Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas Eesti massiliselt pagulasi vastu võttes võidab või kaotab? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
kas Eesti massiliselt pagulasi vastu võttes võidab või kaotab?
Erich Kivi, G2D
Viimaselajal on keskmiselt iga neljas uudis pagulaste kohta, kas tegu siis pagulasi pooldava, pagulasvastase või pagulaskuritegudest rääkiv lugu. Mina kui lihtsa eestlasena olen 100% vastu pagulaste tulekule eestisse. Eestlased on võidelnud, et olla demokraatlik vabariik, millekäigus on suur osa eestlasi kogenud kui raske on kehtestada iseseisvus ja tundnud mis tähendab olla suurriigi kontrolli all, kõige selle käigus on tekkinud palju patriootlikke eesti kodanikke .
Usun, et kui eesti valitsus otsustaks massiliselt hakata vastu võtma pagulasi siis eestile oleks kaotus vägagi suur, kuna eesti kodanike arvamust ei ole küsitud ja nagu küsitlused on näidanud on valdav enamus ikkagi vastu pagulaste tulekule ja see tekitaks omakorda küsimused, et kas demokraatia ikka kehtib kuna tehakse enamuse tahtmisele vastupidist. Kuigi Eesti on koostanud lepinguid ja nõustunud vastu võtma pagulasi leian, et meil on paljugi tähsamaid probleeme lahendada seoses oma kodanike elamistingimustega ennem kui saame hakata elamispindasid ja palkasid pakkuma sõjapõgenikele. Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% Eesti elanikkonnast ehk 288 600 inimest ja absoluutses vaesuses 8% elanikkonnast ehk 104 700 inimest ja 30% elanikkonnast elab vaesuses. Ma ei usu, et need numbrid viimase kahe aasta jooksul tunduvalt muutunud oleks. Peaaegu 30 protsenti Eesti täiskohaga töötavatest inimestest saab tasu alla 500 euro kuus kätte, nad elavad palgavaesuses. Muidugi on hea mõelda, et pagulased hakkavad tegema sarnaseid miinimumpalgaga töid ja majandus edeneb paremuse poole, aga suurriikides nagu Saksamaa, Suurbritannia , Prantsusmaa, Itaalia ning ka kõigis põhjamaades on see läbi kukkunud ja pagulased elatuvad toetustest. Need riigid on ka tõestanud, et pagulastele riigikeele õppimine on ostutunud tulutuks ja kas eesti oleks erand kui isegi enamus Eestis elavaid venelasi ei ole seni ära õppinud eesti keelt vähemalt algtasemelegi. Meie iive on negatiivne, rahvastik vananeb ning toimub massiline väljaränne. Parandame selle probleemi pagulaste sissevõtmisega? Kuidas aitab võõra rahva ning kultuuri sisse toomine Eestisse säilitada eesti rahvast ning kultuuri? See ei aitagi, see otseselt kahjustab seda.
Eesti iive tõstmist ning elatustaseme paranemist ei saa ega tohi asendada massilise immigrantide sissevõtmisega, vähemalt mitte siis, kui peamiseks eesmärgiks on Eesti rahva ning kultuuri püsimajäämise kindlustamine. Ja isegi kui eestisse võtta vastu tuhat pagulast oleks see koheselt hea vabandus järgmisetele, et miks nemad said aga meie mitte ja sellest tekiks järgmine probleem ja pagulasi ainult voolaks eestisse, vihastades, väljatõrjudes ja ülekaaluda eestlaseid. Usun, et veel ei ole eesti valmis vastu võtma pagulasi, ennem tuleks parandada oma rahva eluolusid ja siis hakata mõtlema vastuvõtmisest mõistlikul hulgal pagulastest
Kas Eesti massiliselt pagulasi vastu võttes võidab või kaotab #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sm1l3r Õppematerjali autor
inimgegraafiaga seotud kirjand teemal "kas Eesti massiliselt pagulasi vastu võttes võidab või kaotab". 11 klassi kirjand, võib esineda kirjavigu.

Sarnased õppematerjalid

Eesti XX sajandi algul
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused:

Ajalugu
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4

Sotsiaalteadused
Eesti uusima aja ajalugu
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Mõisarahvas jäi välja. Ka valla maad olid vaid talumaad. Valla täiskogu moodustasid kõik vallas elavad talu pärisperemehed ja maata rahva esindajad. Iga 10maata mehe kohta 1 esindaja. Valla volikogu valis esinduse. Linnade arv oli tookord 11. Valimisõigus oli jõukatel, kinnisvara omanikud, kes maksid linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele,

Ajalugu
Kreeka poliitiline ajalugu
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

kivikatusega Lerna residents Lõuna-Kreekas, annavad tunnistust arenenud sotsiaalsest hierarhiast. Mitmed suuremad asulad olid tekkinud ka Kreetal, nende seas jätkuvalt tähtsaim Knossos. Küklaadidel kujunes omapärane regionaalne kultuur, mida iseloomustavad kivist inimfiguurid (nn iidolid), Kreetalt leitud ida päritolu esemed aga osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel graveerima piltkirjamärke ­ nn hieroglüüfkirja (sootuks erinevat Egiptuse hieroglüüfidest). Sujuva arengu tsivilisatsiooni suunas katkestas Mandri-Kreekat ja Anatoolia lääneosi tabanud langus 23. ­ 21. sajandil. Troojas nõrgenes ajutiselt, Lerna kindlustatud pealikuresidents aga purustati sootuks ja selle kääpaga kaetud varemete ümber kerkisid

Ajalugu
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale

Ajalugu
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

32 Kokkuvõte 244 33 Mõtlemisküsimuste kommentaare 247 Kirjandus 257 1 Sissejuhatus Meie igapäevane tegevus põhineb suures osas varjatud eeldustel, mille iseloomu või isegi olemasolu tavaolukorras ei teadvustata. Mingi alaga, praegusel juhul mitmekeelse oskussuhtlusega sügavamalt tegeldes aga tasuks enne järelduste juurde asumist tähtsamad eeldused korraks üle vaadata. Kuidas näiteks seletada verbaalse suhtluse toimimist? Miks on nii, et kui siinset teksti loete, siis saate vähemalt umbkaudu aru, mida tahtsime sellega öelda? Lihtsaim lahendus, mida ka varmalt kasutatakse, on postuleerida keel

Inimeseõpetus
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.

Baas Logistika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun