Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda - ei jõutud üksmeelele - kolmanda seisuse esindajad lahkusid ja moodustasid RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ning vaimulike saadikuid - ASUTAV KOGU Asutav kogu koostas Prantsusmaale põhiseaduse ja pani olguse uuele riigikorrale. Revolutsioon algas 1789 aastal, 14. juulil Bastille kindluse vallutamisega. Muutused ühiskonnas : 1789 augustis - kaotati seisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel , talupojad vabastati teotööst . 1789 aasta sügisel - alustati kirikumaade natsionaliseerimist (riigistamist) , et võlga vähendada, hakati müüma kirikule ja pagenud aadlikele kuulunud maid. 1790 aastal - kaotati aadliseisus.
saadikutevahelised vastuolud.Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda.Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end Rahvuskoguks-kogu rahva esindusorgan,mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadiukuid.Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks,mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konsitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus.Eriti rahutuks muutus Pariisis,kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset-rahvuskaarti.14 juulil 1789 aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille kindlus Pariisis.See sündmus tähistabki revolutsiooni algust
III seisus sai aidata maksude kehtestamisel(Et kogu maksukoormus ei langeks neile). Aga kuna üksmeel puudus, siis III seisus lahkus ning kuulutas ennast rahva esindusorganiks Rahvuskoguks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Edasi nimetasid ennast Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega aluse uuele riigikorrale. 2. Bastille'i vallutamine 14. juulil 1789. aastal vallutati Pariisis rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud kindlus 3. Kaotati seisuslikud eesõigused võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel. Talupojad vabastati teotööst, kaotati kirikukümnis. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. 4
kohustused: maksude maksmine, koormised Põhjused: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Rahvuskogu- III seisus lahkus generaalstaatidest. Seadusandlik kogu, kogu rahva esindusorgan, selle otsuseid ei ole kuningal võimalik tühistada. Asutav kogu- Liitub osa aadlikke. Uus rahvuskogu. Pidi koostama Prantsusmaale konstitutsioonii ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. Võttis vastu I põhiseaduse. Bastille-14.-18. sajandil kindlusehitiste kompleks Pariisis, ehitati 100-aastase sõja tarbeks Konstitutsioon-põhiseadus, võimu funktsioneerimise üldist korraldust ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi mingis riigis sätestav ühtne seadus, mis on teiste seaduste ees ülimuslik 22. september 1792 - Prantsusmaa kuulutatakse ametlikult vabariigiks 21. jaanuar 1793 - Kuninga hukkamise kohtuotsus viidi Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiinis täide. 31
on kohustatud olnud erinevate teiste gruppide arvamusi (ja nende liidreid) maha suruma. Võim venemaal on koguaeg olnud ebastabiilne, tuldud võimule ja iga järgnev valitseja on olnud erinev, aga siiski teadmisega, et kogu võim kuulub talle. Alustades Peeter I lõpetades Putiniga. Parim näide sellest on 1917 aastast, oktoobri revolutsioon, kui enamlased, Lenini juhtimisel võimule tulid. Ning ka hiljemalt Stalin, kes vähendas veelgi lootust demokraatlikule riigikorrale. Alates hilistest 80-test on mitmetel kordadel proovitud sisse seada riigikorda, kus on kombineeritud tugevalt riiki haldav valitsus ja demokraatia. Esimese sellise katse organiseeris Mihhail Gorbashov ja tema moodi mõtestatud isikud, edu ei saavutatud sest riigi monopolistlik partei ei lasknud sellel juhtuda. Need probleemid on väga kaua olnud Venemaa kultuuris. Alates sajandeid tagasi, aegadest, millal on reaalselt võimul olnud ainult üks inimene. Paraku on
Mõisted Generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal. Rahvaskogu- Kuna uue hääletamiskorra vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end rahvuskoguks- kogu rahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Asutavkogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Seadusandlikkogu- Uus keskne riigivõimuorgan, kuhu valiti 745 saadikut. Kogus olid kõige aktiivsemad kaks äärmuslikku poliitilist jõudu. Jagunes kolmeks: Soo, Jakobiinid, Monarhia pooldajad. Võimude lahusus- Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas. Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis võib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus. Koalitsioonisõjad- Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18.sajandi lõpul ja 19
▼ III seisus lahkub ja moodustab RAHVUSKOGU ▼ RK-ga liitub osa aadlikke ja moodustub ASUTAV KOGU Võttis vastu I põhiseaduse GS – seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK – kogu rahva esindusorgan AK – esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale b) Bastille kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789 (7 vangi) rahvuskaart – kodanikukaitse trikoloor – revolutsiooni lipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus b) Kirikumaad natsionaliseeriti c) “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”: inimeste võrdõiguslikkus garanteeriti põhilised inimõigused ja vabadused eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791)
valgele rassigrupile. Nelson Mandela Nelson Rolihlahla Mandela (18. juuli 1918 Mvezo – 5. detsember 2013) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane. Enne presidendiks valimist oli ta apartheidivastase liikumise aktivist ja veetis alates 1962. aastast 27 aastat vanglas. Vangistuse ajal kujunes ta apartheidivastase võitluse sümboliks. Pärast vabanemist 11. veebruaril 1990 propageeris ta leppimispoliitikat, mis lihtsustas üleminekut demokraatlikule riigikorrale. Ta valiti presidendiks esimestel vabadel ja demokraatlikel valimistel LAV-s 27. aprillil 1994. Tema ametiaeg kestis 1999. aastani. Nelson Mandela pälvis 1993. aastal koos Frederik de Klerkiga Nobeli rahuauhinna. Ajalugu Esimesed inimesed, kes tulid LAVi olid Portugali maadeavastajad. 1487. aastal leidis Bartolomeu Dias kõrge neeme, millele ta pani nimeks „Cape of Storms“. Hiljem tehti sinna koloonia ning orje toodi Indoneesiast, Indiast ja Madagaskarilt.
Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamisolukorda. Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles' st kuulutasid end Rahvakoguks kogurahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Eriti rahutuks muutus Pariisis, kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille [bas'ti] kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Revolutsiooni lõpp Rahulolematus ühiskonnas siiski ei vaibunud. Direktooriumi võim nõrgenes, kuigi
poleks üldse vaja ning ilma milleta käiks elu samamoodi edasi nagu see seni oli olnud. Peaaegu igapäevaselt leiab tekste selle kohta, kuidas mingi kuulsam inimene on endale uue soengu lastnud teha, või siis millised uhked rõivad endale soetanud. Taolisi artikleid kirjutatakse viimasel ajal nii palju, et põhilisemad uudised hakkavad lausa nende varju jääma. Ajakirjandus kultuuri osana on tihtipeale selline nagu riigikorrale vajalik, see tähendab seda, et mõnikord peavad meedia väljaanded kajastama infot natuke teist moodi ning isegi valetama mõningate faktide kohta. Kui kirjutataks koguaeg tõtt siis võivad riigi siseselt tekkida probleemid. Heaks näiteks saab tuua Venemaa. Meie siin Eestis loeme uudiseid selle kohta, kuidas riik vallutab Ukrainat, kuidas nad kogu aeg oma sõjaväge sinna juurde saadavad aga Venemaa meedia kajastab asja hoopis teistmoodi. Nagu ütles ka nende kaitseminister alles
• Kolmanda seisuse esindajad nõudsid hääletamiskorra muutmist, et igal saadikul oleks üks hääl, mitte igal seisusel. • 17. juunil 3. seisuse esindajad kuulutavad end kogu rahva esindusorganiks – Rahvuskoguks, mille otsuseid kuningal ei ole õigust tühistada. • Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke. • 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. • 14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi • Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ (õ. lk.73) Monarhia kukutamine • 1790 kaotati aadliseisus, keelati aadlitiitlite ja vappide kasutamine • Kiriku maid võõrandati, kehtiv vaid ilmalik abieluja sündide, surmade registreerimine • 1791 võeti Asutava Kogu poolt vastu põhiseadus – piiratud ehk
Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamisolukorda. Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles' st kuulutasid end Rahvakoguks kogurahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Eriti rahutuks muutus Pariisis, kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille [bas'ti] kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Terror Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. 1793
Seda peetakse suurimaks õnnetuseks enne Fukushima tuumaelektrijaama katastroofi. 29.09.1957 toimus avarii keemiakombinaadis ,,Majak", mis asus Kõstõmis. Rivist läks välja jahutussüsteem, plahvatusega paiskus atmosfääri 80 m3 radioaktiivseid jääke. Saastatud territoorium oli 23 000 km3. Tehas asus kinnises linnas nimetusega Tseljabinks-40, mis praegu kannab nime Ozersk. See linn puudus geograafilistel (NL omades) kaartidel kuni aastani 1990. Tüüpiline tolle aja riigikorrale. Esimese 10 päevaga hukkus 200 inimest, kahjukanntanute koguarv ulatus 250 000-ni.
Seega lause, et meie lapsed peavad kandma vanemate patud, on tõe põhi all. Sarnased elumustrid ja käitumismallid kestavad edasi. Seepärast on üsna oluline analüüs, tahe muutuda ja õppida tehtud vigadest. Keegi meist ei ole eksimatu ja seda arvestades tuleks olla tolerantne eriarvamustes, uskumustes ja seisukohtades. Ajalugu on tähtis. Sageli me alahindame möödunut ja ei süvene. Elame tänapäevas ja arvame, et kõik on alles ees. Aga kui vaadata tagasi, siis näeb, et vaatamata riigikorrale on ajalugu on isiksuste ja võimuvõitluse kujundatud. 2
Riigi huvid olid Spartas kõige tähtsamal kohal ja kodanike õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Sellega tagati ka küllaltki suure sisemise stabiilsuse peale sõjalise üleoleku. Ateenas kodanikud otsustasid nii, et oleks hea riigile, majandusele ja ka rahvale. Ateenas ei surutud maha kodanike õigusi ja ei toodud individuaalsust selle nimel ohvrik, vaid leiti kompromiss. Ma leian, et Ateena riigikord sarnaneb rohkem tänepäeva Eesti riigikorrale ja Ateenas on rahva otsustada, kuidas on riigile kõige parem tegutseda. Samas ka millised on kõige soodsamad tingimused. Ateenas pöörati rohkem rõhku haridusele ja selle omandamisele, kui Spartas. Spartalased treenisid juba 7 aastaseid poisse sõjameesteks, et Sparta riiki vajadusel kaitsta.
Valitses morarhia ja riigipeaks oli kuningas või kuninganna. Seadusi võttis vastu parlament. Enamuse ajast valitsesid riiki konservatiivid. Valitsus vahetus võrdlemisi tihti. Mina pooldan igaljuhul demokraatlikuriigikorda. Seal oli rahval õigusi rohkem ja neid ei koheldud ebavõrselt, nad said ise otsustada keda nad oma juhiks tahavad. Üks parimaid demokraatliku riigikorraga riike oli Suurbritannia, tänu oma pikkajalisele demokraatlikule riigikorrale. Diktaatorlikus riigis ei huvitanud juhte rahva arvamus ja rahvast sunniti pidevalt elama hirmuvalitsuses, eelkõige taheti alati olla teistest riikidest paremal kohal. Poliitiliselt arenenud olid igaljuhul rohkem demokraatlikudriigid kui diktatuursed riigid. .
a veebruar Tähtsus: Nikolai II loobus troonist ning võim läks üle Ajutisele valitsusele. b) Oktoobripööre - 1917.a oktoober Tähtsus: Pea kogu võim läks enamlastele. c) Bresti vaherahu - 3.märts 1918.a Tähtsus: Venemaa astus I maailmasõjast välja. 2. Iseloomusta sõjakommunismi poliitikat. * toitu ja esmatarbekaupu jagati tsentraliseeritud korras * konfiskeeriti toiduvarusid * kaotati palgad ja tasu suurema osa teenuste eest * majanduselu allutati riigikorrale 3. Millega on ajalukku läinud II Nõukogude Kongress Venemaal? (3) · rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi · maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand Moodustati esimene Nõukogude valitsus 4. Tõmba loetelust maha sobimatu isik. Põhjenda! KOLTSAK, DENIKIN, PETAIN, JUDENITS Loetelust tuleb maha tõmmata Petain, sest ta oli Prantsusmaa sõjaväelane. Ülejäänud isikud on Venemaa valgekaartlased.
hääletamiskorda. Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Pealmiseks põhjuseks, miks tekkis revolutsioon oli asjaolu, et kuningas kulutas liiga palju raha ja pidi seetõttu tõstma makse. Asutav kogu pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 1789. aasta augustis kaotati seisluslikud eesõigused. 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Põhiseadus sätestas võimude lahususe: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seaduandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Pärast monarhia kukutamist hakkati ette valmistama uue rahva esindkuskogu
Jaan Kross ,,Keisri hull" Jaan Krossi ,,Keisri hull" kujutab üht kõrgemas aukraadis olevat ohvitseri, kes julges ette võtta sammu parandamaks Vene tsaaririigi olukorda. Timotheus von Bock tahtis Venemaal panna aluse põhiseaduslikule riigikorrale. Ta arvas, et tal on võimalus seda teha, kuna tal olid keiser Aleksander I isiklikult head suhted. Von Bock tahtis parandada eestlaste olukorda ning päästa neid sajandeid kestnud talupojaseisusest, ta tahtis, et eestlastel oleks rohkem võimalusi. Aeg polnud selleks aga küps, sest tsaar ei tahtnud midagi kuulda von Bocki plaanist. Rahvale suuremate õiguste andmine ning enda omade piiramine ei kuulunud keiser Aleksander I kavadesse.
suurde kriisi, mida üritati likvideerida kutsudes kokku esinduskogu generaalstaadid. Kuna aga saadikute hulgas puudus üksmeel, lahkusid kolmanda seisuse esindajad, kuhu kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja talupojad ning kuulutasid ennast 1789.a Rahvuskoguks. Rahvuskogu otsuseid ei olnud kuningal õigus tühistada. Kuna nendega ühinesid ka paljud aadlikud ja vaimulikud, siis muudeti Rahvuskogu Asutavaks Koguks. Nad asusid koostama põhiseadust, et panna alus uuele riigikorrale. Samal ajal ka rahva poliitiline aktiivus kasvas, rahvas muutus rahutuks, eriti Pariisis ja 14. juulil 1789. a vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille' kindlus. Sellega oli revolutsioon alanud. Võeti vastu hulk seadusi, mis panid aluse vana seisusliku korra lagunemisele. Kaotati seisuslikud eesõigused, võrdustati kõigi seisuste maksustamine, talupojad vabastati teotööst ja kaotati kirikukümnis
Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas ei peetud kodanikeks sisse rännanud võõramaalasi, seega pidid nad maksma regulaarselt riigile maksu ja teenima sõjaväes. Nii Spartas kui ka Ateenas oli vaatamata erinevale riigikorrale palju orje. Kummaski linnriigis ei peetud naisi riigi kodanikeks. Kuigi Ateenas oli kodanike arv suhteliselt väike, moodustasid nad suurte eesõigustega osa. Spartas olid riigi eesotsas kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Võim oli päritav. Muus osas juhtis riiki geruusia- suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu. Kuigi spartiaadid rõhutasid oma võrdsust, olid nende varanduslikud erinevused suured ja riigi juhtimises osalesid
Meie ühise demokraatliku riigi tuleviku kujundamise selgrooks on noorteorganisatsioonid. Seega, usaldagem noori ning kuulakem neid! Meie kõigi võimalused seeläbi suurenevad. Kodanik peab täitma oma kohustusi riigi ees - peab teadma rahvushümni, peab oskama oma asjade ajamiseks edukalt suhelda ametkondadega ning lisaks mitte vähem tähtsam - kontrollida oma lapsele antava hariduse kvaliteeti. Nii jõuame ka suurema õiglusega riigikorrale lähemale, mis loomulikult ka suuremale hulgale ühiskonnaliikmetele heaolu tagab. 2/2
Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas ei peetud kodanikeks sisse rännanud võõramaalasi, seega pidid nad maksma regulaarselt riigile maksu ja teenima sõjaväes. Nii Spartas kui ka Ateenas oli vaatamata erinevale riigikorrale palju orje. Kummaski linnriigis ei peetud naisi riigi kodanikeks. Kuigi Ateenas oli kodanike arv suhteliselt väike, moodustasid nad suurte eesõigustega osa. Spartas olid riigi eesotsas kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Võim oli päritav. Muus osas juhtis riiki geruusia- suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu. Kuigi spartiaadid rõhutasid oma võrdsust, olid nende varanduslikud erinevused
teadmata aga seda, et esiteks hääli on võimalik liigutada ning teiseks, et kandidaadil ei ole kohustust oma valimislubadusi täita. Sellest tulenevalt võib nimetada poliitikuid kõikelubajateks ja tegelikult valelikeks, kuna suurem osa varem kuulutatust jääb tegemata. Poliitikutes pettumine toob omakorda kaasa rahva poliitikast mittehuvitumise ja valimisaktiivsuse langemise. Madal valimisaktiivsus ei ole demokraatlikule riigikorrale kasulik. Et inimesed rohkem hääletaksid, võiks valimas käimise muuta Eestis kohustuslikuks, nii nagu see on näiteks Austraalias. Valimiskohustus paneks inimesed rohkem oma riigi juhtimises osalemisest huvituma ning võimule saaksid need inimesed, keda rahvas ka päriselt pooldab. Kindlasti on maakohtades nii, et suur hulk inimesi lihtsalt ei võta vaevaks liikuda külakeskusesse, et anda oma hääl, jäädakse lootma teise "tarkusele".
Vald pidi ise teede eest hoolt kandma 21. Mis aastal taasavati Tartu Ülikool? ...................... 22. Mõisted 1)Rojalist kuningavõimu pooldaja. 2)Konstitutsioon põhiseadus, mida peavad kõik järgima. 3)Zirodiin suurkodanlus. Ei pooldanud kuninga hukkamist. 4)Jakobiin linna kesk- ja alamklassi kuuluvad inimesed. Toetasid kuninga hukkamist. 5)Asutav Kogu organisatsioon, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 6)Reini Liit 1806 a. Napoleoni eestvedamisel loodud 16- st Saksa riigist koosnev ühendus, mis allus Prantsusmaale. 7)Kodanlus linna keskklass. 8)Doktriin üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum. 9)Diplomaatia riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel. 10)Dekabrist salaühingu liige detsembrimässu ajal. 11)Läänlased Lääne Euroopa arengu pooldajad Venemaal 19. sajand. 12)Slavofiilid venemaa ainulaadsuse kaitsjad Venemaal 19
teoseid. Kunstnikud muutsid ainult teoste temaatikat kuid mitte kunsti ega enda stiili. Enamasti oli vaid teoste pealkirjadest poliitilist maiku tunda. Mõned kunstnikud töötasid meelsasti riigi kasuks. Peale sõja puhkemist ja küüditamisi sattus kunstnike ka Venemaale, paljud surid. Mõningaid saatis aga edu kuna neid soovis riik kasutada propagandasõjas. Need Eesti kunstnikud koondati kokku Jaroslai linna ja 1943 asutati Eesti Nõukogude Kunstnike Liit. Seal õpetati riigikorrale vastavat sotsialistliku realismi ning samal aastal korraldati saksa vastane propaganda näitus ,,600 aastat Jüriöö ülestõusust". Saksa okupeeritud eestis natsi kunsti mõju oli väike. Riik ei pidanud kunstnike töö kontrollimist oluliseks ning kunstnikud tegutsesid meelepäraselt. Kunstielu oli vilgas kuid endasse tõmbunud kuna sidemeid Läänega polnud. Maaliti loodust ja lilli jättes kõrvale ümbritsev elu. 1944
kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis; õigus töötada avaliku teenindajana riigi- ning kohaliku omavalituse asutustes; õigus kuuluda erakonda; õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel; õigus osaleda rahvahääletusel. 13. Millised on mittekodaniku õigused ja kohustused? V: On kohustatud hoidma loodus- ja elukeskkonda, alluma seadusele, olema lojaal- ne riigikorrale. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja ko- hustused kehtivad ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. 14. Millised on Eesti peamised riiklikud registrid ja milliseid andmeid seal hoitakse? V: Maaregister e. maakataster (andmed iga maavalduse, selle omaniku, asukoha ja suuruse kohta). Äriregister (Eestis registreeritud ettevõtete ja organisatsioonide andmed).
