Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riski ja ohutusõpetus pulss ja vererõhk". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vererõhk, arter, pulss, mansett, ohutusõpetus, möödudes, töövõime, süstoolne, diastoolse, voolik, pulssi, puhkeolekus, manomeetri, amplituud, endis, tegevusega, arterites, arteriaalne, lööki, taastub, stetoskoopäele, tasemele, olukordades, seismisel, haiguslik, unetus, töökeskkondellaaegursus, stopper, pulsiks, laienemist, sõrmedegaTallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ nr 11: PULSI SAGEDUSE MÄÄRAMINE JA ARTERIAALSE VERERÕHU MÕÕTMINE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Pulsi sageduse määramine ja arteriaalse 05.03.2014 Kellaaeg: vererõhu mõõtmine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda inimese pulsi sageduse määramise meetodiga.
Eristamaks seda perifeersest tsüanoosist on perifeersed kehaosad sel juhul soojemad. Tsentraalse tsüanoosi märkamist raskendab aneemia, kuna 1 redutseeritud hemoglobiini üldhulk on aneemia korral väike. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Tunell 1998, Jokinen 1999, Kantero jt 2005, Saha 2005, Virro 2008.) Akrotsüanoos – jäsemete perifeersete osade sinikus. Füsioloogiline ehk funktsionaalne süstoolne kahin – on tingitud turbulentsvooludest. Esineb 50-60% eelkoolieas ja nooremas koolieas lastel. Harvem väikelastel ja keskmises koolieas olevatel lastel. Üksikutel juhtudel imikueas. Vastsündinutel esineb 60-80% esimesel 24-48 elutunnil. Enamik nendest lastest on terved või on kahin tingitud väikesest südame rikkest, mis iseenesest sulgub. Seega, kui vastsündinu esimesel 24-48 elutunnil avastatakse süstoolne kahin, lapse nahk on roosa, ei esine hingeldust,
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TMT3820 Pulsi sageduse ja vererõhu määramine Juhendaja: Henn Tosso PROTOKOLL Koostajad: Madis Metsanurk 081962 EALB21 Teet Laur 081959 EALB21 Sandra Vähejaus 081972 EALB21 Tallinn 2008 Töö eesmärk Määrata pulss ja vererõhk ning hinnata selle muutusi puhkeoleku, füüsilise koormuse ja koormusest taastumise järel. Töö elluviimiseks kasutame poolautomaatset mõõteseadet Microlife BP3AS1-2. Oluline Inforomatsioon: Vererõhk Eesti Südameliit ja Eesti Hüpertensiooni Ühing soovitavad mõõta vererõhku üle ühe aasta st igal teisel aastal alates 20. eluaastast. Vererõhku on soovitav mõõta igal aastal, kui Teil või Teie perekonnas on olnud või on südame-veresoonkonna haigusi (SVH) või
ANATOOMIA 15 12.10.11 Vererõhk Vererõhk on veresoontes liikuva vere rõhk. See on põhjustatud ühelt poolt südame kui pumba tööst, süda paiskab iga süstoli ajal teatud koguse verd veresoontesse ja sellele soontesse paisatud verele avaldavad vastupanu veresoonte seinad. Arterite seinad sisaldavad elastseid kiude ja on pidevas pingeseisundis,
" (Kingisepp 2006: 62). Kõige kõrgem rõhk on aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides. Vererõhku õõnesveenides võib lugeda võrdseks nulliga. Aordis ja teistes südamele lähedal olevates suurtes arterites on vererõhk pulseeruv ning vasaku vatsakese väljutusfaasi ajal saavutub see suurima väärtuse. Sellist väärtust nimetatakse maksimaalseks e süstoolseks vererõhuks. Pärast süstoli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist alaneb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse e diastoolse vererõhu tasemele. (Kingisepp 2006: 62-63). Tervel inimesel on süstoolne vererõhk ligikaudu 120 mmHg. Diastoolne vererõhk on aga umbes 80 mmHg. (Kingisepp 2006: 63). 1.2. Vererõhu regulatsioon ,,Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest." (Kingisepp 2006: 64). Tegurid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku
ebaregulaarse aja tagant Pulsi palpeerimise kohad · a. radialis · a. brachialis · a. femoralis · a. dorsalis pedis · a. carotis · a. temporalis Normaalne täiskasvanud inimese pulsisagedus on 60100x' (korda minutis). Pulsi palpeerimisel jälgitakse Pulsi sagedus ehk frekvents (löökide arv minutis) See püsib samana surmani, kui mõni haigus ei muuda seda. Meestel ja sportlastel on üldiselt aeglasem pulss kui naistel. Kui pulss on alla 60x', nimetatakse seda aeglaseks pulsiks ehk bradükardiaks. Pulsifrekventsi üle 100x' nimetatakse kiireks pulsiks ehk tahhükardiaks. Pulsi suurus (vere kogus, mis pumbatakse soontesse iga löögiga) Südamelihase kontraktsioonil mõjutab veri pulsi voluumenit ehk ruumala. Palpeerimisel jälgitakse, kas pulsilained on sama suured. Pulss võib olla täidlane, normaalne, nõrk või niitjas. Rütm (südamelöökide regulaarsus) Pulss on tavaliselt regulaarne
60/70=0,85s. Parema ja vasaku südamepoole südametsükli kestustes ja mahu muutustes ei ole olulisi erinevusi, märkimisväärselt erinevad parema ja vasaku vatsakese poolt arendatavad rõhud. Nii on maksimaalne (süstoolne) rõhk paremas vatsakeses 25 mmHg ja vasakus vatsakeses 120 mmHg, mis ületab parema vatsakese rõhu umbes 5 korda. SÜDAMETOONID Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nimetatakse südametoonideks. I südametoon e süstoolne toon tekib atrioventrikulaarklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e diastoolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. I ja II südametooni peamiseks tekkepõhjuseks on kalpihõlmade võnkumine sulgumise hetkel, millest tulenevad ka toonide kõrguste ja kestuste erinevused. I südametoon on madalam ja kestvam kui II südametoon. Kuna südame parema ja vasaku poole klapid sulguvad samaaegselt, pole kahe- ja kolmehõlmase klapi ning aordi- ja
* Südame tööst – kas süda tõmbub kokku – rõhk tõuseb – kokkutõmbe ajal paiskub verd välja * Veresoonte seinte vastupanust verele – veresoonte seinad pole lõdvad, vaid seinte lihased on teatud kindlast pingest toonuses. Kõige paksemad on arterite seinad elastsete kiududega. Veenide seinad märksa lõdvemad. Rõhk veenides ka kõige madalam. Kõige suuremad on vererõhu muutused arterites. Arterites Eristatakse kahesugust rõhku: * Maksimaalne ehk süstoolne rõhk – süstoli ajal * Minimaalne ehk süstoolne rõhk – rõhk diastoli ajal Nende kahe suuruse vahet kutsutakse pulsirõhuks Sama suured aordi algusosas. Arteritele järgnevad arterioolid, kus rõhk märgatavalt langeb. Nendes on keskmine rõhk. Langus rõhus on 80-lt kuni 40 mmHg-ni. Arterioolide seinte summaarne pindala on kõige suurem (suurem kui arteritel, kapillaaridel, veenidel). Sellepärast veri arteriooli läbides puutub seinte vastu kõige rohkem. Hõõrdumisjõud
4. täitumisfaas 1. Pinguldusfaas Vatsakeste süstoli alguses põhjustab vatsakeste sisene rõhu tõus otsekohe AV- klappide sulgumise. Kuna esialgu on suletud veel poolkuuklapid, pingutub vatsakeste muskulatuur ja tekitab järsu rõhutõusu. Vatsakesed muutuvad kerakujuliseks ja sellega seoses muutub vatsakestelihaskiudude pikkus. Pinguldusfaas südame vasakus vatsakeses kestab 60 msek. 2. Väljutusfaas Kui rõhk vasakus vatsakeses ületab diastoolse aordirõhu (80 mmHg), avaneb aordiklapp ning algab vere väljutamine südamest. Rõhk vatsakestes tõuseb veelgi kuni jõuab maksimumini 130 mmHg ning hakkab siis enne süstoli lõppemist langema. Väljutusfaasi vältel paiskab vatsake aorti ~70 ml verd (löögimaht!), umbes 60 ml jääb aga vatsakesse jääkmahuna. Aordiklapi sulgus tähendab vatsakese süstoli lõppu. 3. Lõõgastusfaas
Kodade kokkut. Lõpetab vatsakeste täitumise faasi TÄITUMISMAHT (70-80ml)/kumbki vatsake sisaldab 150 ml verd-VATSAKESTE LÕPPDIASTOOLNE MAHT/, algab kodade lõõgastus. Vatsakeste tsükkel- kodade kokkutõmbele järgneb vatsakeste kokkutõmme, mille algatajaks on sinna jõudnud erutusimpulss (Q-saki algus). Vatsakeste kokkutõmme algab asükroonse kontraktsiooni faasiga. SÜDAMETOONID Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nimetatakse südametoonideks. I südametoon e süstoolne toon tekib atrioventrikulaarklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e diastoolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. I ja II südametooni peamiseks tekkepõhjuseks on kalpihõlmade võnkumine sulgumise hetkel, millest tulenevad ka toonide kõrguste ja kestuste erinevused. I südametoon on madalam ja kestvam kui II südametoon. Kuna südame parema ja vasaku poole klapid sulguvad
KÕRGVERERÕHKTÕBI ·ka Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k) Arterial hypertension (ingl.k) ·Eestis on umbes 350 000 elanikul kõrgenenud vererõhk ·Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest · Kui arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie ühiskonnas tervist kõige rohkem. ÜLEVAADE ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, kusjuures ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks
Automatism koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. · Südame tsükkel. Südame tsükkel koosneb: süstol ja diastol. Süstol-kontraktsioon Diastol lõõgastumine. Südame süstol ja diastol moodustavad südame tsükli. · Südame löögisagedus ja selle muutused kehalisel tööl. Rahulolekus: 60-70 x minutis. Sõltub vanusest. Kehaline töö. Sõltub töö intensiivsusest, töö kestvusest, max 220 (miinus) vanus. SÜDAME LÖÖGISAGEDUS E. PULSS erutuse tekkimise rütm siinussõlmes (siinusrütm). Sõltub: · vanusest · soost · eluviisidest · kehalisest aktiivsusest · emotsionaalsest seisundist · keha asendist. SIINUSARÜTMIA südametsüklite ajaline erinevus. Funktsioon südame põhiülesanne on vere paiskamine vereringesse. · Elektrilised, mehhaanilised ja helilised protsessid südames (EKG, SFG, FG).
siseelundid on pidevalt nenede tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all, mis on omavahel dünaamilises tasakaalus. Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse effekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Üldiselt aitab sümpaatikus adekvaatselt reageerida välismaailma mõjutustele ja parasümpaatikus tasakaalustab. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus ja löögijõud, paraneb töötava skeletilihase varustamine verega, intensiivistub energiavahetus (silmaava laieneb, tekib limaainerikas sülg, laienevad pärgarterid, higamisteede silelihased laienevad, seedetrakti ja kusepõie toonuse langus, kusepõie sulgurlihase kontraktsioon). Parasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole, põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu.(Silmaava aheneb, pisaraid
3. Südame tsükkel Südame tsükli moodustavad süstol ja diastol. Diastoli ajal täitub süda verega ja süstoli ajal tühjeneb süda verest. See moodustabgi südame tsükli Süstol – südame kokkutõmme(kontraktsioon), toimub korrapäraselt; veri väljastatakse Diastol – lihase lõõgastumine. Südame lõtvumine, laienemine; süda täitub verega. 4. Südame löögisagedus ehk pulss. Rahuoleku näitajad ning muutused kehalisel tööl Pulss- erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Pulss=siinusrütm (Väike elektrijaam toodab impulssi ja tänu sellele toimub pidev kontraktsioon) Normväärtus: - Terve täiskasvanud inimene rahulolekus 60-70 x min. - Treenitud sportlane 40-60 x min, - Kerge keh. töö 110-130 x min. - Raske keh. töö 160-190 x min.
Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest pikkusest ( mille määrab südame verega täitumine diastolis ), südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Tervel inimesel eristatakse kõiki 5 sakki, haigel ilmnevad muutused. 20. Millest oleneb arteriaalne vererõhk? Südametalitlusest, veresoonte toonusest ja vereplasma hulgast. Arteriaalse rõhu madaldamiseks tuleb kergendada südame tööd, laiendada veresooni ja vähendada vereplasma hulka. 21. Mida nimetatakse pulsirõhuks, mida keskmiseks arteriaalseks vererõhuks? Pulsirõhk on süstoolse (e süstoli ajal esinev) ja diastoolse (diastooli ajal esinev) rõhu vahe. Keskmine arteriaalne rõhk saadakse rõhupulsi ajalisel integreerimisel. · Normaalseks väärtuseks võib lugeda kuni 130/85 mm Hg,
vatsast, mis omakorda veel kahest kambrikesest. Teistest kehaosadest tulev hapnikuvaene veri kantakse paremasse kotta, kust ta liigub parema vatsakese kaudu edasi kopsudesse. Vasakusse kotta tuleb aga hapnikurikas veri kopsudest, kust see vasaku vatsakese kaudu üle keha laiali kandub. Kui inimene sisse hingab, liigub õhk kopsudesse. Kopsud varustavad hapnikuga kogu keha. Veri kannab hapniku kopsust rakkudeni. 4 Tähtsaim ning ka suurim arter südames ja ka kogu kehas on aort, mis transpordib kogu arteriaalse vere üle kogu keha laiali. Aort algab paremast vatsakesest ning moodustab siis laskuva kaare, mida nimetatakse aordikaareks, seejärel kulgeb mööda rindkeret kui rinnaaort. See siirdub läbi diafragma, minnes üle kõhuaordiks, mis vaagnaõõne lähedal haruneb ühisteks niudearteriteks, mis varustavad verega keha allosa. Aordiklapp on kolmest poolkuuklapist koosnev klapp, mis asub aorti ja vasakut vatsakest ühendavas
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni.
piimhape (laktaat) ja viinamarjahape (püruvaat) (tekib 2 ATP molekuli). Selline töö saab olla lühiajaline ja võimaldab küll intensiivset ja tugevat pingutust, kuid kuhjuv piim- ja viinamarjahape põhjustavad kiire väsimuse. N: trepist ülesminek, 100m jooks (tekkiv hapnikuvõlg kompenseeritakse pärast, hingeldades), tõstmine D. Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused. Seisund, kus lihaste töövõime järsult langeb. Põhjuseks võib olla: a. energiavarude otsasaamine või järsk vähenemine Põhiline energia saadakse glükoosist ja glükokoosi omakorda saadakse: 1)verest pärast glükoosi tekkimist nende toiduainete arvelt, mille laguproduktid (süsivesikut, valgud) verre lähevad. See on absorptiivne periood ehk imendumisperiood (2-4h peale söömist).
voolamine aeglasem. Takistus aordis, suurtes arterites ja arteriharudes ei moodusta üldisest takistusest üle 1/5, sest neil on suur diameeter(?). Terminaalsetes arterites ja arterioolides on takistus peaaegu pool kogutakistusest, tingitud nende diameetri vähenemisest, mida paralleelselt lülitatud sooned kompenseerida ei suuda. ¼ takistusest on põhjustatud kapillaaride poolt. Veenulite takistus on 4 % ja ülejäänud veenide oma 3%. 34) Vererõhk veresoonkonna eri osades, vererõhu mõõtmise meetodid. Vererõhk on jõud, mida veri avaldab veresoone seinale pinnaühiku kohta. Maali-Liina, jaanuar 2012 Arterites on rõhk suurim, kuid südametegevuse faaside tõttu perioodiliselt muutuv. Aordis on rõhk max 120 mm Hg vatsakese süstoli ajal(süstoolne rõhk, normväärtus
Pulssi katsu teadvusel patsiendil kodarluuarterilt e. randme piirkonnast (arteria raidalis), teadvuseta kannatanul reiearterilt (arteria femoralis) või unearterilt (arteria carotis), surudes kõrisõlmest e. aadamaõunast 2 cm kõrvale, sügavuti. Katsu vähemalt 10 sekundit (pulss võib olla aeglane), normaalne 60-90 korda minutis Katsu 2-3 sõrmeotsaga, ühepoolselt (surudes kergelt arterile) Ära suru liialt kõvasti, surud arteri kinni Kui pulss puudub alusta kaudset südamemassaaži Laste eripära Lastel on pulss kiirem, kui täiskasvanutel (alla 2 kuustel 100-160 korda minutis, üle 1 aastastel 100-120 korda minutis.). Alla 1 aastasel lapsel kontrolli pulssi õlavarre siseküljelt (arteria brachialis) (kahe sõrmega) Üle 1 aastasel lapsel kontrolli pulssi randmelt (kodarluuarterilt- arteria raidalis). Vererõhk
elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitlusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole. Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinide teised toimed: · adrenaliin lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist
elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitlusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole. Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinide teised toimed: · adrenaliin lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist
veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. Siinusarütmia – südametsüklite ajaline erinevus 4.Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Südame löögisagedus sõltub: vanusest – noores eas lööb kiiresti; vanemas eas oleneb füüsilisest vormist soost – meeste süda lööb aeglasemalt, sest südamelihas on tugevam ja võimaldab rohkem verd välja pumbata. Hormoonide erinev konsentratsioon. eluviisidest – valesti toitudes südame töö raskeneb; väsimus: süda taob kiirelt
2) hapikuta e anaeroobselt. Oksudüatsioon ei lähe lõpuni, vaid jääb pidama, tekib piimhape (laktaat) ja viinamarjahape (püruvaat) (tekib 2 ATP molekuli). Selline töö saab olla lühiajaline ja võimaldab küll intensiivset ja tugevat pingutust, kuid kuhjuv piim- ja viinamarjahape põhjustavad kiire väsimuse. N: trepist ülesminek, 100m jooks (tekkiv hapnikuvõlg kompenseeritakse pärast, hingeldades), tõstmine 6. Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused. Seisund, kus lihaste töövõime järsult langeb. Selle põhjuseks võib olla: a) energiavarude otsasaamine või järsk vähenemine. Põhiline energia saadakse glükoosist ja glükokoosi omakorda saadakse 1. verest pärast glükoosi tekkimist nende toiduainete arvelt, mille laguproduktid (süsivesikut, valgud) verre lähevad. See on absorptiivne periood ehk imendumisperiood (2-4h peale söömist). 2. Postabsorptiivne periood – organism kasutab seda glükoosi, mida ta saab maksast ja lihastes talletatud
avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning veri paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Pulss on erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Rahuolekus 60-90 korda minutis. Kehalise töö korral kiireneb (sõltub töö intensiivsusest ja kestvusest). Kehalise töö käigus on hapnikukadu suurem ja süda peab kiiremini kokkutõmbuma, et keha suurema koguse hapnikuga varustada. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab?
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Inimene vajab tavaliselt 2,2 2,8 l vett ööpäevas, mida saadakse toiduga ), mis tekib eelkõige lipiidide oksüdatsioonil.vett antakse ära uriini, higi, väljaheidetega ja väljahingatud õhuga. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed. Ülemäärane veekaotus-dehüdratsioon. Mineraalained- Vee jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel organismis ja seda mõjutavad tegurid: elektrolüütide konsentratsioon ekstratellulaarses vedelikus, kapillaarne vererõhk, vereplasma valkude konsentratsioon. Elektroodide kons ekstratsellulaarses vedelikus: olulisism elektrolüüt NA+ samuti Cl-. Na+ ja vedeliku tasakaalu seos- kui vereplasmas mingil põhjusel väheneb Na+ konsentratsioon siis väheneb ka plasma hulk, kui Na+ hulk suureneb siis suureneb ka plasma hulk. Kapillaarne vererõhk peab olema piisaval suur, et suruda H2O välja rakkude vahelisse ruumi, et rõhk püsiks madal siis emendub vedelik tagasi. Verplasma valkude konsentratsioon-
c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed. ·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed: Kiire: vererõhujärsk langus, koed jäävad ilma hapnikust,kuhjuvad jääkained, surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma viskoossus
c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed. ·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed: a)Kiire: vererõhujärsk langus, koed jäävad ilma hapnikust,kuhjuvad jääkained b)surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul c)Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma
Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame normaalseks löögisageduseks peetakse 60-90 korda minutis täiskasvanud inimesel. Füüsilise aktiivsuse käigus see tõuseb. Maksimaalne on 220-vanus. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? EKG on südameteguvusega kaasnevate elektriliste muutuste möötmine kehapinnalt. Näitab erutuse levikut, kujutab endas R-R sakke, milles iga täht
Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame normaalseks löögisageduseks peetakse 60-90 korda minutis täiskasvanud inimesel. Füüsilise aktiivsuse käigus see tõuseb. Maksimaalne on 220-vanus. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? EKG on südameteguvusega kaasnevate elektriliste muutuste möötmine kehapinnalt. Näitab erutuse levikut, kujutab endas R-R sakke, milles iga täht tähistab erinevat EKG-l esinevat
arenemise ja lihastöö reguleerimisel Neerupealise säsi hormoonid: · adrenaliin ja noradrenaliin tugevdavad ja pikendavad ANS-i sümpaatilise osa toimet · katehhoolamiinid Neid nimetatakse ka stressihormoonideks, sest nende toime on eriti selgelt väljendunud stressireaktsioonide käivitumisel ja algfaasides. Stressireaktsiooni 3 faasi: 1. kiire reaktsioon, kus sümpaatikuse ja katehhoolamiinide toimel tõuseb vererõhk, südame töö tugevneb, hingamine kiireneb veri küllastub hapnikuga, meeled teravnevad 2. pikaajaline vastupanu tööle lülitub ka teisi endokriinnäärmeid toimub varuainete aktiivne lagundamine ATP-de sünteesiks ja rakkude remondiks, organism püüab adapteeruda stressori toimega tekivad ehituslikud muutused rakkudes 3. kurnatuse faas (tekib, kui stressor on liiga tugev või toimib pikka aega järjest) varuained
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
annaabi.ee 
