mingis osas keelest sõltumatuid algoritme Inimkeeled on mitmes mõttes sarnased, aga ka mitmes mõttes erinevad. Seega saab nende töötlemisel kasutada mingis osas keelest sõltumatuid algoritme ja programme, mingis osas aga on programm konkreetsest keelest sõltuv. Praegune seis: Maailmas on praegu umbes 6000 keelt. Kõnelejate arvu poolest on eesti keel esimese veerandtuhande piirimail, kuid kasutuse ulatuselt tunduvalt eespool. Eesti keelel on maailma ca 200 riigikeele hulgas ka riigikeele staatus. Me peame ennast haritud rahvaks ja seda õigustatult. Kõrgharidust saab maailmas umbes 100 keeles, sh Euroopas ligi 30 keeles ja meie keel on üks nendest. Toimiv kõnesüntees on olemas umbes 50 keele jaoks, Eestis on tekst-kõne süntees vabavarana kasutatav aastast 2002. Kõnetuvastus on olemas või valmimas vaid 25 rahval, ka Eestis on olemas omakeelne kõnetuvastussüsteem. Seega, kui eesti keel on kõnelejate arvult maailmas esimese kolmesaja hulgas, hariduse
Friedrich Karl Johann Kuhlbars 17.08.184128.01.1924 Sünd ja Õpingud · Tartumaa, Sangaste kihelkond, Uniküla. · Koolmeistri poeg. · Õppis Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis. · Tartu Õpetajate Seminar(18591861) Töö · Koduõpetaja Lätimaal. · Viljandi elementaarkooli õpetaja. Hiljem koolijuhataja aastani 1895. · Tagandati venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. · Hiljem vaba literaat, tegeles muinasaja, kohanimede uurimisega ja luuletuste kirjutamisega. · Pakus välja Viljandi teatri Ugala nime. Looming · Teele, teele kurekesed. · Waste laulo ja kannel.(1863) · Laulik koolis ja kodus.(1868) · Vanemuine.(1870) · Laste laulik.(1899) · Villi Andi Luuletused I/II(1923, 1924) · "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." Aitähh!
Vene telekanalid Eestis Sissejuhatus 25,7% Eesti kogu rahvastikust moodustavad venelased. Televiisori tähtis roll inimese elus. Venelaste vajadus emakeelsete telekanalite järgi. Hetkelised vene telekanalid Eestis Hetkel saavad Eesti elanikud vaadata Elioni DigiTV võrgus 7 kanalit. Nendeks on Pervõi Baltiiski Kanal, REN TV, RTR Planeta, Orsent, TVN, MUZTV, Pervõi Baltiiski Muzõkalnõi. Pervõi Baltiiski Kanal Balti riikides näidatav venekeelne telekanal, kus näidatakse kõige armastatumaid venekeelseid filme ja seriaale. Seal antakse ka lühike ülevaade uudistest Venemaal. REN TV Vene telekanal, kus jutusaated pakuvad mitmekülgset infot ja professionaalset analüüsi. Vaatajad pannakse kaasa mõtlema ja arvamust avaldama. RTR Planeta RTR Planeta on üks 24-tunnistest Venemaa põhitelekanalitest. Eksklusiivsus, harukordsus ja professionaalsus koos slaavi ülevoolavusega saavad edastuse spordis, filmis ja kultuuris....
Tsensuur massimeedias avaldatava läbivaatamine riigiasutuste või eraõigusliku omaniku poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni Ajakirjandusvabadus - võimalus vabalt oma ideid, arvamusi ja veendumusi ajakirjanduses väljendada Eesti kodakondsuse saamine: Sünnijärgne Naturalisatsiooni korras Eriliste teenete eest riigi ees Kodakondsuse taotlemine Eestis: Elada siin vähemalt 5 aastat, sooritada nii riigikeele kui ka põhiseaduse tundmise eksam, kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda loojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. Õigused Eesti kodanikul: Õigus ja kohustus teenida kaitseväes Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes Õigus kuuluda erakonda Õigus hääletada ja kandideerida riigikogu valimistel
Kõik, mis puudutab antud maakonna arengut ja tegevusi, mõjutab ka mind kaudselt. 2) Eesti kõrgharidustrateegia aastateks 2006 2015 antud dokument reguleerib õpinguid kõrghariduseasutustes- ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, akadeemiad. Kuna õpin rakenduskõrgkoolis, siis mõjutab see dokument ka mind, kuna kool lähtub sellest arengukavast. 3) Eesti keele arengukava 2011 2017 antud dokument reguleerib Eesti keele, kui riigikeele eksisteermisena ning selle õpetamisega koolides. Antud dokument puudutab kõiki meid, kes elavad Eesti riigis ja õpivad eesti koolidest. 4) Tõrva gümnaasiumi arengukava 2010- 2013- reguleerib Tõrva Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajate tööd. Olen selle dokumendiga seotud selle kaudu, et mu pereliikmed õpivad antud koolis 5) Valga keskraamatukogu arengukava 2012- 2016- kokkupuude antud dokumendiga on kirjandusalane
1988 süg Eesti uus poliitiline maastik Rahvuslikud jõud(EMS,ERSP) Liidulepingupooldajad(EKP rah.jõud) Impeeriumimeelsed 1988 nov Suveräänsusdeklaratsioon Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes 1989 jaan Keeleseadus Eesti keel sai riigikeele staatuse 1989 veeb Sinimustvalge Pika Hermani torni rõhutada Eesti sümboolikat 1989 veeb Kodanike komiteed Iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidavuse alusel kodanike registr. 1989 aug Balti kett juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele 1990 veeb Eesti Kongressi valimised Eesti Kongressi Komitee esmiees Tunne Kelam
enda kultuuri ja kodumaad. Kodakondusel pole erilist tähtsust ühiskonna ühendamisel, kuna kodakondust saab taotleda ja sellega kaasnevad vaid seaduslikud kohustused, rahvust sa ei saa valida, rahvus pärandatakse sulle kaasa sünnist ja see areneb välja kasvades ja õppides. Kui hakata vaatama tänapäeva olukorda siis inimesed väga ei hinda neid väärtusi. N.ö "halli passi" inimesed nõuavad igasuguseid õigusi ja vaidlevad kõigega mis on esmatähtis, alustades riigikeele õppimis suutmatusest, lõpetades kõige kritiseerimisega. Sellised inimesed ei ühenda ühiskonda vaid omamoodi kahjustavad seda ja tekitavad vaenu ka nende vastu kes on võtnud enda kohustuseks harida ennast kultuurselt. Taolise mõtteviisiga inimesi kes ainult tahavad endale õigusi ja ei üritagi kuuluda rahvusesse ei saa kutsuda ühiskonna ühendajateks. Rahvus on siiski see mis ühendab inimesi omavahel ja kodakondsus ei ole sama vääriline vaid
Kui me kuulame uudiseid erinevates keeltes erinevatest allikatest, siis on kergem otsustada, mis tegelikult toimub ja me ei lase ennast propagandast petta. Nii muutub inimese silmaring suuremaks ja ta oskab teha õigeid valikuid. Olen veendunud, et ka eesti keele kui ühe võõrkeele oskamine aitab tulevikus paremini hakkama saada ja julgen seda kõigile neile õpilastele, kes eesti keele õppimise üle kaebavad, kinnitada. Iga uus keel avab uue ukse ning teeb meie elu rikkamaks. Riigikeele oskamine teeb inimesest täisväärtusliku kodaniku.
kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia, oskuskeeled Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus ● Eesti keele arendamise strateegia (EKAS) määrab kindlaks eesti keele kui Eesti Vabariigi ainsa riigikeele ja eestlaste rahvuskeele arendamise eesmärgid ● Eesti keele arengukava 2011-2017 ● Eesti keelele avaldavad mõju üldharidus, kõrgharidus ja teadus, õigus ja haldus, ajakirjandus, meelelahutus, majandus Negatiivsed mõjud eesti keele arengule ● Muukeelsete inimeste sisseränne kui ka eestlaste väljaränne ● Üldhariduskooli lõpetanute halvenev eesti keele oskus ● Kogu suhtluse muutumine mitmekeelsemaks (inglise keel) Keeletehnoloogia
aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (18591861) Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel, 1862, asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Peale seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega. Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Lydia Koidulat kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus "Vanemuine", üldtuntud rahvaliku lauluna "Kui
Haridus: Kõrgharidus või sellele ametikohale vastav kvalifikatsioon Töökogemus: Vähemalt 2-aastane personalitöö alane juhtimiskogemus Teadmised: Teadmised personalitööst ja seda valdkonda puudutavatest õigusaktidest, asjaajamisest riigiasutustes. Põhioskused: Organisatsioonikäitumine, erinevad juhtimisteooriad, avalikku teenistust puudutav seadusandlus. Riigikeele oskus kõnes ja kirjas kõrgtasemel, inglise ja vene keele oskus kõnes ja kirjas kesktasemel Personaalarvuti väga hea kasutamisoskus Isikuomadused: Algatusvõime, oskus töötada iseseisvalt, kasutada tööaega efektiivselt, kohusetunne Olen käesoleva ametijuhendiga tutvunud..................................(allkiri)...................... (kuupäev)
patrullpolitseinik olema treenitud, tasakaalukas ja otsusekindel. · Tegutsemine keerulistes ja rasketes oludes nõuab sallivust, kannatlikkust ja sihikindlust. Haridus ja väljaõpe · Politseiametnikul peab olema kesk- ja kutsekeskharidus või rakenduskõrgharidus politseiteenistuse erialal. Tööle saavad tulla ka muu kõrghariduse omandanud isikud, kes läbivad töö kõrvalt politseilise täiendusõppe. · Nii kooli kui ka tööle saavad vaid hea riigikeele oskusega kandidaadid. · Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse koolis on politseiametniku kutseõppeaeg üks aasta. Rakenduskõrgharidusõpe politseiteenistuse erialal kestab kolm aastat ning toimub politsei- ja piirivalvekolledzis Murastes või Paikusel. · Samuti on Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) töötades võimalik osaleda paljudel koolitustel ja täienduskursustel. Politseiametnik õpib kogu teenistuse aja. Töökeskkond
välis- ja kodueesti kultuurieluks. Peale sõda jagunes kogu eestlaskond kolmeks : kodueestlased, väliseestlased ja Venemaa eestlasteks. Kõige rohkem inimesi läks USA-sse. Ühiskond hakkas taas ärkama, fosforiidikampaania, MRP-AEG, EMS jne, inimesed hakkasid meeltavaldama ja iseseisvust looma. Suveräänsusdeklaratsiooniga taodeldi sõltumatust NSV Liidust. 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keel riigikeele staatuse. Meeleavalduseks ja rahva tähelepanu tõmbamiseks tehti Balti kett, mis koosnes ligi 2 miljonit inimest. 20.augustil 1991. aastal Eesti iseseisvus. Eesti rahval tuli läbi elada väga ränki katsumusi, et saavutada iseseisvus. Nähti vaeva ja hoiti kokku, ning selle tulemusena saavutati taas Eesti iseseisvus ja kuulutati välja Eesti Vabariik.
Tänapäeva ühiskond vajab ühtset kirjakeelt, et nii kirjalikul kui ka kõnelisel suhtlemisel ei tekiks infokadu üksteisele võõraste inimeste vahel. Eestis on riigikogu heaks kiitnud eesti keele arendamise strateegia (EKAS), millega määratakse kindlaks eesti keele, kui Eesti vabariigi ainsa riigikeele ja eestlaste rahvuskeele arendamise prioriteetsed suunad aastateks 2004-2010. Strateegia põhieesmärk on realiseerida põhiseaduse ja teiste õigusaktidega antud võimalus tagada eesti keele kaitse, püsimine, areng ja täisväärtuslik toimimine riigikeelena kõigis eluvaldkondades kogu Eesti riigi territooriumil. Aastaks 2010 peavad peamised keelekasutusvaldkonnad olema valdavalt eestikeelsed, kasutatav kirjakeel peab olema heatasemeline ning arenguvõimeline.
Riigikogu ja omavalitsused VEE arvates tuleks valida president üleriigilisel hääletusel. Peaks võtma aktiivselt osa valimistes, et suurendada oma osalust nendes. Omavalitsuse koosseisu valimist tuleks muuta- salajane hääletus, valida saavad kõik selle ala territooriumil elavad isikud, valida saab vaid sellel alalisel territooriumil elavaid isikuid. Samuti tuleks valimisseadusest jätta välja riigikeele tundmise astme nõue. Välispoliitika VEE on vastu Eesti astmisele sõjalistesse liitudesse (NATO jt) ning et sinna astumiseks tuleks korraldada rahva referendum. Nad on ka poolt viisavabadusele Venemaaga. Samuti tuleks teha koostööd teiste riikide vene rühmitustega. Vene Erakonna Eestis peaks valima, sest nad on kindlad oma vaadetes ja kelle eest nad seisavad. Nad mõtlevad ka palju raskustes olevatele inimestele ja nende abistamisele.
alt.Rahvuslik tõusulaine kulmineerus ka lauluväljakul suurüritusega ,, Eestimaa laul". Sel aastal toimus ka ühiskonna politiseerumine ja omariikluse taastamine.Selleks loodi esimene Eesti poliitiline erakond, mis kandis nime Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille eestvedajaks oli Lagle Parek. I Rahvarinde kongressil võeti vastu liikumise üldprogramm, harta ja resolutsioonid ning lisaks sõlmiti liiduleping .Selle kõige survel hakkas EKP Rahvarinde seisukohti, soovi rahvuslipu ja riigikeele väljakuulutamist omaksvõtma,lahkuma pidid ka mõned vanameelsed juhid,aset leidsid ka suuremad interliikumised . Poliitiliseks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel,loodi kodanike komiteed.1989.aastal võeti vastu keeleseadus,millega eesti keel võeti riigikeeleks, millele järgnes iseseisvuspäeva väljakuulutamine, milleks sai 24.veebruar. Üheks olulisemaks sündmuseks eestlaste taasiseseisvumises oli ka Baltikumide rahvarinnete eestvedamisel 23
Ühendriikides ning on kohati säilinud tänini. Eelkäijaks väidetavalt Beat Generations. Hipid moodustasid kolooniaid, mille liikmed hülgasid üldtunnustatud eluviisi, käitumisnormid ja rõivastuse. Loosungiks: „Make love, not war!“ Hipide ehk lillelaste liikumine kasvas protestiks Vietnami sõja vastu Woodstocki festival sai legendaarseks kui hipiliikumise kõrgpunkt Kodanikuõiguste liikumised 1989. võeti kasutusele keeleseadus, eesti keel sai riigikeele staatuse Üleskutse algatada kodanike komiteede liikumine, mis muutus massiliseks kodanikuliikumiseks Inimesed pidid registreerima end Eesti Vabariigi kodanikuks ja valima endale esindusorgani - Eesti Kongressi Toimusid rahvasaadikute kongressi valimised, Eestist valiti 47 saadikut Kodanikuõiguste liikumised Inimesed moodustasid Balti keti, mis oli 600km pikk Balti keti eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet
toimus massiüritus "Eestimaa laul". Seal kõlas ka esmakordselt üleskutse omariikluse taastamiseks. 16. november 1988 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati ENSV seaduste ülimuslikkust N. Liidu seaduste suhtes. Sellega ENSV faktiliselt eraldus NSV Liidust. 1989 jaanuaris-veebruaris sai eesti keel riigikeele staatuse ja 24. 02 kuulutati iseseisvuspäevaks. Ent need sündmused põhjustasid impeeriumimeelsete jõudude koondumise, mida nimetatakse Interliikumiseks (vanameelsed eesti kommunistid, kes olid vastu N. Liidu lagunemisele ja Eesti iseseisvumisele). 1980. aastate lõpus oli kolm erinevat Eesti tulevikuvisiooni ja nende esindajat : 1. Eesmärk: omariikluse taastamine. Esindjad: Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ehk ERSP > Lagle Parek),
nemadki oskama eesti keelt? Tegelikult, kui oled tulnud elama võõrale maale, tuleks keel ära õppida, muidu ei mõista sina inimesi ja nemad omakorda sind. Sellest võivad tulla erinevad probleemid, et välismaalased ei oska riigikeelt. Eesti riigis on tehtud näiteks venelastele eraldi koolid ja isegi kõrgharidust hakatakse venekeeles andma. Kas see ka õige on? Ei. Kindlasti mitte. Miks me peaks hakkama tegema ümberkorraldusi sellepärast, et neil oleks mugavam. Nii ei hakkagi keegi riigikeele õppimise vastu huvi tundma. Rahvuse ja kultuuri säilimise seisukohalt on keel väga tähtis. Keel on rahvakultuuri kandja. Keel liidab meid rahvuseks. Oma emakeelt tuleb säilitada ja edasi kanda nii kaua ja nii puhtana, kui võimalik.
suhete aluseks pidi saama liiduleping. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23 augustil 1989.aastal enneolematu protestiaktsiooni-moodustati katkematu inimkett Talinast-vilniuseni.660 kilomeetri pikkuses nn balti ketis seisis umbes kaks miljonit inimest.1989 aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939.aastal salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks.1989.aasta jaanuaris võeti vastu keeleseaduse,millega anti eesti keelele riigikeele staatus.24.veebruar sai iseseisvuspäevaks.Pika Hermanni tornis heisati sinimustvalge rahvalipp.Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele,mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juiidilise järjepidevuse alusel. 1990.aasta märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV ülemnõukogusse.Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel.Uueks valitsusjuhiks kinnitas ülemnõukogu Edgar Savisaare.30 märtsil 1990
lauluväljakul järjekordne massiüritus ,,Eestima laul" (300 000 inimest). 1988 suvel moodustasid üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise(interliikumine). 16. Nov. 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati E NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 23 aug 1989 moodustati Balti kett ( 660 km, 2 milj. in.). 1989 jaanuaris võeti vastu keeleseadus, eesti keelele anti riigikeele staatus. Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, Eesti Kongressi valimine toimusid 1990 veeb. Esimene kongressi istung 1990 märtsil. Üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Isemajandav Eesti (IME). Perestroikapoliitika oli 1991 end ammendanud. 20 aug. 1991 võttis Ülemnõukogu vastu ,, Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Paragrahv 29A OMARIIKLUSE TAASTAMINE: 1990-1991 aastavah. Muutus olukod Baltikumis pinevaks
Hulk sugulaskeeli, sealhulgas liivi keel, on surnud või nende kõnelejaid on kõigest käputäis. Nüüd, kus üha rohkem eestlasi välismaale tööle rändab, tekib tunne, et kodumaa on tühjaks valgumas. See on tõsine probleem, kuid mõju keelele ei pruugi olla nii hävitav. Väljarännanud säilitavad sidemed ning on loonud mitmeid eesti koole õpetamaks oma lastele keelt ja kultuuri. Isegi Eestis endas on jõuliselt esile tungimas seni riigikeele varju jäänud Võru murre, mis näitab, et keelt on hea tahte juures võimalik elus hoida. Keelte ühtlustumine on tänapäevases maailmas tavaline, see ei ole ainult eesti keele probleem. Sellest tugevamini räsida on saanud suurkeeled, nagu saksa ja vene keel, mis laenavad sõnu muutmata kujul otse inglise keelest. Kartused, nagu oleks eesti keel hääbumas, on kindlasti ülepaisutatud. Ei ole ühtegi märki sellest, et noorem põlvkond häbeneks oma emakeelt. Seega, eesti
Peaaegu 30 protsenti Eesti täiskohaga töötavatest inimestest saab tasu alla 500 euro kuus kätte, nad elavad palgavaesuses. Muidugi on hea mõelda, et pagulased hakkavad tegema sarnaseid miinimumpalgaga töid ja majandus edeneb paremuse poole, aga suurriikides nagu Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ning ka kõigis põhjamaades on see läbi kukkunud ja pagulased elatuvad toetustest. Need riigid on ka tõestanud, et pagulastele riigikeele õppimine on ostutunud tulutuks ja kas eesti oleks erand kui isegi enamus Eestis elavaid venelasi ei ole seni ära õppinud eesti keelt vähemalt algtasemelegi. Meie iive on negatiivne, rahvastik vananeb ning toimub massiline väljaränne. Parandame selle probleemi pagulaste sissevõtmisega? Kuidas aitab võõra rahva ning kultuuri sisse toomine Eestisse säilitada eesti rahvast ning kultuuri? See ei aitagi, see otseselt kahjustab seda.
Igapäevasuhtlus. Üks vanainimene räägib teisele. Oletuse tegin selle järgi, et ka minu vanaisa räägib niimoodi. 3. Sotsiaalmaks on riiklikuks pensioni-ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Täppissuhtlus. Seaduses olev tekst. Oletuse tegin selle järgi, et on viisakas tekst. 4. Riigikeele oskuse standardsed tasemed on asi, mille seadustamiseni taasiseseisvunud Eesti jõudis alles veebruaris 1999. Riik ei ole nende juurutamist saanud toetada kaugelti võrdsuures mahus Euroopa Liidu ja PHARE`ga. Siiski näitab tasemete sisulise mõistmise ja testimisoskuseni viinud koostöö lugupidavat suhtumist oma kodanikesse ja teistesse tööõiguslikesse inimestesse. Ajakirjandustekst. Inimesed saavad seda lugeda. Oletuse tegin selle järgi,
kergesti haavatav välismõjude poolt. Parim kaitse oleks veelgi suurem kõnelejate arv, kuid seda ei saa kasvatada lühiajaliselt. Alati on võimalus ka keele arendamiseks ja rikastamiseks, et eesti keelega saaks tänapäeva elus ligi tipptasemel haridusele, rikkale kultuurielule ja hästi tasuvatele töökohtadele. Kuigi noorte seas tuleb peale ka inglise keele kasutamine, antakse põlvkonniti edasi pigem eesti keelt ja loodame, et nii see jääb ka tulevikus. Kui meie riigikeele, ehk eesti keele areng jätkub sama stabiilselt nagu viimase saja aasta jooksul, siis pole vaja kahelda ka keele jätkusuutlikkuses. Kuigi viimase tuhande aasta jooksul on keelel olnud väga ebasoodsad tingimused, siis viimase saja aasta jooksul on keel võimsalt ja kiirelt arenenud. Küll ei oska keegi öelda, mis on saanud eesti keelest 500 aasta pärast, kuid kui võrrelda nüüd meie emakeelt inglise keelega, näeme ka, et maailma ühel
2.3.1 Sündimuse ja suremuse näitajad, loomulik iive 2.3.2 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused 2.3.3 Rahvastikupüramiidi analüüs 2.3.4 Muud rahvastikunäitajad 2.4 Linnastumine 3.0 Kasutatud materjalid 2 1.0 Riigi üldiseloomustus Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Sveits on ka suur pangandusriik. Maailmatuntud on just Sveitsi pangad oma diskreetsuse poolest ja suur osa riigi sissetulekust tulebgi nendest. 1.1 Üldandmed Pindala: 41 285 km2 Rahvaarv: 7 739 100 (2009) Pealinn: Bern 122,658 (2007-12-31) Rahaühik: Frank (CHF)
1988 Laulev revolutsioon. Kevadel muutus kriitika võimuloleva Eesti NSV juhtkonna vastu avalikumaks. Karl Vaino ei soovinud vabatahtlikult lahkuda, mistõttu mais-juunis muutus kriis ilmseks ning 16juuni vabastati ta EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt ja tema asemele tuli Vaino Väljas. 1988 augustis loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille juhiks sai Lagle Parek, eesmärgiks oli omariikluse taastamine. 1989 jaanuar võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeele staatuse. 24 veebr kuulutati iseseisvuspäevaks. Kodanike komiteede liikumine eesmärk taastada iseseisvus. 23aug1989 Balti kett sest Eesti saadikud Moskvas tahtsid, et ka nemad mõistaksid hukka MRP, aga Moskva kasutas venitamistaktikat ja Baltimaad vastasid provokatsiooniga. IME 1989. Eesti Kongressi valimised 1990 ja hakati pidama läbirääkimisi NSV Liiduga, et taastada iseseisvus. Kongressi etteotsa valiti 78-liikmelise Eesti Komitee, mille esimeheksa sai Tunne Kelam.
Sinna perioodi jäävad ka keeleteadlased Johannes Aavik ja Villem Grüthal-Ridala, kes on tegelenud meie keele edendamise ja mitmekesistamisega, seda rikastades, korrastades ja stiliseerides. Tänapäeval on eesti keel kasutusel üleriigiliselt igas valdkonnas. Eestimaa on olemuselt suhteliselt avatud teiste riikide mõjutustele ning viimase kümne aasta areng on näidanud ka sellega kaasnevaid tulemusi: üleilmastumise ja infoühiskonna kujunemise taustal on meie riigikeele positsioon nõrgenenud. Keele arendamiseks vajame uusi võtteid, et ära hoida tähtsa kultuuripärandi hääbumist. Alternatiiviks oleks toetada ja tekitada juurde riiklikke programme, kes tegelevad eesti keele kaitsmise, levitamise ja edendamisega, nagu Eesti Keele Instituut. Elame infoühiskonnas ning suur osa meie tegevusest toimub Interneti vahendusel. Seda saab targasti ära kasutada, luues rohkem eesti keelseid portaale ja suhtlemisvõimalusi.
millised mitte? Keeled jagunevad ebaühtlaselt. Keelte paljusust soodustavad soodsa kliimaga alad, mägised piirkonnad, saarestikud ja tihedad metsamassiivid. Väga palju keeli leidub ekvaatori lähedal. 9. Millistesse keelkondadesse kuuluvad Euroopas kõneldavad keeled? Euroopas kõneldavad keeled kuuluvad indoeuroopa, uurali ja osaliselt kaukaasia keelkondadesse. 10. Miks on Euroopa keeleline olukord maailmas erandlik? Euroopas on palju väikseid riike ning sellest tulenevalt palju riigikeele staatusega väikseid keeli, mis omakorda tähendab seda, et Euroopas on palju elujõulisi keeli, millel on suhteliselt väike kõnelejaskond. 11. Miks on Uurali keelte ja rahvaste algkodu otsitud Uurali piirkonnast? Sest samojeedi keelte põhiline levikuala jääb sellest itta ja soome-ugri keelte levikuala läände.
Kiriku välise sära säilitamiseks, diplomaatilise tegevuse ja usutegelaste ülalpidamiseks olid kiriku kulutused erakordselt suured ning kui kümnisest ei jätkunud, hakati kirikuameteid müüma ja ostma; levisid ka indulgentsid e patukustutuskirjad (raha eest kustutas kirik inimese patu ja kindlustas koha paradiisis). Nende kahe negatiivse külje kõrval toetas reformatsiooni algust ka Saksa riigi teadvuse ja rahvusluse tõus riigikeele ja ühtekuuluvustundega tuli üldine pahameel rõhuva katoliku kiriku vastu, ülikoolis avaldas humanism mõju teoloogiakäsitlustele. Saksa reformatsiooni algatajaks oli Martin Luther, kes sündis 1483. aastal. Ta õppis kokku kolmes ülikoolis, kuid haridustee jätkamise asemel astus ta hoopis kloostrisse. Ta pühitseti ka preestriks ning Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks. Luther oli katoliku kiriku suhtes kriitiline ja 1517
kuidas sellest küsimusest aru saada. On inimesi kes arvavad, et valitseb sallivus ning on ka inimesi kes arvavad vastupidist, aga on ka suur osa inimesi kes arvavad, et on nii ühte kui ka teist. Minuarust on sallimatuse ülekaal suurem. Eesti keel. Eestis elab palju eestlasi ja palju on meie maal ka võõramaalasi, kes on meie maale elama tulnud. Enamus välismaalasi on aga enne meie maale asumist meie riigikeele endale selgeks teinud ja seda ka siin edasi õppinud, et nad saaksid meie maal hakkama. Kuigi on ka palju selliseid inimesi, kes pole eesti keelt omandanud ja ei taha seda põhimõtteliselt õppida. Paljud sellised on vanemad inimesed venemaalt, kes räägivad ainult vene keeles ja ei taha mitte ühtegi sõna eesti keeles öelda. Isegi kui nad seda oskaksid, nad seda ei tee. Sellistel inimestel on nagu mingi kius, et põhimõtteliselt ei räägi
kõrval teismeealiseks, oleme me olnud kogu selle aja Euroopa suurriikide lükata-tõmmata. Viimasel sajandil on meid tahetud küll ühe kui teise suurriigiga liita. 21. sajandil on välispoliitiline olukord Eestile küll soodsam, kuid meid on ümbritsemas suurem oht. Oht kaotada oma imeilus riigikeel. Meid varitsev oht on kui aastate pikkuse peiteajaga gripp - elame selle sees, ometi me ei pööra sellele tähelepanu kuni õhtustes uudistes kajastatakse riigikogu istungit, mis meid uue riigikeele poolt hääletama kutsub. Võõrast keelt on igal pool. Isegi poodi piima järele minnes ei saa ümber võõrkeelsetest plakatitest ja reklaamidest. On meil ometigi Eesti Vabariik, mille riigikeeleks eesti keel. Eesti keele väljasuremine võib praegu tunduda täiesti absurdne ja ülepaisutatud probleem, kuid kas mitte iga suur muutus ei saa alguse väiksemast? Praegu on vaid televisioon ja meelelahutus
Keel Komi keel kuulub soome-ugri keelte permi hulka. Samasse rühma kuuluv udmurdi keel on komi keele lähim sugulaskeel. Komi keel jaotub kaheks peamiseks murderühmaks: põhja ehk sürjakomi ja lõuna ehk permikomi. Vene traditsioonis käsitletakse neid kahe lähedase sugulaskeelena. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli nii sürja- kui ka permikomide emakeelsus 71%. Komi kirjakeele traditsioonid ulatuvad tagasi 14. sajandisse. Komi vabariigi riigikeele on komi keel kõrvuti vene keelega. Reaalselt aga domineerib avalikus elus vene keel. Komikeelseid koole pole. Nn rahvuskoolides õpetatakse komi keelt ja kirjandust õppeainena. Permikomi rahvusringkonna ametlikuks keeleks on vene keel. Permikomi keele positsioonid on avalikus elus ja meedias veelgi halvemad kui (sürja)komi keele omad. Elatusalad Komide peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaharimine. Loomakasvatus on olnud teisejärguline
(Koorits 2007) Samas näitas ta üles võhiklikkust Eesti tegelikkuse tundmise suhtes, väites näiteks, et kohalikel valimistel saavad osaleda vaid Eesti kodanikud. Samuti taunis van der Linden pronkssõduri teisaldamist, väites, et see demonstreerib lugupidamatut suhtumist Venemaa rolli Teises maailmasõjas. (BNS 2007 ,,Van der.." ) Veel samal kuul soovitas ÜROs diskrimineerimisega tegelev Doudou Diene Eestil liikuda mitmekeelse ühiskonna suunas, kus riigikeele staatus on mitmel keelel. «Eesti keele oskuse nõue on normaalne,» sõnas Diene, lisades, et seda peavad oskama kõik Eesti kodanikud. Samas sõnas eriraportöör, et tema hinnangul ei vasta vene keele staatus praegu venekeelse vähemuse osatähtsusele Eesti elanikkonnas. Ta ütles, et vene keel peaks olema üks riigikeeltest ning samuti võiksid ka teised keeled pretendeerida riigikeele staatusele. «Multikultuurne ühiskond peab olema multikeelne ühiskond,»
on. Hea teeninduse vastutus ei lasu ainult teenindaja õlul, klient saab anda omapoolse panuse teenindusprotsessi, kuid juhtimise vastutus on siiski teenindaja kanda. Probleemina on üles kerkinud, et teenindajad ei oska kõigele lisaks riigikeelt - selles on süüdi nii koolisüsteem, mis ei õpeta keeli, töötajad ise, kes ei taha riigikeelt õppida, kui ka ettevõtjad, kes ei pööra piisavalt tähelepanu töötajate valikule või ei korralda riigikeele õpet. Minu arust tuleb selline probleem kõige enam välja näiteks majutusasutustes ja muudes sellistes kohtades, kus ei toimu ainult müügitehing, vaid suheldakse rohkem. Poodides pole keelebarjäär nii suureks probleemiks, kui teistes teenindusasutustes ja seega saab poodides ka see konkreetne müügitehing tehtud. Eestlased investeerivad kõvasti oma äri välimusse, selle asemel, et panustada heasse teenindusse
Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest väga rikas.Soomes kaevandatakse metallimaake.Avastatud on plaattina,tina,uraani ja volframi.Aastas kaevandatakse 20 000kg hõbedat ja 600kg kulda.Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti,lubjakivi,savi jms.Seal leidub ka poolvääriskive(kvarts,jasbis,ahhaat,opaal,ametüst). Suurem osa rahvastikust on soomlased. 93% kõneleb emakeelena soome keelt, 5,8% peab emakeeleks rootsi keelt. Nii soome kui rootsi keelel on Soomes riigikeele staatus. Erinevalt teistest Skandinaavia riikidest on Soomes suhteliselt vähe võõrtöölisi ja põgenikke. Vaid 1,2 % rahvastikust ei kuulu ei soomlaste ega rootslaste hulka ja suurema osa neistki moodustavad põlislaplased ehk saamid Põhja-Soomes. Soomes ei ole kehtestatud ametlikku religiooni. Suurem osa soomlasi kuulub usutunnistuselt evangeelse luteri kiriku juurde (85,9 %), Soome õigeusu koguduste liikmeid on 1,1 % rahvastikust. 4
klienti, annab arusaadavalt selgitusi, austab iseennast ja seeläbi klienti. Samuti oskab hea teenindaja valida kliendi jaoks parimat reageerimisviisi - naljameestega viskab nalja, ametnikega on ametlik jne. Probleemina on üles kerkinud, et teenindajad ei oska kõigele lisaks riigikeelt - selles on süüdi nii koolisüsteem, mis ei õpeta keeli, töötajad ise, kes ei taha riigikeelt õppida, kui ka ettevõtjad, kes ei pööra piisavalt tähelepanu töötajate valikule või ei korralda riigikeele õpet. Minu arvates tuleb selline probleem kõige enam välja näiteks majutusasutustes ja muudes sellistes kohtades, kus ei toimu ainult müügitehing, vaid suheldakse rohkem. Poodides pole keelebarjäär nii suureks probleemiks, kui teistes teenindusasutustes ja seega saab poodides ka see konkreetne müügitehing tehtud. Küll aga on positiivne see, et Eestis osatakse võõrkeeli ning turistidel on siin kerge hakkama saada
Eesti keel ja selle jätkusuutlikkus Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks. Mingi riigi keelepoliitika esmaülesanneteks on riigikeele sätestamine põhiseaduses ja keeleseaduse kehtestamine, mis kõik toimub rahvusvahelisi õiguse normi kinni pidades. Eestis kuulub keelepoliitika Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega. 1. Eesti keele kõnelejaskond on 7-miljardilise inimkonna taustal väga väike
Eesti keel ja selle jätkusuutlikkus Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks. Mingi riigi keelepoliitika esmaülesanneteks on riigikeele sätestamine põhiseaduses ja keeleseaduse kehtestamine, mis kõik toimub rahvusvahelisi õiguse normi kinni pidades. Eestis kuulub keelepoliitika Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega. 1. Eesti keele kõnelejaskond on 7-miljardilise inimkonna taustal väga väike
Vaino Väljas - EKP peasekretär, temaga asendati K. Vaino, selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. Eestimaa Laul - suurim Tallinna lauluväljakul korraldatud massiüritus septembris 1988. 16. november 1988 - Suveräänsusdeklaratsioon, Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument, mille deklaratsiooni luges Ülemõukogus ette välisminister Arnold Green. 1989. jaanuar - võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. 1989. märts - esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse - Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi. Balti kett - Baltimaade rahvarinnete korraldatud suur protestiaktsioon 23.augustil 1989.a, katkematu inimkett Tallinnast Vilniusesse, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale eestlaste, lätlaste ja leedulaste vabadusetahet. 1990. veebruar - registreeritud Eesti kodanike poolt valiti uus esinduskogu ehk Eesti Kongress, see
kondsus. 8. Miks on kodanikud riigile olulised? V: Ilma kodaniketa riik ei toimiks. 9. Kuidas võib inimene omandada kodakondsuse? (3) V: a) Sünnijärgselt (üks vanematest peab olema kodanik); b) eriliste teenete eest rii- gi ees; c) täites vastavad eksamid, et saada kodakondsus. 10. Millised tingimused peab kodanikukspürgija täitma? V: Tuleb elada siin vähemalt viis aastat, tuleb sooritada riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksam ning tuleb kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 11. Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab Eestis asuda palgalisele tööle? V: Esmalt peab ta taotlema elamisloa ning siis ka tööloa. 12. Millised on kodanikuõigused ja kohustused? V: Õigus ja kohustus teenida kaitseväes; õigus avaldada omaalgatuslikku vastupanu
Kodanik ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadustega sätestatud õigusi ja kohustusi. Kodakondsuse omandamise viisid: 1) Kodanikuks sünnitakse aluseks on sel juhul kas sünnikoht või vanemate kodakondsus. 2) Kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise e. naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandamise tingimused kehtestab riik seadusega. Eestis tuleb naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamiseks elada siin vähemalt viis aastat, sooritada riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksam, kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 3) Eriliste teenete eest riigi ees(väljapaistvatele sportlastele, treeneritele, ärimeestele, kultuuritegelastele). Eestis kehtivad kodanikuõigused ja kohustused: 1) teenida kaitseväes 2) õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutuses ja tollis 3) õigus kuuluda erakonda 4) õigus osaleda rahvahääletusel.
Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Sveitsi pindala on 41 290km². Rahvaarv(2003) on 7 318 638. Rahvastiku tihedus on 177,2 in/km². Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Loodus Pinnamood Pinnamoe järgi eristub Sveitsis kolm piirkonda: Juura mäestik, Alpid ja nende vahel paiknev Sveitsi platoo. Juura mäestiku alla jääb kümnendik riigi territooriumist. Juura mäestik on madalate ahelikega. Alpid hõlmavad 58 % riigi territooriumist. 50
taseme kõigis põhikoolides, vältides hariduslikku kihistumist ja väärtustades kodulähedast põhikooli; vähendame õppekavade üldmahtu ja suurendame valikuvõimalusi gümnaasiumi õppekavades; seisame tasuta üldhariduse eest ja oleme vastu hiiliva õppemaksu kehtestamisele avalikes üldhariduskoolides erinevate „vabatahtlike” annetuste sildi all; laiendame eesti keele õpet lasteaedades ja tagame venekeelsetes põhikoolides kõigi lõpetajate riigikeele oskuse B2 tasemel, käivitades selleks vastava üleriikliku tugiprogrammi; riigigümnaasiumide arendamisega tuleb edasi minna, pöörates paralleelselt tähelepanu õppe kvaliteedi ja nõudlikkuse tõstmisele kõikides gümnaasiumides, sealhulgas gümnaasiumidesse õppima asumisel; muudame Eesti koolid kiusamisvabaks – tagame riikliku rahastuse tõenduspõhiste kiusamisvastaste meetmete rakendamiseks lasteaedades, põhikoolides ja gümnaasiumides;
Esimest korda oli nõukogu võimu tingimustes tõstatud Eesti riikluse küsimus. Järjest olulisemaks muutus Molotovi-Ribbentropi pakti õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldati Balti kett: katkematu inimektt Tallinnast Vilniuseni. 1989. aasta lõpul tunnistas Moskva 1939. aasta salaprotokolli olemasolu ning mõisteti see õigustühiseks. 4. Kodaniku komitee liikumine Keeleseadus võeti vastu 1989. aasta jaanuaris, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. Aja möödudes kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge rahvuslipp. Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodaniku komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Vabariigi kodanikud kutsuti end üles registreerima, et valida hiljem esindusorgan Eesti Kongress. 1990. aasta veebruaris toimusid
riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Vähemast tegelikult postmodernses ühiskonnas ei piisakski. Kui suhteliselt väike keel ei suudaks täita kõnelejate üha muutuvaid vajadusi ega poleks riigikeele staatuses, tähendaks see peatset taandumist. Suurimate ohtude seas eesti keelele nähakse paljudele muudelegi keeltele tuttavaid probleeme: emakeelena kõnelejate arvu langust, keelenormi hägustumist, liigset võõrkeelte mõju ning raskust pidada keeletehnoloogia osas suuremate keeltega sammu. a". Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja emakeelepäeva üle. Tähelepanu osutamine on põhjendatud, sest eesti keel, rahvas ja riik on tihedalt seotud. 19.
mind, mida tahetakse muuta/uuendada jne. 6) Eesti kõrgharidustrateegia aastateks 2006 2015 antud dokument siis reguleerib õpinguid ülikoolides, rakenduskõrgkoolides. Kuna õpin rakenduskõrgkoolis, siis mõjutab see dokument ka mind, kuna kool lähtub sellest arengukavast. 7) Eesti keele arengukava 2011 2017 antud dokument reguleerib Eesti keele, kui riigikeele eksisteermisena ning selle õpetamisega koolides. Antud dokument puudutab kõiki meid, kes elavad Eesti riigis. 8) Kõrgaharidustaseme astmete õpiväljundid ning nende seos kvalifikatsiooniraamistikuga antud dokument sätestab ära, siis, mida peab tegema üliõpilane, et saada kõrgharidust, mis punkte peab täitma jne. Antud strateegilisel dokumendil on ka mulle mõju, vastavalt, kui ma ei täida näiteks
Muret õpingute vastumeelseks muutmise üle tunnen ka ühe praeguses ajahetkes väga aktuaalse teema koha pealt, milleks on venekeelsete koolide üleviimine eestikeelsele õppele. Arusaadavalt on sellise muudatuse eesmärgiks vähendata lõhet kõrvuti end samas üksteisest nii kaugel asuvate inimeste vahel. Idee on kiiduväärt, aga miskipärast on Eestis komme püüda üle oma varju hüpata. Venekeelsel kogukonnal Eestis ei ole senini olnud tungivat vajadust riigikeele õppimiseks. Parem eesti keele oskus oleks vene koolide lõpetanutele oluliseks toeks Eestis edasiõppimisel ja tööle rakendumisel. Kahjuks näevad venekeelses keskkonnas elavad inimesed, selles eelkõige rünnakut eestlaste poolt. Venekeelsete koolide hoolekogud on pöördunud Jaak Aaviksoo poole palvega: "Vene õppekeele valimise otsus on tingitud eelkõige lastele konkurentsivõimelise hariduse ja põhjalike emakeelsete aineteadmiste andmise soovist
Mohácsi kaotusest (1526) kuni 18. sajandi lõpuni kestnud perioodi nimetatakse keskungari perioodiks. Keskungari keelekuju ei erine ei häälikuliselt ega morfoloogiliselt enam oluliselt tänapäeva ungari keelest. Sel perioodil tugevnes saksa keele mõju, siia langeb piiblitõlke ilmumine ja koos sellega ungari kirjakeele regionaalsete keskuste tekkimine. 18. sajandi lõpp tähistab uusungari perioodi algust. 1830. aastail sai ungari keel seadusandluse keeleks, vahetades välja senise riigikeele ladina keele. Selle perioodi kõige märkimisväärsem keeleline sündmus oli keeleuuendus, millele aitasid kaasa mitmed tuntud kirjanikud-luuletajad. Sündis ühtne ungari kirjakeel. Kuigi keeleuuenduse erinevatel perioodidel püüti võõrsõnade sissevoolu tagasi tõrjuda, võib tänapäeva ungari keelest leida rohkesti uuemaid rahvusvahelisi rändsõnu (rádió `raadio', tévé `televiisor'). Kirjakeele kõrval elas edasi ja rikastus ungari rahvakeel ja rahvaluule. Ungari keele murded
jääma samaks. Kolmanda suuna mood. Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st, pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsutamisõigust. • 16.nov 1988-võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni (iseseisvusdeklaratsioon), millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. • 1989. a jaanuar-võeti vastu keeleseadus, millega eesti k-le anti riigikeele staatus. • 24.02 kuulutati iseseisvuspävaks • 1989.a tähistas sisepoliitilises elus poliitiliste jõudude erimeelsuste süvenemist. • Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli taastada Eesti iseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel. • esindusorgan-Eesti Kongress • 1990.a veebruar-valimised • Eesti Kongressi I istung toimus 1990.a märtsis, seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette
annaabi.ee 
