Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riigiõigus - Riigikontroll". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riigikontroll, riigikontrolör, finants, audit, majanduskontroll, riigieelarve, sihtasutus, riigiorgan, kindlustunne, piirdub, kriteeriumitest, säästlikkus, tõhusus, mõjusus, riigikantselei, pank, üksusi, rahvusringhääling, äriühinguid, asutaja, volitused, teovõimeline, valdab, akadeemiline, kõrgharidus, juhina, ministril, õiguskantsleriRiigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja
SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on tutvustada Riigikontrolli. Anda ülevaade tema kujunemisest, tema tähtsusest, rollist, struktuurist, tööülesannetest ja pädevusest, samuti Riigikontrolöri ülesannetest. 1. Riigikontrolli kujunemine läbi aja Riigikontroll kutsuti ellu Ajutise Maanõukogu 27. detsembri 1918. a otsuse alusel. 6. jaanuaril 1919. a valis Maanõukogu vanematekogu riigikontrolöri. Kuu aega hiljem võeti vastu Eesti ajutine Riigikontrolli seadus. See kõik toimus enne Eesti esimese Põhiseaduse väljatöötamist ja kehtestamist. 1920. a Põhiseaduses nähti Riigikontrolli Riigikogu abistava organina. Riigikogu teostas riigi asutuste ja ettevõtete majandusliku tegevuse ja riigi eelarve
16.03.2010 Rahandus Riigieelarve. Eesti Pank ja . Riigikontroll. 16.03.2010 1 Raha funktsioonid: 1) vahetus- ja maksevahend, 2) väärtuse säilitamine, 3) kaupade ja teenuste väärtuse etalon Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (Tallinn 2002) 16.03.2010 2
kodanikkonna määratlemine. Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteenused; haridusteenused; sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega; kultuur. Avalikud organisatsioonid on niisiis organisatsioonid, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. Avaliku sektori struktuur: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Riik, Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, vabariigi president, valitsus, kohalik omavalitsus, kohus, õiguskantsler, eesti pank. Seos ärisektoriga: poliitilise, õigusliku ning majandusliku keskkonna loomine. Riik ostab teenuseid: nt avalikud hanked (vähempakkumine) Kontroll ärisektori üle: nt tarbijakaitse Infrastruktuuri loomine, mis vajalik ühiskonna ja ettevõtete tööks. Seos kodanikuühiskonnaga: Töökohtade loomine
KOV volikogu valimise süsteemi Põhiseadus ei määra. 8. Vabariigi Valitsus 8.1. Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja nende sisu Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat võimu (PS § 86). Täidesaatva riigivõimu teostamine tähendab kahe funktsiooni täitmist: valitsemisfunktsioon ja haldusfunktsioon. Valitsemisfunktsioon poliitiline juhtimine PS § 87 p 1, 4, 5 1) Poliitika elluviimine, kujundamine 4) seadusalgatus riiklik poliitika 5) riigieelarve eelnõu koostamine Haldusfunktsioon seaduste täitmiseks üksikotsuste vastuvõtmine PS § 87 p 2, 3, 6, 7, 8 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi aktide täitmist 6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi intra legem 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku
12. veebruaril 2008 nimetati Riigikogu poolt õiguskantsleriks vandeadvokaat Indrek Teder, kes astus ametisse 10. märtsil 2008. aastal. 19. märtsil 2011. aastal jõustus õiguskantsleri seaduse muudatus, millega lisandus õiguskantsleri ülesannete hulka lapse õiguste kaitse ja edendamine. Riigikontroll Riigikontroll on põhiseaduslik institutsioon – tema olemasolu ja põhiolemus on sätestatud Eesti põhiseaduses, mis võeti vastu rahvahääletusel 1992. aasta suvel. Selle järgi on Riigikontroll oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, mida juhib riigikontrolör, kelle nimetab viieks aastaks ametisse parlament presidendi ettepanekul. Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Riigikontrolli soovituste abil saavad Riigikogu ja valitsus parandada riigi toimimist ning
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud
– Vabariigi President – Õiguskantsler – Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium) – Ametnik – Üksikisik Põhiseaduslikud institutsioonid: • Riigikogu (Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus) • Vabariigi President (Vabariigi Presidendi Kantselei on samuti riigi ametiasutus, moodustatud Riigikogu otsusega) • Vabariigi Valitsus • Eesti Pank • Riigikontroll • Õiguskantsler • Kohus • KOV Õigusriigi printsiibid: • Seaduslikkuse printsiip • Võimude lahusus • Põhiõiguste tagamine • Õiguskindlus – Õiguse püsivus (tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse printsiip); – Õiguse arusaadavus (ennustatavus) – Avaldamiskohustus • Proportsionaalsus (meetmed vastavad eesmärgile) Täidesaatev võim:
Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel; •Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Erakonna liikmeks võib olla ka vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. .Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud erakonda. Erakonna liikmeks ei või olla: 1) õiguskantsler ja tema nõunikud; 2) riigikontrolör ja Riigikontrolli peakontrolör; 3) kohtunik; 4) prokurör; 5) politseiametnik; 6) tegevteenistuses olev kaitseväelane. •Vabariigi President peatab ametisolekuajaks oma erakondliku kuuluvuse. •Erakonnal ei või olla kollektiivliikmeid Erakond registreeritakse, Kui tal on vähemalt 500 liiget •Erakonnal on põhikiri ja programm •Registreeritud erakonnad: •Eesti Iseseisvuspartei •Eesti Keskerakond •Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel
4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel. Enamasti viitab preambul
b)halduse mõiste positiivse määratluse kohaselt on avalik haldus materiaalses mõttes mitmekesine,konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud,üldist huvi silmas pidav ja vastutav,plaaniline ning kujundav tegevus ühikonna asjade lahendamisel. c)tavaliselt kombineeritakse mõlemat määratlust. ...Organisatsioonilises mõttes a)riik b)avalik-õiguslikud korporatsioonid (KOVid,TÜ) c)avalik-õiguslik asutus (RRR,Eesti Pank) d)avalik-õiguslik sihtasutus (kultuurkapital) e)osalise õigusvõimega haldusüksused f)eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad (notar,kohtutäitur,EE) Avaliku halduse liigid a)halduse objekti järgi (turismihaldus,sotshaldus) b)halduse ülesannete ja eesmärkide järgi korraldav haldus c)õigusliku toime järgi koormav ja soodustav ...liigid 2 d)halduse õigusliku vormi järgi e)avaliku halduse seotuse järgi seadusega f)halduskorralduse liigitamise järgi
OT169 RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ 5. Riigikogu õigusaktide iseloomustus ja jõustumine. Riigikogu õigusaktideks on seadused ja otsused. Riigikogu seadused on üldjuhul üldaktid, v.a. riigieelarve. Riigikogu otsused on üksikaktid Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Riigikogu otsus jõustub allakirjutamisega, kui otsuses eneses ei sätestata teist tähtaega. 6. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Riigikogu komisjon või fraktsioon võib algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Fraktsioon võib
· Avaliku, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus ja koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses Millest koosneb ühiskond? Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) II. Ostab teenuseid III. Kontroll tarbijakaitse ntks IV. Infrastruktuur Seos kodanikuühiskonnaga: I. Töökohad II. Avalikud hüved tarbitav kõigile (haridus), teenused tarbitav maksjatele
Eesti Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna asunud kindlalt nende hulka, kes tunnistavad preambuli normatiivset iseloomu. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920., selle 1933. a muudatuste ja 1937. a PS lühiiseloomustus 2 tk: 1920 (muudetud 1933), 1937 (38) 1920 PSi isel tunnused: põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu oli kõige mõjuvõimsam ja olulisem riigiorgan (valiti 3 aastaks, proportsionaalsete valimiste kaudu, 100 liiget). Erakorralised valimised juhul kui eelnõu rahvahääletusel tagasi lükati v kui rahvahääletusel võeti vastu mõni RKs tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud – seadused kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus (see oli omapärasel kujul: kui 1/3 RK koosseisus ei olnud
Asendusliikmel on kõik riigikogu liikme õigused ja kohustused. Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. §65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministri kandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
8. Õigusriigi põhimõtet elemendid. Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. 1). võimude lahusus ja tasakaalustatus: a). institutsionaalne ja personaalne; b). horisontaalne ja vertikaalne eesmärk: panna institutsioonid ja isikud üksteist kontrollima, tasakaalustama ja piirama. Absoluutset võimude tasakaalu pole. Nt kohtul on õigus tunnistada seadus kehtetuks, parlament (valitsust toetav koalitsioon) määrab valitsuse ettepanekul riigieelarve kaudu kohtu, presidendi, õiguskantsleri, riigikontrolli jt rahastamise. 2). avaliku võimu tegevuse ettearvatavus: a). eaduslikkus (seaduse ülimuslikkus, põhiõiguste piiramine ainult seaduse alusel ja täitmiseks, halduse seaduslikkus; õigussegus; salajase õiguse keeld); b). ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld (mh nullum crimen, nulla poena sine praevia lege poenali), õiguskindlus (õiguspärane ootus, usalduse kaitse) 3). isiku põhiõiguste kaitse: a)
registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigikogu ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid; valib Presidendi; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; nimetab Presidendi ettepanekul riigiametisse; otsustab Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; otsustab umbusalduse avaldamise Valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; lahendab muid riigielu küsimusi. RIIGIKOGU LIIGE RIIGIKOGU FRAKTSIOON RIIGIKOGU KOMISJON VABARIIGI VALITSUS RIIGIKOGU JUHATUS
osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine 6) riigi kodanikkonna määratlemine Avaliku sektori struktuur: 1) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud 2) Riik 3) Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, president, valitsus, KOV, kohus, õiguskantsler, eesti pank. II Erasektori olemus (ehk tulundussektor) (majandus)- kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks AS-id, pangad ja OÜ-d . E/S-i ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud, OÜ-d, AS-d jne), suuruse ja ka tegevusala poolest. Ühisjooneks on aga kasumitaotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetatakse E/S-i ka ärisektoriks. Erasektori funktsioon- Tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu.
kodanikud. Seadusega võib piirata karistust kandva kodaniku osalust hääletusel. Riigikogu valimiste korralduse määrab seadus. 16.Rahvahääletuse algatuse ja läbiviimise kord. Rahvahääletus PS §56 kohaselt on üks rahva poolt riigivõimu teostamisest osavõtu vorme. Rahvahääletuse algatuse õigus on vaid Riigikogul. Rahvahääletusele saab panna põhiseaduse muutmise, seaduse kinnitamise, riigielu muu olulise küsimuse. Rahvahääletusele ei saa panna riigieelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonseerimise küsimusi, erakorralise seisukorra kehtestust ega lõpetamist ning riigikaitse küsimusi. Põhiseaduse I ja XV peatüki sätteid muudetakse ainult rahvahääletusel. Läbiviimise korra sätestab seadus. Rahvahääletuse korraldus on sätestatud vastavas seaduses, mis oma ülesehituse ja korralduslikust küljest on unifitseeritud valimisseadustega. 17.Eesti Vabariigi Presidendi valimise kord
12) sotsiaalminister; 13) välisminister; Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme 11 Vabariigi Valitsus: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; 6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. 27
Kuid mitte iga suhe ei ole õigussuhe, vaid ainult siis, kui vastav sotsiaalne suhe on õigusnormiga reguleeritud. Rahvas inimesed, kes riigi territooriumil alaliselt elavad. Riik peab tagama alati oma kodanikele õiguskaitse. Kodanik peab olema riigile lojaalne. Kodakondsus inimese seos/seotus riigiga. 3. RIIGIKOGU Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Teine tähtis Riigikogu ülesanne on iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine. Ehkki Eestis võetakse riigieelarve vastu seadusena, pole riigieelarve vastuvõtmine seadusandliku võimu teostamine, sest riigieelarve ei pruugi sisaldada õigusnorme. Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle
määrus peale kirjutatud. Aktid, millele pole määrus peale kirjutatud, on määrusest madalamal olev akt. §26 Kõrgemad riigiorganid I Mõiste Kõrgemad riigiorganid on organid, mille staatus, peamised ülesanded ja pädevused on sätestatud PS-s endas. II Kõrgemad riigiorganid 1. Rahvas: pädevused PS §56 2. Riigikogu: §59jj 3. Vabariigi president: §77jj 4. Vabariigi valitsus: §86jj 5. Riigikontroll: §132jj (§134 määratleb, et ei ole kollegiaalorgan) 6. Õiguskantsler: §139jj 7. (Kohus kui kohtusüsteem) Riigikohus: §149 lg3 Eesti Pank, KOV on avalik-õiguslik juriidiline isik, ei ole organ, vaid omab organeid. Riigikantselei on asutus. Minister ja nende kogu alluvad VV-le. Riigikaitse Nõukogu allub VP-le. III Organite liigid Kollegiaalsed organid: rahvas, riigikogu, VV, riigikohus. Ülejäänud on monokraatsed organid.
südametunnistusega. Ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest, ei saa võtta vastutusele, ei või takistada tema ül täitmast, ei tohi olla üheski muus riigiametis, volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest. 14. Kirjeldage Riigikogu istungite struktuuri: kes saavad osa võtta, sõna võtta, ettekannetega esineda jne. Osalejad: RK liikmed, President, valitsuse liikmed, õiguskantsler, riigisekretär, riigikontrolör, teenindav/administratiivne personal (kõik, kellel on soovi). Ettekanded 20 min, esinevad juhtivkomisjon ja eelnõu algataja. Sõnavõtt mõeldud fraktsioonidele 2.5 min. Küsimus 1 min. Kõne 5 min. 15. Hääletamine Riigikogus: häälteenamuse nõuded, salajane ja avalik hääletamine. Poolthäälteenamus. Erakorraline istungjärk+ täiendav istung, kvooruminõue; komisjoni/fraktsiooni esimees võib nõuda 10 min vaheaega enne hääletamist juhiste andmiseks
Ülejäänud mandaadid jagatakse kompensatsioonimandaatide alusel. 6. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Lk.101-109 Riigivõim jaguneb Eestis kolme institutsiooni vahel. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev Vabariigi Valitsusele ning kohtuvõim kohtutele. Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, kellele kuulub seadusandlik võim riigis võtta vastu seadusi. Põhiseadusest tulenevalt võtab Riigikogu vastu ka riigieelarve ja kontrollib selle täitmist, teostab järelvalvet valituse tegevuse üle ning määrab ametisse kõrgemad riigiametnikud, esindab Meie riiki rahvusvahelistes organisatsioonidest. Ka vabariigi Valitsuse moodustamine ning selle püsimine sõltub Riigikogu usaldusest. Riigikogu on ühekojaline parlament, milles on 101 liiget, kes valitakse Eesti kodanike poolt iga nelja aasta tagant, märtsikuu esimesel pühapäeval, vabadel valimistel. Õigus valida on
Vabamandaat §62 Indemniteet §62,76 Immuniteet §76,139 Õigusaru pärimine §74 Kõrge palk Miinused: Ei tohi olla üheski muus riigiametis §63 Suur meedia tähelepanu 71. RK liikme volituste peatamise alused Vt § 64 72. RK liikme palga muutmine § 75. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta. 73. RK organid Riigikogu on ainus vahetult rahva poolt valitud riigiorgan. Vahetu demokraatlik legitimatsioon muudab Riigikogu positsiooni tugevamaks kui teiste riigiorganite oma.(Seadusi peavad järgima nii täitevvõim kui kohus).Riigikogu on Eesti Vabariigi kui avalik- õigusliku juriidilise isiku organ. 13 74. Alatise komisjoni, uurimiskomisjoni, erikomisjoni ja probleemkomisjoni vahetegu Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks ja erikomisjonideks. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu
lihtkvoot = hääletanute arv / mandaatide arv Loeng 16.02.2017 RIIGIKOGU MILLEKS ON VAJA PARLAMENTI (RIIGIKOGU)? Et säiliks võimude lahusus Rahva arvamuse esindamine – mitmekesisus, Riigikogu on rahva arvamuse peegel RIIGIKOGU PÕHISEADUSES: Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mis on valitud vabadel, üldiselt, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel Riigiorgan – Riik on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevus väljendub riigiorganite läbi (riigikogu, vabariigi president, kohtud, valitus, kohalikud omavalitsused) Põhiseadusorgan – põhjalik kirlejdus Riigikogu kohta on välja toodud põhiseaduses Kollegiaalorgan – 101 liiget > mitmeliikmeline organ (monokraatne – üheliikmineline, nt president); olemas on Riigikogu kodu- ja töökord
· Inimõiguste ja kohtute sõltumatus. · Riigi õigusaktide vastavus rahvusvahelistele õiguse üldtunnustatud põhimõtetele. 39. Valitsuse funktsioonid: Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus: viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; suunab kordineerb valistusasutuste tegevust; korraldav seaduste, Riigikogu otsuste ja Presidendi aktide täitmist; esitab Riigikogule eelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab eelarve täitmise kohta aruande Riigikogule; annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuste ja katastroofi korral või nakkushaiguste leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; täidab muid ülesandeid, mis Põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valistuse otsustada. Vabariigivalitsusse kuuluvad
Riigikogu · Võimude lahususe ja tasakaalusatuse põhimõtte kohaelt kuulub Riigikodule seadusandlik võim · Kõrgeim seadusandliku võimu kandja · Kõik seadused ning tähtsad riiklikud otsused võtab vastu Riigikogu Funktsioonid · Valib Eesti presidendi, paragrahv 79 o Pole reaalselt kunagi 2 päeva jooksul riigipead ametisse nimetanud · Kinnitab (ratifitseerib) ja tühistab (deononseerib) välislepingud · Võtab vastu riigieelarve · Kontrollib valitsuse tegevust · Nimetab ametisse mitmete institutsioonide juhid · Võtab vastu seaduseid ja otsuseid · Korraldab rahvahääletusi 9 Riigikogu töö · Iga valitud saadik annab ametivande, milles lubab, et tegutseb lähtuvalt Eesti riigi põhiseseadusest. · Esimesel istungil valitakse Riigikogu juhatus.
riigivõimuorganite tegevuse suhtes. Nad aitavad demokr. Kontrolli kindlustada , eriti nende käsutuses olevate ressursside tõttu , mis võimaldavad piirata asjatundjate võimu haldusaparaadis. Demokraatliku kontrolli tagamise vahenidk son poliitilise vastutuse põhimõte. Demokraatliku kontrolli ja poliitilise vastutuse hädavajalik element on informatsiooni olemasolu täitevvõimu tegevuse kohta. (avalikud kohtuistungid) . Inormatsiooni riigi tegevuse kohta annavad riigikontroll ja õiguskantsler, kes kontrollivad pidevalt riigivõimu tegevust.- nende tegevus on avalik . 2.1.2 Demokraatlikud otsustusmehhanismid. ..need viitavad rahva osalemisele riiklike otsuste tegemisel. See on võimalik nii otseselt(vahetu demokraatia) kui ka kaudselt(esindusdemokraatia) .Üldprintsiibid:need seondavad demokraatliku võrdsuse nõude, arvamuste vabaduse ning otsustajate teadlikkust. 2.1.2.1 Demokraatlik võrdsus Demokraatliku otsustusmehhanismi vaieldamatu osa on võrdsusprintsiip
§ 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus...........................................................................55 § 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus...................................................................... 55 7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid ...................................... 56 § 47 Riigikontroll.......................................................................................................................56 § 48 Õiguskantsler.....................................................................................................................56 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1
§ 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus...........................................................................53 § 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus...................................................................... 53 7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid ...................................... 54 § 47 Riigikontroll.......................................................................................................................54 § 48 Õiguskantsler.....................................................................................................................54 Riigiõigus nägi välja nagu ta ütles 10 küsimust ja pool lk või lk ruumi vastuse jaoks. Küsimused: 1. Mis on riik? Selgitage vms kolme riigi mõistet. 2. Õigusnormi hierarhia 3. Millised on põhiseaduslikud aktid vms
EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM (edaspidi ka ÕKS) Jaanus Konsa TMK 2011 EV Kohus Kohtute sisulist tööd reguleerivad erinevad protsessiõigused Kohtute korralduslikku poolt reguleerib PS ja kohtute seadus Kohtute seaduse § 1: kohtute seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakoh
annaabi.ee 
