madal siis võib ta kogeda likviidsusraskusi , kuna ei suudeta oma käibevara investeeringuid kooskõlas kättejõudvate jooksvate maksekohustustega tähtajaks rahaks muuta. Sellest tingituna ollakse sunnitud toetuma jooksvatele sissetulekutele ja välisfinantseerimisele. Antud suhtarvul on ka mõningaid ebatäpsusi. Näiteks kreditoorse võla edasilükkamine ei too tavaliselt kaasa maksevõimetuse riski kui firma töötab kasumiga ja samuti on investeering käibevaradesse ja võimalus seda investeeringut maksete maksmiseks vähendada sootuks eri asjad. Juhul kui müük püsib samal tasemel toob debitoorse võlgnevuse ja laovarude vähendamine tavaliselt kaasa kasumi , tootmise efektiivsuse ja lõpuks ka müügi vähenemise. Üldjuhul firmad ei müü käibevara suuri koguseid kohustuste kättejõudmisel maha kui likvideerimisel. Likviidsuskordaja, ehk kiireloomuliste maksete tase, ehk maksevõime kordaja, ehk
Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine. Firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine. Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? · Millal maksta tarnijale? · Kuidas saada raha ostjalt? · Mida teha üleliigse sularahaga? 3. Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid 4. Finantsjuhtimisprotsessi olemus FINANTSJUHTIMINE majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine) JUHTIMISPROTSESS Otsustusprotsess hõlmab: · Eesmärkide määratlemine · Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine · Otsuse vastuvõtmine · Tegevus · Vastutuse võtmine 5. Tulunormi komponendid 6. Ajas varieeruvad tulunormid Eeldused: täiuslikud kapitaliturud ja määramatuse puudumine
-Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt? -Mida teha üleliigse sularahaga? 4)Pikaajaliste investeeringute juhtimine ja planeerimine. 5) Finantsstruktuuri juhtimine -firma laenu ja omakapitali suhe 6)Käibekapitali juhtimine -firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine 3. Kapitali tüübid Omakapital – omanike investeering ettevõttesse Võõrkapital – laenatud vahendid 4. Finantsjuhtimise protsessi olemus FINANTSJUHTIMINE – majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine) JUHTIMISPROTSESS Otsustusprotsess hõlmab: Eesmärkide määratlemine Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine Otsuse vastuvõtmine Tegevus Vastutuse võtmine 5. Bilansi skeem 6. Varade (aktiva) struktuur 7. Kohustustuste ja omakapitali (passiva) struktuur 8
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS nim ka raha liitväärtuseks, see on raha väärtus, milleni praegune rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära tasemele. Kujuneb kolmest tegurist: 1. Algsumma, mis on täna saadud või investeeritud rahasumma 2. Intressisumma, raha kasutamise eest tasutud või investeerimisel ehk laenu andmisel teenitud summa 3. Aja periood, see on aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine ja maksmine 1 aasta peale tehtud investeering PV 10% TV 100000 110 000 t0 t1 Kui investeerida kaheks saastaks siis TV on 121000 LIHTINTRESS- arvutatakse ainult algsummalt LIITINTRESS- arvutatakse algsummalt ja sellele liidetud eelnevate perioodide akumuleeritud intressisummadelt TVIT (¿¿ ¿)
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
Finantsanalüüsi eesmärgiks on finantsolukorra analüüs käesoleval hetkel ja prognooside tegemine tulevikuks. Finantsanalüüs võimaldab avastada ettevõtte finantsseisundis kõik nõrgad kohad, mis võivad tulevikus probleeme tekitada ning leida kõik eelised, millest võiks tulu saada, samuti firma maksevõime ja äritegevuse edukuse hindamine. Finantsanalüüs annab vastuse finantsjuhtidel sageli tekkvatele küsimustele nagu: Kas investeering on kasummit tootev? Kas ettevõttel on piisavalt likviidseid vahendeid ettevõtte igapäevaseks häirimatuks tegutsemsieks? Kui suuri käibevarade varusid hoida? Kuidas jagada kasumit? Kuidas tasakaalustada riski ja sissetulekut? Finantsanalüüs on ka vältimatu äriplaani koostamisel. Finantsanalüüsi läbiviimise võib jagada kolme etappi: 1. ettevalmistav etapp, mille käigus tehakse kindlaks analüüsi eesmärgid (millistele
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
väärtpaberite allikas. Praktikas ei ole piirid esmase ja järelturu vahel kindlalt tajutavad, kuna enamus finantsasutusi tegelevad nii lühi- kui ka pikaajaliste väärtpaberitega. Väärtpabereid ringlusse lastes saab ettevõte tegelikult raha laenuks, mille eest kohustub maksma kreeditoridele intresse.(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Äritahandus") 5 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 2. RISK JA TASUVUS Tavaliselt võetakse riskianalüüsi alistavaks veel mitte töötavas ettevõttes loodetust väiksem läbimüük, kuid selles võib vaadelda ka oodatust suuremaid kulusid või mõlema probleemi koosesinemist. (B. Finch ,,30 minutiga...Äriplaan") 2.1. Finantsriski mõiste Iga äritegevus on suuremal või väiksemal määral seotud riskiga. Riski võib jagada finants- ja põhitegevuse riskiks. Põhitegevusega seotud riske on kahesuguseid: strateegilisi ja nn. igapäevaseid.
või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. (4) 13 Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Tabel 8 näitab et ettevõttes OÜ Abilis on võetud kasutusele sõiduautod liisinguga. Tabel 8 Kasutusrent (kroonides) (4)
intressisumma – raha kasutamise eest või laenu andmisel teenitud rahasumma või ka inflatsioon; ajaperiood – aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine. 8 Mis on raha nüüdisväärtus? Raha nüüdisväärtus (PV, present value) on tulevikus saadava rahasumma praegune väärtus ehk diskonteeritud raha väärtus. 9 Mida nimetatakse investeeringuks? Investeering on pikaajalise kasu eesmärgil tehtav rahapaigutus. 10 Mis on reaalinvesteering ja mis on finantsinvesteering? •reaalinvesteeringud – käibevarade suurendamine varude näol, materiaalse ja/või immateriaalse põhivara soetamine •finantsinvesteeringud – raha paigutamine väärtpaberitesse, osaluste omandamine 11 Nimeta finantsjuhtimise eesmärgid; Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti
vad tarbijad tooteid ja saada tasu müügitulu. 1. Hoiu Investeeringu turvalisus ningJah, kuid nõuavad stajad korralik intressitulu konkurentsivõimelist intressitulu oma säästudele. 1. Pang Atraktiivne finantsteenuste jaJah, kuid nõuavad a muud kliendid -toodete portfell konkurentsivõimelist hinda. 1. Tööt Rahulolu oma tööga jaJah, kuid tahavad ajad karjäärivõimalused konkurentsivõimelist palka ja muid soodustusi. 1. Aktsi Dividenditulu ja kapitali juurdekasv Jah, kuid mitte nende investeeringute onärid riskide arvelt.
majandus muutunud dünaamiliseks ja sageli volatiivseks, siis on paratamatu investeeringute nüüdisväärtuse määramine.Lisaks on FJ-l võimalus suunata raha oluliselt radikaalsematesse projektidesse, mis üldjuhul ei läbiks investeeringute läbivaatamise protsessi ning seetõttu võib firmal jääda saamata potentsiaalne tulu. Selliste otsuste langetamine nõuab FJ-lt väga tõsist eeltööd ning teiste juhtide veenmist. Mida riskantsem on investeering seda väiksem on teiste otsustajate kaasabi. Innovatsiooni edendamine FJ-l on võimalus muuta hindamis, aruandlus ja eelarvestamise süsteemi, et hoolitseda selle eest, et originaalsed ideed saaks võimalikult kiire ja laia leviku firmas. Eriti oluline on selline lähenemisviis küpsetes ettevõtetes, kus on tõsiseks probleemiks kulude kärpimine.Ja sellises keskkonnas on innovatsiooni läbiviimine suhteliselt keerukas.
aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osal ettevõtte varast ning kasumist. Aktsiad on kõige riskantsemad väärtpaberid, eelkõige lihtaktsiad ning need on tähtajatud väärtpaberid s.t ettevõttel puudub kohustus neid tagasi osta, seetõttu nimetatakse aktsiaid riskikapitaliks. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot)
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit Hinnata kapitali hinda ettevõttes ja turgudel Hinnata ettevõtte äriprojekte nende tasuvuse põhjal
Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel
) ja eelisaktsiad (selline mis ei anna hääleõigust ja pos on see et nad garanteerivad igaljuhul dividendi väljamaksemise olenemata sellest kuidas aasta lõpeb. Dividendi suurus on ära määratud põhikirjas. Neid tohib olla kuni 1/3 aktsiakapitalist. Hääle nad saavad siis kui kahel aastal nad pole saanud dividende. Eelisaktsionäride nõudeid rahuldadakse enne kui lihtaktsionärid). Teine aktsiate liigitus on esitaja aktsiad ja nimeline aktsia. Selle liigituse aluseks on kaasnevad õigused. Nimeline aktsia annab õiguse ainult sellele inimesele kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitaja aktsia puhul kuuluvad aktsaiaga kaasnevad õigused kelle valduses aktsia on. Vähem turvaline. Eestis ei ole esitaja aktsiad lubatud. Aktsiakapitali saab vähendada osaaktsiate tühistamisega, teine võimalus on vähendada aktisanimiväärtust kui see on võimalik. Aktsiat võib splittida. Splittimise puhul vähendatakse
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
kapitaliseeritus jne Z väiksem kui 1,1 pankrotioht Z on suurem kui 2,6 edukas ettevõte 1,1 < Z < 2,6 vajame täiendavat analüüsi 27. Mida näitab finantsanalüüsis DuPont mudel Näitab kulude juhtimise efektiivsust, varade kasutamise efektiivsust ja finantsvõimendust. 28. Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine. Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv) Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga. Kui P/E on kõrge, mida see väljendab? kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud). Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur
juhtidele; lisaks kasumi tagamiseks vajalike meetodite arendamine ja juurutamine. Ta peab osalema aktiivselt planeerimistegevuses, kontrollima plaanide elluviimist ja analuusima, miks mõni asi ei viidud nii ellu, teostama analuusi. 4. Omanikke huvitavad finantssuhtarvud (konkreetselt suhtarvu nimed, mitte lühendid) ROE omakapitali rentaablus ROA varade rentaablus PM kaiberentaablus EPS kasum aktsia kohta 5. Juhtkonda huvitavad finantssuhtarvud (konkreetselt suhtarvu nimed, mitte lühendid) ROA kogukapitalirentaablus (see huvitab arijuhte) CR luhiajalise võlgnevuse kattekordaja AT varade kaibekordaja DR võlakordaja Ettevõtte juhtkonna eesmargiks on taita kõikide huvigruppide ootused ning lootused. Seetõttu on juhtkond huvitatud kõigist naitajatest, mis mõjutavad ettevõtte toimimist. 6. Panka huvitavad finantssuhtarvud (konkreetselt suhtarvu nimed, mitte lühendid)
maksimeerimise printsiibist, arvesse võttes riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessi käigus on oluline leida optimaalne kapitali struktuur, mis minimeeriks kapitali hinna, aidates teha seeläbi ettevõtte väärtust suurendavaid optimaalseid investeerimisotsuseid. Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all. Rikkuse maksimeerimine on kõrgeim eesmärk, mis on tähtsam kui kasumi maksimeerimine, sest viimane ei võta arvesse riski-tulu kompromissi ega ole rahaline. Mikroökonoomikas väidetakse, et ettevõtte eesmärk on kasumi maksimeerimine. Selline käsitlus on aga tänapäeval puudulik, sest ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riski ning enamasti ei võrdu kasum rahaga.
Organisatsiooni keskkonna all mõtleb ta nelja põhielementi: organisatsiooni kultuur, stiimulid, struktuur ja inimesed. Ehk edu tagava strateegia loomiseks peab ettevõte nägema kaugemale turgudest, toodetest ja klientidest. Organisatsioon toimib hästi, kui eelpool toodud tegurid on omavahel kooskõlas. Teine etapp: kui avastamata positsioonide kes/mis/kuidas potentsiaal on ammendunud, hakkavad ettevõtted tähelepanu pöörama organisatsiooni täiustamisele, milleks on investeering suunata oma kvaliteedi-hinna suhte 11 parandamine, et meelitada rivaalidelt kliente ära. Ehk ainulaadne positsioon ei isoleeri ettevõtteid konkurentsist, vaid igaüks peab jätkuvalt pakkuma klientidele üha paremat kvaliteedi-hinna suhet või on tal risk kliendid oma konkurentidele kaotada. Kolmas etapp: Uued strateegilised positsioonid selle asemel, et rünnata vanu olijaid nende hästikaitstud
(kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad – kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatatkse kupongimakseid Tagasikutsutavus – ennetähtaegse lunastamise võimalus (callability – emitendi jaoks ning puttability – investori jaoks) 10. Võlakirjadega seotud riskid Võlakirju peetakse üldiselt madalama riskiga väärtpaberiks kui aktsiad (kuid alati on võimalik ka võlakirjadega kaotada kogu investeering, samas tulu on siiski piiritletud) – seos kehtib pigem sama ettevõtte puhul. Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: 2
Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid (pikaajalised laenud, võlakirjad) 4) Finantsjuhtimisprotsessi olemus Eesmärkide määratlemine, probleemide identifitseerimine ja analüüsimine, otsuste vastuvõtmine, tegevus, vastutuse võtmine 5) Tulunormi komponendid Nõutav tulunorm Nominaalne riskivaba tulumäär Riskipreemia Oodatav inflatsioon Reaalne riskivaba tulumäär
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
moraalirisk, volitamiskulu · Firmad keskenduvad rahakäibele, eriti lisanduva rahakäibe efektile : rahakäive raha ja ekvivalentide laekumised ja väljamaksed. Lisanduv rahakäive uue ja olemasoleva rahakäibe vahe. · Rahaühiku väärtus on täna suurem kui tulevikus : raha ja ajaväärtuse teooria. Investeeringute hindamisel kasutatakse nüüdispuhasväärtuse e NPV meetodit · Risk ja tasuvus sõltuvad üksteisest: riskiks kõige üldisemas mõttes nim kaotuse tõenäosust, ka teadmatust või ootuspärase tulemuse mittetäitumist. Muude asjaolude võrdsuse korral kehtib seos mida suurem risk, seda suurem on nõutav tulusus · Optsioonid on väärtuslikud: optsioon üldises mõttes on investeering, mis kindlustab võimaluse, kuid mitte kohustuse finantstehingu sooritamiseks. 3. Ettevõtte põhieesmärk:
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
............................. 15 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................... 16 SISSEJUHATUS 2 Ainetöö teemaks sai valitud ,,Portfelliteooria" kuna viga mida tihti investeerimist alustades tehakse, on see, et pannakse kõik panused ühele väärtpaberile või samasse sektorisse - mõni aktsia tundub sedavõrd hea potentsiaaliga, et investor paigutab suure osa oma rahast selle ühe aktsia alla. Kuigi see võib tunduda hea teenimisvõimalus, tähendab see ka ülikõrget riski. Turgudel võib alati ilmneda tegureid, mida ka parim investor ei oska ette näha. Ainetöö eesmärk on anda kokkuvõtlik lühiülevaade portfelliteooriast ja selle põhiprintsiipidest. Portfelliteooria (Modern Portfolio Theory - MPT) - teooria sellest, kuidas riskikartlikud
Lihtsustatud lisandunud rahavoo alusel (valem 6) on otstarbekas läbi viia investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine juhul, kui on tegemist investeeringu tulemusena muust eelnevast äritegevusest eristatava äritegevusega, kus eelarveline või tegelik rahavoog ongi mõistetav lisandunud rahavoona või lisandunud rahavoog on eraldatav üldisest äritegevuse rahavoost. Seetõttu on lihtsustatud lisandunud rahavool investeerimisprojektide hindamisel üks puudus, mis tuleb arvesse siis, kui investeering on seotud juba olemasoleva äritegevusega ja lisandunud rahavoog sulandub äritegevus üldise rahavoo sisse ja seda ei ole võimalik eraldi välja tuua. Lihtsustatud lisandunud rahavoog (LRV) e. antud investeerimisprojekti tulemusel tekkinud positiivsete rahavoogude kasv leitakse, kui investeeringu realiseerimise tulemusena saadud rahalistest laekumistest (IL) lahutatakse laekumistega otseselt seotud kulutused (K) ja tulumaks (TM) (kui see on kehtestatud). LRV = IL K TM (6) Algandmed:
muutusi baasaasta näitajate suhtes. Väikestes Eesti ettevõtetes ei ole finantsjuhti ametikohta. Tema ül täidavad osaliselt raamatupidaja ning tegevjuht. Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Sisuliselt analüüsitakse aruande struktuuri muutuste dünaamikat. P/E suhe = aktsia hind/kasum aktsia kohta...ka aktsia hinna ja tulu suhe. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks. liigitatakse vekslid: Kaubaveksel ehk kommertsveksel; Finantsveksel; Pangaveksel. Kapitali suurendamise võimalused: 1.Võtta pangalaenu. 2.Võtta laenu muudelt finantseerimisasutustelt. 3.Võtta laenu omanikelt, töötajatelt, sõpradelt, sugulastelt, nn vanaemadelt. 4.Liising, kapitalirent
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
Neid tegureid peab oskama märgata. Siinjuures tuleb arvestada, et kui hind on madal, on ostja üldjuhul nõus rohkem ostma. 3. Hinnameetodi valimine Kui ettevõtte üldine hinnastrateegia on paigas, siis tuleb vaadelda hindu tootegruppide ja/või üksikute toodete lõikes. Ei ole olemas ühest valemit, mille alusel oleks võimalik välja arvutada täpne hind igale tootele, kuid hinnakujunduses tuleb kindlasti arvesta järgmisi asjaolusid: · kulud, · loodetav kasuminorm, · konkurentide hinnad, · toote kvaliteet, · nõudlus, · toote sihtgrupp. Hinnakujunduses kasutatakse mitmeid meetodeid. Kolm levinuimat neist: 15 · kulupõhine - hinna kujundamine baseerub kuludel, hind peab katma püsiv- ja muutuvkulud ning sisaldama kasumit, · kliendipõhine - hind kujuneb selle järgi, mis tarbija on nõus maksma kauba või teenuse eest,