ogajätked Seljalailihas (m. latissimus VII-XII rinnalüli, Õlavarreluu Tõmbab ülestõstetud või ette-viidud dorsi) nimmelülide ogajätked, väikeköbrukese hari õlavart hoogsalt alla ja taha; lähendab rindkere-nimme sidekirme, eemaleviidud õlavart rindkerele; niudeluuhari, IX-XII roie fikseeritud käe korral tõstab keret Alumis-tagumine saaglihas Lailihase all Viimaste rinnalülide ja Langetab viimaseid roideid ning laiendab 2 alummise rinna- ja esimeste nimmelülide rinnaõõnt 2ülemise nimmelüli ogajätketele
seljalailihas VII-XII rinnaküli, õlavarrluu väike tõmbab ülestõstetud või etteviidud õlavart m. latissimus dorsi nimmelülide ogajätked, köbruke hoogsalt alla ja taha; lähendab eemalviidud rindkere-nimme õlavart rindkerele (koos suure rinnalihasega); SELG sidekirme, niudeluuhari, fikseeritud käe korral tõstab keret IX-XII roie alumine tagumine saaglihas kahe alumise rinnalüli IX-XII roie langetab alumisi roideid ja kahe ülemise
PQ-intervallid (kestus alla 0,21 sekundi) QRS-kompleks (amplituud alla1/4 ) ST-segmendid (amplituud alla 0,1) ...... ja muutused nendes. Uuringuga saab hinnata: südame rütmi südamelihase verevarustuse häireid südamelihase infarkti südamekambrite ülekoormust ja suurenemist südamelöögi sagedust Kes vajab EKG ? Valu rinnus Väsimus ja nõrkus Probleemne hingamine Ebaühtlane südamerütm Kuidas tehakse? Patsient lamab Jalgadele ja kätele ning rindkerele kinnitatakse elektroodid Teie kehale asetatud elektroodide abil registreerida südame töötamise käigus tekkivat elektrilist aktiivsust. Aparaat kirjutab üles südame töö kõveratena. Hea teada ! EKG on ohutu. Ei anna elektrilisi laenguid nt: lööke Võib tekkida lööve kohtadele kus asetati elektroodid. Lööve kaob ilma ravita. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrokardiogramm http://www.americanheart
kannatanu lämbumise ) IMIKU JA VÄIKELAPSE ABISTAMINE ▪ Soodusta köhimist, ära eemalda võõrkeha pimesi. ▪ Võta laps jalgadest ja raputa 4-5 korda suunaga üles-alla ainult (mitte kõrvale!) ▪ Kui hingamine järjest halveneb (köha ebaefektiivne) patsuta kuni 5 korda abaluudepiirkonda (säilita õige kehaasend) ▪ Löökide ebaefektiivsuse korral teosta üle 1 aastasele lapsele kuni 5 kompressiooni ülakõhule, imikule kuni 5 kompressiooni rindkerele ▪ Kunstlik hingamine ( kuni 5 hingamiskatset ). Hiljem eemaldatakse haiglas võõrkeha kopsust. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE Võõrkeha? Heimlich’i võte Kui haige muutub Võõrkeha otsimine Heimlichi võte Kas te saate rääkida? nõrgaks/kaotab suust, näppudega maas lamavale Sümptomid? teadvuse, eemaldamine kannatanule põrandale pikali
Õlavöötme lähendamine ja alandamine 61. Kõhu lihased: LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Kõhusirglihas 5.-7. roide kõhr Häbemeluu Vaagna lähendamine rindkerele. Lülisamba painutamine Sisemine Rindkere-nimme Kolm alumist roiet Keha roteerimine kõhupõikilihas sidekirme, Roiete langetamine niudeluuhari, kubemesidemed Välimine 8 alumise roide Niudeluuharja Keha roteerimine
·Lasku põlvili kannatanu kõrvale ·Keera kannatanu pea küljele, puhasta riidesse või kilesse mähitud sõrmedega suuõõs ·Keera kannatanu pea otse ·Aseta üks käsi kannatanu laubale ja suru peopesaga pea ettevaatlikult kuklasse ·Teise käe nimetis- ja keskmine sõrm pane lõuaotsa alla ja tõsta lõuga ette-üles Kontrolli uuesti hingamist: kalluta oma pead nii, et sinu kõrv oleks 2-3 sentimeetri kaugusel kannatanu suust ja sinu pilk suunatud kannatanu rindkerele KONTROLLI SÜDAMETALITLUST · Leia pulss kaelal unearteril kõrisõlme kõrval · Otsusta 5 sekundi jooksul · Kui sa pole kindel oma oskustes, ära kuluta aega pulsi otsimisele KONTROLLI SÜDAMETALITLUST · Leia pulss kaelal unearteril kõrisõlme kõrval Otsusta 5 sekundi jooksul Kui sa pole kindel oma oskustes, ära kuluta aega pulsi otsimisele Kui kannatanu ei hinga ja pulssi ei ole tunda alusta elustamist Elustamiseks pane kannatanu lamama
2. NIKOTIINIPLAASTRID Plaaster sisaldab nikotiini mitmes õhukeses lamineeritud kihis. Kui plaaster on paigaldatud, vabaneb sellest aeglaselt nikotiin ja imendub läbi naha vereringesse. Nikotiini kontsentratsioon veres ei tõuse järsult ja nii kõrgele tasemele nagu see esineb peale sigareti suitsetamist. Plaaster on mõeldud nikotiini manustamiseks ainult päeval. Tuleb paigaldada hommikul ja eemaldada õhtul. Plaastri võib paigaldada näiteks puusale, õlavarrele või rindkerele. Ravikuuri kestus varieerub individuaalselt, aga kliiniline kogemus on näidanud, et ravikuuri kestus peaks olema vähemalt 3 kuud 3.NIKOTIININÄRIMISKUMM Nikotiini sisaldav närimiskumm. Närimiskummi tugevus tuleb valida vastavalt suitsetaja tubakasõltuvuse astmele. Enamik suitsetajaid vajab 8-12 närimiskummi padjakest päevas. Ravikuuri kestus varieerub individuaalselt, kuid kliiniline kogemus on näidanud, et ravi peaks kestma vähemalt kolm kuud.
Tuulerõugetesse võib nakatuda nende inimeste kaudu, kes põevad vöötohatist (neil on ühine tekitaja – Varicella zoster). Põdemine Sagedamini põevad tuulerõugeid koolieelses eas lapsed. Lõimetusaeg on 14–21 päeva. Haige on nakkusohtlik juba kaks ööpäeva enne lööbe ilmumist ning kuni kõikide lööbekollete koorikuga kattumiseni. Lööbele võib eelneda väike palavik. Esimesed lööbeelemendid ilmuvad juustega kaetud peanahale ja näole, kust levivad rindkerele ning edasi kõikjale üle kogu keha. Löövet esineb ka suu, silmade limaskestadel. Tavaliselt tekib sadu vedelikuga täidetud villikesi punetaval alusel. Need lõhkevad, jättes järele väikesed haavad, mis kattuvad koorikuga. Lööve võib sügeleda. Suus lõhkenud villidest tekkinud haavakesed on väga valulikud ja laps keeldub seetõttu söömast. Tuulerõugetele on iseloomulik erinevates arengujärkudes lööbeelementide – laikude, sõlmekeste, villide,
keerata ta ettevaatlikult külili. Lämbumisohu vältimiseks peab pea olema sellises asendis, et suhu valguv veri või okse ei läheks hingamisteedesse, vaid pääseks suust välja. Hoolitseda tuleb ka selle eest, et keel kurku ei vajuks, seegi võib lämbumise põhjustada. Elustamine Elustamise korral on kõige olulisem teha südamemassaasi. Oskuste olemasolul tehakse vaheldumisi rindkerele vajutades südamemassaasi ja kunstlikku hingamist. Kunstliku hingamise võib jätta tegemata. Kindlasti tuleb teha südamemassaasi, seda tehakse piisavalt jõuliselt rindkerele vajutades sagedusega 100 korda minutis, aga kõige tähtsam on kas või natukenegi südamemassaasi teha vähemalt 30 korda minutis. Kiirabi kutsumiseks helistada numbrle 112. Puutudes kokku raskelt viga saanuga, tuleb kõigepealt kiirabi välja kutsuda, selleks helistada 112
Puutehellus on ebaadekvaatne vastus palpatsioonile. Valulikkus esineb näiteks pleuriidi või neuralgia korral. Palpatsioonil võib leida ka tiheduse koldeid. Rindkere liikuvus Mõõdetakse mõõdulindiga rinnanibude kõrguselt maksimaalsel sisse- ja väljahingamisel. Koolilapse rindkere normaalne liikuvus on 3-5 cm. Patoloogiaks on rindkere ebaühtlane haaratus hingamisfaasides. Rinnavärin ehk fremitus pectoralis on madala sagedusega helide kandumine rindkerele nn kassinurrumise fenomen. Rinnavärina tugevnemist esineb kopsukoe tihenemise korral. 4 Rinnavärina nõrgenemist võib tunda vedelikuesinemisel pleuraõõnes või pleura paksenemise korral. Tunneme seda palpatsioonil ja kuuleme auskultatsioonil (hindamine kuulub arsti kompetentsi). Pleurahõõrdumiskahin on tunda palpeerides ja auskulteerides on kuuldav kare hingamiskahin.
Elektrokardiograafia ehk EKG – südamelihase biovoolude registreerimiseks. Aparaati, mille abil registreeritakse, kutsustakse elektrokardiograafiks, üleskirjutist elektokardiogrammiks. Tavaliselt kirjutatakse üle liikuvale paberile, aga võib ka lihtsalt ekraanile kirjutada (püsivaks jälgimiseks). Registreerimiseks asetatakse kehale elektroodid. Nende paigutus on tavaliselt kummagile käele ja jalale. Üks neist maanduselektroot. On võimalik asetada ka rindkerele (6tk ritta). Võib ka nii kätele, jalgadele kui ka rindkerele. Lülitusi, mida selle juures saadakse, nim kas standardlülitusteks (tähistatakse numbritega I, II ja III) või rinnalülitus(V1-V6). Vajaliku informatsiooni saab juba standartlülitustest kätte. EKG üleskirjutis näitab erutuse teket ja levikut südames (südamelihases ja erutustekke juhtesüsteemis). Erutuse korral tekivad biovoolud, mis elektrokardiogrammil on näha sakkidena (üles- või allapoole)
ogajätkedelt Seljalailihas* VII-XII rinnalüli, Õlavarreluu väike Tõmbab ülestõstetud või etteviidud M. LATISSIMUS DORSI nimmelülide ogajätked, köbruke(ülaosa) õlavart hoogsalt alla ja taha; rindkere-nimme lähendab eemaleviidud õlavart sidekirme, rindkerele; fikseeritud käe korral niudeluuhari, IX-XII roie tõstab keret Alumine tagumine Rindkere-nimme Neli alumist roiet Langetab roideid saaglihas sidekirme Selgroosirgestaja Ristluult, niudeluult Koljule, roietele Sirutab keret kokkutõmbel, ERECTOR SPINAE ühepoolsel tegevusel kallutab
infraspinatus Algab abaluu harja alusest lohust Kinnitub õlavarreluu suurele köbrukesele F: Õlgade taha liigutamine Suur ümarlihas m. teres major Algab abaluu alumiselt nurgalt Kinnitub õlavarreluu väikesele köbrukesele F: viib õlavart taha Kõhusirglihas m. rectus abdominis Algab · 5.6.7. roidekõhre välispinnalt · Rinnaku mõõkjätkelt Kinnitub häbemeliiduse piirkonda häbemeluule F: avaldab survet kõhuõõne elunditele, langetab roideid, lähendab vaagnat rindkerele Välimine kõhupõikilihas m. obliquus externus abdominis. Algab kaheksalt roide välispinnalt Kinnitub · Niudeluu harjale · Läheb üle aponeuroosiks (kilekõõlus) moodustades kõhusirglihase tupe F: kallutab ja pöörab keret. Suur rinnalihas m. pectoralis major Algab: · Rangluu mediaalselt otsalt · Rinnakult ja 6-lt ülemise roidekõhre välispinnalt · Kõhusirglihase tupe ülemiselt eesmiselt seinalt
oksendamine, mida iseloomustab eelneva iivelduse puudumine. Valguskartus (fotofoobia), kuulmise- (hüperakuusia) ja naha ülitundlikkus (hüperesteesia) patsient eelistab lamada kinnisilmi. Kuulmise ülitundlikkuse korral ei talu patsient valjut kõne, muusikat, müra. Naha ülitundlikkuse korral ei talu patsiendid isegi tekki oma kehal. Kuklakangestus aseta haige lamama jalad välja sirutatud. Aseta oma käsi patsiendile kukla alla ja teine käsi toeta patsiendi rindkerele. Püüa kuklaaluse käega patsiendi lõuga rinnale painutada. Kuklakangestuse korral on see tegevus suuremal või vähemal määral takistatud. Hinnangu andmiseks mõõdetakse, mitu põikisõrme mahub lõua ja rinna vahele maksimaalsel painutusel. Positiivne Kernigi sümptom tõsta selili lamaval patsiendil jalg üles nii, et see moodustab täisnurga nii puusa- kui põlveliigeses. Säilitades puusaliigese asendit, püütakse järgnevalt jalga sirutada põlveliigesest
kutsuda turvamehe. Selleks ajaks kui turvamees oli abi kutsunud, oli möödunud pool tundi.Tunnistuste järgi olevat Murray püüdnud Jacksonit elustada ebastandardsete elustamisvõtete abil. Hädaabikõne lindistuses, mis avaldati 26. juunil, võis kuulda kirjeldusi sellest, kuidas Murray Jacksonit voodi peal elustas, ja mitte kõva pinna, näiteks põranda peal, mis olnuks standardne praktika. Arsti advokaadi sõnul asetas Murray ühe käe Jacksoni alla ja kasutas teist kätt rindkerele vajutamiseks, ent standardne praktika näeb elustamisel ette kahe käega rinnale surumist.Kell 12.21 kohaliku aja järgi said väljakutse päästeteenistuse parameedikud, kes jõudsid Jacksoni juurde 12:26 õhtul. ning tuvastasid, et ta ei hinganud.Parameedikud elustasid Jacksonit tema kodus 42 minutit. Murray advokaadi sõnul oli Jacksonil endiselt pulss olemas, kui ta majast välja viidi ja kiirabisse toimetati. Los Angelese kiirabi esindaja väitis
Tegemist on üldjuhul ohutu lööbega ja nad kaovad ilma ravita. Arsti poole soovitatakse pöörduda juhul, kui miiliumid esineb palju ja lapsevanemad ei ole kindlad, millega on tegu või kui miiliumid esinevad koos teiste löövetega, näiteks koos punaste laikudega. Vastsündinu akne Vastsündinu akne esineb ligikaud 20 % vastsündinutest ja seda on rohkem poistel, kui tüdrukutel. Vastsündinu nahale: ninale, põskedele, otsmikule, rindkerele, võivad tekkida punetavad ja/või mädavillilised täpid/sõlmekesed, mis meenutab teismelistel esinevat löövet. Samuti võivad lapse nahal esineda mustad täpid ehk komedoonid. Seda seostatakse emalt, üsasiseselt saadud hormoonidega ning vastsündinu nahas suurenenud rasunäärmete tööga. Vastsündinu akne paraneb üldjuhul iseeneset ilma ravita. Aknega vastsündinu nahahoolduses võib kasutadad niisutavaid kreeme, vältida tuleks rasvaseid kreeme ja õlisid
Algab ristluult ja niudeluu harjalt. Kahepoolselt sirutab, ühepoolselt kallutab lülisammast. 2. Romblihas rombi kujuline. Lähendab abaluid lülisambale. 3. Seljalailihas kõige suurema pindalaga inimesel. Kinnitub õlavarreluule. Õlavarre langetaja. Ka keha horisontaali viimiseks. (13) 4. Trapetslihas 2 tükki. Saame pead kuklasse viia. Lähendab õlavöödet ja langetab õlavöödet. (10) 5-7 on kõhulihased 5. Kõhu sirglihas vaagna lähendamine rindkerele, ettekummardus. (21) 6. Sisemine kõhupikilihas Kere pöörded. Tema peal on välimine kõhupõikilihas. 7. Välimine kõhupõikilihas tema all on 90 kraad. nurgaga sisemine kõhupõikilihas. Kere pöördus. (19) 8-9 rinnalihased 8. Eesmine saaglihas rinnalihas, toob abaluu külgedele (näiteks sõudmisel)(17) 9. Suur rinnalihas lähendab õlavart, langetab õlavart koos seljalailihasega. (18) 10
eelnevast füüsilisest koormusest 16.Nimeta üks lapse hingamissageduse lugemise viis. Visuaalselt Võimalik kasutada kui laps magab; diafragmaal- ja segahingamisitüübi korral ;Jälgitakse rindkere või kõhu liikumist (kui laps selili asendis) ja loetakse hingamisliigutused ühe minuti vältel. Jälgitakse lapse selja liikumist (kui laps kõhuliasendis) ja loetakse hingamisliigutused ühe minuti vältel. Palpatoorselt :Asetades käe vastavalt kas kõhule, rindkerele või seljale loetakse hingamisliigutused ühe minuti vältel. Auskultatoorselt 17.Nimeta lapse hoolduse põhimõtted. Igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Hoolduse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas
peaaegu lõppenud, nii et kodade süstol annab vaid 8%-list mahulisa. Suuremate südame löögisageduste korral aga lüheneb diastol märgatavalt ja siis aitab kodade kontraktsioon vatsakeste täitumisele oluliselt kaasa. (Nii näiteks lüheneb süstol südame löögisagedusel 150 x/min kuni 0,25 sekundini ja diastol 0,15 sekundini nii tuleb töötsükli pikkuseks 37,5 s.) Seega: südametöö kiirenedes lüheneb diastol! Südametoonid Südame töötamisel kanduvad rindkerele ka kuulatlemisel kindlakstehtavad võnkumised (sagedusega15-400Hz). Neid on võimalik kuulata vastu rindkeret asetatud kõrvaga või stetoskoobi/fonendoskoobiga. Kuulatlemisel e. auskultatsioonil võime eristada: I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AV-klappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval
· Kas kannatanu hingab EI HELISTA 112. Saada abiline TEE KUNSTLIKKU HINGAMIST · Tee 2 efektiivset puhumist Jätka kunstliku hingamisega. HINDA VERERINGET Otsi vereringe tunnuseid iga Kas vereringe tunnused on olemas? JAH minuti järel. EI II ALUSTA ELUSTAMISE ABC · 2 puhumist · 30 surumist rindkerele · Jätka abi saabumiseni Elustamise ABC Kui kannatanu on võõras ja puudub spetsiaalne kaitsemask, siis suust suhu hingamist ei tehta ja piirdutakse vaid kaudse südamemassaaziga. A hingamisteede avamine · Aseta oma üks käsi kannatanu otsmikule ja painuta tema pead õrnalt tahapoole. · Eemalda kannatanu suust võõrkehad ( hambaproteesid, okse, toit jne.). · Aseta oma sõrmeotsad kannatanu lõua alla ja tõsta lõug ette-üles.
Nende seisund? *Enda nimi *Ära katkesta kõnet enne, kui selleks luba antakse ELUSTAMISEL TEE *30 südamemassaazi ja *2 hingamist TEADVUSETU INIMESE ABISTAMINE (kannatanu lamab selili) 1) Lasku põlvili kannatanu kõrvale 2) Aseta kannatanu sinule lähemal olev käsivars kõverdatult küljele, peopesa ülespoole 3) Kõverda kannatanu kaugem jalg põlvest ja aseta kaugem käsi rindkerele 4) Haara kaugemast õlast ja puusast ning pööra kannatanu enda poole 5) Jälgi, et pea jääks kergelt kuklasse, hoides nii hinamisteed vabad. Enneta riske! Igas toas peavad olema suitsuandurid, kasuta autoga sõites turvavööd, jalgrattaga sõites pane kiiver pähe, kanna pimedal ajal helkurit 2) Toitumise valgusfoori põhimõtted See näitab siis värvide järgi ära, mis on inimesele ja tema kehale head ning mida inimene ei peaks üldse tarbima.
tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Elektrokardiograafia. Elektrokardiogrammi kirjeldus. Meetod südame biovoolude registreerimiseks. Aparaati, millega mõõdetakse, nim. elektrogardiograaf, ja millega üles kirjutatakse, Elektrogardiogramm (EKG). Biovoolude registreerimiseks asetatakse elektroodid kas kätele/jalgadele või rindkerele. Biovoolud levivad üle keha. Elektrogardiogrammil on näha sakid, mis nulöljoonest ülespoole, kannavad elektriliselt positiivset ja allapoole jäävad sakid on elektriliselt negatiivsed. Peale sakkide eristatakse segmente ja intervalle. Segment on ajavahemik kahe punkti vahel, aga intervall on mingi ajalõik (pikem kui segment). Biovoolud tekivad eluskoes, kui 3 on olemas potentsiaalne vahe. St. 1 punkt on ühesuguse laenguga, teine punkt teise
2.5.1. Hingamisharjutused. Võib teha nii haige istuvas kui ka lamavas asendis. Jälgi, et riided ei takistakse hingamisharjutuste tegemist. Õpetatakse diafragma kõhuhingamist ( hingatakse sügavalt läbi nina sisse ja seejärel läbi suu aeglaselt välja kõhulihased pingulduvad ning õhk surutakse kopsudest välja) Hingamisharjutusi tehakse 5-10 minutit tunnis. Hingamise kergendamiseks võib kasutada ka õrna rindkerele koputamist. Selleks pane näpuotsad kokku nagu hoiaksid nende vahel hernest. Koputa kergelt roietele ülevalt alla ja vastupidi, tekitades positiivse vibratsiooni. Lõpeta koputamine kui haige hakkab köhima. Puhastavat hingamisharjutust võib haigele õpetada ka hingates välja läbi kokteilikõrre või peenikese vooliku. Asetades kõrre vette võime muuta hingamise efektiivsemaks. Hingatakse läbi nina sisse ning seejärel läbi kõrre välja. 2
3. a. (Vasak) sisemine unearter (a. carotis interna), mis edasi siseneb koljuõõnde ja varustab suuremat osa peaaju, silma jne. 3.b. (Vasak) välimine unearter (a. carotis externa), mis hargneb koljust väljaspool – varustab nägu, kaela, pea külgi (harud: näoarter, keelearter jne.) 4. Vasak rangluualune arter (arteria subclavia): rangluualune arter (nii vasak kui parem!) väljub rinnaõõnest I roide ja rangluu vahelt; annab harusid õlavöötmele, seljale ja rindkerele – NB! tähtsaim neist on lüliarter (a. vertebralis), mis varustab kaelalülisid ja ka aju! Seejärel siseneb “subklaavia” kaenlaauku, kus ta nimi muutub kaenlaarteriks. 4.1. Kaenlaarter (a. axillaris): kulgeb kaenlaaugus alla, annab harusid õlavöötme lihastele, õlaliigesele ja õlavarre lihastele. Kaenlaaugust väljudes muutub nimi õlavarrearteriks. 4.2. Õlavarrearter (a. brachialis): kulgeb õlavarre lihaste vahel alla, annab harusid õlavarre lihastele ja
abaluuharjale, õlanukile ja rangluule. Tõstavad õlavöödet, tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast. 62. Kõhu lihased · Nimmeruutlihas (tagumine rühm) - Algab: tagumine kiht algab niudeluuharjalt, eesmine kiht algab nelja alumise nimmelüli roidejätkelt. Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele. Langetab roideid, fikseeritud rindkere puhul lähendavad kõhu lihased vaagnat rindkerele. · Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis. · Kõhuristilihas (külgmine rühm) - Algab: kuue alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: lihaskiud
Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluule. Tõstavad õlavöödet, tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast. 61. Kõhu lihased: a) Nimmeruutlihas (tagumine rühm) - Algab: tagumine kiht algab niudeluuharjalt, eesmine kiht algab nelja alumise nimmelüli roidejätkelt. Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele. Langetab roideid, fikseeritud rindkere puhul lähendavad kõhu lihased vaagnat rindkerele. b) Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis. c) Kõhuristilihas (külgmine rühm) - Algab: kuue alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt
· Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool o Vaata, kuula ja tunneta kuni 10 sekundit enne kui järeldad, et hingamine puudub Kui kannatanu hingab (mitte agonaalselt) · Aseta kannatanu püsivasse külili asendisse · Jätkuvalt kontrolli hingamist Püsiv külili asend · Kannatanu peab olema sellises külili asendis, mis tagab vedeliku äravoolu ülemistest hingamisteedest · Külili asend peab olema püsiv · Väldi survet rindkerele, mis takistab hingamist · Jälgi ja hinda ülemiste hingamisteede läbitavust · Ole valmis pöörama kannatanut tagasi selili asendisse (arvesta võimaliku kaelatraumaga) · Külili asend ei tohi suurendada olemasolevaid vigastusi Kui kannatanu ei hinga · Pööra kannatanu selili, kui asend oli teistsugune · Eemalda nähtavad võõrkehad kannatanu suust (ka lahtised hambaproteesid) 6 ESMAABI ÕPPEMATERJAL
Luustiku ja lihaste osakaal kehakaalust on meestel 55%, naistel 45%. Lülisamba funktsioonid: Hoida inimest tasakaalustatud asendis Võimaldada kehatüve ja pea liikumist Amortiseerida kehale mõjuvaid mehaanilisi jõude Kaitsta seljaaju ja närviteid Kumerused ja nõgusused Suurendavad rinna ja vaagnaõõne mahtu Annavad lülisambale amortisatsioonivõime ehk vetruvuse, muutes selja vedruna elastseks ja tagades sellega rindkerele vajaliku liikuvuse ning hõlbustavad seega tasakaalu säilimist. Sünnist esimeste sammudeni Sündides on jäsemed ületoonuses (hüpertoonilised), käed ja jalad on kõikidest liigestest painutatud. Pea ja kehatüvi on alatoonuses. 2 esimest nädalat on beebi looteasendis. 4. nädalal sirutab ta vahelduvalt jalgu puusaliigesest, põlved pole enam tõmmatud vastu kõhtu.
lähendavad abaluid lülisambale, alumised kimbud tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast fikseeritud ülajäseme puhul. 61. Kõhu lihased: a) Nimmeruutlihas (tagumine rühm) - Algab: tagumine kiht algab niudeluuharjalt, eesmine kiht algab nelja alumise nimmelüli roidejätkelt. Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele. Langetab roideid, fikseeritud rindkere puhul lähendavad kõhu lihased vaagnat rindkerele. b) Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis. c) Kõhuristilihas (külgmine rühm) - Algab: kuue alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt
3. Koolnukangestus – lihaste jäikus, mis kujuneb välja 6-10 tunni järel; 4. Autolüüs ehk kudede lagunemine. Organismi elustamine on kliinilisest surmast tagasitoomine. Selleks kasutatakse kunstlikku hingamist suult suule ja südame massaaži. Oluline on seejuures vereringe taastamine. Kui kunstlikku hingamist ja südame massaaži peab tegema üks inimene, tehakse seda vahekorras 2 järjestikust puhumist suule ja 13-15 vajutust rindkerele. Vastavates juhendites on erinevaid soovitusi. 3. Haiguse tekkepõhjused ja kulgemise mehhanismid – etioloogia ja patogenees Etioloogia on õpetus haiguste tekke põhjustest ja tingimustest. Sellest sõltub aga patoloogilise protsessi omapära. Põhjuste ja tingimustega tuleb arvestada nii haiguste vältimisel ehk profülaktikas kui ka ravis. Haiguse kutsub esile patogeenne ärritaja, mis võib olla nii eksogeenne ehk väline kui endogeenne ehk organismist endast pärit
Kõhusirglihas 5. – 7. Roidekõhre välispinnalt Häbemeluule Aitavad painutada lülisammast Kõhuristlihas Kuue alumise roidekõhre sisepinnalt Roietele, lähevad üle sidekirmeks Lähendavad vaagnat rindkerele(kõhu sisse tõmbamine) Sisemine rindkere – nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja Lihaskiud kulgevad pöörded kõhupõiklihas kubemesidemelt põiki üles- ette, ülemised kinnituvad
Kõhusirglihas 5. – 7. Roidekõhre välispinnalt Häbemeluule Aitavad painutada lülisammast Kõhuristlihas Kuue alumise roidekõhre sisepinnalt Roietele, lähevad üle sidekirmeks Lähendavad vaagnat rindkerele(kõhu sisse tõmbamine) Sisemine rindkere – nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja Lihaskiud kulgevad pöörded kõhupõiklihas kubemesidemelt põiki üles- ette, ülemised kinnituvad
