Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas ühiskonna ühendajaks on kodakondsus või rahvus? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kas ühiskonna ühendajaks on kodakondsus või rahvus?
Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja / või muudel teguritel põhinev etniline identiteet.
Arvamus põhineb mul tänapäeva suhtumises rahvusesse ja kodakondsusesse. Eestlastel on väga tugevad rahvuslikud juured. On näidanud kuidas rahvas tervikuna suudab mõjutada ka kõige tugevamaid, alustades näitest Laulvast Revolutsioonist , mille eesmärk oli vabariigi iseseivumine ilma igasuguse verevalamiseta. Vaadates olukorda siis ei olenenud mis kodakondsus sul on vaid üritusel osalesid kõik tugeva rahvususuga inimesed, kes tahtsid kaitsta enda kultuuri ja kodumaad . Kodakondusel pole erilist tähtsust ühiskonna ühendamisel, kuna kodakondust saab taotleda ja sellega kaasnevad vaid seaduslikud kohustused, rahvust sa ei saa valida, rahvus pärandatakse sulle kaasa sünnist ja see areneb välja kasvades ja õppides. Kui hakata vaatama tänapäeva olukorda siis inimesed väga ei hinda neid väärtusi. N.ö “halli passi” inimesed nõuavad igasuguseid õigusi ja vaidlevad kõigega mis on esmatähtis, alustades riigikeele õppimis suutmatusest, lõpetades kõige kritiseerimisega. Sellised inimesed ei ühenda ühiskonda vaid omamoodi kahjustavad seda ja tekitavad vaenu ka nende vastu kes on võtnud enda kohustuseks harida ennast kultuurselt. Taolise mõtteviisiga inimesi kes ainult tahavad endale õigusi ja ei üritagi kuuluda rahvusesse ei saa kutsuda ühiskonna ühendajateks.
Rahvus on siiski see mis ühendab inimesi omavahel ja kodakondsus ei ole sama vääriline vaid on üks dokument mis annab sulle seadusliku kaitse.
Kas ühiskonna ühendajaks on kodakondsus või rahvus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TerjeStrazdins Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

TÄNAPÄEVA MAAILM
56
docx

TÄNAPÄEVA MAAILM

............................................17 5.Inimõigused mitmepalgelises maailmas............................................................18 5.1Inimõiguste universaalsus............................................................................ 18 5.2Euroopalik arusaam inimõigustest...............................................................18 5.3Inimõigused arengumaades.........................................................................19 5.4Inimõigused ja kodakondsus.........................................................................20 6.Postmodernne ühiskond.................................................................................... 22 6.1Modernse ja postmodernse ühiskonna erinevused.......................................22 6.2Teadmiste ja väärtuste roll ühiskonnas.........................................................23 6.3Inimsuhted postmodernses ühiskonnas........................................................24 Kokkuvõte....

Ühiskond
Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses-
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur ­ mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal ­kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub Õigus ­ riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ­ ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid Eraelu ­ indiviidi isiklik elukorraldus Kommunikatsioon . Kommunikatsioon ­suhtlemine . Massikommunikatsioon ­massisuhtlus , on informatsiooni ühiskondlik korraldus mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumiteks on ajalehed,ajakirjad , raadio ning TV. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti teel. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine
30
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine

Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid)

Avalik haldus
Õigusteadus
43
doc

Õigusteadus

1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm ­ käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse

Õiguse alused
Õigusteaduse eksam
52
doc

Õigusteaduse eksam

1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime ­ käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus ­ inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis ­ sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk ­ saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis ­ kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes. Sotsiaalsete normide funktsioon ­ Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks.

Õiguse alused
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond ­ TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS

Ühiskonnaõpetus
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

1. Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles ­ inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet ­ samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste

Ühiskonnaõpetus
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun