Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riigiõigus - Põhiseaduse printsiibid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riiklus, lahusus, rahvahääletus, inimväärikus, printsiibid, teostab, teovõime, rahvahääletuse, peatüki, rahvaalgatus, teostamine, inimõigused, põhiõigused, inimväärikuse, õiguskindlus, tasakaalustatus, tulenemine, esinduskogu, kodakondsus, seaduseelnõu, kasutamisel, erakonnad, teovõimeline, seaduslikkuse, lahutamatu, seaduslikuRiigivõim jaguneb: seadusandlikuks täidesaatvaks kohtuvõimuks: § 4 järgi on jagatud Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute vahel. Riigi- ja haldusorganid teostavad riigivõimu Eesti Vabariigi ja riigist alamal seisvate avalik-õiguslike juriidiliste isikute nimel, mille osaks nad on. Põhiõigussuhte kohustatud pooleks on Eesti Vabariik või riigist alamal seisev avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle nimel organ riigivõimu teostab. Kolme võimu kõrval nimetab § 14 veel kohalikku omavalitsust. Sel klauslil ei ole iseseisvat regulatiivset tähendust, vaid ainult näitlik iseloom, sest kohaliku omavalitsuse kohustus tagada põhiõigusi tuleneb juba sellest, et seda peab tegema kogu riigivõim. Riigikohus kasutab selles kontekstis terminit "avalik võim". Põhiõiguste järgimise kohustus on pandud riigivõimule, nimetades selle kolme funktsiooni. Põhiseadusega konstitueeritud riigil ei ole üheski
Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister 1938.a põhiseadus 150 paragrahvi Ulatuslik põhiõiguste blokk Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president Loodi õiguskantsleri ametikoht Rahvaalgatus puudus Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine
puudus (see oli omapärasel kujul: kui 1/3 RK koosseisus ei olnud eelnõuga nõus, siis võis ta 2 kuu jooksul koguda rahva allkirju ja sellega esile kutsuda rahvahääletuse). 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 Riigipeaks riigivanem, Vabariigi Valitsuse eesotsas. Mõlemad sõltusid RK usaldusest Eksiteerisid rahvahääletus ja rahvaalgatus. RA oli seotud kohustusliku RHga. RA korras sai eelnõusid algatada 25 000 kodanikku. PSi sai muuta ainult RHil. See oli erakordselt demokraatlik ja maailmas eeskujulik PS. RK oli killustunud, mistõttu elujõulist valitsust moodustada ei suudetud. Ei olnud klauslit pisiparteide pääsemise vastu RKsse. 1920 PSi muudatused 1933 (põhilised muudatused valitsemiskorralduse kohta):
põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus;
põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus;
kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Valimiskogu liikmeid on 347 - 101 Riigikogu liiget ja 246 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajat 19. Riigikogu: põhiülesanded ja töökorraldus Riigikogu: võtab vastu seadusi ja otsuseid; otsustab rahvahääletuse korraldamise; valib vabariigi presidendi; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid; 7 annab peaministri kandidaadile volitused vabariigi valitsuse moodustamiseks; nimetab vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja;
Kodanikul on kohustus: alluda põhiseaduslikule korrale võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. 10. Demokraatia mõiste, sh Riigikohtu seisukohad Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). PS § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Demokraatiat on Riigikohus määratlenud kui autokraatiale vastanduvat ühiskonnakorraldust,
............................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.............................................................................................................................. 13 § 6 Inimväärikus........................................................................................................................ 14 § 7 Vabadus............................................................................................................................... 15 § 8 Võrdsus................................................................................................................................ 15 § 9 Demokraatia põhimõte ....................................................
reguleeri. Riigikohus ei saa astuda üle Põhiseadusest, millega ta ise on loodud. Pole selge, millist suveräänsust me peame säilitama ja millise osa võime ära anda. Suveräänsus pole kõik või mitte midagi - suveräänsus on printsiip, mida saab osaliselt üle anda ja riigi tuumikvaldkond on see, mida ei tohi üle anda (riigi aluspõhimõtted; §1-tähtsam; §2 printsiibid tuleb tasakaalustada, kuna see on suveräänsuse küsimus) Norm: - Reegel kehtivad ,,kõik või mitte midagi" põhimõttel; konfliktis kehtivad konflikti lahendamise reeglid - Printsiip erineb reeglist, sest nõuab oma realiseerimist võimalikult ulatuslikul määral (maksimaalne võimalik); erinevad normidest, kuna neil on olulisuse printsiip §3 Eesti Vabariigi Põhiseadus Põhiseadus on samuti mitmeti mõistetav termin
Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister 1.5 1938.a põhiseadus 150 paragrahvi Ulatuslik põhiõiguste blokk Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president Loodi õiguskantsleri ametikoht Rahvaalgatus puudus 1.6 Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee 1
............................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.............................................................................................................................. 13 § 6 Inimväärikus........................................................................................................................ 14 § 7 Vabadus............................................................................................................................... 15 § 8 Võrdsus................................................................................................................................ 15 § 9 Demokraatia põhimõte ....................................................
1 rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166) 6. PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3) 7. aluspõhimõtete rikkumise tagajärjed (seotud vastusega küsimusele nr 16) Sanktsioon. 8. rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu teostamine väljendub täitmiseks kohustuslike reeglite kehtestamises riigi poolt ja nende alusel isikutele kohustuste
Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Riigivõimu teostatakse Eestis põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamine rahva poolt tähendab seda, et rahval on õigus: 1. Riigikogu valimisele 2. Rahvahääletusele Riigivõimu teostamiseks peab isik olema Eesti Vabariigi hääleõiguslik kodanik. Hääleõiguslik kodanik peab olema vähemalt 18 aastat vana ning teovõimeline. 2. Defineeri Eesti riik I peatüki alusel! Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik.Eesti riigikeel on eesti keel ning riigivärvid on sinine, must ja valge. 3. Valikvastustega küsimused: 1) Kes on Eesti Vabariigis kõrgeima riigivõimu kandja? Rahvas 2) Kellele kuuluvad Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi Eesti loodusvarad ja loodusressursid? Rahvale 3) Mis on Eesti riigikeel?
.............................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade..............................................................................................................................13 § 6 Inimväärikus........................................................................................................................14 § 7 Vabadus................................................................................................................................15 § 8 Võrdsus................................................................................................................................15 § 9 Demokraatia põhimõte.......................................................
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik 21
aluspõhimõtteid ning selle kaudu ka EL õigust. 3. Millised on teie arvates Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage! Põhiprintsiipide jaoks on otsustavaks, et süsteemi ülejäänud printsiipide ja normide põhjendamine ei õnnestu ilma nendeta. Kui lähtuda taolisest põhiprintsiibi mõistest, siis võib Eesti põhiseaduses eristada seitset põhiprintsiipi. Nendeks on: inimväärikus (PS § 10), vabadus (PS § 19 lg 1), võrdsus (PS § 12 lg 1 lause 1), õigusriik (PS § 10), Seaduslikkuse (legaalsuse) põhimõte Õiguskindluse põhimõte o Õigusselguse nõue o Vacatio legis o Õiguspärase ootuse põhimõte o Tagasiulatuva mõju keeld
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina.
·1919, 4. Juuni EW ,,teine" PS ·2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping, allkirjastas Jaan Poska. (Venemaadeklareerib, et loobub igaveseks nõudmistest Eesti territooriumi üle" ·15. juuni 1920 ametlik EW I PS ·1932. veebruaris pandi rahvahääletusele Tõnissoni PS muutmise eelnõu nn Tõnissonieelnõu, mis lükati väga napi häälteenamusega tagasi. Poolt 333979: vastu 345215. ·Vahepeal olid vapsid välja töötanud oma PS muutmise eelnõu ·1933 juunis uus rahvahääletus uue muudatustega eelnõu üle poolt 161598: vastu 333118 ·1933 aasta 14-16 . oktoobril pandi rahvahääletusele vapside PS muutmise eelnõu. Rahvahääletuse läbiminekuks kehtestati uus lävend: 50% hääleõiguslikust elanikkonnast Vastuvõtmiseks on vaja le 50% valijate toetust. Eesti rahvas võttis selle eelnõu vastu 416878:156894. Vapside PS kõrvaldas Eestis demokraatia. ·Pätsi võimuletulekuga algas 1934. Aastal nn ,,Vaikiv ajastu", mis kestis 1938./1940. aastani. (1938 uus PS)
sõna konstitutsioon. Senine Euroopa Liidu konstitutsioon tuleneb asutamislepingust ja Luksemburgis asuva Euroopa Kohtu pretsedendiõigusest. (Euroopa Liit on praegu kohutavalt sarnane föderatsioonile.) 4. Kirjeldage riigiõiguse süsteemi. Harilikult räägitakse, et riigiõiguse süsteem koosneb normidest ja printsiipidest, mis koondatakse õigusinstituutidesse. Ühte instituuti kogutakse normid ja printsiibid, mis reguleerivad lähedasi suhteid. Riigiõiguse instituutide loetelu kattub laias laastus põhiseaduse peatükilise struktuuriga. Üldiselt on see paikapidav, kuid vajab praktilistel kaalutlustel täpsustamist, sest mõisted, normid ja printsiibid omavad erinevates valdkondades lähenemisel erinevat sisu. Ühe lähenemise järgi on normid konkreetsed käitumisreeglid, printsiibid aga üldpõhimõtted. Sellise lähenemisega on riigiõigusel praktilises tegevuses üsna vähe peale hakata.
jõud. Vabariigi President võib seadlusi anda: kui on edasilükkamatu riiklik vajadus; Riigikogu ei saa kokku tulla; 5) Määrused Põhiseaduse § 87 p. 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning § 94 lg 2 sätestab, et minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
Mis on õiguse printsiibid? Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel võib välja tuua järgmised printsiibid: 1) demokraatia printsiip-demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega.
mandaati sai erakond valimisringkondades kvootide põhimõttel. * Mandaadid jagatakse üleriigilise nimekirja alusel, valitud isikud jäetakse vahele. * Kandidaat peab saama vähemalt 5% oma valimisringkonna lihtkvoodist. lihtkvoot = hääletanute arv / mandaatide arv Loeng 16.02.2017 RIIGIKOGU MILLEKS ON VAJA PARLAMENTI (RIIGIKOGU)? Et säiliks võimude lahusus Rahva arvamuse esindamine – mitmekesisus, Riigikogu on rahva arvamuse peegel RIIGIKOGU PÕHISEADUSES: Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mis on valitud vabadel, üldiselt, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel Riigiorgan – Riik on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevus väljendub riigiorganite läbi (riigikogu, vabariigi president, kohtud, valitus, kohalikud omavalitsused)
Hea halduse põhimõtte kohaselt peab riik kehtestama selged materiaalõigusnormid ja menetlusreeglid, menetlema asja mõistliku aja jooksul, kaasama asjast huvitatud isikud kohasel viisil menetlusse ja nendega arvestama, tegema isikule otsuse teatavaks ja oma otsust põhjendama. 11. Demokraatia mõiste, sh Riigikohtu seisukohad Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu. Riigikohtu seisukoht: ühiskonnakorraldus, mis seisneb võimu teostamises rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemises võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel. 12. Põhiõiguste mõiste ja allikad
järgimine. Põhiõiguste tagamist kontrollides on võimalik omakorda hinnata õigustloovate aktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega. 5. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte: Õigusriik riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Demokraatliku riigi esimeseks tunnuseks on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. 6. Kuidas mõistate demokraatiat? Demokraatia tähendab rahva võimu. Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel 7. Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest? Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne väärikas äraelamine, kaitsta isikuid hättasattumise eest ning pakkuda hättasattunuile abi. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt, kitsendades seega vaba turukonkurentsi ja vastandudes igaühe ise- hakkamasaamise põhimõttele
Riigikogu PS IV peatükk • Eesti on vastavalt 1992. aastast kehtivale põhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas • PS § 56 „kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega“ Riigikogu valimised • Riigikogu 101 liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning toimuvad iga neljanda aasta märtsikuu esimesel pühapäeval • Sõltuvalt saadud häälte arvust võib Riigikogu liikmeks saada isiku-, ringkonna- või kompensatsioonimandaadiga Valimise põhimõtted
................................4 1.1.1. Põhiseaduse tähendus ..............................................................................5 1.2. Põhiseaduse struktuur .................................................................................6 1.2.1. Struktuur ......................................................................................6 1.2.2. Preambula ....................................................................................7 1.2.3. Printsiibid .....................................................................................8 1.3. Eesti Vabariigi põhiseadus arenguvisioon ........................................................11 2. Põhiseaduse ajalooline areng .........................................................................12 2.1. Riikluse loomine ..................................................................................12 2.2. Põhilised Eesti Vabariigi Põhiseadused .................................
Vabadussõjas ühing hakkas radikuliseeruma muutus parempopulistlikuks, eesmärgiks sai demokraatia kaotamine. · Nüüd saame püüelda oma eesmärkide suunas, varem ei olnud see võimalik. Vapsid tahtsi muuta põhikorda korporatiivseks. · Jaan Tõnissoni esimene eelnõu, põhiseadust sai muuta ainult rahvahääletusega. Riigi kogu otsus luua tasakaalustatud mehhanismidega loodud demokraatia. Rahvahääletus toimus 13-15 august 1932. Demokraatia alla 12 tuhande hääle, alla protsendi, jäi alla uus eelnõu. Vabsid tulid enda eelnõuga, riigikogu pani selle eelnõu kõrvale, tõi modifitseeritud Tõnissoni eelnõu uuesti mängu. Täiendati seda eelnõu, korraldati teine rahvahääletus 10-12 juuni 1933. Vahepeal oli tehtud hääletamine kohustuslikuks. Rahva reaktsioon oli trots. Poliitilised institutsioonid rahva seas enam usaldust ei äratanud
kasutamisel põhjendamatult ei takista. Õigus millelegi on seega põhivabaduse üks element. Üldine põhivabadus ehk vabaduspõhiõigus on sätestatud PS § 19 lg-s 1 (vt § 19 komm 2). Põhivabaduste ehk vabaduspõhiõiguste kõrval esineb PS II peatükis ka näiteks võrdsuspõhiõigusi. Üheks sääraseks on eelkõige § 12 lg 1 esimene lause, mis sätestab igaühe võrdsuse seaduse ees. Võrdsuspõhiõigused ei ole PS II peatüki pealkirjas eraldi välja toodud. Kui lähtuda põhiõiguste teooriast, ei ole vabaduste eraldi mainimine PS II peatüki pealkirjas hädavajalik. Et igas vabaduses sisaldub ka õigus, hõlmab termin „põhiõigused” ka põhivabadused. Samas ei ole vabaduste esiletõstmine õiguste kõrval PS II peatüki pealkirjas ning §-des 9, 10, 14 ja 15, § 19 lg-s 2, § 124 lg-s 3 ning §-s 130 kahjulik. Seda saab tõlgendada kui
RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine.
Parlamendi funktsioonid: seadusandlik funktsioon (seaduste vastuvõtmine) kontrollifunktsioon (kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle) valimisfunktsioon (teiste ametikandjate ametisse määramine) avalikustamisfunktsioon (olulisemate otsuste tegemine avaliku poliitilise diskussiooni järel) Riigikogu pädevuses on küsimused, mida teised riigiorganid lahendada ei saa, nt. rahvahääletuse korraldamine, riigi ja ühiskonna jaoks olulised küsimused. Riigikogu valimised on vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajased ning toimuvad proportsionaalsuse printsiibi alusel. 1) Vabad valimised-osalemine ja valiku tegemine on vabatahtlik. Vabade valimiste põhimõttega on vastuolus valimiskampaaniad, kui riigi ametiisikud mõjutavad rahaliste, pettuste ja muude vahenditega avalikkust otsuste tegemisel. Keelatud on ka valija ähvardamine ja äraostmine.
Advokaadibüroo on tavaline erasektori ettevõte. Advokatuur- on avalikõiguslik juriidiline isik, seda reguleerib riik. Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus. Eesmärk õigusteenuse osutamise korraldamine era ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Eesti Advokatuur abistab advokatuuri liikmeid advokaate nende kutsealases tegevuses ja teostab ühtlasi järelevalvet, samuti seisab hea Eesti advokaatide traditsioonide edasikandumise eest. Advokatuur organiseerib muuhulgas advokaatide erialast täiendamist, suhteid juristkonnaga, riigiasutustega ja mitmete kodu- ning välismaiste organisatsioonidega ning osaleb aktiivselt õigusloomes. Samuti korraldab advokatuur avalik-õigusliku funktsiooni täitmist – riigi poolt makstava tasu eest kaitseülesannete täitmist ning esindamist tsiviil- ja haldusasjades (riigi õigusabi osutamine).
1) RK valimisega 2) rahvahääletusega $57 - 58... hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on 18+ 2 piirangut. EV rahvas (umbes 1,29 miljonit) -> EV kodanikud (üle 1,1 miljoni ehk 85%) -> EV hääleõiguslikud kodanikud (2011. aastal 963 000 sh 912565 Eestis). Demokraatlikes riikides saab rahvas teostada kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) parlamendivalimised 2) vabariikides saavad hääleõiguslikud kodanikud riigipead valida 3) referendum ehk rahvahääletus 4) seadusandlik initsiatiiv ehk rahvaalgatus: hääleõiguslikel kodanikel on õigus ise koostada seaduseelnõusid ja esitada neid parlamendile menetlemiseks. ?Võimude lahusus ja tasakaalustatus (lk 34-37) 18. sajandi Prantsuse valgustaja Montesquieu sõnastatud põhimõtte järgi peavad 3 võimu haru olema tasakaalustavalt jagatud erinevate institutsioonide vahel. Seadusandlik võim: peaülesanne seaduste koostamine ja vastuvõtmine ehk seadusloome. Riigi
haldusõiguse üldosaga, eriti haldusorganisatsiooniõigusega ja haldusmenetlusõigusega. · omavalitsuskorraldusõigus · munitsipaalõigus · riigiõigus · haldusõigus Munitsipaalõigus laiemas tähenduses - hõlmab nii avalik-õiguslikke kui ka eraõiguslikke õigussuhteid. Harta: Kohalike omavalitsuste võimupiiride kaitse - muudatusi KOV-e võimupiirides ei tehta kõnealuse kohaliku kogukonnaga eelnevalt nõu pidamata. Kus seadus lubab, võib seda teha rahvahääletuse teel. Munitsipaalõiguse piiritlemine muutub praktiliseks, kui ta puudutab pädevusi, kohtualluvust ja järgnevat õiguslikku vastutust. 2.4.Munitsipaalõigus ja omavalitsusteadused Munitsipaalõigus on omavalitsusteaduste komponent. Omavalitsusteaduse põhiülesanne seisneb KOV eksisteerimisvormide ja õiguslike vormide, haldustegevuse, institutsioonide ja olukorra laialdases uurimises. Omavalitsusteadused on selle tulemus, et
annaabi.ee 
