programmable Logic Array Enamasti ei lähe vaja mitme muutuja Boole'i funktsiooni muutujate kõigi kombinatsioonide kasutamist ­ seega sisaldavad dekoodrid jms elemendid ülearuseid transistoreid. Konjunktsioone realiseeriv maatriks + disjunktsioone realiseeriv maatriks. AND-OR-NOT ­ f.-nide süsteemi jaoks. PLA põhimõte ­ tehakse maatriks, mille veergudeks sisendelemendid ja nende inversioonid, ridadeks pingestatud ühendused. Igas sõlmes asub transistor, mille kollektor on trükitud äärmiselt peene juhtmena (põleb läbi pingel +2Vh). Vastava programmaatoriga saab teatud ühenduskohtades connectionid läbi põletada ning panna maatriksi väljundina realiseerima mingi kindla Boole'i funktsiooni DNK-d. Kasutaja poolt programmeritavad maatriks-struktuurid: FPGA ­ Field Programmable Gate Array Maatriks loogikaelementidest (AND, NOT, OR, .

Informaatika → Arvutid i

377 allalaadimist

15

pdf

Mõistatused

Näiteks mõistatuse Ligu linu, pinu puid, natuke nahka, raasuke rauda tavaline lahend on `vokk', kuid võib ette tulla ka mitmeid muid. Kui lahendiks on `püss', on tekstis enamasti rauda, tihti ka tina. Kui lahendiks on `hari', on tekstis harilikult tõrs tõrva, ratas rasva. Kui lahendiks on `laev', on tekstis tihti rauda või tõrva või takku. Kui lahendiks on `saabas', on tekstis tüüpiliselt tõrs tõrva, härg nahka. Mõistatustel nagu keerdküsimustelgi on kalduvus koonduda ridadeks või sarjadeks. Taoline rida võib loetleda näiteks: 1) mõne asja või looma koostisosi: Üks impab, teine timpab, kolmas koguni kõver, neljas neitsi nina, viies vigurivänt, kuues kogudusepulk, seitsmes setiauk, kaheksas karvalõug loetleb voki 5 komponente, Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas kana kehaosi, Nui ees, väät taga, hiirekeller keskel aga kassi omi;

Kultuur-Kunst → Folkloristika alused

13 allalaadimist

48

pdf

Maatriksid

t¨aiendiks praegu on Mn-m . Analoogiliselt valemile (4.4) saame |X| = (-1)k |X | = (-1)k (Mm Mn-m + ) = Mm [(-1)k Mn-m + (-1)k ] = = Mm An-m + (-1)k , mis u ¨tleb, et Mm An-m on osa valemi (3.1) liidetavatest. Sellega lemma on t~oestatud. Fikseerime n¨ uu ¨d maatriksis X mingi arv ridu, n¨aiteks m t¨ ukki, kusjuures n~ouame, et m < n ja et reaindeksid on fikseeritud kasvavas j¨arjekorras. Olgu nendeks ridadeks i1 , i2 , . . . , im , kusjuures, nagu ¨oeldud, i1 < i2 < . . . < im . Moodustame nendele ridadele toetuvad k~oikv~ oimalikud m m m-j¨arku miinorid. Neid on Cn t¨ ukki. Siin Cn on kombinantsioonide arv n elemendist m kaupa. Teoreem 4.2 (Laplace'i teoreem). Maatriksi X determinant |X| v~ordub k~ oigi selliste korrutiste, mille u

Matemaatika → Algebra ja geomeetria

55 allalaadimist

96

pdf

ALGEBRA JA GEOMEETRIA

Analoogiliselt valemile (4.4) saame |X| = (−1)k |X | = (−1)k (Mm Mn−m + ρ) = Mm [(−1)k Mn−m + (−1)k ρ] = = Mm An−m + (−1)k ρ, mis u ¨tleb, et Mm An−m on osa valemi (3.1) liidetavatest. Sellega lemma on t˜oestatud. ♠ Fikseerime n¨ uu ¨d maatriksis X mingi arv ridu, n¨aiteks m t¨ ukki, kusjuures n˜ouame, et m < n ja et reaindeksid on fikseeritud kasvavas j¨arjekorras. Olgu nendeks ridadeks i1 , i2 , . . . , im , kusjuures, nagu ¨oeldud, i1 < i2 < . . . < im . Moodustame nendele ridadele toetuvad k˜oikv˜ oimalikud m m m-j¨arku miinorid. Neid on Cn t¨ ukki. Siin Cn on kombinantsioonide arv n elemendist m kaupa. Teoreem 4.2 (Laplace’i teoreem). Maatriksi X determinant |X| v˜ordub k˜ oigi selliste korrutiste, mille u

Matemaatika → Algebra ja geomeetria

19 allalaadimist

57

rtf

Maatriksid

0 0 0 O= . Maatriksite teoorias E ja O mängivad sama rolli, mis arvud 0 ja 1 aritmeetikas. Maatriksit, mis sisaldab ainult ühte rida (veergu), nimetatakse vektormaatriksiks. Vektormaatriksit saab esitada järgmisel kujul:: a1 a A = 2 , B = ( b1 b2 bn ) a m Definitsioon 4. Maatriksit, mille ridadeks on algmaatriksi veerud ja veergudeks algmaatriksi read, nimetatakse transponeeritud maatriksiks ja tähistatakse AT. Näide 3: 1 - 2 T 1 0 , A = A= 0 7 - 2 7 . Maatrikseid kasutatakse andmete süstematiseerimiseks, nende kompaksteks esitamiseks ja töötlemiseks, lineaarvõrrandite süsteemide esitamiseks ja lahendamiseks, mitmesuguste teisenduste sooritamiseks. 1.2. Tehted maatriksitega

Matemaatika → Matemaatika

283 allalaadimist

48

doc

Lineaaralgebra täielik konspekt

0 0 0 Maatriksite teoorias E ja O mängivad sama rolli, mis arvud 0 ja 1 aritmeetikas. Maatriksit, mis sisaldab ainult ühte rida (veergu), nimetatakse vektormaatriksiks. Vektormaatriksit saab esitada järgmisel kujul:: a1 a A = 2 , B = ( b1 b2 bn ) a m Definitsioon 4. Maatriksit, mille ridadeks on algmaatriksi veerud ja veergudeks algmaatriksi read, nimetatakse transponeeritud maatriksiks ja tähistatakse AT. Näide 3: 1 - 2 T 1 0 A = , A = . 0 7 - 2 7 Maatrikseid kasutatakse andmete süstematiseerimiseks, nende kompaksteks esitamiseks ja töötlemiseks, lineaarvõrrandite süsteemide esitamiseks ja lahendamiseks,

Matemaatika → Kõrgem matemaatika

858 allalaadimist

74

docx

Arvutid - konspekt eksamipiletitest

pingestamisel ning esimeselt loetakse koordinaat. Puuduseks, et painduva kihi kattele tekivad mõrad, pingejaotus pole enam ühtlane ning tekivad vead. - Viie juhtmega – pingestatud on ainult mittepainduv kiht, pealmist kihti kasutatakse pingete lugemiseks. Algul pingestatakse alumine kiht X-suunas ja siis Y-suunas, siis loetakse pealmiselt kihilt koordinaadid. - Maatrikstakistuslik puuteekraan – ekraan jagatakse ridadeks ja veergudeks. Iga rida ja veerg on ühendatud pingeallikate ja anduritega ning kui kaks kihti puutuvad kokku, teeb kontroller kindlaks puutekoha. Võimaldab tuvastada mitut puudet, kui pingeallikad pole pidevalt ühendatud, vaid kommuteerimine toimub suurel sagedusel. Puude on võimalik nii palja käe kui ka kindaga või muu materjaliga. Tehnoloogia on odav ja pole määrdumise suhtes tundlik. Läbipaistvad kihid vähendavad pildi kvaliteeti. Painduv kiht

Informaatika → Arvutid

17 allalaadimist

100

docx

Arvutite eksam

.2..3 etc) Programmeritavad maatriksid: PLA – Programmable Logic Array Enamasti ei lähe vaja mitme muutuja Boole'i funktsiooni muutujate kõigi kombinatsioonide kasutamist – seega sisaldavad dekoodrid jms elemendid ülearuseid transistoreid. Konjunktsioone realiseeriv maatriks + disjunktsioone realiseeriv maatriks. AND-OR-NOT – f.-nide süsteemi jaoks. PLA põhimõte – tehakse maatriks, mille veergudeks sisendelemendid ja nende inversioonid, ridadeks pingestatud ühendused. Igas sõlmes asub transistor, mille kollektor on trükitud äärmiselt peene juhtmena (põleb läbi pingel +2V ). Vastava h programmaatoriga saab teatud ühenduskohtades connectionid läbi põletada ning panna maatriksi väljundina realiseerima mingi kindla Boole'i funktsiooni DNK-d. Kasutaja poolt programmeritavad maatriks-struktuurid: FPGA – Field Programmable Gate Array

