Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riigiõigus konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiseadus, põhiõigus, komisjon, pädevus, põhiõigused, säte, põhiseaduslik, emokraatia, rahvahääletus, järelevalve, kohtunik, kant, volitus, ainul, seaduslikkus, kodakondsus, fraktsioon, president, reserv, subjekt, õigusriik, reservatsioon, rahvahääletuse, riigiorgan, formaalne, organid, inimõigus, kolleegium, kantsler, õiguskantsleru) Põhiseadus · I osa: Euroopa Liidu põhiõiguste harta · II osa: Liidu poliitika ja toimimine · III osa: üld- ja lõppsätted · Inimväärikus kõige kõrgemal kohal, põhi ja kodanikuõigused, õigused menetlusele, sotsiaalsed õigused, EL-i president 2, 5 aastat, EL-i välisminister, Ministrite Nõukogu, EL-i komisjon (kuni 2014 igal oma, hiljem 2/3 ), liikmesriigid rotatsiooni põhimõttel, Euroopa Parlament 750-ni, liikmeid vähemalt 6, liidu kompetents kõik küsimused tuleb lahendada nii madalal tasemel kui võimalik, liit sekkub alles siis kui liikmesriigid selleks õiguse annavad; sümbolid- lipp, hümn, 9. mai 3. EL- i õiguste ülemuslikkus a) Costa vs Enel
u) Põhiseadus I osa: Euroopa Liidu põhiõiguste harta II osa: Liidu poliitika ja toimimine III osa: üld- ja lõppsätted Inimväärikus kõige kõrgemal kohal, põhi ja kodanikuõigused, õigused menetlusele, sotsiaalsed õigused, EL-i president 2, 5 aastat, EL-i välisminister, Ministrite Nõukogu, EL-i komisjon (kuni 2014 igal oma, hiljem 2/3 ), liikmesriigid rotatsiooni põhimõttel, Euroopa Parlament 750-ni, liikmeid vähemalt 6, liidu kompetents kõik küsimused tuleb lahendada nii madalal tasemel kui võimalik, liit sekkub alles siis kui liikmesriigid selleks õiguse annavad; sümbolid- lipp, hümn, 9. mai 3. EL- i õiguste ülemuslikkus a) Costa vs Enel
● II osa: Liidu poliitika ja toimimine ● III osa: üld- ja lõppsätted ● Inimväärikus kõige kõrgemal kohal, põhi – ja kodanikuõigused, õigused menetlusele, sotsiaalsed õigused, EL-i president 2, 5 aastat, EL-i välisminister, Ministrite Nõukogu, EL-i komisjon (kuni 2014 igal oma, hiljem 2/3 ), liikmesriigid rotatsiooni põhimõttel, Euroopa Parlament 750-ni, liikmeid vähemalt 6, liidu kompetents – kõik küsimused tuleb lahendada nii madalal tasemel kui võimalik, liit sekkub alles siis kui liikmesriigid selleks õiguse annavad; sümbolid- lipp, hümn, 9. mai 3. EL- i õiguste ülemuslikkus a
Sisuline diskontinuiteet – RK lõpetab oma tegevuse, mingid menetlused on pooleli, uus Riigikogu paneb eelmise Riigikogu pooleli jäänud „kappi“ ja kõik algab nullist RIIKOGIKOGU STRUKTUUR: riigikogu – täiskogu, plenaaristung > on 101 liiget, kellel on võimalus võtta hääletamisest osa allorganid – juhtimisorganid Riigikogu esimees ja aseesimehed (PS §69) ning juhatus (RKKTS §12 jj) sisulisi küsimusi ettevalmistavad organid: komisjon (PS §71 lg 1 ja 3) organi osad – Riigikogu liige, fraktsioonid ehk poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud ja läbi nende tekib Riigikogu toimimiseks vajalik enamus (PS §71 lg2 ja 3) RIIGIKOGU KOMISJONID: EKSAM Alatised komisjonid: 10 +1 (EL asjade komisjon) - keskkonna, maaelu, rahandus, välis, majandus, riigikaitse, õigus, kultuuri, põhiseadus, sotsiaal, EL asjade Erikomisjonid:
olinõukogude võimu ajal põlu all): Käsitlenud preambulas sisalduvaid printsiipe. Käsitlus preambulast kui kõige olulisemate printsiipide allikast. On toonud välja järgmised printsiibid: 1.Õiguslik järjepidevus 2.Seadusandlikkus 3.Vastutus 4.Usaldus 5.Vabadus 6.Võrdsus 7.Vendlus 3)Kalle Merusk (haldusõiguse professor Tartus, endine dekaan): 1.Õigusriik 2.Võimude lahusus 3.Rahva suveräänsus 4.Vabariiklus 5.Unitaarriiklus 4) Uno Lõhmus (oli Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, siis Riigikohtu esimees, nüüd Euroopa Kohtu kohtunik) (ei pretendeeri täielikkusele, vaatab asja läbi rahvusvaheliseõiguse prsima): 1.Õiguspärane ootus 2.Õiguskindlus 3.Proportsionaalsus 4.Võrdse kohtlemise põhimõte 5.Legaalsus 5)Taavi Annus: 1.Demokraatia 2.Parlamentaarne riigikord e parlamentarism 3.Õigusriiklus 4.Sotsiaalriiklus 5.Muud (vabariik, unitaarriik, rahvusriik, põhiõiguste kaitse) 6) Robert Alexy kataloog: 1.Inimväärikus 2.Vabadus 3.Võrdsus 4.Demokraatia 5
parlamentaarne. 6. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt erakonnaseaduses ettenähtud viisil. Erakondade rahastamise süsteemi kooskõla kohta põhiseadusega vt Riigikohtu otsus 21.05.2008 3-4-1-3-07. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad seaduses sätestatud nõudeid. 7. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Süsteemid saab paigutada teljele, mille ühes otsas on puhas proportsionaalsus (kõik mandaadid ühes ringkonnas lihtkvoodi ja suuremate jääkide meetodil) ja teises puhas enamusvalimine (kõik mandaadid ühes ringkonnas ja enamusvalimise meetodil).
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb va
üksikvolituse näol. · EL kohta suveräänsus on piiratud aga huvid antudj uhul kaaluvad üle, EL solidaarsus, moraalne kohustus, kaaluvad üle selle otsuse. Kui on poliitiline enamus selle jaoks, võib seda teha. Põhjendus: üldkogu on seisukohal: PS täiendamise seadus paragrahv 1 vms. Vormilt rahvusvaheline, sisult euroopalik. Seda kritiseerisid osad kohtunikud. Üks kohtunik Jaak Nuik?: PS suveräänsuse sõltumatus on sellega kahjustatud, ei oleks tohtinud seda teha. otsus oli piiripeal. Meie oma riigikohtulahend näitab, kui piiri peale oleme me jõudnud. · Muudatus, mis võib aset leida: pädevuse määratlemise pädevus läheb Eesti riigilt üle EL-le. · kolleegium riigikohtu ja ringkonna kohtu üritatakse jõuda konsensuseni. 19 kohtunikku on. Eesti Vabariigi Põhiseadus
11.09.14 Madis Ernits I Sissejuhatus §1 Riigiõigus Riigiõigus kui juriidiline distsipliin- uurib, mis on positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjektiteooria- Määratle
- Õigus aru pärida - Võimalus avaldada umbusaldust ministrile - Avaldada umbusaldust peaministrile (ehk kogu valitsusele) Põhiseaduse uurimiskomisjoni kontroll! (moodustatakse poolthäälte enamusega ning kontrollitakse samuti enamus ehk siis enda kontrollimiseks; probleem komisjoni efektiivsusega (eeldab enesedistsipliini, kuid pole seotud poliitilise vastutusega) Komisjon ei saa kohut mõista (§146 Õigust mõistab ainult kohus.), kuid saab välja selgitada asjaolud (uurimisorganite ehk politsei ja prokuratuuri abil) või trahvida 300 trahviühikuga (trahviühik 4 EUR). Tegelikud võimalused tõhusaks tööks puuduvad! 4. Õigus hääletada / õigus saada valitud - Õigus hääletada: Hääleõigus jaguneb valimisõiguseks ja rahvahääletusõiguseks. Valimisõigus võib olla:
Immuniteet kitsamas mõttes §76: riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Laieneb tegudele, mis on toime pandud väljaspool parlamenti. Kestab Riigikogu liikme volituste algusest kuni lõppemiseni. Immuniteet laiemas mõttes §§62 ja 76. Riigikogu struktuur Riigikogu- täiskogu. Allorganid- riigikogu esimees ja aseesimehed §69, juhatus, komisjon §71 lg1 3. organi osad- riigikogu liige, fraktsioon §71 lg2, 3. Riigikogu komisjonid: Püsivad jagunevad alatised 11 (keskkonna- kultuurikomisjon jt), erikomisjonid 3 (korruptsioonivastane jt); ajutised on uurimiskomisjon (konkreetsed juhtumid), probleemkomisjon (suuremad ühiskondlikud probleemid, nt sooline võrdõiguslikkus ja HIV). Alatistesse komisjonidesse ja eri-, uurimis-, probleemkomisjoni kuuluvad 98 riigikogu liiget. PS §§67, 68 istungjärgud
Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE PS II ptk hõlmab 48 §-i, moodustades rohkem, kui 1/3 PS mahust. Põhiõigused on PS jõuga subjektiivsed õigused. Materiaalselt on PS õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Nt: maini PS §27 lg 1 perekonda, tõstes sellega perekonna põhiseaduslikuks väärtuseks. PS väärtused ei moodusta hierarhiat, vaid need on PS normidena kõik formaalselt ühel tasandil. Vastuolude lahendamisel tuleb arvestada kollideeruvaid õigusväärtusi ja konkreetseid asjaolusid nign võtta abiks proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord, mis
jõuaks arutamisele Riigikokku. Selles etapis töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur, seaduse reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst, määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on. Seadusloome teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine Riigikogus. Seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon, komisjon või Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad riigikogu liikmed esitada juhtivkomisjonile muudatusettepanekuid
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,
Ühitamatuse põhimõtet kasutatakse omavahel kokkusobimatute ametite reguleerimiseks. Ühitamatuse põhimõte lubab ühitamatutel ametikohtadel olevatel isikutel kandideerida, kuid valituks osutumisel tuleb otsustada ühe või teise ametikoha kasuks. Peamine eesmärk on tagada võimude lahusus ja tagada ka see, et näiteks kõrvaline ametikoht ei häiriks parlamenditööle pühendumist. 48. Millist funktsiooni täidab Riigikogu komisjon Riigikogu töös? Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks ja erikomisjonideks. 13 Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. (eri)
Ühitamatuse põhimõtet kasutatakse omavahel kokkusobimatute ametite reguleerimiseks. Ühitamatuse põhimõte lubab ühitamatutel ametikohtadel olevatel isikutel kandideerida, kuid valituks osutumisel tuleb otsustada ühe või teise ametikoha kasuks. Peamine eesmärk on tagada võimude lahusus ja tagada ka see, et näiteks kõrvaline ametikoht ei häiriks parlamenditööle pühendumist. 13 48. Millist funktsiooni täidab Riigikogu komisjon Riigikogu töös? Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks ja erikomisjonideks. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. (eri)
Riigikogu juhatuse otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil (RKKTS §16 lg 4) 3.10 Komisjonid •Komisjonide moodustamise näeb ette PS §71 •Riigikogu Komisjonid on alatised, eri-, uurimis-ja probleemkomisjonid(RKKTS §17) •Alatiseidkomisjone on 11 -Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid (RKKTS §18 lg 2) -Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide
2) )võimude lahusus 3) Õiguskindlus 4) Proportsionaalsus ja kaalutlusõigus 5) Hea halduse põhimõte 6) Riigivõimu kohtulik kontroll RIIGIÕIGUS 15.01.13 1)Vangivalvurite seaduslike õiguste rikkumine 2)Endised kürged riigiamtnikud kohtu all 3)nukuteater rikud väidetaavalt autoriõigusi On inimeste õigused rikkutud. VÕIMU SEADUSLIK TEOSTAMINE VÕIMUDE LAHUSUS · PERSONAALNE(EI SAA OLLA ÜHE AJAL KOHTUNIK JA MINISTER VÕI PROKUROOR PEAB VALIMA)Nt veel ei saa olla parlamendi liige ehk minister · fUNKTSIOONALNE ÕIGUSKINDLUSTUS ALAPRINTSIIBID 1)Tagasiulatuva jõu keeld 2)Õiguspärase ootuse põhimõte(usalduse kaitse) 3) Õigusselgus(on õigus seadusega tutvuda) 4) Õigusrahu 5) Vacatio Legis(period) 6)Avaldamiskohu stus PROPORTSIONAALSUS JA KAALUTLUSÕIGUS 1) KAALUTLUSÕIGUS JA MÄÄRTLEMATA ÕIGUSMÕOISTE vs
46. Vastutamatuse ja puutumatuse garantii erinevus Vastutamatus on seotud tööülesannete täitmisega, puutumatus seadustest kinnipidamisega. 47. Ametite ühitamatuse keelu sisu ja eesmärk PS §-st 63 ja RLSS §-dest 22–28 tulenevalt on Riigikogu liikmel keelatud töötada teatavates ametites ja täita teatavaid ülesandeid, kui see oleks vastuolus võimude lahususe põhimõtte (PS § 4) ja huvide konflikti vältimise kohustusega. 48. Millist funktsiooni täidab Riigikogu komisjon Riigikogu töös? Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on Riigikogus nelja tüüpi komisjone (vt RKTS § 17–23): a. Alatised komisjonid – neid on 11 –, mille hulgast omakorda võib eristada: i. komisjone (keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon jt), mille põhifunktsioon on valmistada Riigikogu menetlusse esitatud eelnõusid ette nende arutamiseks täiskogus, kuid mis peale selle
1. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted; 2. Tava ja toimingud; 3. Kohtulahendid; 4. Doktriinid-õpetused. 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses Rahvusvahelised lepingud need normid, mille on riigid otsesõnu omavahel kokku leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustused ka üksikisikute või rvaheliste org ees Rahvah tavaõigus viitab sellisele üldisele praktikale, mis on üldiselt tunnustatud kui siduv praktika, mida tuleks tulevikus järgida Rahv õiguse üldtunnustatud põhimõtted tulenevad erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtetest Kohtupraktika ja doktriin omavad tähendust seetõttu, et mitmed riikidevahelised vaidlused leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse
2 Presidenti ei valita otse, vaid seda teeb valijameeste kogu. 14. Kas K.Päts valiti otse? Ei, Pätsi valis Riigivolikogu, Riiginõukogu ja KOV esinduskogu ühiskoosolek. 15. Subsidiaarsuse põhimõte EL õiguses See on EL üks keskseid printsiipe, mille kohaselt EL poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Enne õigusakti ettepaneku esitamist peab komisjon alati hindama, kas ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele ning seda põhjendama. 16. PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega) PSTS-l on normihierarhias PS I ja XV peatükiga võrdne asend. Muutmise ainus võimalus on rahvahääletus. 17. PS muutmine EL asjades: mis mõttes on Iiri PS eripärane? 14. sept 2003 a rahvahääletusel võeti vastu. ( § 1. Eesti võib
I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod avalik haldus on selline riig
1. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted; 2. Tava ja toimingud; 3. Kohtulahendid; 4. Doktriinid-õpetused. 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses Rahvusvahelised lepingud – need normid, mille on riigid otsesõnu omavahel kokku leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustused ka üksikisikute või rvaheliste org ees Rahvah tavaõigus – viitab sellisele üldisele praktikale, mis on üldiselt tunnustatud kui siduv praktika, mida tuleks tulevikus järgida Rahv õiguse üldtunnustatud põhimõtted – tulenevad erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtetest Kohtupraktika ja doktriin – omavad tähendust seetõttu, et mitmed riikidevahelised vaidlused leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse tõlgendamisel
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas organ, kelle põhiülesandeks on ü
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. H
Põhiseaduse printsiibid Eesti riikluse aluspõhimõtted ja PS printsiibid on peamiselt fikseeritud PS preambulas ja I peatükis pealkirjaga „Üldsätted“ • Tinglikult saab eristada : • riikluse aluspõhimõtteid • põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: - riigivõimu tulenemine rahvast; - riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; - Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Riigivõimu tulenemine rahvast • Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS § 1 lg 1) • Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: - vahetu demokraatiana - vahendatud demokraatiana. • Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse – referendum, valimistel hääletades. • Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, mis teostab võimu rahva nimel ja huvides. Valimised • Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid nii
Kuid lõpliku otsuse langetab ikkagi kohus, kuna kõigi õigusemõistmise funktsione täitvate isikute otsused ei ole lõplikud ja neid saab vaidlustada. Sõltumatus tähendab sõltumatust täitevvõimust ja protsessiosalistest. Erapoletus on õiglase kohtuotsuse põhi. Kodanike veendumud kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Erapooletus tähendab tavaliselt eelarvamuste puudumist protsessi poolte ja vaidluse suhtes. Kohtunik ei tohi otsuse langetamisel lasta end mõjutada informatsioonist, mida ta saab väljaspoolt kohtusaali, ega mingist avalikust arvamusest või ükskõik millisest survest. Ta peab tegema otsuse objektiivsete argumentide alusel, mis on talle esitatud kohtupidamise käigus. - Õigus asja avalikule arutamisele Tähendab, et üldjuhul tuleb korraldada kohtuistung ja arutada asja suulistes tingimustes, mis tagavad avalikkusele võimaluse protsessi jälgida
Avalik haldus Põhiseadus: • Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses. Põhiseadus on riigiõiguse põhiline allikas • Põhiseadus on riigikorra kõige olulisem akt, asetsedes õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema • Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll
Riigiõigus Lühendid: RÕ riigiõigus KN konstitutsiooninorm KÕ - konstitutsiooniõigus ÕK õiguskord PS põhiseadus IV isikuvabadused K- konstitutsioon ÕN- õigusnorm 10.02.2006 I loeng Riigiõiguse üldosa Riigiõiguse mõiste ja süsteem § 1 RÕ mõiste Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses: 1) RÕ kui õigusharu (olulisim!) 2) teadusharu 3) õppedistsipliin I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ). Algselt oli mõiste KÕ levinud peaasjalikult Anglo-Ameerikas. Euroopas kuni II maailmasõja lõpuni räägiti RÕ-st. peale II MIS hakkas mõiste KÕ levima ka Euroopas. Praegu see mõiste tundub olevat RÕ-st levinum. Seda peetakse KÕ-st mõnevõrra täpsemaks. K. Hesse k
ja õigushüved (nt avalik tervishoid – tervisekontroll, toiduainete ja ravimite kontroll, keskkonnakaitse, avalik rahu, heausksus ärisuhetes, avalik julgeolek jne). Avalikud huvid ja üksikisiku huvid ei pea olema paratamatus vastuolus. Avalik huvi on üksikisikute huvide summa. Aga avalikud huvid ja üksikisiku huvid võivad kattuda kui ka sattuda vastuollu. Prioriteedi peavad saavutama avalikud huvid. Mõnel juhul on põhiseadus üksikisiku huvid tõstnud avaliku huvide järgu – NT PS § 28 – tervise kaitse. Haldusorganid peavad tagama põhiõiguste realiseerimise. Seadusandja ei ole vaba otsustama vaid peab lähtuma põhiseadusest. Avalikud huvid tulenevad seadustest (PS, muud seadused). 3) Haldus on eelkõige aktiivne, tulevikku suunatud tegevus. Olulise osa haldustegevuse sisust moodustab seaduste täitmine, rakendamine. See kõik eeldab dünaamilist ja
dokumenteerituna õigusaktis. Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi vorminõudeid (loogiline struktuur, sümbolid, normikeel). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming). Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte. Säte peab vastama grammatikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele. Grammatikareeglite järgimine tagab keelelise mõtteselguse. Formaalloogika reeglite järgimine tagab mõtlemise ja mõisteselguse. Normitehnika reeglite järgimine tagab spetsiifilise esitusviisi selguse ja esitusviiside ühetaolise üldkasutuse. Normitehnika reeglite järgi konstrueeritakse õigusnorm keeleliselt erilises ülimas ratsionaalses ja lakoonilises vormis, kasutades spetsiifilisi tähistusi:
asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev isik. Kas õigusvastane haldusakt saab kehtida? –kehtida saab ka õigusvastane õigusakt. õiguspärasus ja kehtivus on kaks erinevat asja. Õiguspärasus on kui kvaliteet – ehk kas haldusdokument vastab kõikidele nõuetele Kehtivus on kui eluiga Õiguspärasus jaguneb formaalseks – pädevus, menetlus, vorm ja materiaalne ehk sisuline õiguspärasus – kas õiguslik alus on olemas ja kas seda rakendatakse või kohaldatakse õigesti. Haldusakt omandab kehtivuse ja jõustub teatavaks tegemisest selle adressaadile. Mõiste teatavaks tegemine on üldmõiste ja kätte toimetamine on alaliik, kui formaliseeritud teatavaks tegemine. Teatavaks tegemine võib toimuda vormivabal viisil, nt teatavaks tegemise viis võib olla helistamine, raha kontole laekumine.
kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, · kes oskab eesti keelt, · on kõrgete kõlbeliste omadustega ning · kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes nt on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, on advokatuurist välja heidetud jne. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena. Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 a. Kohtuniku ametikitsendused: · Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. · Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtuniku immuniteet: Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult · Riigikohtu ettepanekul ja
annaabi.ee 
