Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esmaabi (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Rakvere Ametikool
Esmaabi elektriõnnetuse korral
Koostaja :
Rakvere 2009
  • Tee kindlaks kannatanute arv
  • Enne kannatanu abistamist lülita elektrivool välja
    • Ära puuduta paljaste kätega voolu all olevat inimest.
    • Voolu all olevale inimesele võid läheneda ainult pinnasest isoleerituna (kummisaabastes, kuiva laua servaga).
    • Ära kunagi kasuta kannatanud eemaldamiseks elektrivoolu hästi juhtivaid esemeid.
    • Kõrgepingevoolu all oleva kannatanu peavad päästma enne esmaabi andmist päästjad või elektrisüsteemide asjatundjad, ilma nende loata ära kannatanule lähene.

  • Kannatanu seisundi hindamine
    • Kui inimene on järsku kaotanud teadvuse ja näib elutu selgita, kas teda on vaja elustada.
    • Püüa tuua ta teadvusele teda ettevaatlikult raputades ja temaga rääkides.

  • Kutsu abi, helista 112
    • Kui kannatanu ei tule teadvusele, kutsu abi või helista ise hädaabinumbril 112.
    • Täida saadud juhtnööre.

  • Anna esmaabi
    • Tõsta ühe käe kahe sõrmega kannatanu lõuga ülespoole.
    • Ava kannatanu hingamisteed surudes teise, kannatanu laubale asetatud käega, ta pead kuklasse. Vaata kas rindkere liigub.
    • Tee kindlaks, kas kannatanu hingab: kontrolli põse või käeseljaga õhu liikumist või kuula hingamiskahinat suust või ninasõõrmest.
    • Kui kannatanu hingab, keera ta küliliasendisse hingamistegevuse tagamiseks jälgi hingamist . Jää kannatanu juurde abi saabumiseni
    • Kui kannatanul ei ole märke vereringe toimimisest või kui sa ei ole selles kindel, alusta südamemassaaži
    • Lasku põlvili kannatanu kõrvale ja paljasta ta rindkere .
    • Kannatanu peab lamama kõval liikumatul alusel.
    • Otsi õige surumiskoht: mõõda kaks sõrmelaiust rinnakutipust ülespoole.
    • Aseta ühe labakäe tüvi rinnakorvile ja teine käsi esimese käeselja peale
    • Suru 30 korda küünarliigesest sirgete käsivartega rindekerel surumissagedusega 100 korda minutis. Keskmist kasvu täiskasvanu puhul on survejõud õige kui rindkere vajub umbes 4-5 cm. Jätka suust suhu hingamist ja südamemassaaži nii kaua kui abi saabub või kuni sa enam ei jaksa.
    • Kunstliku hingamise tegemiseks:
    • Aseta kanntanu näole kaitsemask.
    • Suru kannatanu ninasõõrmed kahe sõrmega kokku ja puhu õhku lävi kaitsemaski kannatanu kopsudesse.
    • Puhu õhku kannatanu kopsudesse vähemalt ühe sekundi jooksul. Ainult oma lähisugulastele võid teha kunstlikku hingamist ilma kaitsevahenditeta.
    • Tõsta oma pea üles, lase kannatanul välja hingata .
    • Korda sissepuhumist teist korda.
    • Vaata kas tema rindkere liigub sissepuhumisel.
    • Ära lõpeta enne kui kannatanu ilmutab toimumismärke või kohale jõuab kiirabi , või sa enam ei jaksa.

  • Esmaabi #1 Esmaabi #2 Esmaabi #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ranger_470 Õppematerjali autor
    sain 5.

    Sarnased õppematerjalid

    ESMAABI küsimused - vastustega
    56
    docx

    ESMAABI küsimused - vastustega

    ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3

    Esmaabi
    Väljaspool lasteaia territooriumi liikumise juhend
    9
    doc

    Väljaspool lasteaia territooriumi liikumise juhend

    5. Ühistranspordis, millel on turvavööd, peavad lapsed olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. 4. Ohutuse tagamine 1. Õppekäigule/väljasõidule lubada ainult terved lapsed. 2. ÕK ajal kannavad kõik lapsed ja täiskasvanud ohutusveste. 3. Lasterühma ohutus tagatakse asjakohaste vahenditega, näiteks märgulipud, pimedal ajal helkurid, laternad või muu valgusallikas. 4. Mitmepäevase väljasõidu korral võta kaasa esmaabi komplekt. (Hea, kui ka lühikesel jalutuskäigul esmaabivahendid kaasas on). 5. Mitmepäevase väljasõidu korral selgita eelnevalt välja, millised on sihtkohas meditsiinilise abi võimalused. 6. ÕK ajal jälgitakse pidevalt laste ohutust, kõikide laste olemasolu, täidetakse liikluseeskirju. 7. Sõiduteed tohib ületada käigusilla või ­ tunneli , ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu (väljumata selle piirest) või ristmikul

    Pedagoogika
    Riski- ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 2020
    33
    pdf

    Riski- ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 2020

    III-klass - Kaitseväikepingel töötavad (kuni 50V) elektriseadmed. Inimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jms toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata, enamkasutusel on maandamata ahelad. 2. Elektrilöök, elektritrauma, kannatanu esmaabi. Elektrivoolu kahjustav füüsiline toime - lihaste krambid, hingamise lakkamine, südame seiskumine, südame vatsakeste fibrillatsioon, luumurrud, haavandid, põletused. Elektritrauma korral tekivad põletused, naha metaliseerumine, elektrimärgid, silmade kahjustused, mehaanilised kahjustused. I aste - lihaste krambid teadvuse kaotuseta II aste - lihatse krambid teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm

    Kategoriseerimata
    Kui on vaja elustada
    14
    ppt

    Kui on vaja elustada

    KUNA ON VAJA ELUSTADA ELUSTAMINE ·... on esmaabi andmine südame seiskumisel ·Südame seiskumisel lakkab vereringe ·Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse ·Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 sekundit pärast südame seiskumist kaob teadvus ·Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm KONTROLLI TEADVUST ·Kõneta kannatanut, puuduta teda ettevaatlikult ·Näpista kannatanu nahka ·Teadvuseta kannatanu ei reageeri kõnele, puudutusele ega valule KONTROLLI HINGAMIST ·Vaata rindkere liikumist ·Kuula hingamiskahinat ·Tunneta õhu liikumist Otsusta 5 sekundi jooksul AVA HINGAMISTEED Keel, veri, okse või võõrkehad võivad hingamisteed sulgeda ·Lasku põlvili kannatanu kõrvale ·Keera kannatanu pea küljele, puhasta riidesse või kilesse mähitud sõrmedega suuõõs ·Keera kannatanu pea otse ·Aseta üks käsi kannatanu laubale ja suru peopesaga pea ettevaatlikult kuklasse ·Teise käe nimetis- ja keskmine sõrm pane lõuaotsa alla ja tõsta lõuga ette-üles Kontrolli uu

    Esmaabi
    Esmaabi
    36
    pdf

    Esmaabi

    Esmaabi Referaat Koostaja: SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................................... 2 112 APPIKUTSE ................................................................................................................................ 3 ELUSTAMISE ABC ......................................................................................................................... 4-5 AJUKOLJU TRAUMA........................................................................................................................ 6 LIITTRAUMAD ................................................................................................................................. ..8 PÕLETUSED ................................................................................................................................... 8-9 ELEKTRIÕNNETUSED.

    Meditsiin
    Esmaabi
    38
    docx

    Esmaabi

    ESMAABI Esmaabi on abi, mis hõlmab päästmise, esmase abi ja kannatanu transportimise haiglasse, millele järgneb meditsiiniline abi kannatanule või äkkhaigestunule. Esmaabi ülesanne on inimese päästmine, tervisliku olukorra halvenemise ärahoidmine. Hoolitsemine lisaabi saabumise ja kannatanu või kannatanute raviasutusse saatmise eest. Iga inimene peab suutma ja tahtma esmaabi anda. Väga tähtis on matkadele ja kooliüritustele kaasa võtta korrlik esmaabikomplekt. Õnnetuse puhul tuleb käituda reegli järgi: aidake nii paljusid kui võimalik, nii lihtsalt kui võimalik ja nii kiiresti kui võimalik! Päästeahel Vaatan õnnetuspaiga üle – mis on juhtunud ? • Tagan enda ohutuse – kui on olemas oht ise viga saada, hoian eemale. • Päästmine otsesest ohust – kui on oht, et midagi plahvatab, hakkab põlema või kannatanu on

    Meditsiin
    Esmaabi
    25
    doc

    Esmaabi

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud

    Rahvatervis
    Esmaabi
    23
    doc

    Esmaabi

    SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE...........................................................................

    Tervis




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun