Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riigi Ülevaade - Austria". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mäestik, alpid, viin, doonau, turismimaa, vedudes, mäestikud, tasandik, madalik, pinnamood, läänetuuled, nafta, vulkaane, mullad, alpide, jõed, elektro, maanteed, raudteed, sadamaid, reisida, autoga, talvisel, salzburg, arte, koostaja, kert, juhendaja, vootele, hansen, madalikud, lainjas, maavarasid, grafiit, rauamaak, pruunsüsi, euraasia, serval· Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitaksegi 26 kantonist · Vanuse struktuur: 0-14 aastat: 15.6%, 15-64 aastat: 68.1%, 65 aastat ja rohkem: 16.3% Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad
............................................................................ 3 Litosfäär....................................................................................................................... 5 1.Iseloomusta riigi pinnamoodi............................................................................................5 2.Hinda pinnamoe mõju majandusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm). 5 3.Märgi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm............................................................................................................................................ 6 .................................................................................................................................................6 4.Milliseid sise- või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? .......................................................................................................
Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut? Millised trantspordiliigid võiksid olla olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes? Põhjenda lühidalt. Iseloomusta eri trantspordiliikide arengutaset selles riigis: Kuidas on võimalik jõuda Eestist sellesse riiki kõige kiiremini? Kui palju kulub selleks aega? Milliseid teisi transpordivahendeid saab sinna sõiduks kasutada? Kui palju siis aega kulub? Kas riik on tuntud turismimaa? Millised on turismi arengueeldused selles riigis? Uuri välja, milliseid kohti külastatakse selles riigis tõenäoliselt kõige enam? Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt? Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust? 2 Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Austraallaste heaolutase on võrdlemisi ühtlane
KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on Santiago, mis paikneb koordinaatidel 33°26 ll, 70°40 lp. Santiago kaugus Jõhvist on linnulennul ~13580 km. Tsiili ja Eesti kellaaeg erineb 6 tunni võrra. Kui Eestis on kell 12.00, siis Tsiilis alles 6.00. (Eesti ning Lihavõttesaare ja Sala y Gomeze'i aheliku aeg erineb 8 tunni võrra). Joonis 1: Tsiili asukoht ja kuju. PINNAMOOD Tsiili pinnamood on üldiselt mägine, kuigi esineb ka madalamaid kohti. Idast läände saab riigi jagada kolmeks piirkonnaks: Andide peaahelik, Ranniku- Kordiljeerid ning nende vahele jääv viljakas Tsiili pikiorg (orustik, kuhu on koondunud suurem osa rahvastikust). Riigi kõrgeim tipp on Ojos del Salado (6880 m). (Joonis 4). Tsiilis asub ka maailma kõrgeim aktiivne vulkaan - San Pedro (6145 m) Põhja-Tsiilis asub ligi 1000 km pikkusena maailma üks kuivemaid paiku - Atacama kõrb, mis hõlmab
....................... 10 Lisa1. Austria kaart..............................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................11 4 1.ÜLDANDMED Austria Vabariik (Rebublik Österreich) Pindala: 83,870 km² Rahvaarv: 8,192,880 (2006) Rahvastiku tihedus: 97 inimest/km2 Pealinn: Viin Riigikord: demokraatlik vabariik Haldusjaotus: 9 liidumaad: Burgenland, Kaernten, Niederoesterreich, Oberoesterreich, Salzburg, Steiermark, Tirol, Vorarlberg, Wien Riigikeel: Saksa keel Rahaühik: EURO Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), moslemid (2%) Ajatsoon: GMT + 1 Kliima: Kliima on mõõdukalt kontinentaalne, niiske, Viinis on keskmine temperatuur jaanuaris -2 °C, juulis 19,5 °C, sademeid 640 mm aastas. 5 2.ASEND
Tsiilile kuulub ka tükk Tulemaad ja iga tsiillane teab et nende oma on ka jupp Antarktikat.Tsiili asend on soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. Looduslikud iseärasused: üksikud maavärinad, aktiiksed vulkaanid, tsumaanid. Läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp Idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp Põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp Lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp Lühike ülevaade looduslikest tingimustest. pinnamood Tsiili pinnamood on mägine, loomulikult näeb sellel 4300 kilomeetrit pikal maaribal eripalgelisi maastikke.Eristuab kolm põhja-lõuna sihilist piirkonda: Ranniku-Kordiljeerid, idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv Tsiili pikiorg. Ranniku-Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjosas kuni 3200 m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosas madaldub ka Andide Peaahelik. Tsiili pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas
Geograafia uurimustöö Itaalia Audentese Erakool 2010 Oliver Savi 10.A Sisukord Sisukord lk 2 Itaalia geograafiline asend lk 3 Riigi kuju lk 3 Riigi pinnamood lk 3 Pinnamoe mõju majandusele lk 4 Maavarad lk 4 Asend laamtektoonikast lähtudes lk 4 Loodusõnnetused lk 4 Peamised kliimat kujundavad tegurid lk 5 Kliima üldiseloomustus lk 5 Riigi geograafilise asendi mõjud kliimale lk 5
peamiselt toodetakse seal siiski varuosi autodele, laevadele jne. Ehk siis Argentiina on teinud endale tee rasketööstusesse. Millised võiks olla kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis? Riik peab leidma endale rohkem kapitali, et investeerida seda kõrgtehnoloogiasse. Transpordi iseloomustus Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut? Arengut lükkab tagant kindlasti Atlandi ookean, mis loob meretee, kuid takistav tegur on Andide mäestik. Millised transpordiliigid võiksid olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes? Sisevedudes on oluline raudteed ning autoveondus. Rahvusvahelistes vedudes on kindlasti olulisim laevaliilus ning lennuliiklus, kuna see tagab kiireima transpordi võimaluse. Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset selles riigis Autotransport Paremad võimalused autotranspordiks on ookeani ääres, kuna seal on suuremad linnad. Hõredamalt on teedega asutatud jällegi andide piirkond
geograafilised koordinadid. Hiina asub 35 00 N, 105 00 E laiuskraadide vahel. Pealinna (Pekingi) geograafilised koordnaadid on 40° 15' 0 N ,116° 30' 0 E. · Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Pealinna kaugus minu koduasulast (Koselt) on 8625 kilomeetrit. Kellaaja erinevus Hiina ja Eesti vahel on 6 tundi (maailmaaeg +8). · Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm. - Mäestik - Tasandik - Madalik - Tiibeti mägismaa - Himaalaja mägismaa - Mount Everest · Iseloomusta riigi pinnamoodi. Pinnamood on Hiinas väga erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres.Mäestikud moodustavad riigi kogupindalast 43%. Kuna Hiina on pindalalt suur,varieerub maastik väga palju. Lisaks asub riik veel laamade liikumise piirkonnas ja
· Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? 1. Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsuse). 34% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks. 2. Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Saksamaa oma suurusega on väga mitmekesine. Põhja-Saksamaa on madal lauskmaa. St et seal sobib põllumajandusega tegeleda. Põhjamere rannikuil ja jõeorgudes on viljarikkaid uhtmaad - marsid ehk padurad, mis osalt on meretasemest allpool. Need on osaliselt muudetud ka põldudeks. Kesk- ja Lõuna- Saksamaa on mägised, st ei sobi seal tegeleda põllumajandusega.Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal
Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). Looduslikud tingimused 6 Kliima Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega
üleujutus.Katastroofis hukkus üle 12 inimese ning koduta jäid üle tuhande inimese. · Tsiili vulkaas Chaiten paiskas 208 aasta maikuus üles tohutu tukapilve, mis saastas õhu Argentiinas ja Uruguays. · Metsapõleng 2008 aasta veebruaris hävitas üle tuhende hektari maad.mille tulemusel evakueeriti inimesi. PINNAMOOD JA LAAMTEKTOONIKA Iseloomusta riigi pinnamoodi. Argentiinas on esindatud väga palju erinevaid pinnamood, mis ulatuvad erinevatesse kliimavöönditesse. Argentiina pinnamood jagatakse järgmiselt: 1.Andid See mäeahelik kulgeb mööda läänepoolt, koos Tsiili riigipiiriga.Kõige kõrgem tipp Argentiinas leiduvad selles piirkonnas, Mendoza lähistel- Aconcagua (6960meetrit).Sellel alal on ka kliima vaheldumine väga suur. 2.Pampad See on riigi keskel asuv piirkond,mis on ka kõige enam rahvastatud, mille ulatus on 1000km põhjast lõunasse, sama pikkus ka idast läände
Kontuurkaart 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Riigi põllumajanduse iseloomustus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist. Joonista sektorgiagramm maakasutamise kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline osa rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsus). a) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Venezuela asub Lõuna-Ameerika põhjaosas, mida ümbritseb põhjast Kariibi meri ja Vaikne ookean. Lõunas on Brasiilia, läänes Guyana ja idas Kolumbia. Venezuelas eristub neli põhilist piirkonda. Maracaibo madalikku loodes piirab kolmest küljest mäed, neljandat meri. Ala on lame ja Maracaibo järve poole kaldu. Järv katab suure osa sellest madalast maast. Järvest lõuna pool on maa-ala soine
Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgune Fuji mägi. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. 1.3.2Maavärinad: Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat. Maavärinaid tekitab vee all olev mäestik. Enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1.3.3Veestik: Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja
Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N. 6. Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Lennukaugus Washingtonist Tallinna on 7485km ja kell on 10 tundi ees. http://www.flightpedia.org/distance-tallinn-estonia-to-washington-united-states.html 7.Iseloomusta riigi pinnamoodi Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik
a. tanniini. Riigi osa maailma metsamajanduses on väike kuna Argentiinas on metsa suhteliselt vähe. Importijana on osatähtsus suurem. 9. Metsaga seotud probleemid selles riigis. Üks suurimaid probleeme on see ,et metsa ei ole ja see, et metsade mahavõtmine soodustab alade kõrbesutumist. Argentiina põllumajandus 1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks Argentiinas a) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus. b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohalt. Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on head. Pinnamood on põllumajanduslikuks arendamiseks soodne. Pampast lõunapool Patagoonias on põllumajandust võimalik arendada ainult kunstliku niisutamise teel, sest seal on kõrbed. Pampas on põllumajanduse arendamiseks kõige sobivam kliima. c) Kliima ja selle iseloomustus. Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Põhjaosas on õhutemperatuur jaanuaris +20
............10 2 TRANSPORDI ISELOOMUSTUS...............................................................................10 1.Millised looduslikud tegurid soodustavad või taksitavad infrastruktuuri arengut?...................................10 2.Millised transpordiliigid võiksid olla olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes? Põhjenda lühidalt.................................................................................................................................................. 10 3.Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset selles riigis............................................................................. 10 TURISMI ISELOOMUSTUS........................................................................................12 1.Kas riik on tuntud turismimaa?..........................................
(pinnamood, kliima, loodusvarad jne) Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml. Sademetest enamik langeb tavaliselt 3-5 kuu jooksul ja mõnikord isegi vähemal ajal kui see, tekitades pika põua. Lõuna naudib aga mõõdukaid tingimusi - jahedad talved ja keskmine aastane temperatuur mitte üle 18 ° C. Talve külmad on üsna tavalised, aeg-ajalt lumesadu kõrgemates piirkondades. Brasiilia pinnamood on mitmekesine ning hõlmab enda alla, mäed, tasandikud, mägismaad. Suur osa maastiku kõrgusest on vahemikus 200 ja 800 meetri, peamised mäestikud on keskmiselt aga ainult veidi alla 2000 meetri. Kõrgeimad mäed on Tumucumaque, Pacaraima. Kagus on maapind on keerulisem, mäed jõuavad kuni 1200 meetrini. Riigi põhjaosas, Gujaana mägismaal, on maa kõrgeim tipp Loraima (2772 m). Lõuna osas aga Pico de Bandeira, 2884 m.