Südame töö sagedusel 70x/min annab ühe süstoli kestvuseks 0,28 sek, ühe diastoli kestvuseks 0,58 sek - seega 1 minutis on otsest tööaega kokku 70*0,28 = 19,6 sek Vereringe seisukohast saab vatsakese töös eristada erinevaid faase: Süstolis - pinguldusfaas ja väljutusfaas Diastolis - lõõgastusfaas ja täitumisfaas 1. Pinguldusfaas 2. Väljutusfaas 3. Lõõgastusfaas 4. Täitumisfaas Südametoonid: Südame töötamisel kanduvad rindkerele ka võnkumised (sagedusega 15-400Hz); neid on võimalik kuulata kõrvaga või stetoskoobiga Kuulatlemisel ehk auskultatsioonil võib eristada: I tooni - süstoli alguses; AV-klaapide sulgemisest + müokardi võnkumine II toon - diastoli alguses; aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest III toon - lastel; vere tõukumisest vastu vatsakeste seina varases täitumisfaasis IV toon - kodade kokkutõmbest Südamelihast iseloomustavad:
Hingamisprotsessi kuulub ühelt poolt hapniku siirdumine kopsudest verre, sealt kudedesse ja interstiitsiumi kaudu rakkudesse. Teisalt kuulub hingamise mõistesse ka süsinikdioksiidi eritamine ja elimineerumine organismist koevedelikku, vere ja kopsude kaudu. Kopsude ventilatsioon tähendab õhuvoolu kopsualveoolidesse ja sealt välja. Kopsutuulutuse (ventilatio) all mõistetakse välisõhu ja hingamiselundite vahelist gaasivahetust. Selleks vajalik energia saadakse rindkerele kinnitunud hingamislihaste tööst. Hingamismaht on tavaliselt hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise suunas on reserviks ekspiratoorne reservmaht (ERV), s.o. õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist väljahingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates, ja sissehingamise suunas on reserviks inspiratoorne reservmaht (IRV), s.o. õhu hulk, mis saadakse pärast tavalise sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingates
alalõualuu lähedal jaguneb kaheks vasak sisemine unearter mis edasi siseneb koljuõõnde ja varustab suuremat osa peaaju, silma jne vasak välimine unearter mis hargneb koljust väljaspool, varustab nägu, kaela, pea külgi · vasak rangluualune arter rangluualune arter (nii vasak kui parem) väljub rinnaõõnest roide ja rangluu vahelt, annab harusid õlavöötmele, seljale ja rindkerele, tähtsaim neist on lüliarter, mis varustab kaelalülisid ja ka aju kaenlaarter kulgeb kaenlaaugus alla, annab harusid õlavöötme lihastele, õlaliigesele ja õlavarre lihastele õlavarrearter kulgeb õlavarre lihaste vahel alla, annab harusid õlavarre lihastele ja nahale ning küünarliigesele kodarluuarter ja küünarluuarter mõlemad kulgevad käsivarrel samanimelise luu
Südametoonide registreerimist nim. fonokardiograafiaks ja saadud graafikut fonokardiogrammiks (on eristatavad ka III ja IV südametoon). Südametoonide kuulamine annab arstile teavet südame klappide seisundi kohta. Tekivad kahinad kui klappid täielikult ei sulgu või on tekkinud südameõõnte vaheliste avade ahenemine. Mehaanilised nähud südame talitlusel. *südametiputõuge südame kuju-, mahu- ja asendimuutuste koosmõju, info vasaku vatsakese kohta, *südametoonid- rindkerele kanduvad võnkumised, *arteriaalne pulss, *veenipulss- viited paremast südamepoolest, südamelähedastes veenides tekivad südametsükli vältel verega täitumise muutused. · Südametalitluse regulatsioon. KNS-I, vegetatiivse NS ja lokaalsete faktorite regulatiivne toime südame tegevusele. Talitlus muutub olenevalt teiste elundkondade seisundist ja tingimustest, milles organism asub (söömine, füüsiline koormus, emotsioonid, väliskeskkonna tingimused), kutsuvad esile
POOLKUUKLAPID ehk semilunaarklapid. Klapid sulgevad ja avanevad vererõhu erinevuste tõttu mõlemal pool klapi tööpinda. Südametoonid on klappide sulgemise helid, 1. Südametoon on atrioventrikulaarklapi sulgumine (süstoli algus) ja 2. Toon on poolkuklapi sulgumine (diastoli algus) Klapid tagavad ühesuunalise verevoolu nii südames kui kogu vereringes. Südametoonide tekitatavad võnked kanduvad rindkerele ja on kuulmispiirkonnas. Pumbafunktsioon realiseerub järjest korduvate tsüklite käigus. Tsükkel koosneb diastolist, mille käigus müokard lõõgastub ning südameõõn täitub ja süstolist, mille käigus müokard kontrakteerub ja veri väljub õõnest. Iseloomustavad parameetrid: - FREKVENTS ehk südametsükli sagedus. Normaalses rahulolekus 70 tsüklit minutis. - LÖÖGIMAHT ehk vatsakesest süstoli käigus väljutatud vere maht. Normaalselt 70 ml.
Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. ELEKTROGARDIOGRAAFIA ja selle kirjeldus (Lk. 46) Meetod südame biovoolude registreerimiseks. Aparaati, millega mõõdetakse, nim. elektrogardiograaf, ja millega üles kirjutatakse, Elektrogardiogramm (EKG). Biovoolude registreerimiseks asetatakse elektroodid kas kätele/jalgadele või rindkerele. Biovoolud levivad üle keha. Elektrogardiogrammil on näha sakid, mis nulöljoonest ülespoole, kannavad elektriliselt positiivset ja allapoole jäävad sakid on elektriliselt negatiivsed. Peale sakkide eristatakse segmente ja intervalle. Segment on ajavahemik kahe punkti vahel, aga intervall on mingi ajalõik (pikem kui segment). Biovoolud tekivad eluskoes, kui on olemas potentsiaalne vahe. St. 1 punkt on ühesuguse laenguga, teine punkt teise vahega. 13.loeng
Südametoonide registreerimist nim. fonokardiograafiaks ja saadud graafikut fonokardiogrammiks (on eristatavad ka III ja IV südametoon). Südametoonide kuulamine annab arstile teavet südame klappide seisundi kohta. Tekivad kahinad kui klappid täielikult ei sulgu või on tekkinud südameõõnte vaheliste avade ahenemine. Mehaanilised nähud südame talitlusel. *südametiputõuge südame kuju-, mahu- ja asendimuutuste koosmõju, info vasaku vatsakese kohta, *südametoonid- rindkerele kanduvad võnkumised, *arteriaalne pulss, *veenipulss- viited paremast südamepoolest, südamelähedastes veenides tekivad südametsükli vältel verega täitumise muutused. Südametalitluse regulatsioon. KNS-I, vegetatiivse NS ja lokaalsete faktorite regulatiivne toime südame tegevusele. Talitlus muutub olenevalt teiste elundkondade seisundist ja tingimustest, milles organism asub (söömine, füüsiline koormus, emotsioonid,
Südametoonide registreerimist nim. fonokardiograafiaks ja saadud graafikut fonokardiogrammiks (on eristatavad ka III ja IV südametoon). Südametoonide kuulamine annab arstile teavet südame klappide seisundi kohta. Tekivad kahinad kui klappid täielikult ei sulgu või on tekkinud südameõõnte vaheliste avade ahenemine. Mehaanilised nähud südame talitlusel. *südametiputõuge südame kuju-, mahu- ja asendimuutuste koosmõju, info vasaku vatsakese kohta, *südametoonid- rindkerele kanduvad võnkumised, *arteriaalne pulss, *veenipulss- viited paremast südamepoolest, südamelähedastes veenides tekivad südametsükli vältel verega täitumise muutused. · Südametalitluse regulatsioon. KNS-I, vegetatiivse NS ja lokaalsete faktorite regulatiivne toime südame tegevusele. Talitlus muutub olenevalt teiste elundkondade seisundist ja tingimustest, milles organism asub (söömine,
Hüperlipideemia – rasvaine rohkus veres. Sihipärane süsteemne läbivaatus Rindkerevalu sümptomiga patsientide puhul tuleb kõigepealt kontrollida elutähtsate funktsioonide toimimist. Siia alla kuuluvad vererõhu mõõtmine ning südame löögisageduse ja orienteeruva hingamissageduse kindlaksmääramine. Kas patsiendil esineb lisaks vegetatiivseid sümptomeid, kas teda saab kõhutunde järgi lugeda näeb-halb-välja-kategooriasse. Edasise süsteemse läbivaatamise käigus keskendutakse rindkerele, kuid ühtlasi tuleb kiirelt kontrollida ka kaela, kõhtu ja jäsemeid. Süsteemne pealaest jalatallani läbivaatus Kehaosa Silmatorkavad tunnused Võimalik sümptom millest Pea – – Kael Täitunud kaelaveenid Pulmonaalne emboolia, pingeline õhkrind, aordi dissektsiooni korral 293
annaabi.ee 