on kunsti avaldumise vormid. Vahel isegi loominguliselt sarnased, kuid samas erinedes eesmärkide ja olemise põhjuste poolest. Teatud ajahetkedel on reklaam ja kaasaegne kunst tähendanud ühte ja sama: näiteks ajaloo poolt põlatud, kuid graafiliselt kahtlemata väärtuslikud Nõukogude Venemaa esimeste aastakümnete propagandaplakatid. Mida muud aga on propaganda kui reklaam valitsevale ühiskonna- ja riigikorrale. Hiljutisem näide ajaloost on Andy Warholi kaasaegse kunstiteose muundumine Campelli purgi tomatisupi ametlikuks logoks. Mis oli nendel puhkudel kaasaegse kunsti reklaamistumise eelduseks? Tõenäoliselt ühised huvid ning nimetatud kunsti vormiline lihtsus, mis lubas algideed kõigile selgitada. Tänapäeval reklaam ja kaasaegne kunst naljalt sellist ühist eesmärki enam ei leia. Kaasaegne kunst on oma olemuselt vaba: ta ei vastuta kellegi ees, ei ole otseselt kellelegi
Kõik see aga pingestas riigi valitsemist ning tulemuseks kogunesid Versailles' üle 175a jälle kokku generaalstaadid. Kuid ka generaalstaatide hulgas tekkisid teravad konfliktid ning kolmas seisus lõi sealt lahku ning moodustas Rahvuskogu, mis pidi olema kogu rahva vaieldamatu esindusorgan. Peale seda ühinesid Rahvuskoguga ka mõned aadlikud ja vaimulikud, kes koos Rahvuskoguga moodustasid Asutava Kogu. Selle ülesanne oli koostada põhiseadus, mis pidi olema aluseks uuele riigikorrale. Alates sellest liikumisest tõusis riigis ka poliitiline aktiivsus. 14. juuli 1789 vallutati kuningavõimu sümbol - Bastille'i kindlus, rahvuskaardi poolt, mida hiljem hakati lugema kui revolutsiooni alguseks. Üle kogu Prantsusmaa hakkasid levima monarhiavastased ideed ning sunniti kuningat andma õigust Asutavale Kogule anda välja seadusi. Kui see sündis, kaotati seisuslikud eesõigused ja talupojad vabastati teotööst. Hiljem hävitati ka aadliseisus, mis võrdsustas ühiskonda veelgi.
· seaduslik kogu seaduslik riigivõimu organ, mis koosneb jakobiinidest, soodestja monarhia pooldajatest · jakobiinid- prantsuse revulutsiooni radikaalne tiib,kes käis koos endise Püha Jakobi kloostris; 1793a. Tõusid prantsuse revulutsiooni etteotsa kahetsedes diktatuuri ja terrori · ziroliinid- prantsuse revulutsiooni mõõdukaim tiib · asutav kogu- rahvuskogu, mis pidi koostama prantsusmaa jaoks põhiseadused ning seega panema aluse uuele riigikorrale · jakobiinide diktatuur- nende võimule tulek 1793. tapeti Marat ja sellega kutsuti poolehoidjaid üles . tapeti umbes üle 40 000 inimese. · Giljotiin-hukamasin, mis lõi hukkumõistetul pea maha oma langeva teraga. · ´´inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon´´ - võeti kasutusele iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul. See väljendas kõiki inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Leidis palju vastukaja kuid olles eeskujuks paljudele teistele riikidele
Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda. Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Pealmiseks põhjuseks, miks tekkis revolutsioon oli asjaolu, et kuningas kulutas liiga palju raha ja pidi seetõttu tõstma makse. Asutav kogu pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 1789. aasta augustis kaotati seisluslikud eesõigused. 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Põhiseadus sätestas võimude lahususe: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seaduandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud
Selle tegemiseks tuli tal aga kokku kutsuda generaalstaatide kogu, kes aga ei jõudnud seisustevaheliste erimeelsuste tõttu kokkuleppele, mistõttu kolmanda seisuse esindajad lahkusid ning moodustasid Rahvuskogu - kogu rahva esindusorgani, mille otsuseid kuningal ei ole õigus tühistada. Nendega liitus ka osa vaimulike ning aadlike esindajaid ning Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega aluse uuele riigikorrale. Kui kuningas vallandas riigi majandusjuhi Neckeri ning püüdis moodustada uut valitsust, pidas rahvas seda kuninga püüdeks luua diktatuur ning Pariisis lahvatas mäss. Näljane, rahulolematu ning relvastatud rahvahulk vallutas ning lammutas Bastille vangla, põletati aadlike losse ning maju, rüüstati kirikuid, raamatukogusid, kõike, mis sümboliseeris vana korda. Rahvahulgast ärahirmutatud kuningavõim andis
Siis lahkusid kolmanda seisuse esindajad ja kuulutasid end kogu rahva esindusorganiks ehk Rahvuskoguks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Ma arvan, et kolmas seisus tegi hästi, et tegutses ja tahtis kuhugi jõuda, mitte ei laskund end kuningal suuresti mõjutada. Rahvuskoguga ühinesid ka aadlikud ja vaimulikud ning seejärel kuulutas Rahvuskogu end hoopis Asutavaks Koguks. See pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. Rahutu Pariisi rahvas relvastus ja lõi rahvuskaardi, Pariisis vallutati Bastille' kindlus ja see sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Peale Bastille vallutamist levisid monarhiavastased väljaastumised ja kuningas Louis XVI tunnistas Asutava Kogu õigust välja anda seadusi. See oli minu arvates hea, sest seisuste inimesed olid vaeva näinud ja nüüd oli neil ka otsustamisõigus. Siis tagandati võimuoranitest vanad ametnikud ja nende asemele tulid rahva valitud inimesed
feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja vaimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Seejärel käis järjepidev diktatuuride vahetus, mille käigus tapeti üle 40 000 inimese. Populaarsust võitis ka Napoleon Bonaparte, kes oli end esimest korda näidanud 1795. aasta oktoobris, mil surus kindlakäeliselt maha Direktooriumi vastu suunatid rojalistide mässukatse. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem. Auahnele ja võidujanusele Napoleonile sellest aga ei piisanud. Koos lähimate kaaslastega hakkas ta ette valmistama
Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Rahvasteliit – Organisatsioon, mis üritas tagada rahu, et hoida ära sõdu, üritas lepitada konflikte.
Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolutsioon 18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia.
hääletussüsteemi. Kahjuks puudus kokku tulnud saadikute vahel üksmeel, mistõttu lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaillest ja kuulutasid end 17.juunil 1789. aastal kogu rahva esindusorganiks ehk Rahvuskoguks. Rahvuskogu oli kogu rahva vaieldamatu esindusorgan. Hiljem liitusid Rahvuskoguga osa aadlikke ja vaimulikke saadikuid, mistõttu otsustas Rahvuskogu end 9.juulil 1789. aastal kuulutada end Asutatavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. Aeg- ajalt süvenes ühiskonnas rahuolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Kõige rahutumaks piirkonnaks muutus Pariis, kus rahvas lõi kodanikukaitse ehk rahvuskaart. Rahvuskaart vallutas 14.juulil 1789.aastal Pariisis Bastille kindluse ning selle sündmusega algaski revolutsioon, mis tähendas ka eelkõige suurt pöördepunkti nii Prantsuse riigile kui ka tervele maailmale. See sündmus pööras kogu Prantsusmaa pea
/ Maksimumhindade kehtestamine *1795 AASTA KONSTITUTSIOON / Rahvaesindus SEADUSANDLIK KORPUS koosneb 2 kojast: -alamkoda VIIESAJANÕUKOGU ning ülemkoda VANEMATENÕUKOGU / Riigipea ülesanded 5-le Direktooriumile. / Riigi juhtimiseks 7 ministrit. *UUS KIRIKUKORD / Kodanlik abielu / Sündide ja surmade reg. läks riigiametnike kätte / Kloostrite sulgemine / Vaimulike arvu vähendamine / Küreed ja piiskopid / Kindel palk / Ustavusvanne uuele riigikorrale / Abielluda preestritel / Nunnadel ja munkadel õigust kloostrist lahkuda *DEKRISTIANISEERIMINE / Religioossete sümbolite hävitamine / Missa keelustamine / Vaimuliku hariduse keelamine / Ilmalike kultuste sisseseadmine *UUED KULTUURIASUTUSED REV. AJAL / Kunstimuuseum / Rahvusliku arhiivi loomine / Raamatukogude võrgu loomine *MUUDATUSED ELUS JA OLMES / Uus pöördumine üks teisesuhtes / Lihtrahvalik riietus / Parukate kadumine
monrahistid-parempoolsed,kuningvõimu pooldajad 7.Kuningvõim kukutati 22.sept 1792. Kehtestati vabariik 8.Generaalstaadid-seisuste esindukogu, kutsuti kokku üle pika aja, et kehtestada maksukoormus ka aadlikele ja vaimulikele. Rahvuskogu-kolmanda seisuse esinduskogu, millega ühines veel osa aadlike ja vaimulike saadikuid Asutav Kogu-rahvuskogu uus nimetus, eesmärgiks koostada põhiseadus ja panna alus uuele riigikorrale Revolutisoon-suured muudatused ühiskonna elus, eelkõige poliitikas. Rahva rahulolematus Reform-ümberkorraldus 9.Kuninga hukkamine: 21.jaanuar 1793. Välisriigid kasutasid Prantsusmaa nõrka olukorda ning alustasid riigi vastu sõda 10.Rahvapäästekomitee: Jakobiinid olid saanud parlamendis võimule, selle kinnitamiseks loodigi rpkomitee, mis kujunes diktatuuti tähtsamaiks organiks. 1793 juuni said jakobiinid võidule, kõrvaldades konkurente
Eelpool kirjeldatud olukorda tõlgendadaes võib eeldada, et tegemist võib olla omavaheliste suhete klaarimisega kõrvuti asetsevate territooriumite maatükkide vahel, või siis ka seadusest tuleneva piiramatu ainuvalitsemisega. Konkreetse juhtumina eravaldust tähistava sildi näol on püütud kujutada tüüpilist psühholoogilist vägvalla intstrumenti, mille ülesandeks on ähvardada või ka samas rakendada korra ja julgeoleku tagamist "omal maal". Riigikorrale ja õigustele toetudes püütakse kehtestada eraõiguslikku korda, mis omakorda tekitab vastuolu arusaamises ja hoiakutes ühiskonnas. "Omal maal" mis on omandimõistes püha ja puutumatu ei tohiks küll püssiga sihtides "kaasmaalasi" ähvardada ega taga ajada.7 Konfliktsituatsioonis, kus eksisteerivad osapooled ehk on vähemalt kahepoolne suhe, tuleb analüüsida selle mõlemat poolt. Näitena võib tuua peale NL lagunemist, kus on
tühistada. 3. Bastille´ vallutamine 14.juuli 1789 vallutas relvastunud rahvas e. rahvuskaart monarhistliku sümboli Bastille` vangla/kindluse Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. 4. Asutav kogu pärast osade aadlike ja vaimulike ühinemisega nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks. Asutav kogu pidi koostaa Prantsusmaa jaoks põhiseaduse e. konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. 5. Seadusandlik kogu valiti 1791 aasta suvel ja pidi olema kogu, mis teeb seaduseid ja hiljem annab kuningas neid välja. Seadusanlikust kogust sai uus riigivõimuorgan ja sinna valiti kokku 745 saadikut. Seal oli kaks kõige aktiivsemat poolt. Revolutsiooni süvendamist pooldavad saadikud- Jakobiinid ja konstitutsioonilese monarhia pooldajad. 6. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Ameerika ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul võeti 1789
Selle järgi oleks valitud rahva poolt ka laialdasi õigusi omav riigivanem, riigipea – s.t. president . Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934.aprillis. Riigivanema kandidaadid: Andres Larka (Vabadussõjalaste Liit), Konstantin Päts Põllumeestekogud), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei ( (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). 12.märtsil 1934 – sõjaväeline riigipööre Eestis. Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 – Eenpalu) siseministrina. valitsemine dekreetidega kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord keelati poliitilised meeleavaldused suleti vabadussõjalaste organisatsioonid okt. 1934 – kuulutati Riigikogu laiali saadetuks, seati vaikivasse olekusse piirati sõnavabadust, suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestus tsensuur
Selle järgi oleks valitud rahva poolt ka laialdasi õigusi omav riigivanem, riigipea s.t. president . Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934.aprillis. Riigivanema kandidaadid: Andres Larka (Vabadussõjalaste Liit), Konstantin Päts Põllumeestekogud), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei ( (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). 12.märtsil 1934 sõjaväeline riigipööre Eestis. Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 Eenpalu) siseministrina. · valitsemine dekreetidega · kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord · keelati poliitilised meeleavaldused · suleti vabadussõjalaste organisatsioonid · okt. 1934 kuulutati Riigikogu laiali saadetuks, seati vaikivasse olekusse · piirati sõnavabadust, suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestus tsensuur. Kontrollis Riiklik
18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia.
Üks põhjus oli, et vallamajast oli käsk antud, ning oma käekäik oli näiteks Paulile tähtsam kui mustlase oma. Teine, varjatum põhjus oli sallimatus, mis tuleb välja seigast, kus Edgar ja naabriperemees mustlase otsimise üle arutavad. Nimelt ei pidanud Paul mustlast rohkemaks kui hiireks ning arvas, et tal olekski vanglas parem, lisaks tundis ta, et kui venelased teda ennast taga ajada võivad, siis võis temagi mustlast taga ajada. 7)Taavet Aniluik küüditati, kuna ta jäi uuele riigikorrale jalgu. Autor kasutab põhjuste kirjeldamiseks kõigepealt sõna ,,külakurnaja", ning ka Taaveti enda mõtetest selgub, et põhjuseks oli täpsemalt viiskümmend seitse hektarit heinamaad, metsa, rägastikku, linaleod ja põldu. Muidugi ei tulnud talle kasuks ka see, et tema poeg oli Saksa sõjaväes ning vend põgenes Rootsi, ja et äraandjalik Eesner seda kõike teadis. Taavet aimas ette, et ta võib-olla küüditatakse ning mõtles, et
sisuste vahel. Kolmanda seisuse saadikud ei olnud varasema hääletuskorraga, kus igal seisusel on üks hääl. Nad nõudsid et igal saadikul oleks üks hääl. Seejärel lahkusid kolmanda seisuse esindajad ja Versailles'st ja kuulutasid end 17. juunil 1789 kogu rahva esindusorganiks- Rahvuskoguks. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ja vaimulike saadikuid, seejärel kuulutas end Austavaks Koguk, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale.1789 usuvabadus. Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused. 1789 kat. kiriku varanduse konfiskeerimine (riigile võõrandamine). Motiiviks riigi pankrot & maata maaelanike aitamine (pole kasu). Riigi ja kiriku vaheliste suhete uuendamine: riik valib preestrid-piiskopid ja maksab neile palga. 1790 hakatakse nõudma vaimulikelt truudusevannet revolutsioonile & tsiviilriigile Pilet 8 1) Seda aega on hiljem nimetama hakatud biidermeieri ajastuks
1) generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal 2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib
seisuse esindaja nõudsid uut hääletuskorda. Kuna vaidluses ei jõutud ühele nõule, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning otsustasid end 17. juunil kuulutada Rahvuskoguks ehk kogu rahva esindusorganiks, mille otsuseid pole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühinesid ka teiste seisuste saadikud ning Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mille eesmärk oli koostada Prantsusmaa jaoks uus põhiseadus e konstitutsioon ning sellega panna alus uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas rahva rahulolematus ning 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused, ning selle tulemuseks kujunes Bastille' kindlusvangla vallutamine kaks päeva hiljem. Seda peeti hirmuvalitsuse sümboliks, ehkki reaalselt oli 1 vangla juba ammu oma tähtsuse minetanud. Rahvamass suutis vangla värava avada ning peagi pidi kindlus alistuma
Deng Xiaoping Hiina RV juht 1976 - ... , tahtis turumajandusikke põhimõtteid rakendada punases Hiinas. Jawaharlar Nehru - esimene peaminister Indias, oli üheks mitteühinemisliikumise algatajaks. Indira Gandhi India peaminister, mõrvati Nelson Mandela Rahvuskongressijuht, LAV-i esimene mustanahaline president, oli apartheidivastase liikumise aktivist, propageeris leppimispoliitikat, mis lihtsustas üleminekut demokraatlikule riigikorrale. Desmond Tutu - LAV-I Kirikute nõukogu peasekretär, tema algatusel loodi Ühendatud Demokraatlik Rinne. Frederik de Klerk - LAV-i juht, kes loobus 1989 rasside eraldamise poliitikast. ajatollah Homeini usujuht, kes valitses Iraani, teostas Islami revolutsiooni. Saddam Hussein - Iraagi president, juhtis Iraaki diktaatorlikult. Yasser Arafat - Palestiina poliitik, asutas ja juhtis PVO-d. Juan Peron - Argentiina diktaator, kehtestas Argentiinas diktatuuri, tema õpetustel põhines peronism.
mitte. Võim peab läbi kommunikatsiooni võimu välja teenima Valitsus on avatud organisatsioon, väidab valitsus ise oma põhiväärtustes (Eesti Vabariigi Valitsus 2012[2]). Igasugune teave, millele pole seatud seadusest tulenevalt juurdepääsupiirangut, on Eestis avalik. Olles avatud, püüdleb valitsus võimu teostamises kodanike võimalikult laia osavõtu poole, püüdleb nendega kommunikeerumise poole. Kuigi riik püüab toimida vastavalt demokraatlikule riigikorrale, on Eestis siiski probleemiks valitsuse liigne omakasupüüdlikkus, poliitikute rahanälg, valitsuse ja riigikogu segase võitu suhestatus ja mõju ning liigselt silma torkavad ja kõrva kriipivad korruptsioonijuhud. Olenemata kodanike ja riigi vahelisest kommunikatsioonist, selle ideaalsusest või puudustest, toimivad riigijuhid siiski pigem nii, nagu nende arvates kasulik on. «Kandke hõbepaberist mütse,» ei lähe meil ju kunagi enam meelest.
annaabi.ee 