Rannikut liigestavad rohked lahed: Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde'i, Firth of Forthi, Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed. Lääne-sotis ja Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannik. Mujal esineb nii riba-, kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia kesk- ja lõunaosa on tuntavalt kujundanud mandrijää. 7. Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm. -............................................. -................................................. -............................................. -............................................. -............................................. 8. Hinda pinnamoe mõju majandustegevusele(põllumajandusele, transpordile, turismile jm). Pinnamood ei oma erilist mõju majandustegevusele, sest olenemata mägistest piirkondadest
Baltimaadest. Rootsi rahvastik vananeb. Rootsi on Euroopa riikidest suurima lõuna-põhja suunalise ulatusega (v.a. Venemaa), seetõttu on tema loodus väga mitmekesine. Geoloogiliselt paikneb ta murrangutest lõhestatud ja kristallilisel Fennoskandia kilbil, mis paljudes kohtades ka paljandub. Piki Norra piiri ulatub Rootsi territooriumile Kaledoonia kurrutuse tagajärjel tekkinud Skandinaavia mäestik. Suurima kõrguse saavutab see riigi põhjaosas, kus asub ka kõrgeim tipp Kebnekaise, mis on 2117 meetrit. Kohati leidub ka liustikke. Rootsile on iseloomulikud moreentasandikud, otsamoreenid, sandurid jt. kuhjelised pinnavormid. Suure ulatuse tõttu on Rootsi kliima, taimestik ja mullastik väga mitmekesised nt. juuli keskmiste temperatuuride erinevus võib riigis olla 5-6oC. 15% territooriumist asub polaarjoonest põhjas. Siseveekogud moodustavad
saari. Itaalia poolsaar kujutab endast maariba Vahemere osade, Liguuria, Türreeni (läänes), Joonia (lõuna) ja Aadria mere (idas) vahel. Itaalia territooriumi piires paiknevad enklaavidena kääbusriigid San Marino (piir 39 km) ja Vatikan (3 km). Itaalia ainus eksklaav Campione d´ Italia asub Sveitsis Lugano järve ääres. 6 1.3 Looduslikud tingimused 4 /5 maa-alast on mägine. Põhjas kõrguvad Alpid (Monte Rosa 4634 m), nende lõunanõlvu liigestavad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda, Como ja Lago Maggiore. Apenniini poolsaare telje moodustavad keskmise kõrgusega, laia eelmäestikualaga Apenniini mäed, mis jagunevad Põhja-, Kesk- (Corno mägi Gran Sasso massiivil, 2914 m) ja Lõuna-Apenniinideks. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Apenniini poolsaar, eriti selle kesk- ja lõunaosa, ning saared on Euroopa seismilisimaid piirkondi
võimalik seal kasutada sest Brasiilia on ookeani kõrval ja seal on tuult palju ja veel võiks kasutada veel rohkem hüdroeletrienergiat. Nende energiate kasutusvõtu takistavad tegurid on raha,kliima jne. Näiteks raha mõjutab nii, et kõik need energia jaamad maksavad palju. Küsimused lk 56 Riigi põllumajanduse iseloomustus 1.Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. a) Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7% kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. b)Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad c)Brasiilia asub lähistroopilises vöödmes, lähisekvatoriaalses vöödmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöödmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 C.
teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Ilma määravad parameetris: õhutemperatuur, õhurõhk, sademed, õhuniiskus, tuul, pilvisus.
MARILIN NIILUS 10B klass SAKSAMAA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood......................................................................................................................................5 1.2 Kliima.............................................................................................................................................5 1.3 Mullad.............................................................................................................................................6 1.4 Loodusvarad............................................
autorehvide tootja. Lennundus- ja kosmosetööstus: Matra Aérospatiale (Euroopa kontserni Airbus Industrie liige), Dassault Aviation, Eurocopter France, Hispano-Suiza, Snecma. PÕLLUMAJANDUS Maa on suures osas põllumajanduslikult hõivatud. Ligi pool riigi pinnast on põldude all. Enamasti lamedad tasandikud või lauged künkad mis jooksevad põhja ja läände. Mitmest kohast ümbritsevad Prantsusmaad mäestikud, ka Lõuna-Prantsusmaa on mägine. Põllumajanduliku poole pealt on Prantsusmaa pinnamood väga soodne põllumajanduslikuks tegevuseks. Nagu näha on seda ka ära kasutatud: 33% Prantsusmaast on hõivatud põllumaaga. Prantsusmaa asub parasvöötmes. Tavaliselt mõõdukas, ilma eriliste sündmusteta mõõdukas kliima: suvel on keskmine õhutemperatuur +20 °C ja kuiv kliima; talvel on keskmiseks temperatuuriks +4 °C, kliima on niiske ja pehme. Kuna Prantsusmaa on nii suur erineb kliima
väga suure elanikkonna- ligi 10 miljonit inimest. Suuruselt teine linn, Ankara, on palju noorem. Enne pealinnaks saamist oli ta lihtsalt üks tavaline Kesk-Türgi provintsilinn. Alates pealinnaks saamisest on Ankara kõvasti arenenud ning suurenenud. Rahvaarv on 4,2 miljonit elanikku. 4 Kolmas linn, Izmir, on Türgi sadama- ning kaubanduskeskus. Izmir asetseb Egeuse mere jõukal idarannikul ning on Edela-Türgi keskus. Nendest kolmest keskusest eemal asub Adana tasandik, kus paiknevad sellised linnad nagu Adana ning Mersin ning mõned väiksemad linnad, moodustades kokku umbes ühe miljonilise populatsiooni. Mujal paiknevad suuremad linnad kõik regioonide keskel ning on umbes poole miljonilise elanikkonnaga. ENERGIAMAJANDUS · Türgi on suhteliselt hästi varustatud nii energia kui ka maavaradega. Laiaulatuslik mägine maastik tagab hüdroelektri paljudele inimestele, kuigi paljud jaamad asuvad elanikkonnast eemal.
Aafrika riikide poliitilise kõikumise suhtes. Osa energiat saadakse hüdro- ja geotermilisest energiast. Itaalias on vähe maavarasid ja tulu neist on vähe. Naftat ja gaasi ostetakse põhiliselt Venemaalt ja Läis-Idast. http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia Pinnamood: http://www.fotogian.com/piemonte.html Valdav osa (üle 70%) Itaaliast on mägine, vaheldub rannikuäärsete tasandikega. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Po ehk Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia tähtsamaid põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse peamiselt riisi, nisu ja maisi. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. ENE 4 lk 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://www.fotogian.com/piemonte.html
Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68 Toimetaja Aime Kons Küljendaja Lauri Haljamaa Tallinn, 2014 ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2
Kliima Trinidad & Tobago, asuvad mõnusas troopilises kliimas, mõlemad naudivad kerget troopikalist mõju kirre tuultega. Trinidad'is on madalamaks keskmiseks temperatuurisks 26 °C ja kõrgeimaks keskmiseks 33 °C. Niiskus on kõrge, eriti vihmasel hooajal, mil niiskus tõuseb 85 kuni 87% -ni. Saarele tuleb keskmiselt 311 cm vihmasademeid. Tavaliselt juunist detsembrini, kui lühikesed vihmasajud pidevalt taevast alla tulevad. Sademete tase on saare põhjas suurem, kus on asub ka mäestik ja ulatub kuni 381 cm-ni. Kuival hooajal võib esineda ka põuda riigi keskosas. Tobago kliima on vägagi sarnane Trinidad'ile, aga põgala võrra jahedam. Vihmasel hooajal , mis on kestab samuti juunist detsembrini on keskmine sademetehulk 250 cm. Saared asuvad õnneks väljaspool orkaanide tegutsemisalasid. Kahjuks olenemata sellele, tabas Tobagot oskaan Flora 1963 ja 1974 tabas torm Alma, mis mõlemad põhjustasid kahjustusi. Õnneks ei olnud orkaanid veel jõudu jõudnud koguda.
asuv keskmassiiv. (15) Kesk-Euroopa põhjaosa hõlmavad peamiselt moreentasandikud, mis moodustavad Ida-Euroopa lauskmaa jätku. Neist lõuna pool on laialdane keskmäestike vööde, mis ulatud Briti saarteni, hõlmates Tsehhi massiivi, Harzi, Reini Kiltkivimäestiku, Schwarzwaldi, Vogeesid ja Prantsuse Keskmassiivi. Tugevasti kulunud mäestike vahel asub madalaid kuestade ahelikke, alanguid ja nõgusid. Kesk- Euroopa lõunapiiril asub Euroopa kõrgeim mäestik Alpid, mille jätku moodustavad Karpaadid. Alpide ja Karpaatidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud Lombardia , Kesk- ja Alam-Doonau madalik. (5 lk 634) 9 Sademete hulk väheneb ida suunas, idaosas võib suvel esineda põuda ja taimed vajavad siin niisutamist. Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600 800 mm/a. (13)
23 000 el.). Kõige lähemal asub Austraalia, mis asteseb Uus- Meremaast loodes. Antartika asub Uus-Meremaast edelas, umbes 2500 km kaugusel. Lähim pealinn on Canberra (Austraalia pealinn). Uus-Meremaa ulatus põhjast lõunasse on 34-48 põhjalaiust. Uus-Meremaa saared asuvad Vaikses ookeanis, loodesse jääb India ookean. Uus- Meremaa ja Austraalia vahele jääb Tasmani meri. Uus Meremaa koordinaadid on 41 00 S, 174 00 E. (Lisa 1) Pinnamood Uus-Meremaa pinnamood on mägine. Paljud mäed on tekkinud vulkaani pursete tegevuse tagajärjel (nad on kas vulkaaninõod või vulkaaniliste protsesside käigus tekkinud mäed). Lõunasaarel asuvad Uus-Meremaa Alpid, mis on ka riigi kõige kõrgemaks mäestikuks. Mount Cook on Alpide kõrgeim tipp, tema kõrgus on 3756m. Mäe tipp on kaetud igilume ja liustikega. Põhjasaarel leidub tegevvulkaane, kuumaveeallikaid, geisreid ja kuumavee järvi.
Euroopas. Anatoolia on üldiselt ristkülikukujuline poolsaar, mis asetseb just kui sillana Kagu-Euroopa ja Aasia vahel. Istanbul on ainus linn maailmas, mis asub kahel kontinendil. Anatoolia osa moodustab Türgi kogupindalast 97 %. Seda kutsutakse tihti ka Väike-Aasiaks, Aasia Türgiks või Anatoolia platooks. Traakia on eraldatud Anatooliast Bosporuse väina, Marmara mere ning Dardanellide kaudu. 4 Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete tektooniliste protsesside tulemus. Need on kujundanud Anatooliat miljoneid aastaid ning see jätkub ka tänapäeval läbi korduvate maavärinate ning juhuslike vulkaanipursete. Türgi on geoloogiliselt osa Alpide vööndist, mis ulatub Atlandi ookeanist Himaalaja mäestikuni. See vöönd tekkis testsiaarajastikul( ~ 65-1,6 mln a eKr), kui Araabia, Aafrika ja India laamid hakkasid kokku põrkuma Euraasia laamiga.
Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. (Melany, 2009.) LOODUSLIKUD TINGIMUSED Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, enamasti Île-de-France'is ja selle läheduses, valitseb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on suhteliselt tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Selle nõo keskel asub Pariisi linn. Nõo idaäärel on enamasti lubjakivist formeeruvad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i veerel, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool
annaabi.ee 