Informaatika → Arvutid

45 allalaadimist

104

pdf

Konspekt

. . . . . k>i xn-1 1 xn-1 2 ... xn-1 n  II. Maatriksarvutus 1 Maatriksi m~ oiste ja elementaartehted 1.1 Maatriksi m~ oiste Maatriksiks nimetame (arvuliste elementidega) tabelit, mille ele- mendid on paigutatud (korrastatud) ridadeks ja veergudeks. Olgu aij R ning i = 1, . . . , k, j = 1, . . . , n. Need arvud paigutame maatriksisse A j¨argmiselt: a11 a12 . . . a1n a21 a22 . . . a2n A := . .. := (aij ) .. .. .. . . . ak1 ak2 . . . akn

Matemaatika → Lineaaralgebra

510 allalaadimist

316

pdf

JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT

9.1 JULGESTUSMIINIVÄLJA RAJAMINE Julgestusmiinivälja rajamise viis Mineerijad seisavad järjestikus jaoülema (edaspidi JÜ) taga. JÜ hakkab juhtima miinivälja rajamist. Selleks: ●● teeb ta kiire mõttelise miinivälja jaotuse koos miinide jaotusega maksi- mum 30 miini; ●● alustab miinide jaotust miiniväljale (edaspidi MV); ●● viib miinid lahinguasendisse. Kiire mõttelise miinivälja jaotus koos miinide jaotusega (joonis 8.22) JÜ jagab MV mõtteliselt ridadeks ning otsustab mitu miini rea kohta tuleb. joonis 8.22 JÜ alustab miinide jaotust miiniväljale (edaspidi MV). JÜ liigub otse läbi planeeritava MV, mineerijad koos miinidega järjestikus jaoülema järel. Iga mõttelise rea juures annab jaoülem korralduse mineeri- jatele miinide maha jätmiseks. NB! Miinide juurde jäetakse ka sütikud. Näiteks käsk miinide mahajätmiseks: Jaoülem näitab esimesele enda taga

Sõjandus → Sõjandus

35 allalaadimist

156

pdf

Kõrgem matemaatika

Aij = (-1)i+j · Mij . (1.9) 12  1.6. Kõrgemat järku determinant 1.6 Determinantide omadused Omadus 1.1 Determinandi väärtus ei muutu, kui maatriksi read teha veergudeks ja veerud ridadeks ehk |A| = |AT |. (1.10) Märkus 1.3 Viimasest lausest järeldub, et kõik determinantide omadused, mis keh- tivad ridade kohta, kehtivad ka veergude kohta. Omadus 1.2 Kahe rea (või veeru) vahetamisel muutub determinandi märk vastupi- diseks. Omadus 1.3 Kahe võrdse rea (või veeru) puhul on determinandi väärtus null. Omadus 1.4 Kui determinandi mingis reas (või veerus) on kõik elemendid nullid,

Matemaatika → Kõrgem matemaatika

94 allalaadimist

91

doc

Exeli õpetus

MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid ­ nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Ve...

Informaatika → Informaatika

208 allalaadimist

73

doc

Dendroloogia

Mändidel on arenenud väga hea juurestik, mistõttu suudavad kasvada ka kuivades oludes väheviljakatel liivastel aladel. Männid on valgusnõudlikud puud ja moodustavad tihti puhtpuistuid. Männi puit on väga heade omadustega, sisaldab vaigukäike nii puidus, koores kui okastes. Majanduslikult oluline okaspuuperekond. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon ja Diploxylon ja need omakorda fülogeneetilisteks ridadeks. Harilik mänd (Pinus sylvéstris L.) Sylvestris ­ metsas kasvav, metsa moodustav. Harilik mänd on kodumaa tähtsaim puuliik, moodustades umbes 1/3 meie metsadest. Harilik mänd on noores eas koonusja, hiljem keraja võraga puuliik, tüvi sirge, vanemas eas kaetud paksu korbaga. Okste harunemine monopodiaalne. Puud võivad kasvada kuni 50 m kõrgusteks ja saavutada kuni 1,5 m tüveläbimõõdu. Vanus küündib kuni 500 aastani. Tsoon II. Kultuuristamise aeg teadmata.

Metsandus → Dendroloogia

53 allalaadimist