Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE facies articularis dentis ant. et post. HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE) vertebra prominens - KAELALÜL...
Erinevalt kahepaiksetest on roomajatel kael. Sisalike nahk on kuiv, nahapinda katavad väiksed sarvainest soomused. Kuna sarvkate takistab looma kasvamist, vahetavad roomajad nahka. Roomajate kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil. Roomajate pea on liikuvam kui kahepaiksetel, nad saavad seda ka pöörata. Selgroolülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid. Sisalikel on roided ainult selgroo eesmistel lülidel (rinnalülidel) ja moodustavad rinnakorvi, maol aga kõigil lülidel. Saaki haaravad sisalikud teravate hammastega, kuid enamasti neelevad selle tervena või suuremate tükkidena. Sisalikud toituvad põhiliselt ussidest, putukatest ja tigudest. Roomajad hingavad ainult kopsudega, sest kuiva naha kaudu ei ole hingamine võimalik. Nende kopsud on niivõrd arenenud, et hapnikust jätkub rohkem elutegevuseks. Seoses sellega, et kogu hapnik saadakse kopsude kaudu, on täiustunud roomajate vereringe, tähtsaks on muutunud kopsuvereringe
keha külgedel. Nii toetub kõht liikumisel sageli vastu maapinda. Luustiku ehituses on roomajatel võrreldes kahepaiksetel olulisi erinevusi. Roomajate kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil. Seepärast on roomajate pea liikuvam, kui kahepaiksetel ja nad saavad seda ka pöörata. Selgroolülidele kinnituvad roided. Sisalikel on roided ainult selgroo eesmistel lülidel(rinnalülidel)ja need moodustavad siseelundite kaitseks rinnakorvi. Toitu haaravad sisalikud tervete hammastega, kuid enamasti neelavad saagi tervena või suuremate tükkidena. Suus nad toitu ei peenesta. Hambad asuvad neil nii 7. Meeleelundid: Roomajatel on hästi areneneud nägemine ja haistmine. Sisalikud näevad vaid liikuvat saaki. Maitsmisel ja haistmisel kasutavad sisalikud keelt. Neil on kaheharuline keel. Sellega kombivad nad maapinda. Seejärel tõmbavad keele, kuhu on kleepunud aineosakesed,tagasi suhu. Suus on eriline organ, mis
Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens. 5. Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked? Ogajätke kaudaalsel serval ning kraniaased hamba lähedal 6. Kolmanda kuni kuuenda kaelalüli iseärasused? Madal ogajätke, tugevad liigesjätked, kaheosalised ristijätked. 7. Mille poolest erineb seitsmes lüli teistest kaelalülidest? Pikk ogajätke, kahestumata ristijätke, lühike lülikeha, kaudaalne roidelohk, ristijätkemulgu puudumine 8. Rinnakorvi iseloomustus. Rinnakorv kaitseb rinnaõõnes (cavum thoracis)paiknevaid elundeid ja tal on oluline tähtsus hingamisel. Koduloomade rinnakorv on külgedelt kokku surutud ja ventraalses suunas välja venitatud siseelundite raskuse tõttu. Rinnakorvi külgseintele kinnituvad eesjäsemed. Rinnaõõnel on kaks ava e apertuuri: Apertura thoracis cranialis- kraniaalne rinnakorviava, mis jääb esimese roidepaari ja rinnakupideme vahele
seotud ja alalõualuu on kolju ainuke liikuvalt ühendatud luu. Selgroog Inimese luustiku aluse moodustab selgroog ehk lülisammas, mis koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. Inimese selgrool on 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli, mis moodustavad ristluu ja 4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks. Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud. Rinnakorv Rinnakorvi moodustavad selgroo rinnalülid, roided ja rinnak Rinnakorvi ülesandeks on kaitsta südant ja kopse. Õlavööde koosneb kahest abaluust ja kahest rangluust. Õlavöötme luude ülesandeks on ühendada ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Ülajäsemed Inimese ülajäsemed koosnevad õlavarreluust, küünarluust, kodarluust, randmeluudest ja kämblaluudest. Käelaba ehitusse kuuluvad lisaks kämblaluudele veel sõrmeluud.
kaudu välja. Aordist läheb veri edasi kõikidesse kehaosadesse. 6. Hingamine Tavaliselt me hingamise peale ei mõtle. See toimub automaalselt, tänu ajust saadetud signaalile. Hingamise juhtimise keskus asub piklikajus, kus seljaaju liitub peaajuga. Kuna kopsud ei saa ise liikuda, sõltub hingamine lihastest: kuplitaolisest vahelihasest kopsude all ja roietele kinnituvatest lihastest rindkere ümber. Sissehingamiseks tõmbab osa lihaseid rinnakorvi laiemaks ja vahelihas surub kõhu elundeid alla. Rinnaõõne maht suureneb ja seal 4 tekib vaakum, mis venitab kopsud välja ning imeb õhu kopsudesse. Väljahingamisel ühed lihased lõtvuvad, teised ahendavad rinnakorvi. Vahelihas lõtvub ja tõuseb ülespoole. Elastsed kopsud tõmbuvad kokku ja õhk surutakse välja. joonis: Inimese skelett KASUTATUD KIRJANDUS 1. ENEKE nr. 2. Tallinn "Valgus" 1983.a. 2. K.Ennok, I.Leuhin, E.Pärtel. Loodusõpetus 4
kujunema just raske koolikoti kandmisest algklassides (Kodutohter 2000:19). Kiiresti kasvavatel lastel võib skolioos eriti süveneda (Ravimi omaduste kokkuvõte 2008). Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tahe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Kui nihkes olevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad, võib ka rinnakorvi kuju muutuda. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või nooruki kasvueas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei norgene(Eesti Lihasehaigete Selts 1998). Mõnel teismelisel võib skolioosi silmaga märgata. Vahel on selgroo kõverdus naha, vahel on uks õlg teisest kõrgemal
1. Nimeta luud, mis kokku moodustavad rinnakorvi, märgi igaühe juurde tema ladinakeelne nimi ja arv (mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on) Rinnakorvi /thorax/ moodustavad lülisamba rinnaosa (12); roided /costa/ (12) ja rinnak /sternum/ (1) 2. Lülidevaheketas: nimeta osad (2) ja loetle funktsioonid (vähemalt 3) Lülidevaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Säsituuma ülesandeks on avaldada vastupanu survejõududele. Suure elastsuse tõttu võib säsituum tugevasti deformeeruda ja paigutuda ümber erinevates suundades /kummardumisel tahapoole, selgmisel sirutamisel ettepoole/ 3
Luustiku ülesanded: Toestamine Kaitsmine Liikumise võimaldamine Lihastele kinnituskoht Liigestes on luudeotsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekiht. Liigesetüübid: Keraliiges nt:õla- ja puusaliiges Plokkliiges nt: põlve- ja küünarvarreliiges Silinderliiges nt: kael Koljuõmblused on luudevahelised ühendused. Lihaste abil saab selgroog vetruda ja painduda. Rinnakorvi põhiülesanne on siseelundite kaitsmine. Selgrookõverused aitavad painutada, sirutada ja pöörata. Lampjalgsuseks nimetatakse jalavõlvi lamendumist. Lihaste ülesanded: Kehaosade liigutamine Kehatemperatuuri säilitamine Kaitsmine Kehale kuju andmine Skeletilihased alluvad tahtele ja onkimpudeks koondunud lihakiud. Südamelihased on tahtele allumatud ja pumpavad verd. On sarnased skeletilihastele. Silelihased on tahtele allumatud ja asuvad soolestikus. Koosnevad silelihasrakkudest.
põrn, lümfisõlmed, jne.) Luuüdi · Luuüdi leidub pikkade luude üdiõõntes ja käsnluude põrgakeste vahel · Täiskavanuil on kahte tüüpi luuüdi - punane luuüdi (punane - hemoglobiin erütrotsüütides) ja kollane luuüdi (kollane - arvukalt rasvarakke) · Loote- ja lapseeas on kogu luuüdi punane ja hemopoeetiline. · Punane luuüdi => kollane luuüdi · Täiskasvanul paikneb punane luuüdi koljuluudes, selgroolülides, rinnakorvi ja vaagnavöötme luudes, õlavarreluu ja reieluu peades Punase ja kollase luuüdi paigutus lapsel ja täiskavanul Lapse reieluu Täiskasvanu reieluu Täiskasvanuil on umbes pool luuüdist punane ja hemopoeetiline. Kollane luuüdi võib vajadusel muutuda punaseks luuüdiks. Tüvirakud · Pluripotentsed tüvirakud => multipotentsed eelrakud => unipotentsed eelrakud · Kolooniaid moodustav ühik (CFU)
4. Pehmendab lööke ja töötab kui keha amortisaator. 5.Teeb võimalikuks keha erinevad liikumised Lülisamba kaelaosa Seitsme kaelalüli ülesandeks on toetada ja tasakaalustada pead. Kaks esimest kaelalüli nimega atlas ja axis toimivad universaalse liigesena, mis võimaldavad pead ringikujulist ja edasi-tagasi liikumist. Nende ehitus erineb tunduvalt teiste lülide ehitusest. Lülisamba rinnaosa Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb elundeid, mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist Lülisamba nimmeosa Selja nimmeosa koosneb viiest nimmelülist ja on ühendatud ristluuga. Nimmelülid on märksa suuremad, sest peavad taluma suuremat pinget 4 Lülide ehitus Lülikeha koosneb käsnollusest,mida ümbritseb lompakta ehk plinkolluse nimeline väliskiht.
Näiteks Põlveliiges. Liidus (tooge näide) luudevahelised katkematud seosed, mis koosnevad tihedast side koest või kõhrkoest, täites luude vahemikke. Nad on väheliikuvad, mõnedes sünartroosi des pole liikumine üldsegi võimalik. Näiteks koljuõmblused. Lõge(med) Kilelised piirkonnad vastsündinud koljus, mis pole veel luustunud (õmblustega kokku kasvanud) 13. Nimetage luud, mis moodustavad rinnakorvi selgroo rinnalülid (12), roided (12 paari) ja rinnak 14. Luuline vaagen nimetage luud, mis selle moodustavad. Kuidas jaotatakse luuline vaagen? Koosneb kahest puusaluust, ristluust, õndraluust ja nendevahelistest ühendustest. Jaguneb suureks ülemiseks osaks ja väikseks alumiseks osaks. Jaotumine toimub vaagna sisepinnal oleva joone järgi. 15. Nimetage kaks kõige liikuvamat liigest inimkehas. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad
korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See soodustab õõneselundite sisaldise väljutamist (oksendamine, defekatsioon, urineerimine, sünnitamine). Kõhu lihased võtavad osa ka forsseeritud väljahingamist (roiete langetamist ). 9. Mis on ja kus asub diafragma? Lai kuplikujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub rinnakorvi ja kõhuõõne vahepeal. 10. Mis on ja kus asub perineum? Perineum on lahkliha ning asub päraku ning välissuguelundite vahel 11. Nimetage lihased, kuhu tehakse lihasesisesed süsted Suur tuharalihas, Deltalihas, Reie sirglihas.
Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu- Aasias elav võrkpüüton, kelle pikkus võib vahel harva ulatuda isegi 10 meetrini Raskeim roomaja on sealsamas elav krokodill kehamassiga kuni 520 kg, väikseim Haitilt pärit 17 mm pikkune sisalikulaadne geko LUUSTIK kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil selgroo küljes on roided, mis moodustavad rinnakorvi jäsemed on tugevad ja võimaldavad kiirelt liikuda MEELEELUNDID Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Ninaõõnes paiknevad haisteepiteeli rakud. Soomuselistel on haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ. Lõhna tundmiseks pistab loom aeg-ajalt oma kaheharulise keele otsad koos selle külge jäänud lõhnava aineosakestega suulaes avanevasse Jacobsoni organisse Enamasti eristavad nad hästi vaid liikuvaid objekte Keel on mitmetel roomajatel ka kompimisorganiks
selgroog , rindker eluud , õlavöötme luud ja nendega seotud luud. Vaagnavöötme luud ja nadega seotud... Näokoju luudest on tähtsamad üla ja alalõualuu. Selgroog moodustab keha keske toese (33 lüli). Kael (7) , rinnalüli(12) ja viis nimmlüli. Ristluu moodustavad viis ristluulüli mis on omavahel kokku kasvanud. Selgroog lõppeb nelja õndralüliga mis on liitunud õndraluuks. Kõverused selgroos aitavad tasakaalu säilitada. Selgroo rinnalülid , roided ja rinnak moodustavad rinnakorvi mis kaitseb südant ja kopse. Vaagna moodustavad puusaluud mis liituvad äigalt ristluuga. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Lihased aitavad ka kehatemp. Säilitada , sest et lihastest eraldub osa eneriast soojusena. Osadel on ka kaitseülesanne (kehaõõnes siseelnidid kaitsevad kõhulihased). Lihased annavad kehale kuju. Kolme tüüpi lihaseid _ Skeletilihased ehk vöötlihased on inimese kehas kõige rohkem. Nende talitlus allub inimese tahtele ja
Sõna vägi Väidetakse, et inimene ei suuda hetkegi mõtlemata mööda saata. Peas keerlevad helitud sõnad, mis ei pruugigi oma kõla kunagi leida, need täherägastikud jäävad meie endi südameid pitsitama. Kõla leidnud sõnad võivad tungida aga ka läbi teise inimolendi rinnakorvi, otse punasesse verepumpa. Öeldakse, et sõnadega võib liigutada mägesid. Tõsi ta on. Noil väikestel ritta seatud tähtedel on maagiline võim. Kolm tähestikulist kujundit ning võime siduda end igaveseks oma armastatuga. Juba ainuüksi ,,jah" ning ,,ei" võivad pöörata me maailmad kardinaalselt ümber. Antoine de Saint-Exupery raamatus ,,Väike Prints" röövisid suured inimesed oma sõnadega väikeselt poisilt julguse joonistada. Boamadude ning elevantide kritseldamise asemel
ugevad ligamendid - 3 sidet: inter,-kosto- ja sternoklavikulaarside, tugevaim on viimane. - Lihased: subclavius (lühike aga tugev!) Pilt: - Rangluu liikumine SKlav-Liigeses toimub 3 suunas: a) üles-alla ehk elevatsioon ja depressioon, sternoklavikulaarliigeses rangluu ja meniski vahel, liikuvuluatusega 30°-40° b) transvrsaalplaanis ette-taha ehk protraktsioon-retraktsioon, rinnakorvi ja meniski vahel, ROM 30°-35°ni igas suunas. c) Roteerida ette-taha oma teljel 40°-50° Akromioklavikulaarliiges - Rangluu liigestub abaluuga distaalse otsa kaudu, AC liigeses, sünoviaalliiges 9x19mm täiskasvanutel, vahel sagedasti fibrooskõhreline disk. - Põhiline abaluu liikumine rangluu suhtes - AC liiges asetseb humeruse pea kohal, see luuline takistus piirab pea kohal toimuvaid liigutusi
kontraktsiooni korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See soodustab õõneselundite sisaldise väljutamist (oksendamine, defekatsioon, urineerimine, sünnitamine). Kõhu lihased võtavad osa ka forsseeritud väljahingamist (roiete langetamist ). 8. Mis on ja kus asub diafragma? Lai kuplikujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub rinnakorvi ja kõhuõõne vahepeal. 9. Mis on ja kus asub perineum? Perineum on lahkliha ning asub päraku ning välissuguelundite vahel 10. Nimetage lihased, kuhu tehakse lihasesisesed süsted Suur tuharalihas, deltalihas, reie sirglihas. 11. Õlavarre eesmise grupi lihased on (tehke valik) painutajad sirutajad 12. Sääre tagumise grupi lihased on (tehke valik) painutajad sirutajad 13. Kõhu eesseina moodustavad järgmised lihased (4) Välimine kõhupõikilihas, Kõhusirglihas,...
Maismaal elavatel kilpkonnadel on tavaliselt kumer ja kõrge kilp, mis pakub neile kaitset kiskjate eest. Neil on tugevad ja jämedad jalad, mis suudavad kanda rasket kilprüüd. Vees elavatel kilpkonnadel on lamedamad ja kergemad ja voolujoonelised kilbid, et kergendada ujumist. Nende eesjalad on pikad ja ujumiseks hästi kohastunud. Hingamine Kuna kilpkonnaliste roided on kilpüüga kokku kasvanud, ei saa kilpkonn rinnakorvi hingamiseks liigutada.. Kopsudesse pumpavad neil õhku jalgade ülaosas ja kõhu alaosas paiknevad lihased. Kilpkonnad on võimelised hingama ka naha, kurgu limaskesta ning läbi päraku piirkonnas asuva avause kaudu. Mõni liik suudab nädalate kaupa vee all viibida, ilma et pinnnale hingama ujuks. Ookeanielanikud Meredes elab koguni seitse kogukat kilpkonnaliiki, kellel kõigil on lame ning suhteliselt kerge ja voolujooneline kilp ning võimsad esijäsemed
Nende ühendusi nim. koljuõmblusteks. TÄHTSAMAD OSAD: kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud. Selgroog moodustab keha keskse toese. Selgroog koosneb 33 lülist, mis jagunevad 5 piirkonnaks: kaelalülid (7), rinnalülid (12) ja nimmelülid (5). Puusapiirkonnas on viis ristluulüli, need moodustavad ristluu. Selgroog lõpeb nelja õndralüliga, mis on liitunud õndraluuks. Rinnakorvi moodustavad: selgroo rinnalülid, 12 paari roideid. See kaitseb südant ja kopse. Õlavöötme hulka kuuluvad rangluud ja abaluud. Ülajäsemete luud on õlavarre-, küünarvarre- ja kodarluu ning labakäe luud. Vaagna moodustavad kaks puusaluud, mis tagaosas liituvad ristluuga. Alajäsemeteluud on reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder ja labajala luu.
kaelalistel on lühike kael ja nad tõmbavad pea otse kilbi alla. Pöördkaelalised painutavad oma pea ja kaela külje peale. Suuõõnes paikneb jäme lihaseline keel; viib söögitorusse, mis pikkamisi läheb üle pikaks õhukeseks seinaliseks maoks. Maks ja sapipõis on suurte mõõtmetega, pimesool kilpkonnalistel puudub. Kusepõis on suur. Kopsud on suure mahuga ja seljakilbi sisevooderduse külge kasvanud. Et kilpkonnaliste roided on kilprüüga kokku kasvanud, ei saa kilpkonn hingamiseks rinnakorvi liigutada. Seetõttu toimub hingamineõhku "neelates", kusjuures võngub keelealune aparaat. Õhu pumpamisega tegelevad ka jäsemed. Osad kilpkonnad on võimelised ka hingama läbi naha. Veekilpkonnadel toimub täiendav vee hingamine ja seetõttu võib mõni liik viibuda vee all nädalate kaupa, ilma, et tuleks pinnale hingama. Kilpkonna peaaju on nõrgalt arenenud. Seljaaju on jäme ja raske. Silmad on hästi arenenud, peale kahe liikuva silmaava esineb kilpkonnalistel veel pilkekile.
Millisele luule kinnitub ja kuidas nim. lõppkõõlust? Millistele liigestele mõjub? Vastus: Musculuc triceps surae. 1.osa Lestlihas- O. Sääreluu-ja pindluu < tagapind ja luudevahekile 2.osa Kaksik-sääremarjalihas: kaks osa a.) lateraalne osa O. Reieluu lateraalne põnt b.) mediaalne osa O: reieluu mediaalne põnt I. kaks osa koos kinnituvad kandluule ja moodustavad inimkeha tugevaima kõõluse- Achilleus'e kõõluse. Mõjub hüppe-ja põlveliigesele II Variant 1.Nim. luud mis mood. rinnakorvi. Märgi igaühe juurde lad. keelne nimi ja arv. Mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on? Vastus: Rinnalülid(12) Vertebrae thoracicae, roided(12 paari) Costae ja rinnak(1) Sternum 2.Lülide vaheketas: nim. osad(2) ja funktsioonid(3). Vastus: Fibroosvõru ja säsituum. Ühendada luid, liikuvuse võimaldamine, luu kasvamise võimaldamine ja põrutuste amortiseerimine. 3.Nim. liigese põhitunnused. Põhiosad(3). Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2-3).
Millisele luule kinnitub ja kuidas nim. lõppkõõlust? Millistele liigestele mõjub? Vastus: Musculuc triceps surae. 1.osa Lestlihas- O. Sääreluu-ja pindluu < tagapind ja luudevahekile 2.osa Kaksik-sääremarjalihas: kaks osa a.) lateraalne osa O. Reieluu lateraalne põnt b.) mediaalne osa O: reieluu mediaalne põnt I. kaks osa koos kinnituvad kandluule ja moodustavad inimkeha tugevaima kõõluse- Achilleus'e kõõluse. Mõjub hüppe-ja põlveliigesele II Variant 1.Nim. luud mis mood. rinnakorvi. Märgi igaühe juurde lad. keelne nimi ja arv. Mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on? Vastus: Rinnalülid(12) Vertebrae thoracicae, roided(12 paari) Costae ja rinnak(1) Sternum 2.Lülide vaheketas: nim. osad(2) ja funktsioonid(3). Vastus: Fibroosvõru ja säsituum. Ühendada luid, liikuvuse võimaldamine, luu kasvamise võimaldamine ja põrutuste amortiseerimine. 3.Nim. liigese põhitunnused. Põhiosad(3). Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2-3).
Selgroog moodustab keha keskse toese .Selgroog koosneb 32-34 lülist . Kaelaosa moodustavad 7 kaelalüli , 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli . Selgroolülisid ühendavad elastse kõhrelise lülidevahe ketta kaudu . Puusa piirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud , need moodustavad ristluu . Selgroog lõppeb 3-5 õndralüliga . Kohakuti asetsevate selgroolülide mulgud moodustavad kanali milles on seljaaju . Selgroo rinnalülid , 12 paari roideid ja rinnak moodustavad rinnakorvi .Kõige alumised 2 või 3 on vallasroided . Kuju järgi võib luid jagada kolme rühma : pikad , lühikesed ja lamedad luud. Lamedad luud moodustavad näiteks kolju . Inimese kõige 2 pikemaks luuks on reie luu , kõige väiksemad luud on sisekõrvas asuvad kuulmeluukesed . Luustik kasvab naistel ja meestel erinevalt . Luumineraalide kogus väheneb pärast 35. eluaastat ja naistel see intensiivistub üleminekuaastatel . Luu pidevas
(12 paari roideid ja rindluu) ning koljust (22 luud ja 7 lisaluud). Kehatüve skelett juhib pea, keha ja ülajäsemete raskuse alajäsemetele puusaliigeste tasemel ja on seetõttu vastutav inimkeha püstiasendi eest. Enamik keharaskusest lasub lülisamba tagumisel osal, millele kinnituvad pikad seljalihased ja suur hulk ligamente, põhjustades selgroo füsioloogilisi kõverusi. Kolmsada kuuskümmend kuus skeleti lihast toimivad lülisambale, võimaldades rinnakorvi liigutusi hingamiseks. Uuringud on näidanud, et raskejõustiku harjutused stimuleerivad luude kasvu. Ainult need osad luustikust, mis on otseselt harjutustest mõjutatud, saavad stimuleeritud. Sellised harjutused, mis pole seotud raskuste tõstmistega, kaasa arvatud ujumine ja jalgratta sõit, ei mõjuta luude kasvu. Jäsemete skelett koosneb 126 luust ,rinnavööde (4), ülajäsemed (60), vaagnavööde (2), alajäsemed (60). Nende ülesandeks on
usus, m – kasutamine medicinalis, III – meditsiiniline 10. canaliculi lacrimales – pisarakanalikeed [kanaliikuli lakrimaales] canaliculus, II kääne, m – sg gen, pl nom – kanalikese, kanalikesed lacrimalis, e – pisar 4. Tõlkida laused. 1. Oculista oculos curat. - Silmaarst ravib silmi. 2. Bulbus oculi in orbita iacet. - Silmamuna asetseb silmakoopas. 3. Costae, os sterni, vertebrae thoracales thoracem formant. - Roided, rinnakuluud, rinnalülid moodustavad rindkere/rinnakorvi. 4. Magna dosis secalis cornuti letalis est. –Suur annus tungaltera on surmav. 5. Doses parvae morphini et opii tussim dolorosam levant. – Väikesed annused morfiini ja oopiumi kergendavad valulikku köha. curat- ravib; iacet- asetseb; formant- moodustavad; miscent- segavad; est- on levant- kergendavad Tõlkida retseptid eesti keelde. 1) Rp. Decocti foliorum Salviae 30 – Võta Salvei lehe keedist 30g M.D.S – Sega, väljasta, märgi 2) Rp. Creosoti 2,5 – Võta kreosooti 2,5g
· Teeb võimalikuks inimese püstise asendi. · Kaitseb seljaaju, mida läbivad peaaju teiste kehapiirkondadega ühendavad närviteed. · On kinnituskohaks lihastele ja roietele. · Pehmendab lööke. · Teeb võimalikuks keha erinevad liigutused. 1.2.1. Lülisamba osad · Seitsme kaelalüli ülesandeks on toetada ja tasakaalustada pead. · Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega, moodustades rinnakorvi. Viimane võimaldab kopsude liikumist hingamisel ja kaisteb rindkereõõnes paiknevaid elutähtsaid organeid. · Selja alumine osa koosneb viiest nimmelülist, mis on ühendatud ristluuga. · Ristluu moodustub viiest omavahel kokkukasvanud lülist. See on ühendatud vaagnaga, tagades luulise kaitse kusepõiele ja suguelunditele. · Lülisamba alumises osas paiknev õndraluu kujutab endast rudimentaarset saba. See on
maksimaalselt 25 aastat. Keskmine eluiga 10 aastat, maksimaalselt 25. 4 aastat, maksimaalselt 8 aastat. Koht ökosüsteemis Vaenlasteks hundid ja karud, Vaenlaseks on rästik, nastik. vasikatele ka ilves. Kahjustab noori männi-, kuuse- ja haavanoorendikke. Väärtuslik jahiloom. Rinnakorvi olemasolu Olemas Olemas Kehakate Karvad Suured soomused (keskkehal risti 25-37 seljasoomust) Liikumiselundid Jäsemed, suunatud alla. Jäsemed, suunatud külgedele. Arenenud meeled Haistmine ja kuulmine, Nägemine ja haistmine nägemine on nõrgem. (haistmisel ja nägemisel
nendega ühenduvad alajäsemete luud. *NÄOKOLJU luudest on suuremad ja tähtsamad üla- ja alalõualuu. *Selgroog moodustab keha keskse toese. *Kaelaosa moodustavad SEITSE kaelalüli. *Neile järgnevad 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli. *Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud, need moodustavad ristluu. *Selgroog lõpeb nelja (või viie) ÕNDRALÜLIGA, mis on liitunud ÕNDRALUUKS. *Selgroo rinnalülid, 12 paari roideid ja rinnak moodustavad RINNAKORVI, mis kaitseb südant ja kopse. *Õlavöötme luude hulka kuuluvad RANGLUUD JA ABALUUD. *ÜLAJÄSEMETELUUD on õlavarre-, küünarvarre- ja kodarluu ning labakäe luud. *VAAGNA moodustavad kaks puusaluud, mis tagaosas liituvad jäigalt ristluuga. *ALAJÄSEMETE LUUD on reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder ning labajala luud. *LIHASED on vajalikud kehe ja kehaosade liigutamiseks, nad annavad kehale kuju, kaitsevad siseelundeid ja osalevad kehatemperatuuri säilitamisel.
nurga all. Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neist ühendavatest sidemetest ja limaskestast. 13. Kopsud lad. k. pulmones Parem kops lad. k. Pulmo dexter koosneb 3 sagarast ja need omakorda 10 (segmendiks)sagarikust. Vasak kops lad. k. Sinster pulmo koosneb 2 sagarast ja need omakorda 9(segmendist) sagarikust. Kopsude asend asetsevad rinnakorvi vastas. Paiknevad rindkereõõne pleurakottides. Alumine osa on laiem kui ülemine, ülemine tipp ulatub kaelapiirkona 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsude ehitus - kopsu välimine roidmine pind on kumer, alumine ja keskmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalsemal pinnal on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid. Koosnevad sagaratest- segmendid- sagarikud..
Kui sügava une faas puudub, kasvuhormooni ei eritata. Fibromüalgia haigetel on täheldatud kasvuhormooni väiksemat sisaldust. On leitud ka teisi kesknärvisüsteemi mõjutavaid hormoonierituse häireid ja needki võivad olla valutaju muutumise põhjuseks. (Peets 2004) Sümptomid ja avaldumine Fibromüalgia avaldub eelkõige valuna. Valu on igal pool, on laialivalguv, peamiselt kaela- ja nimmesegmentide piirkonnas, sealhulgas õla- ja vaagnavöötmes, rinnakorvi ülaosas, küünarnuki- ja põlvepiirkonnas ning kätel. Sagedamini esineb valu nimmeosas (lumbago), kaela- ja õlavöötmes ning rindkeres (pleurodüünia). Valulikes piirkondades võib vajutamisel leida sümmeetrilisi terava valu punkte. 3 Sümptomid on tugevamad hommikul ja suurenevad väsides, ülemäärasel pingutusel, psüühilise stressi puhul või külmetamisel. Hommikune liigeste-lihaste jäikustunne võib kesta 1-2 tundi.
Inimene on soki seisus. Kutsun kiirabi, istuv asend, ei liiguta kui pole ohtu, katan sooja esemega, ei jooda. 5 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 20 a neiu läheb näost punaseks, silmad lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite? Lämbumisoht, võõrkeha on sulgenud hingamisteed. Koputan tugevalt labakäega abaluude vahele. Kui ei aita tuleb teha Heimlichi võtet, selga tagant asetad käed rinnakorvi all asuvasse komnurka üks käsi rusikas ning teine selle ümber. Tõmban järsu ning tugeva liigutusega käsi enda poole ja üles, vajadusel kordan liigutust. 6 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus käes, tasakaaluhäireid kõndimisel ja raskust rääkimisel, mis pidevalt süveneb? Kahtlustan insulti- kutsun kiirabi, asetan naise mugavasse asendisse, katan tekiga ning valvan kuni kiirabi saabub. 7 Kuidas abistad 14 a
puudumine või mälestuste lünklikkus põhimõtteliselt võis esineda ning kas inimese kognitiivsete funktsioonide tase võimaldab tal ümbrust tajuda, tajutut säilitada ning hiljem meenutada. 13. Polügraaftest - üldine kirjeldus ja hinnang kasutusvõimalustele teadusliku psühholoogia aspektist. Klassikaline versioon: Registreeritakse füsioloogiliste reaktsioonide muutused, mis vallanduvad küsitlemise käigus: - hingamine (rinnakorvi liikumise järgi) - higistamine (naha galvaaniline refleksi järgi) - vererõhk (mansett ümber käe) - pulss (mansett ümber käe). Need signaalid registreeritakse kirjutussulgede võngetena paberil. Analüüsitakse - otse neid võnkeid - spetsiaalset tarkvara kasutades. Uuemad variandid: registreeritakse muutusi aju toimimises. Inimene võib ärev olla ka tõtt rääkides. Kuriteo üldised faktid on avalikkusele teada. 14
kloaaginäärme eritist. Nastikuhammustus Nastikud hammustavad inimest väga harva. Nende mürginääre eritab ainult lima. Nastikuhammustus on inimesele kahjutu. Enamasti nastik ainult lööb inimest peaga. http://et.wikipedia.org/wiki/ Rästik Siseehitus Luustik: rästiku kolju on selgrooga ühendatud mitme kaelalüli abil ja tänu sellele saab ta pead keha suhtes liigutada. Roided on tal kõigil selgroolülidel ja need moodustavad rinnakorvi kogu keha ulatuses. Selgroog on väga painduv. Närvisüsteem: meeltest on tal kõige paremini välja arenenud haistmismeel. Nägemismeel on rästikul suhteliselt kehv ja seetõttu näeb ta ainult liikuvat saaki. Rästikul on kaheharuline keel, mille abil ta maapinda kombib, siis tõmbab rästik keele tagasi suhu, kus asub selline organ, mis tunneb keelel asetsevate osakeste lõhna. Hingamiselundid: hingamiseks kasutab rästik kopse. Rästikul on suhteliselt suur suu,
Enamasti on emased pikemad kui isased. Kehal asetsevad soomused on nähtavad servadega. Pea on kolmnurkjas, hästi eraldatav rästiku kehast. Silmad on rubiinipunased, vertikaalsete "kassilike" silmateradega. Keel on tavaline, nagu madudel ikka kaheks hargnev. Rästiku siseehitus Rästik saab oma pead keha suhtes liigutada tänu sellele, et ta pea on kehaga ühendatud mitme lüli abil. Roided on tail kõigil selgroolülidel ja need moodustavad rinnakorvi kogu keha ulatuses. Rästikute selgroog on väga painduv. Kõige paremini on arenenud haistmismeel. Nägemismeel ei ole just kõige parem, enamasti näeb ainult liikuvat saaki. Rästik hingab kopsude abil. Rästikul on suhteliselt suur suu, kus asuvad suured mürgihambad. Mürgihambad on mürki täis. Seal asetsevad ka teised hambad, mis on palju väisemad. 4 LEVIALA Rästik on levinud kogu Euraasias: Inglismaast kuni Sahhalini saareni
labakäed lähenevad keha pikiteljele. Selle liikumise lõpul jõuavad sissepoole pööratud pihkudega labakäed rinna alla ning annavad ühtlasi viimase jõulise äratõuke. Samaaegselt kõverdatakse käed küünarliigestest veelgi enam ja nad lähenevad rinnakorvile. Pärast tõukefaasi jätkavad labakäed, säilitades seejuures pihkude horisontaalse asendi, liikumist rinnakorvi alla kuni lõuajooneni ja sealt ette lähteasendisse, kus käed sirutatud, kuid pingevabad asendis ootavad jalgade löögi lõppemist. Et saavutada seejuures minimaalset vee takistust ning seega ka head libisemist, sirutatakse õlad võimalikult ette. Käte tööd erinevatest vigadest tuleb esmajärjekorras mainida ülepaisutatult laiahaardelist tõmmet. Selle paratamatuks tagajärjeks on ebastabiilne kehaasend ja tõukeline edasiliikumine
hulka või kvaliteeti, vähendab verre mineva hapniku kogust ning seega kahjustab meie rakkude tervist. Hapniku hulga suurendamine muudab rahulikumaks ning parandab ajutegevust, vereringet ning füüsilist koordinatsiooni. Hingamine on Pilatese süsteemil kesksel kohal, kuna seab tähelepanu keskmesse lõdvestumise ning vaimu ja keha koordinatsiooni. Pilates õpetab lateraalset hingamist. See on hingamine, kus välditakse kõhuõõne avardumist. Eesmärgiks on avardada rinnakorvi külgsuunas ja tagada kopsudele ruumi laieneda, kasutades selleks rinna-ja seljalihaseid. Põhjus, miks välditakse kõhu täitumist õhuga, on see, et kui kõhu alumine lihas on välja venitatud, jääb selja alaosa toeta ning seega kaitseta. Pilatese hingamine aitab parandada nii hingamist kui ka füüsilist ning vaimset tervist. Samuti kuulub see lahutamatult kõigi harjutuste juurde. Kui järgida iga harjutuse juures toodud hingamisjuhiseid, saame maksimumtulemuse. Kuid tuleb
erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Toruluud on seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. Kõõlus on valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude. Selgroog koosneb 33-34st lülist: -7 kaelalüli -12 rinnalüli -5 nimmelüli -5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli -4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks. Rinnakorvi moodustavad 12 selgroo rinnalüli, 12 paari roideid ja rinnak. Liidused on liikumatud luudevahelised ühendused. Liigesed on kahe või enama luu liikuv ühendus. Keraliigesed võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Plokkliigesed võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Silinderliigesed võimaldavd teha pööravaid liigutusi. Luustiku tähtsus: -Toestab keha pehmeid kudesid -Annab kehale kuju -On lihastele kinnituskohaks
selgroo kõverus tahapoole. Rinna küfoos ehk küürselgsus kõverus on liialdatud ettepoole Nimme lordtoos puusad eespoole ( kõrged kontsad põhjustavad ) Skoljoos eest taha vaadates on selgroog kõver. Ülajäseme luud. Ülajäseme võin jagada järgmistesse osadesse. 1. Õlavööde abaluu ja rangluu. 2. Õlavars. 3. Küünarvars. 4. Käsi. Abaluu on paariline lameluu, paikneb rinnakorvi 27 roide piirkonnas. Abaluu ülemine õlgmine ots on tunduvalt paksem ja sinna liigestub õlavarreluu. Rangluu on paariline S kujuline toruluu. Õlanukmine ots on lamedam ja kaelapoolne osa ümaram. Õlavarreluu on pikk toruluu. Ülemises otsas asub õlavarreluu pea, mis on poolkera kujuline. Peale järgneb anatoomiline kael, Õlavarreluu alumist otsa nimetatakse põndaks, mis liigestub küünarvarreluudega. Pea ja põnda vahelist osa nimetatakse luu kehaks. Küünarvars.
· Kepid on samasuguses ettepoole poolviltuse nurga all nagu kepikõndija keha, mis võimaldab a) keha intensiivset tööd ja b) käed ja jalad liiguvad rütmiliselt ulatuslike liigutustega vastaspaaridena edasi-tagasi. · Pikem samm kui normaalsel kõnnil võimaldab korralikku puusapööret · Pikem samm kui normaalsel kõnnil tagab ulatuslikud käsivarte liigutused, õlavöö pöörde ja rinnakorvi avatuse. · Kepid liiguvad sirgjooneliselt ette-taha, selle tulemusena tekkiv jõud on suunatud sirgjooneliselt otse ettepoole. Käte liigutused: · Kepikõnni puhul suunatakse kepp otse enda ette, käepide kõige ees ja selle ümber kerges haardes rusikas, mis kogu liigutust juhib · Kepitöö tõmbefaasis on rusikas kergelt käepideme ümber haardes.
Bronhioolid hargnevad kopsusompudeks ehk alveoolideks. Hingamine organismi tasandil toimub tänu rindkere mahu muutustele. Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ning rindkereõõne seesmise pinna vahele jääb õhuke ja atmosfäärirõhust madalama rõhuga (alarõhuga) pleuraõõs. Seetõttu järgivad kopsud rindkere mahu muutusi passiivselt, sest neis pole lihaseid (!). Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased (kergitades rinnakorvi) ja diafragma (minnes kõhu suunas lamedamaks) kokku, suurendades seega rinnaõõne ruumala. Väljahingamisel on vastupidi: lihased lõtvuvad, rinkere langeb ja diafragma kumerdub kopsude poole, õhk surutakse välja. Sügaval hingamisel kaasneb ka tesite lihaste töö (nt kaelalihased, kõhulihased jt). Kopsud järgivad pleuraõõne alarõhu tõttu rindkere mahu vastavaid muutusi. Seetõttu on arusaadavad ka järgmised juhtumid:
lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 103.Lülisamba võimalikud liikumised: Liikuvus on ümber kolme telje, kuigi on piiranguid, nt rinnaosa liikuvus on piiratud. Võimalik on ka vetrumine. 104.Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: Kaela ja nimmelordoos ,rinna- ja ristluuküfoos. Suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavada tasakaalu säilitamist ning suurendavad rinna ja vaagnaõõne mahtu. 105.Rinnakorvi moodustavad järgmised luud: Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 106.Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa( õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 107. Õlaliiges: :Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea.
suuremad üla- ja alalõualuu. · Selgroog moodustab keha keskse toese, see koosneb tavalisel 33 lülist ja on jaotatud 5 osasse : kaelalülid(7), rinnalülid(12), nimmelülid(5), ristluulülid(5) on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad ristluu, õndralülid(4 või 5) on liitunud õndraluuks, millega lõppeb selgroog · Selgroo rinnalülid, 12 paari roideid ja rinnak moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb südant ja kopse. · Kuju ja pikkuse järgi luudel 3 rühma : pikad (reieluu, õlavarreluu), lühikesed (randme ja kanna luud), lamedad luud moodustavad kolju · Lõuna pool elavatel inimestel on pikemad käed-jalad, põhjapoolsetel lühemad 5. LIHASED TAGAVAD KEHA LIIKUMISE · Lihased on liikumiselundkonna osa, nende põhiomadus on võime kokku tõmbuda ja lõtvuda,
pea on veidi ettepoole ulatuv. KERE: Selg: Sirge ja tugev, turjast kuni laudjani kulgeva horisontaalse ülajoonega. Keskmise pikkusega,mitte ebaproportsionaalselt lühike ega ka ülemäärasest pikkusest tulenevalt nõtkuv. Nimme (lanne): Tugev ja hästi kuivade lihastega, rinnakorvist kitsam ja külgsuunas kergelkumerdunud. Laudjas: Laskuv, kuid mitte nii järsk, et selle tõttu oleks tagajalgade tõuge jõuetu. Rindkere: Sügav ja jõuline, kuid mitte liiga lai; rinnakorvi kõige madalam punkt asub vahetult küünarnukkide taga ja nendega samal kõrgusel. Roided on kohe lülisambast alates hästi kaardunud ja muutuvad külgedel allapoole suundudes lamedamaks, et võimaldada vaba liikumist. SABA: Saba on hästi karvane ja kujult rebasehända meenutav. Saba kinnitub pisut allpool ülajoont, kuid koera tähelepanu ergastumisel tõuseb tavaliselt elegantse sirbikujulise kaarena seljast kõrgemale. Seejuures ei tohi saba keerduda küljele rõngasse,
· U (Väga hea) Rümba piirkonnad kumerad, lihaste areng väga hea · R (Hea) Rümba piirkonnad lamedad või kerge kumerusega, lihaste areng hea · O (Rahuldav) Rümba piirkonnad lamedad kuni vähese nõgususega, lihaste areng rahuldav · P (Lahja) Kõik rümba piirkonnad nõgusad, lihased nõrgalt arenenud Rasvasusklasside määramine Rasvasusklass määratakse rümba sise- ja välispinna rasvumisastme põhjal. Rümba sisepinnal hinnatakse rinnakorvi seinal paikneva rinnakelmealuse rasvkoe olemasolu. Rasvasusklasse määratakse visuaalsel teel, kus klassifitseerija määrab rümba rasvasusklassi. Liha rasvasisalduse järgi saab kaudselt hinnata liha marmorsust. Marmorjas liha on omane just lihatõugu veistele, eriti aberdiin-angusele, mistõttu seda tõugu kasutatakse nii tesite liha- kui ka piimaveiste ristamiseks, et parandada liha maiteomadusi. KOKKUVÕTE
54. Kolmeteljelised liigesed nimeta need (2) ja too näide Keraliiges (N: puusaliiges) ja lameliiges(N: selgroolülide vahelised liigesed) 55. Kodarluu randmeliiges A: Nimeta tüüp Ellipsoid B: teljed ja nendeliikumised Frontaaltelg( panutus-sirutus), Sagitaaltelg (eemaldamine. Lähendamine) + (koonusliikumine) 56. Kuidas Nimeta koljuluusidekoelisi ühendusi Õmblused 57. Nimeta luud, mis kokku moodustavad rinnakorvi Roided (12 paari e. 24 tk), Rinnak, Rinnalülid(12) 58. Nimeta vähemalt 5 toruluud Õlavarreluu, sääreluu, reieluu, rangluu, kodarluud, sõrmelülid 59. Ülemine kuklaliiges: A: tüüp ellipsoidliiges B:teljed Frontaaltelg ja Sagitaaltelg 60. Nimeta mälumis lihased, milline neist on kõige tugevam ? Mälur, oimulihas, tiiblihased; oimulihas on kõige tugevam 61. Selgroosirgestaja: A: nimeta selle 2 suurt osa
Randmeluud (8), kämblaluud (5), sõrmelülid (14) 54. Kolmeteljelised liigesed nimeta need (2) ja too näide Keraliiges (N: puusaliiges) ja lameliiges(N: selgroolülide vahelised liigesed) 55. Kodarluu randmeliiges A: Nimeta tüüp Ellipsoid B: teljed ja nendeliikumised Frontaaltelg( panutus-sirutus), Sagitaaltelg (eemaldamine. Lähendamine) + (koonusliikumine) 56. Kuidas Nimeta koljuluusidekoelisi ühendusi Õmblused 57. Nimeta luud, mis kokku moodustavad rinnakorvi Roided (12 paari e. 24 tk), Rinnak, Rinnalülid(12) 58. Nimeta vähemalt 5 toruluud Õlavarreluu, sääreluu, reieluu, rangluu, kodarluud, sõrmelülid 59. Ülemine kuklaliiges: A: tüüp ellipsoidliiges B:teljed Frontaaltelg ja Sagitaaltelg 60. Nimeta mälumis lihased, milline neist on kõige tugevam ? Mälur, oimulihas, tiiblihased; oimulihas on kõige tugevam 61. Selgroosirgestaja: A: nimeta selle 2 suurt osa Pikimlihas, niuderoidelihas
Kõõlus: Valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Olulisemad osad: kolju selgroogrinnakorvülajäsemete luudõlavöötme luudalajäsemete luud vaagnavöötme luud Kolju: Inimese kolju koosneb aju (ühenduses liikumatud) ja näokoljust (liigub ülemine ja alumine lõualuu) Selgroog: koosneb 33-34st selgroolülist. 7 kaelalüli. 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 kokkukasvanud ristluulüli, 4-5 õndralüli. Rinnakorv: Rinnakorvi moodustavad selgroo rinnalülid (12), roided (12) ja rinnak. Kaitseb siseorganeid süda, kops jt. 2 alumist roidepaari lahti. Luudevahelised ühendused: liikumatu ühendus, painduv ühendus, liikuv ühendus Tähtsus: · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On vereloomeelund (punases luuüdis mood uued vererakud) LIHASED
Seda tüüpi läbivaatamine annab meile olulist teavet morfoloogia ja funktsiooni südamelihas, südameklapid südame õõnsus suurus, kiirus verevoolu läbi südame ja suurte veresoonte. Doppleri tehnoloogia võimaldab visualiseerida verevoolu ja kiirus läbi südame kodade ja veresooned. Ehhokardiograafia abiga oma 2D, 3D pilte ja Doppleri õnnestub näha südamelöögid. Ehhokardiograafia kasutab mõnikord väikeses koguses füsioloogilise et nad süstitakse veeni, et kehtetuks häireid rinnakorvi. Ehhokardiograafia on katse, milles puudub spetsiaalne ettevalmistus, välja arvatud, et sa ei tohi juua ja süüa paar tundi enne ehhokardiograafia. Ajal ehhokardiograafia võib paluda teil muuta positsiooni või hoidke hinge kinni lühikese aja jooksul. Rõhu sonographer võib olla veidi suurem, kuid see on selleks, et saada parem ülevaade oma südames.[5] Echocardiography on praegu üks tähtsamaid diagnostiline meetod, mida tuleb kasutada kui
· lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel, nt tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordiala spetsiifi lise iseloomuga. Rühihäired mõjuvad ebasoodsalt mitmete organite funktsioneerimisele: 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv): Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak. Ka Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb elundeid, mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist ksteistrinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb elundeid, mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist 1. rinnakupide 2. rinnakukeha 3. mõõkjätke 4. vallasroided(4tk) 5. ebaroided(4tk) 6
annaabi.ee 
