10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
9.klassi bioloogia kordamisküsimused Süda, vereringe, veri, hingamine 1. vereringe ja vere tähtsus Vereringe seob tervikuks kõik organismiosad, veri kannab kehas edasi vajalikke toitaineid ja hapnikku 1. südame osad, südametsükkel, klappide ülesanne Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse 2. võrrelda arterite, kapillaaride ja veenide seinte ehitust vastavalt ülesandele Arterid ühtlustavad vere liikumist, tugevus ja elastsus võimaldavad arteritel suurt rõhku ja survet
· Põrn kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund, seal valmivad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vanad erütrotsüüdid. · Harkelund rinnaõõne ülaosas, kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid. 20. Mis on antikeha? Kaitsevalgud, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Iga liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad 21. Mis on immuunsus? Organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. 22. Mille poolest erineb omandatud immuunsus kaasasündinud immuunsusest? · Kaasasündinud immuunsus organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajale ja see pärandub liigi kõikidele isenditele · Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, kas mingi lakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel
õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD juhivad õhu kopsudesse KOPSUD katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided liiguvad üles ja väljapoole, vahelihas(diafragma) tõmbub kokku ja liigub alla, rinnaõõne ruumala suureneb ja õhk surutakse kopsudesse. VÄLJAHINGAMINE lihased lõtvuvad, roided liiguvad sissepoole ja alla, vahelihas lõtvub ja liigub ülespoole, rumala vähemeb ja õhk surutakse välja. SISENÕRENÄÄRMED on elundid mis toodavad hormone. Hormoonid on aktiivsed ained, mis reguleerivad koos närvisüsteemiga ainevahetust.
koosneb Teine osa aeglustab närvirakkude kehadest Parem ja vasak poolkera Vasak: kõne, mate- maatika, loogika, analüüs Parem: loovus, kunst, muusika Motoorsed ja sensoorsed keskused Infotöötlus Väikeaju Liigutused, koordinatsioon, tasakaal Ajutüvi piklikaju +ajusild+ keskaju Ühendab pea- ja seljaaju Vanim ajuosa Eluliselt tähtsad keskused: hingamine, südametegevus, seedimine Vaheaju Paiknevad hüpotalamus, ajuripats, limbiline süsteem (tunded) · Signaalid liiguvad impulssidena 12 · Töötab ,,kõik või ei midagi" põhimõttel kui signaal on liialt nõrk, ei anta seda edasi. · Elektrilised impulsid Na ja K ioonide liikumise toimel
· juhtkude pikad torujad rakud (prosenhüümsed); trahheed, trahheiidid (sõnajalgtaimedes); puiduosa rakud/niineosa (puittaimedes, katteseemnetaimedes) tugikoed ehk kallenhüümid tugikoed on koos juhtkudedega kimpudes TAIMEDE PALJUNEMINE 1. paljunemisorganiks on ÕIS FOTOSÜNTEES ja HINGAMINE · Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp- produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. SAMBLAD · on varred ja lehed, kuid juured on puudu · Paljunevad eostega eosest areneb eelniit ja sellelt kasvab uus samblataim
Hingamiselundkond. Hingamiselundkond elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu
Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. Kopsud sarnanevad pehme ja niiske käsnaga, mida läbib tihe kapillaaride võrgustik. Kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks. Kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid. Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel. 2. Hingamine Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisest. Need on tegevused, mida juhib ajus asuv hingamiskeskus. Hingamiskeskuse tegevus sõltub süsihappegaasi sisaldusest veres. 11 Hingamisel kopsude maht suureneb ja väheneb. Sissehingamisel rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse, väljahingamisel rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja. Tegelikult on
Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. Kopsud sarnanevad pehme ja niiske käsnaga, mida läbib tihe kapillaaride võrgustik. Kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks. Kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid. Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel. 2. Hingamine Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisest. Need on tegevused, mida juhib ajus asuv hingamiskeskus. Hingamiskeskuse tegevus sõltub süsihappegaasi sisaldusest veres. 11 Hingamisel kopsude maht suureneb ja väheneb. Sissehingamisel rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse, väljahingamisel rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja. Tegelikult on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid