Kuna II roodu tuli oli õige tõhus, pidid nad põgenema üle maantee vastaspoolsetesse kraavidesse, vaenlase tule alla. Järgmisel päeval pidi toimuma Valga vallutamine, kuid Kuperjanov ei kannatanud nii kaua oodata, mistõttu ta alustaski ilma soomusrongide abita pealetungi Paju mõisale. Ettevõtmine oli aga viga, sest vaenlane oli tunduvalt tugevam. Lisaks sellele, et ei suudetud mõisa vallutada, sai Kuperjanov raskelt vigastada veanlase kuuli poolt, mis läbis ta rindkere. Väga halbade transporditingimuste tõttu jõudis Kuperjanov Tartusse alles ööpäev hiljem ja paraku siis enam teda päästa ei õnnestunud . Juljus Kuperjanov suri 2.veebruaril 1919 25-aastasena. Enne lõplikku hinge heitmist jõudis aga Kuperjanovi naine talle teatada, et Valga on tema meeste poolt vallutatud. Nii sai tubli võitleja raulikult surra, teades, et tema partisanid on teinud tublit tööd ja tema soov täidetud. Julius Kuperjanovi põrm kanti 6.
Elustamine Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist...
Painduv ühendus- painutavad liigutused (selgroolülide vahel on kõhrest vahekettad) Liikumatu ühendus e liidus- (ajukoljuluud) 6. Liigese ehitus. Liigese tüübid Vastus: Kõhred- katavad luu pinda liigeses, need vähendavad hõõrdumist ja kaitsevad luud kulumise eest Liigesekapsel- hoiab liigesevõide liigeseõõnes Side- ühendab naaberluid ning on painduv ja elastne Lk. 19 7. Luustiku osad Vastus: Luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog e lülisammas, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavööte luud ja nendega seonduvad alajäsemete luud. 8. Lampjalgsus, vältimine, ravi Vastus: Lampjalgsuseks nimetatakse jalavõlvide lamendumist. See takistab jala normaalset vetrumist liikumisel. Suur osa liigestest kannatab vale koormuse all. Seetõttu tekib valu ja väsimus pöias, hiljem sääres, põlves, reies ja ristluupiirkonnas. Lampjalgsust
Tallinn Regulatsioonimehhanismid: 99. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: regulatsioonimehhanismid koosnevad kahest poolest: neruaalne ja humoraalne pool. Neuraalne regulatsioon toimub läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna. Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne. 100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokr...
nimetatakse lordoosideks, rinna- ja ristluuosas kõverdusi taha nimetatakse küfoosideks. Füsioloogilised kõverdused kujunevad välja esimesel eluaastal, kuid fikseeruvad, muutuvad püsivateks tunduvalt hiljem: kaelalordoos 7 aastaselt, nimmelordoos ja ristluuküfoos 13 aastaselt, rinnaküfoos 21 aastaselt. Füsioloogilised kõverdused tagavad keha vetruvuse amortisatsiooni, aitavad säilitada keha tasakaalu, suurendavad kehaõõsi. 97. Rindkere skeleti areng, deformatsioonid. Väikelapse rinnakorv on silindrikujuline, roided asetsevad horisontaalselt, mistõttu rinnakorvi liikumine hingamisel on suhteliselt väikese amplituudiga. Roiete eesotsad kinnituvad rindluule, mis on nooremas eas kõhreline ning luustub alles 35 eluaastaks. Pärast 3. eluaastat hakkab rindkere lamenema, sarnanedes üha enam täiskasvanu sagitaalsuunas (eest-taha) lamendunud rindkerega. 12-13 aastase õpilase rindkere, vaatamata oma
piiratud. Võimalik on ka vetrumine. 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: a)Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos). Suurendavad võimeit põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud: Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided, pärisroided. Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud:
käsitleda funktsionaalselt iseseisva kopsuna. 91. Bronhiaalpuu Peabronh paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhid, mis omakorda hargnevad bronhioolodeks 92. Rinnakelme e pleura Kopsukelme on sidekoeline õhuke kate, mis on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud, seinmine kelme katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Mõlema pleura vahele jääb pilujas suletus ruum pleuraõõs. Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga, kelmed moodustavad vähesel määral seroosset vedelikku (baktereotsiidne toime ja vähendab kelmetevahelist hõõrdumist). 93. Keskseinand Kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Ülalt ulatab kaelani. Eesosas süda, harkelund ja suured
See spordiala sobib hästi kõigile, nii algajatele, spordiga taasalustajatele, vanematele inimestele, samuti mitmete haiguste ja vigastuste korral liigeseprobleemid, veenihaigused, südame vereringehaigused, samuti operatsioonijärgseks taastumiseks. Kiire käimine koos keppidega on lihtne selgeks õppida, koormus langeb sisuliselt kogu organismile. Kepikõnd koormab ligi 90% organismi lihaskonnast, ta on 40 50% efektiivsem tavalisest kõnnist. Enam on koormatud ülajäsemed ja rindkere. Käte liikumise ulatus ette-taha reguleerib ka jalgade liikumis ulatust. Mida pikem on kepitõuge selja taha, seda pikem tuleb samm. Mida pikemad ja lõpuniviidumad on käte ja jalgade liigutused, seda jõulisemad on ka pöörded puusa, rindkere, õlgade ja kukla piirkonnas. Kepikõnnil koormatakse vähem ka liigeseid kui jooksmisel on koormus jalgadele üle 3 korra üle kehakaalu, siis kepikõnnil vaid 1,8 korda.
Nii saab arenev organism ema vere kaudu kõik vajalikud toitained. *Rakkude liikumise, paigutumise ja jagunemise tagajärjel moodustuvad kindlates kohtades rakkude kogumikud, mis ongi tulevaste organite algmed. *Esimese kuu lõpuks areneb idulasel närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. *Idulane asub vedelikuga täidetud põies, mis kaitseb teda löökide, kuivamise ja temperatuurimuutuste eest. *Teise kuu alguses hakkab eriti kiiresti arenema aju, samuti tekib rindkere ja kõht. *Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik vajalikud organid olemas ning need ka talitlevad. *Nüüd nimetatakse seda arenevat organismi looteks. *Neljandal arengukuul algab luude arenemine; saab eristada poissi ja tüdrukut. *Viiendal arengukuul on tunda loote liigutusi; loode kuuleb ja tajub ka ema häält. *Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab kiiresti. Võimalik eristada silmi ja kulme. *Seitsmendal kuul hakkab moodustuma rasvkude
Nahatüübi järgi: Normaalsele Kuivale Õrnale Põletikulisele Tundlikule Ülitundlikule Segatüüpi Rasvasele Ülesande järgi Puhastamiseks Pehmendamiseks Naha toimiseks Niisutamiseks Ravimiseks Naha koorimiseks Kortsude vältimiseks Taastamiseks Kaitsmiseks Konsistenstsi järgi Kreemid Vedelikud Õlid Geelid ja zeleed Näoveed Emulsioonid Muud tunnused Kätekreemid Kehakreemid Päevakreemid Öökreemid Intensiivkreemid Intiimtooted Ravitooted Tselluliidivastased tooted Kaela-ja rindkere Jalakreemid Põhilised koostisained: Rasvalaadsed ained Vesi Emulgaatorid Vitamiinid Aminohapped Proteiinid Süsivesikud Mitmesugused estrid Säilitusained Vahad Zeleerivad ained Lõhnained Paksendajad Jms. JUUKSEHOOLDUSVAHENDID LIIGITATAKSE Juuksevärvid ja pleegitajad Lokivahendid ja fiksaatorid Juukseviimistlusvahendid Pesemis-ja puhastamisvahendid Taastusvahendid Ravivahendid Hooldusvahendite liigitus juuksetüübist lähtuvalt
Müütilised olendid Kentaur-hobuinimene Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Graiad-ehk hallid naised (kreeka keeles vanaeided) olid Phorkyse ja Keto tütred. Nende nimed olid Deino, Enyo ja Pemphredo. Neil oli kolme peale üks silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised. Silma kandsid nad keset otsaesist nagu kükloobid. Nad elasid Okeanose kaljupangal. Perseus varastas nende silma ega andnud enne tagasi, kui oli neilt saanud abi võitlemiseks Medusa vastu.
liigesed võimaldavad luudel erinevas suunas ja ulatuses liikuda. Luude ühendused: silinderliiges, keraliiges, plokkliiges Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi, asub nt kaelas, tänu sellele saab pead pöörata Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ringikujulisi liigutusi, on näiteks puusa- ja õlaliiges Plokkliiges seal saavad liikuda luud vaid ühes tasapinnas, nt põlveliiges Inimese skeleti põhiosad on kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud koos nendega ühenduvate ülajäsemete luudega ning vaagnavöötme luud koos nendega ühenduvate alajäsemete luudega. Kuju ja pikkuse alusel võib luud jagada 3 rühma : pikad(reieluu), lühikesed(randme ja kannaluu) ja lamedad(kolju) luud. Liiges on kahe või enama luu liikuv ühendus, kus luude otsad on kaetud sileda kõhrega. Kõhrega kaetus luuotste vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab liigesekihn. Joonis lk 29 all
Vererõhule avaldab tugevat mõju ka lihaste verevarustust reguleerivate arterioolide läbimõõt. Vere liikumine südames. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli. Keskmisel tervel täiskasvanul on südame löögisagedus 60 70 tsüklit minutis, sõltudes vanusest, kehamõõtmetest, soost ja eluviisist, samuti psüühilistest teguritest. Seda saab määrata, lugedes näiteks südame tipu tõukeid vastu rindkere seina või arteriaalse pulsi järgi. Üldjuhul pole südame löögisagedus teadlikult reguleeritav, ent siiski sõltuv psüühilistest teguritest: tugeva keskendumise korral on võimalik seda muuta. Pulsisagedus suureneb kehalise pingutuse, ärevuse ja palaviku korral, tagamaks kriisiolukorras keha piisava varustatuse hapnikuga. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga, mis on 0,1 sekundit. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi
väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a. seliliujumise) puhul. POSITIIVSED KÜLJED: - aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani. ujumine on üks paremaid võimalusi hea füüsilise vormi saavutamiseks ja hoidmiseks, seda ka raseduse ajal.Ujutamine mõjub imikule rahustavalt, lõdvestab väikeseid lihaseid, annab palju häid emotsioone . - arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid. - parandab liikuvust - aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine - veevoolu toimel tekkiv masseeriv mõju on positiivne nii kaelalihastele, õlavöötmele kui seljalihastele - veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu - kasulik ülekaalulistele, südame ja vereringe haiguste korral, sest vees on keha tunduvalt kergem ja liigutuste sooritamine on lihtsam. Ujumisel on kehakaal
2. Mida mõeldakse füüsilise arengu all morfoloogias? V: Füüsiline areng morfoloogias: füüsiliselt teovõimelist organismi, kindlaks kujunenud jõuvarudega. 3. Mis on füüsilise arengu tähtsamateks tunnusteks? V: Füüsilise arengu tähtsamad tunnused: kasv, rinnaümbermõõt, kehakaal. 4. Morfoloogilised kehaehitustunnused: kirjeldatavad tunnused, mõõdetavad tunnused. V: Kirjeldatavad: silmade, juuste ja naha värvus. Mõõdetavad: keha pikkus, kaal, rindkere ümbermõõt. 5. Kuidas koostatakse tüüpfiguuri mõõdutabelid? V: Tüüpfiguuride mõõtmete tabelid koostatakse massimõõtmis tulemuste järgi. 6. Naiste kehaehituse juhtivmõõdud. V: kasv, suurus(Rü III) ja täidlus (T= Pü-Rü III) 7. Keha iseloomustamine proportsiooni järgi. Inimese keha telgede ja tasapindade skeem. 8. Miks on vaja osata hinnata figuuri rõivaste projekteerimiseks? V: Tegumoe kooskõlastamiseks ja mõõtude võtmiseks. 9
MEHE PINDMISED LIHASED. . N Lingua latina Lingua Estonia Lingua russica 1. Venter frontalis musculi occipito- Kolju-pealse lihase frontaalne kõht - frontalis 2. Musculus orbicularis oculi Silmasöörlihas 3. Musculus levator labii superioris Ülahuuletõstur , 4. Musculus zygomaticus major Suur sarnalihas 5. Musculus auricularis superior Ülemine kõrvalihas 6. M. orbicularis oris Suusõõrlihas 7. M. masseter Mälurlihas 8. M. sternocleidomastoideus Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ...
rinnak kopsud diafragma Kõnemoodustus Kõnelejal on mõte midagi öelda. Ajutegevuse tulemusena valminud kõneplaan realiseeritakse kuuldavaks akustiliseks signaaliks kõneorganite abil. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 lihast. · Respiratoorne · Fonatoorne · Artikulatoorne aparaat Respiratoorne kompleks - hingamiselundid Organid: · trahhee e. hingetoru, · bronhid, · kopsud, · vahelihas, · rindkere, · roided Funktsioneerimine Kopsud käsnjad. Vasak kops väiksem kui parem Ülesanne: varustada õhuvooluga Sissehingamine väljahingamine (passiivne) Kõhuhingamine, roidehingamine Jõudehingamine s:v 3:4 Kõnehingamine s:v 1:4 Ekspiratoorne paus. Akustiline paus Inimesed suudavad erinevalt enamikust loomadest oma hingamist kontrollida. Kopsud ja diafragma Fonatsioon Vt Ariste Eesti keele foneetika Ülesanne: tekitada heli.
munajuhasse ja sealt edasi emaka poole, viljastamine toimub munajuha laienenud osas 7. Kuidas saab järglane viljastamisel vanemate tunnused? 8. Kuidas määratakse viljastamisel järglase sugu? 9. Kirjelda lühidalt idulase, loote arengut Esimene kuu: on moodustanud veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed, 5- 10m pikk kaalub imevähe, asub vedelikuga täidetud põies Teise kuu: areneb aju, moodustavad rindkere ja kõht, silmad on olemas(laugudeta) kere, näo, käte ja jalgade algmed arenevad kiiresti Kolmas kuu: kõik organid ja kehaosad on olema, nüüd saab varbaid kõverdada, otsaesise nahka kortsutada, pöialt lutsida Neljas luu: luude kujunemine, lape aktiivsus, eristada kas on poiss või tüdruk Viies kuu: liigutab ja ema tunneb , südamelöögid kuulda, kuulab ja tajub ema hääl Kuues kuu: nahk voldiline, hästi on eristatud silamd ja kulmud
· keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil; · ebaõige tööasend; · kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida keha vajalikus asendis; · lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel, nt tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordiala spetsiifi lise iseloomuga. Rühihäired mõjuvad ebasoodsalt mitmete organite funktsioneerimisele: 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv): Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak. Ka Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb elundeid, mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist ksteistrinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb elundeid, mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist 1. rinnakupide 2. rinnakukeha
Seda juhib piklikaju hingamiskeskus. 4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust. 5. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel: kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided, diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb, atmosfäärirõhk liigub kopsudesse. Väljahingamisel: roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. 6. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk (kui on kõrge vererõhk, siis südame löögisagedus väheneb), adrenaliin (stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk), noradrenaliin (tekitab viha). 7. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset?
Skolioosi ravimine oleneb kõverdumise astmest. Kui organism on kasvamise lõpetanud ja skolioos on vähe väljendunud, siis on piisav ravikehakultuuri rakendada, et seljalihased tugevaks võimelda. Noorukitel ja puberteedieas lastel mõõduka skolioosi korral on soovitav spetsiaalse korseti kandmine, mis aitab ära hoida edasise kõverdumise. Siingi on oluline ravivõimlemine ja ujumine. Kaugele arenenud juhtudel (kui võimlemisest ei piisa), kui on tekkinud juba rindkere organite haiguslikud muutused, tehakse operatsioon. Skolioosi ennetamiseks tuleb väga tähelepanelikult jälgida rühti, sest rüht e. kehahoid on inimese harjumuslik kehaasend seismisel, istumisel ja kõndimisel. Rüht pole muutumatu, vaid kujundatav ja arendatav ning sõltub palju sellest, milline on inimese üldine kehaline aktiivsus. Hea rühi hoidmine eeldab tegelemist iseendaga ja aitab ennetada paljusid erinevaid vaevusi.
Teadvushäire korral ei anna süüa ega juua, vaid üritan säilitada avatud hingamisteed ja vajadusel elustan. Kutsun kiirabi – 112. 10. Inimene on muru peal teadvusetult pikali, silmaga nähtavaid vigastusi ei ole ja ta hingab, kuidas tegutsed? Lähenen pea poolt ning kõnetan inimest. Kui ta ei vasta, siis raputan ning näpistan. Kui olen veendunud, et inimene ei reageeri, siis kontrollin hingamist – käega suu juures, rindkere tõusmist, vajumist; kontrollin pulssi. Kui kõik korras, siis panen kannatanu lamama külili asendisse, et hingamisteed püsiksid avatud. Kui ei, siis alustan elustamist ning kutsun kiirabi. 11. Kuidas tegutsed täheldades inimese juures järgnevaid tunnuseid: tasakaaluhäireid, iiveldust, peavalu? Mida kahtlustad? Millele võivad veel need sümptomid viidata? Kahtlustan mürgitust. Kuid samuti see võib olla päikesepiste või alkoholijoobe.
Neelumandlid nähtavad 9.-10.elukuul, Eustachi- ehk kuulmetõri ühendab keskkõrva trummiõõnt neeluga, mis on lühike ja lai. Kõri valendik on kitsas (lämbumisoht), samuti kitsad trahhea ja bronhid. Kopsukude on hea verevarustusega, ventilatsioon tagasihoidlikum kui täiskasvanuil. Funktsionaalsed 11.lootenädalal ilmnevad pausidega esimesed hingamisliigutused, 9. looteKUUL on need juba regulaarsed. Asfüksia – lämbus, kopsudesse satub lootevesi. Sünniteedest väljumisel rindkere laieneb, kopsudesse satub vee asemele pisut õhku. Kopsualveoolid avanevad esimese hingetõmmega ja algab iseseisev hingamine. Hüpoksia – hapniku sisaldus veres oluliselt langeb, hüperkapnia – CO2 sisaldus tõuseb. Hingamissagedus vastsündinul 40 korda minutis, esimestel nädalatel võib esineda hingamispause(apnoe) une ajal. Vanemaks saamisel hingamissagedus väheneb. 14-15 aastaselt juba u 20 korda minutis. (Meestel sagedus puhkeolekus 10-15, naistel 15-20 korda minutis)
Võivad lisanduda sokisümptomid Kinnine luumurd murru kohal puudub haav Lahtine luumurd murru piirkonnas on haav, võivad paista luuotsad Luumurdude korral tekib verekaotus Kinniste korral kudede vahele (võimalik verekaotuse hulk küünaravarde 0,5 l, õlavarde 1 l, säär 1,5 l, reis 2 l, kõhuõõne 5 l) Lahtiste korral ka väline verejooks ESMAABI Roidemurru korral tekib valu hingamisel, katsumisel. Mõnikord tunneb haige ennast paremini kui rindkere on tugevasti kinni seotud, transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse. 1-2 roide murd ei ole tavaliselt eluohtlik kuid valu võib kesta vähemalt 2-3 nädalat. Kui tekib probleeme hingamisega, kutsu 112 Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis), jalaluu murru korral on parim kontakt maapinnaga
pneumoonia, tuberkuloos ja kopsuvähk. Näiteks kahjustus pleural, kopsukoes või rindkereseinas, mille vahetuks tagajärjeks on tavaliselt vere- või lümfisoontega seotud muutused. Pleuraefusiooni sümptomatoloogia sõltub põhihaigusest. Võimalikud kaebused, mis võivad esineda on köha, palavik, luksumine, õhupuudus, düspnoe ning pleuriitiline rindkerevalu, mis süveneb köhimisel või sügaval hingamisel. Uuringud, mida teostatakse diagnoosi kinnitamiseks, on rindkere röntgen, ultraheli, kompuutertomograafia ning torakotsentees ehk pleuraõõne punktsioon koos sellele järgneva pleuravedeliku analüüsimisega. Kompuutertomograafia võimaldab kindlaks teha väikese pleuraefusiooni olemasolu ning võimaldab ka eristada seda pleura tihenemisest2. Oluline on vahet teha, kas vedelik on transudaat või eksudaat, sest transudaadi korral ei ole vaja pleurale suunatud lisauuringuid ning võib alustada kohe põhihaiguse raviga
Kannatanu vajab haiglaravi 22. Haavade iseloomustus ja esmaabi Haav: naha või limaskesta kahjustus, millega võivad kaasneda sügavamal asetsevate kudede või siseelundite vigastused Haava paranemist mõjutavad: haava tüüp, suurus, asukoht, puhtus ja ravi alustamise aeg. Arstiabi vajavad haavad: millesse on sattunud võõrkeha Millesse on sattunud mulda, liiva, sõnnikut Tugeva verejooksuga haavad Sügavad torkehaavad Looma-või inimese hammustused Põletikulised haavad Rindkerehaav: Rindkere torke-või laskehaava korral tekib õhkrind, mil õhk tungib rindkereõõnde haava või vigastatud kopsu kaudu. Kops surutakse kokku ja hingamine muutub raskeks. Vigastada võivad saada ka rindkere suured veresooned. Esmaabi: Suru haav käega kinni, edasi aseta haavalapp ja kile, kinnita kleepplaastriga. Hingamise kergendamiseks pane haavatu poolistuvasse asendisse, teadvuseta haige püsivasse külili asendisse, vigastatud rindkere pool all. Transpordi haige haiglasse
5 TIIBETI RIITUST: HARJUTUS NR 1 Seisa sirgelt paljajalu, soovitavalt pehmel ja soojal põrandakattel, jalalabad enam-vähem õlgade laiuselt. Tõsta väljasirutatud käed õlgade kõrgusele, peopesad allapoole, sõrmed koos ja hoia pead otse. Hoides käsi eelpool kirjeldatud asendis, alusta aeglaste pöörlemiste sooritamist päripäeva. Pöörle iseendale sobiva kiirusega kuni kerge peapöörituseni. Kui oled harjutuse lõpetanud, aseta käed puusa ja hinga nina kaudu sisse, suu kaudu välja. Väljahingamisel hoia suu ja keel torus nii puhastad paremini kopse. Tee seda 35 korda ja jätka järgmise harjutusega siis, kui hingamine on muutunud ühtlaseks. HARJUTUS NR 2 Heida selili ja aseta käed sirgelt keha kõrvale küljele, pihud allapoole. ...
eemaldamises; hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmine; aitab ühtlustada temperatuuri; seob tervikuks kõik organismi osad. 3. Tänu millele veri ringleb organismis? Tänu südamele. 4. Võrdle vere voolamist erinevates veresoontes. Aordis on vere kiirus kõige suurem (5 kuni 19 cm/s), veenides on voolukiirus 1 kuni 5 cm/s, kapilaarides liigub kõige aeglasemalt (0.03 cm/s). 5. Kirjelda südame paiknemist rindkeres. Süda paikneb rindkere keskjoonest vasakul pool kopsude vahel, südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Teda kaitseb luustunud rinnakorv. 6. Kirjelda lühidalt südame ehitust. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremaks. Mõlemas pooles on koda ja vatsake. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Koja ja vatsakeste vahel on klapid. 7. Millised etapid on südametsüklis? Mida nimetatakse südamelöögiks?
mille kaudu suundub venoosne veri kopsuvärati kopsudesse. Kummagi kopsu kahe veeni, mis väljuvad kopsuvärati kaudu suubub arteriaalne veri vasakusse kotta. 118. 127. JOONIS! 128. Lümfi mõiste Lümfikalpillaaridesse kogunenud koemahl. Osaleb ainevahehetusprotsessides, lümfi kaudu mitmed ainevahetusprodusktid verre. 129. Lümfisüsteemi ehitus Parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest ning suubub paremasse veeninurka Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka 130. Lümfisõlme ehitus, ülesanne Ovaalsed või ümmargused herneter suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub mitu toomasoont, väljub vaid aga 1-2 viimasoont. Katab sideokoeline kihn, eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Lümfisõlmes palju pilujaid ruume
kindralmajoriks ja määrati Tallinna ülemkomandandiks 1762. aastal vabastati vanuse tõttu sõjaväeteenistusest. Tema lütseumiaastaist räägib film "1814". A. Pukin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul lahendamiseks tavaks olnud duellil prantsuse päritolu Hollandi saadiku parun Heccerni kasupoja Keisri kavalergardide polgu porutiku Georges Dantesiga. Duelli käigus esimesena püstolist tule avanud Dantes haavas surmavalt Pukinit, kes haavatuna tegi vastulasu, millega haavas Dantest rindkere piirkonda. Dantesi pääsemise kohta on kasutusel versioon, mille kohaselt ta "alatult" kandis vormiriietuse all teraskürassiiri, millelt rikoetiga põrganud kuul ainult riivas ta paremat kätt ning tekitas rindkerepõrutuse. Dantesi enda seletuse kohaselt põrkas aga Pukini lastud kuul tema mundrinööbist ning päästis sellega ta elu. Elulugu Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Puskini
Idulane areneb rakukobarast. Inimesega sarnasus puudub. Perioon kestab u kaks kuud. Kõik vajalikud ained saadakse emaka limaskesta kaudu. 1)rakkude jagunemine, liikumine ja ümberpaiknemine. 2)rakkude kogumikud, mis on tulevaste organite algmed. 3)1. kuu lõpuks areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. 4)u samal ajal hakkab tuksuma südamealge.5)veresoonte, luude, lihaste ja jäseme algmed. 6)2. kuu alguses areneb eriti kiirelt aju. 7)moodustuvad rindkere ja kõht, on olemas silmad, kuid ilma laugudeta. 3. elukuu alguseks idulane hakkab sarnanema inimesega, on olemas kõik kehaosad ning need talitlevad. Loode: areneb lootekestade sees, emakas. Areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. 1)3. arengukuu alguseks kõige suurem pea. 2)loote keha kaetud karvakestega ning nahk on väga õhuke, veresooned kumavad sellest läbi. Loode hakkab liigutama. 3)4. kuul hakkab luude arenemine. Laps on aktiivsem
Antiikjumalad Kentaur, Paan, Sireenid Ranner Alloja Sander Mäses 10. c klass Tallinna Ühisgümnaasium 2011 Kentaur Müütilised hobuseinimesed, kes olid kurikuulsad tänu oma ohjeldamatusele, joomahimule ja iharusele. Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Kentauros, kes käis läbi metsikute hobustega Kreekas Peloni Mäel, pandi paari märaga, tänu millele sündisid uut liiki olendid. Olulisi muutusi Vana- Kreeka ja Rooma perioodidel ei esinenud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kentaur ja lapiit
Toeta jalalabad pöia eesmisele osale. Aseta käed reite tagapoolele tuharate alla, peopesadega vastu reisi. Hoia selg sirge ning kalluta pea alla rinnale, samal ajal hinga välja. Sujuvalt ja tugevasti sisse hingates aja pea kuklasse ning painuta keha tagasi. Jälgi oma õlgu, et rindkere avaneks. Hoia hinge kinni ja püsi hetkeks selles asendis. Rahulikult välja hingates too keha ja pea algseisu. Vajadusel tee paar vahehingamist ja soorita tahapainutus koos sissehingamisega läbi nina uuesti. Kui harjutuse kõik korrad on tehtud, siis tõuse püsti, lõdvesta keha ning hinga 35 korda rahulikkult sissevälja. Alusta neljandat harjutust, kui hingamine on muutunud täiesti ühtlaseks. HARJUTUS NR 4
Järvamaa kutsehariduskeskus Kaitsevahendid ehituses Referaat Koostaja: Sven Karp TE12 Juhendaja: Alfred Kangur Sisukord Sisukord.................................................................................... ....................2 Sissejuhatus................................................................................. ................3 Töökindad.................................................................................... ................4 Tööriided.................................................................................... ..................5 Isikukaitsevahendid...................
Carpal tunnel syndrome (Karpaalkanali e randmekanali sündroom) o sümptomid: valu randmes ja labakäes, käe tuimus/suremine, labakäe kohmakus ja nõrkus, o tekib: korduvliigutuste tegemisel, väheste puhkepauside korral, ergonoomiliste töövõtete mitte kasutamisel. Lisaks on veel olemas : Vertebral syndrome- lülisamba sündroom Respiratory/pulmonary syndrome- hingamisteede ja kopsu sündroom Thoracal Syndrome- rindkere sündroom Selgroog · Selgroo ülesanne: o Selgroo külge kinnituvad selja- ja kõhulihased, millede ülesandeks on sirutada ja stabiliseerida lülisammast, osaleda roiete tõstmisel, selgroo pööramisel. Seega on selja hoidmisel tervena oluline treenida nii selja- kui ka kõhulihaseid. Selgroo lülidevahekettad e diskid · Selgroolülide vahel paiknevad lülidevahekettad e. diskid.
Kõhr pehmendamaks ja muuta sujuvamaks liikumist. KERALIIGESED võimaldab mitmes suunas liigutada. Õlaliiges, puusaliiges PLOKKLIIGES võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Põlvekeder SILINDERLIIGES võimaldab teha pööravaid liigutusi. Selgroog Inimese kehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi. Liikumatult on omavahel seostanud näiteks ajukolju luud. Nende ühendusi nim. koljuõmblusteks. TÄHTSAMAD OSAD: kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud. Selgroog moodustab keha keskse toese. Selgroog koosneb 33 lülist, mis jagunevad 5 piirkonnaks: kaelalülid (7), rinnalülid (12) ja nimmelülid (5). Puusapiirkonnas on viis ristluulüli, need moodustavad ristluu. Selgroog lõpeb nelja õndralüliga, mis on liitunud õndraluuks. Rinnakorvi moodustavad: selgroo rinnalülid, 12 paari roideid. See
need laienevad ja rõhk langeb. Veesooned ahenevad vererõhu alanemisel. Vere voolu kiirus on erinevates piirkondades erinev sõltuvalt veresoonte läbimõõdust.(vere voolu kiirus õõnesveenides on kaks korda aeglasem, mistõttu voolab mõlemast õõnesveenist südamesse samapalju verd kui süda seda aorti paiskab. Vere liikumisele veenides avaldavad peale südame töö mõju ka teised tegurid, mis on aga vaid abistava tähtsusega. Niisuguseks teguriks on näiteks rindkere imev toime, mis on tingitud sellest, et sissehingamise ajal on rõhk rinnaõõnes atmosfääri rõhust mõnevõrra väiksem. Vere voolamisele veenides avaldavad mõju ka lähedal asetsevad lihased. Et veeni sein on õhuke ja väga elastne, suruvad lihased kontraheerudes veeni kergesti kinni ja tõukavad vere südame suunas. Vere tagasivoolu takistavad klapid, mis avanevad ainult vere voolu suunas. Eriti suur tähtsus on alajäsemete veenide klappidel, kus veri liigub alt üles
• Omapärane on siinkohal heli tekitamise mehhanism - hääl tekib õhukese membraani võnkumisel, kuid vastandina teistele putukatele pannakse helielund tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline helitekitamise mehhanism on putukate seas teadaolevalt ainulaadne. Kirjeldus • Tundlad ei ole üldiselt eriti sulgjad, isegi isastel. • Surulastel puuduvad kuulmiselundid, kuigi mõnel rühmal on kuulmiselundilaadsed organid peas. • Rindkere, kõht ja tiivad on tihedalt kaetud soomustega. • Mõnel surulaseliigil on lont taandarenenud kuid enamusel on see väga pikk ning kasutatakse nektari imemiseks taimedelt. • Enamus surulasi tegutseb pimedas või õhtuhämaruses kuid mõned lendavad ka päevasel ajal. • Nii emased kui isased on sarnase elueaga 10- 30 päeva. • Enne lendamist, enamus liike väristavad oma lennulihaseid nende soojendamiseks ning lennu ajal kehatemperatuur võib tõusta 40 kraadini.
asjast kastist välja võtta, ütleb esimesi sõnu. 11. kuune- liigub kiirelt neljakäpukil, istub kindlalt, liigub toe najal , seisab iseseisvalt lühikest aega. Välja on kujunenud pintsetihaare. Asetab asju üksteise otsa, mängib palli, 12. kuune- Istub, tõuseb püsti, kõnnib ühest käest kinni hoides või iseseisvalt. Joob tassist, õpib lusikaga sööma. Lapse areng 0-3 elukuud Fleksoorne asend esineb nii kõhuli- kui seliliasendis; o Kõhuliasendis: käed rindkere all, pea pööratud küljele (kaitserefleksi väljendus), jalgades spontaansed roomamisliigutused Seliliasendis: pea pööratud küljele, lühiajaliselt hoiab pead keskjoonel Istuvasend. Last kätest istuma tõmmates: jääb pea taha rippuma, käed- jalad on poolpainutatud Kõhuliasendis last tõstes (võttes lapsel kätega ümber keha): horisontaalripe - lapse pea jääb rippuma, kuid aeg-ajalt püüab pead tõsta
Läbi selle seina toimub gaasivahetus: alveoolidest läheb verre hapnik, verest alveoolidesse süsihappegaas. Alveoolid on hingamiselundkonna pärishingamisosa. Alveoolikobar meenutab tillukest viinamarjakobarat. Täiskasvanu inimese kopsus on umbes 300-400 mln alveooli, mille üldpindala on pärast sissehingamist 70-100 m2. Kopsud on kaetud seroosse kelme pleuraga. Need kaitsevad kopse ja aitavad neil ka kuju muuta. Seinmine pleura-leste vooderdab rindkere seina, sisusmine aga katab kopsu ennast. Pleuraõõnes õhku ei ole. Kahe lestme vahel on õhuke pleuravedeliku kiht, mis niisutab pleuralestmeid ja võimaldab neil hingamisel vabalt teineteise suhtes libiseda. Hingamine. Koehingamine kudedes toimuv gaasivahetus, st hapniku kasutamine ja CO 2 eritumine rakkudes ja rakuvahelises aines. Kopsuhingamine alveoolides. Kopsu ventilatsioon kui kopsudesse tuleb pidevalt värsket õhku ja välja läheb alveoolides olev õhk.
Mis muudab selgroo painduvaks ja vetruvaks? _____________________________________ Milline lülisamba osa on inimsel kokku kasvanud? _________________________________ Kuidas nimetatakse inimese lülisamba kõverdust kumerusega ettepoole? ________________ Millises lülisamba osas esineb inimesel küfoos? ____________________________________ Kuidas kutsutakse esimsest kaelalüli ehk atlast? ____________________________________ 16 2.6.2 Rindkere Nimeta rindkere luid (5) ning vasta küsimusele. - - - - - Kuidas liigub rindkere hingamisel? _____________________________________________ ___________________________________________________________________________ 2.6.3 Õlavööde, küünarvarre luud ja käe luud ning liigesed Kirjuta õige luu taha pildil märgitud täht. Täht Luu/liiges Abaluu Rangluu Õlavarreluu Õlaliiges
Veesooned ahenevad vererõhu alanemisel. Vere voolu kiirus on erinevates piirkondades erinev sõltuvalt veresoonte läbimõõdust.(vere voolu kiirus õõnesveenides on 2 korda aeglasem, mistõttu voolab mõlemast õõnesveenist südamesse samapalju verd kui süda seda aorti paiskab. Vere liikumise eripära veenides Vere liikumisele veenides avaldavad peale südame töö mõju ka teised tegurid, mis on aga vaid abistava tähtsusega. Niisuguseks teguriks on näiteks rindkere imev toime, mis on tingitud sellest, et sissehingamise ajal on rõhk rinnaõõnes atmosfääri rõhust mõnevõrra väiksem. Vere voolamisele veenides avaldavad mõju ka lähedal asetsevad lihased. Et veeni sein on õhuke ja väga elastne, suruvad lihased kontraheerudes veeni kergesti kinni ja tõukavad vere südame suunas. Vere tagasivoolu takistavad klapid, mis avanevad ainult vere voolu suunas. Eriti suur tähtsus on alajäsemete veenide klappidel, kus veri liigub alt üles
Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt lülisamba nimme- ja/või rinnaosa. Osadel juhtudel aga jääbki haiguse põhjus ebaselgeks. Skolioosi vormid Eristatakse palju skolioosi vorme, parem on eristada nelja philist vormi: Kongenitaalne skolioos on suhteliselt harv skolioosi vorm, kaasasündinud lülide mittetäieliku formeerumise tttu tekkivad noores eas deformatsioon lülisambas
.. / nii et ma tõepoolest / ... / palusin tal ära minna hakkab luuletuse negatiivne toon kiirelt tagasi tulema. Eriti karmi ja sõjaka (esma)mulje loomingust loob autor oma elava ja raevuka kirjeldusega sellest, kuidas luule- mina tapab oma sisemise lapse, justnagu kasutaks ta päriselt füüsilist vägivalda ühe väikese olevuse kallal: rebisin küljest ta käed, ta nuuksus / kiskusin lahti ta jalad, ta kriiskas / trampisin kööginoaga ta rindkere tükkideks, ta hingeldas / kiskusin tangidega keele välja, ta kõneles / viimaks keerasin ta kaela kaheksaks. Negatiivsus jätkub minu jaoks ka tapatööle järgnevate ridadega nüüd on hea ja lihtne / ärkan üles, lähen tööle / tulen koju, lähen magama / ... / elu on ilus!, mis oma retoorilise lõpuhüüdega tekitab tühja ja vastiku tunde, sest niisugune rutiinne elu ei saa minu arvates olla ilus. Ja lõpuks toob muige taas mu näole
98. Lülisamba võimalikud liikumised. Frontaaltelg-painutus-sirutus Sagitaaltelg kõrvale liigutamine, lähendamine-eemaldamine. Vertikaaltelg pööramine 99. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. Joonis 25 üleval. Kõverused alates ülevalt on : 1) kaelalordoos 2) rinnaküfoos 3) nimmelordoos 4) ristluuküfoos Tähtsus - Toimub amortisatsioon. Hoiab tasakaalu ja rindkere mahtu. 100. Rinnakorvi moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv). Lk 36 õpikus. Rindkere skeleti moodustavad lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak ehk rindluu. Roideid on 12 paari:1-7 on pärisroided, kolm järgmist paari(8, 9, 10 roidepaar) on ebaroided, mis kõik kinnituvad 7.roidele, kaks viimast paari(11. Ja 12. Roidepaar) on vallasroided, nende ventraalsed otsad on vabad. 101. Õlaliiges: nimeta liigenduvad luud, liigesetüüp, abiseadeldised, liikumine.
Nutmine Kadrioru Saksa Gümnaasium Reelika Mets 10 a 2009 Nutt on emotsioon, mis väljendab tavaliselt ebameeldivaid tundmusi, nagu viha, kurbus, hirm. Kuid nutt võib esineda ka positiivse tundmuse korral, nagu rõõm. Nutu kehalised ilmingud on seotud peamiselt: · rindkere lihaste tegevusega, mille tulemusena surutakse õhku kopsudest välja. Õhu liikumisel läbi häälepaelte ja resonantsruumide tekib nutule eriomane heli. · näolihaste tegevusega · pisaravoolusega Üldiselt ollakse arvanusel, et nutmine on inimspetsiifiline nähtus. Kuid on uurimusi, mis näitavad, et nutta võivad ka mõned kõrgemad loomad, nagu kaamel, elevant, gorilla. Nutt imikul Nutmine on vastsündinu üks esimesi tahteelu akte
Tallinna Pelgulinna Gümnaasium VIIRUSED Christer A. Tallinn 2010 PUNETISED Punetised on kerge kuluga viirus-haigus, millega kaasnevad lööve ja palavik. Punetiste kliiniline avaldumisvorm on suhteliselt kerge. Umbes 2 3 nädalat pärast nakatumist ilmnevad sümptomid. Sümptomid: - Õrn roosa lööve, mis tekib alguses näole ja levib kehale. - Suurenenud lümfisõlmed. - Palavik. Harvemini avalduvad sümptomid: - Liigesevalu - Põrna suurenemine - Silma sidekesta põletik - Köha ja punetav kurk Punetisi põhjustab togaviiruse esindaja, mis koosneb üheahelalisest RNA-st. Haigus levib tavaliselt piisknakkusena. Tõenäosus, et vaktsineerimata isik nakatub punetisse, on umbes 60% Punetistesse haigestumise kõige suurema riskigrupi moodustuvad vaktsineerimata lapsed vanuses 4 10 aastat. Punetiste diagnoosimisel seisab arst silmitsi mitme prob...
1. Määrata sõnade kääne ja arv vastavas väljendis (ainsus või mitmus) ning tõlkida. 1.angulus oculi – Silmanurk angulus - II kääne, m – nurk – sg nom, oculus – II kääne, m - silm – sg gen, pl nom 2. incisura scapulae – abaluu sälk, abaluu sälgule incisura, I kääne f –sälk- sg nom, sg abl, scapula, I kääne f – abaluu – sg gen, sg dat 3. morbi oculorum – silmade haigus, silmade haigused morbus, II kääne, m – haigus – sg gen, pl nom, oculus, II kääne m – silm - pl gen 4. bulbi oculi – silmamuna-, silmamunad bulbus, II kääne, m – sibul/muna – sg gen, pl nom oculus, II kääne, m – silm – sg gen 5. valva aortae – aordiklapp, aordiklapiga valva, I kääne, f – klapp – sg nom, sg abl, aorta, I kääne, f – aort – sg gen, sg dat, pl nom, 6. inflammatio orbitae – silmakoopapõletik inflammatio, ionis, III kääne, f – põletik – sg nom orbita, I kääne, f – silmakoobas – sg gen, sg dat, pl nom, 7. circulationem sanguinis - vereringlust circulatio, onis, I...
Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärastsisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaesevere arteritesse. Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse.Südame tööd kiirendab pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv.Südant kahjustavad südameveresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest, venoossetest veresoontest ning kapillaaridest. Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti
..........................................14 7. KÜLMUMINE EHK HÜPOTERMIA ....................................................................15 7.1. KÜLMUMINE..................................................................................................15 8. PEATRAUMAD......................................................................................................16 9. SILMAVIGASTUSED ............................................................................................17 10. RINDKERE VIGASTUSED .................................................................................18 11. VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES .....................................................................19 12. UPPUMINE ...........................................................................................................20 13. VALU SÜDAMES ................................................................................................21 14. KÕHUÕÕNE ORGANITE VIGASTUSED ...........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
