Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riigi ülesanded turumajanduses.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ühishüvis, maksud, instrumente, vahendiks, hinnapoliitika, laekub, monopolide, võtnud, konkurentsile, pakkujaid, subsiidium, sisseveo, tollimaksud, paljudele, ohutusnõuded, välismõjuks, ühiskonnaliikmeid, saated, üldharidus, liiklusmärgid· vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähetulusatest kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest · turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled. Turumajanduse puudused ehk turutõkked kus valitsuse sekkumine majandusse muutub vajalikuks. Riigi ülesanded turumajanduses Tänapäeva riik kasutab majandusse sekkumiseks peamiselt poliitika instrumente, st. , et turgu reguleeritakse õigusaktide seaduste ja määrustega. Oluliseks vahendiks on ka maksu ja hinnapoliitika , võib öelda et madalad maksud ja vabalt kujunevad hinnad soodustavad ettevõtlust. Järelikult areneb ettevõtluse hulk ,seega laekub rohkem makse. Monopolide kontrollimine on konkurentsi tagamise tõhus võimalus, mille kontrollimiseks on enamik arenenud maid vastu võtnud konkurentsiseaduse .
RIIGI ÜLESANDED TURUMAJANDUSES Turutõrked loovad olukorra kus valitsuse sekkumine majandusse muutub vajalikuks. Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel. Majanduslikult: turu tõhusam toimimine, konkurentsi suurendamine, ettevõtluse arendamine jne. Sotsiaalselt: pehmendama turu toimet, leevendama tööpuudust, hoolitsema keskkonna puhtuse eest jne. Tänapäeval kasutab riik majandusse sekkumiseks peamiselt poliitika instrumente. St., et turgu reguleeritakse õigusaktide- seaduste ja määrustega. Oluliseks instrumendiks on ka maksu- ja hinnapoliitika. Riigi sekkumise majanduslikud motiivid: Monopolide kontrollimine on konkurentsi tagamise tõhus võimalus. Selleks on enamik arenenud riike vastu võtnud konkurentsi seaduse. Niisugune seadus reguleerib suurettevõtete mõju turul, tootjatevahelisi kokkuleppeid ja ettevõtete ühinemisi. Mitmed riigid teevad
arendanud tehniliselt ka vaesemaid riike, Arenguetapid: 1492- kaubateede väljakujunemine, koloniseerimine. 1836- tööstusrevolutsioon, tootmine. 1970- IT Turumajanduse töötlemis põhimõtted- nõudlus, pakkumine, konkurents. Hinna kujunemine turumajanduses- omahind, müügihind, turuhind, riiklikult reguleeriv hind ( nt elekrtihind). Riigi sekkumine majandusse- Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ( aitab kaasa turu tõhusamale toimimisele nt suurendada konkurentsi / monopolide kontrollimine )ja sotsiaalsetel motiividel ( pehmendab turu toimet (nt hoolitsema keskkonna puhtuse ja targa tarbimise eest/ kehtestab tevishoiu ja ohutusnõuded ning kontrollib nende täitminst).Võimalused : õigusaktid,maksu ja hinnapoliitika Miks : monopolide kontrollimine, konkurentsielavdamine,kvaliteet,säästev areng Kuidas: monopoolsete ettevõtete piirangute panemine, erimaksud, ohutusnõuded, tervishoid. Erahüvis- kaup/ teenus, mida vahendatakse turukaudu ja mille pakkumine /
kaitsta inimesi. Nt nõue väikelaste sõidutamise kohta. Era- ja ühishüvise rakendamine eluks vajaliku andmine tarbijale, ilma et tootja sellest kasu saaks. 5. Milles avaldub välismõju? Välismõju avaldub kellegi tegevuse ülekandmisest kolmandale isikule. Nt. Kruusatee asfalteerimine - sellest ei saa kasu mitte ainult autojuhid, vaid ka ümbruskonna elanikud, kuna ei tule enam nii palju tolmu. 6. Selgita mõisted: erahüvis, ühishüvis. Too näiteid Erahüvis- kaup/teenus, mida vahetatakse turu kaudu ja mille pakkumine/nõudmine toimub eraviisiliselt. Nt: hamburger, tossud , kinopilet. Ühishüvis - sotsiaalset väärtust omav kaup/ teenus, mida jagatakse ilma turu vahenduseta (tasuta) ning mida tarbib enamik ühiskonna liikmeid. Nt: raadio- ja telesaated, üldharidus, liiklusmärgid, mererand § 4.4 Eelarve kui planeerimise vahend 1. Mis on riigieelarve? (põhjalik seletus ja näited)
· Hooajalisus · Konkurents tugevneb · Majandusprognoosid Konkurents on vajalik.. · Et filma ei saaks üksi hinda määrata · Et kvaliteet ja hind oleks kooskõlas · Et turule minna ja tulle oleks oma voli 4.3 Riigi ülesanded turumajanduses Turumajanduse puudused ehk turutõrked loovad olukorra, kus valitsuse sekkumine majandusse muutub vajalikuks. Turgu reguleeritakse õigusaktide eaduste ja määrustega. Oluliseks instrumendiks on maksu- ja hinnapoliitika. Majanduslikud motiivid: · Suurendada konkurentsi (konkurentsi seadus, konkurentsiamet) · Arendada ettevõtlust (soodsamad laenud, riigipoolne nõustamine, väikefirmade soodustamine · Ergutada tootmist äärealadel ja põllumajanduses (toetused ehk subsiidiumid, kaitsetollid saadustele) Sotsiaalsed motiivid: · Leevendada tööpuudust · Aidata nõrgematel ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla · Hoolitsemine keskkonna eest
Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1. Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? 2. Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. 3. Konkurents: mis see on, liigid? 4. Miks riik sekkub majandusse: majanduslikud ja sotsiaalsed motiivid ja vahendid? 5. Erahüvis ja ühishüvis. 6. Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve. 7. Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. 8. Millele kulub eelarveraha: sotsiaalne turvalisus ja selle liigid, sotsiaalsed riskid, Eesti pensionisüsteem. 1. Tavamajandus on algeline, toodetakse lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega. Toodang
kontrollib hinda. 12) Mastaabisääst- Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel. 13) Turutõrge- Turutõrge ehk turuhälve on turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada. Turutõrgete korrigeerimiseks sekkub valitsus, kehtestades reeglid või pakkudes ühishuvisid. 14) Milliste vahenditega sekkub riik majandusse?- Tänapäeva riik kasutab majandusse sekkumiseks peamiselt poliitika instrumente. See tähendab, et turgu reguleeritakse õigusaktide - seaduste ja määrustega. Samuti ka maksu -ja hinnapoliitika. 15) Millistel motiividel ehk miks sekkub riik majandusse?- Et vältida kauba halba kvaliteeti. Selle olukorra vältimiseks kehtestab riik paljudele kaupadele sanitarhügieen-, tervisehoiu -ja ohutusnõuded ning kontrollib nende nõuete toitmist. 16) Välismõju- Kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele nimetatakse välismõju. ( RIHO & SIGALA NÄIDE )
Miks pead riik sekkuma majandusse? Kuidas sekkub? Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel. Hind võidakse väga kõrgeks panna ja siis see kahjustab otseselt tarbija huve. Majanduslikult riik peab aitama kaasa turu tõhusamale toimimisele: arendama ettevõtlust ja suurendama konkurentsi. Sotsiaalsest küljest peab riik pehmendama turu toimet: leevendama tööpuudust, aitama nõrgematel ühiskonnaliikmetel toime tulla. Era ja ühishüvis Erahüvis on kaup või teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine või tarbimine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt. Ühishüvis on sotsiaalselt väärtust omav kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ehk tasuta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid, näiteks raadio, telesaated, üldharidus, liikulsmärgid, pargid ja puhkealad. Riigieelarve ja sellega seotud mõisted Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostööl.
Avalikkus demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi Avalik poliitika inimese ogapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik. N: elamupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika Avatud ühiskond demokraatlik ühiskond; seda sünonüümi kasutatakse sagedamini majandusteaduses ja sotsioloogias; rõhutab vabaduse ja võrdsete võimaluste tähtsust Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Deebetkäive kindlal ajaperioodil pangakontolt kulutatud/välja võetud summa Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) Diktaator tavaliselt riigipöörde piiramatu võimu haaranud isik; ajalooliselt Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik
Tuletame meelde, kuidas toimub hüviste tootmine mittetäieliku konkurentsi tingimustes. Oletame, et reisijateveoga tegeleb Eestis vaid üks ettevõte. Monopolistina võib ta küsida väga kõrget hinda ja ei pea ka kartma, et inimesed konkurendi kasuks otsustaksid. Kui inimesed on nõus kõrget hinda maksma, iseloomustab see antud hüvise kõrget väärtust ühiskonnale. Täieliku konkurentsi korral tooks selline kõrge hind turule uusi pakkujaid, aga monopolist ei pea arvestama iga tarbija soovidega ja pakub vaid sellises koguses, mis maksimeeriks tema kasumid. Kui puuduvad konkurendid, siis vaatamata kõrgele hinnale pakkumine ei suurene ning reisijateveo teenuse pakkumine jääb väiksemaks kui oleks ühiskonnale optimaalne. Tarbijate poolt makstav kõrge hind küll näitab, et antud teenus on vajalik, ent turg kõrgele hinnale ei reageeri ja jätkab pakkumist endises mahus.
Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) Diktaator tavaliselt riigipöörde piiramatu võimu haaranud isik Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta
Ettevõte toodab võimalikult madalate kuludega ja efektiivselt. Konkurentide puudumise korral saab ettevõte küsida oma toote eest kõrgemat hinda ning piirata kaupade pakkumist. Mida suurem on konkurentide arv turul, seda efektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. Monopol tegutseb turul üksi, määrates hinna jm tingimused. Seega ei kasutata ressursse piisavalt, hinnad tõusevad ja tarbimine väheneb. Konkurentsiseadusega püüab valitsus reguleerida monopolide tegevust ja vaba konkurentsi turul. 15 2.Tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud. Me kõik oleme kokku puutunud olukordadega, kus kellegi tegevus ka meile mõju avaldab. Mõju meie tegevusele võib olla nii positiivne kui negatiivne. Mis võiks mõjutada kalamehe kalasaaki? Jõgede kalarohkus on seotud vee puhtusega- tööstuse reovesi. Või püüdjate rohkusega-konkurents
Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline?
sõltub asjaoludest. Näiteks uute sidetehnoloogiate areng on kaotanud arenenud riikides loomuliku monopoli kaugekõneteenustele. Nagu öeldud on loomuliku monopoli üheks põhjuseks turule sisenemise ja sealt lahkumise keerukus. On väidetud, et kui turule astumine ja sealt lahkumine toimuks kuludeta, oleksid isegi loomulikud monopolid sunnitud turule sisenejate konkurentsi kartma. 16.Monopolide reguleerimine. Miks monopolidele halvasti vaadatakse? Põhjus on selles, et kui monopolide tegevust ei reguleerita, piiravad nad kõrgema hinna saamiseks oma toodangut. Selgitamaks kuidas see toimub, vaatame kõigepealt hinna kujunemist täieliku konkurentsiga turul. Seal on üksik agent hinnavõtja, mis tähendab seda, et ta oma tootmisotsustega turuhinda ei mõjuta (nõudluskõver on tema jaoks horisontaalne). Turul on palju tootjaid ning firma omab seal suhteliselt väikest osa. Tootmismaht määratakse piirkulu ja piirtulu lõikepunkti järgi. Firma suurendab oma
Joonis 8.1. Turustruktuurid 8.2. Täielik konkurents Kui mingi hüvise ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale, ehk kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Täielikule konkurentsile väga lähedase olukorraga on tegemist näiteks põllumajanduses ja kalanduses. Oletame, et meil on tegemist talumehega, kes oma kümnel hektaril põllumaal kasvatab kartuleid. Kui sügisel kartulid võetud saavad ja talumees turule sõidab selgub talle, et peale tema müüb seal kartuleid veel kümneid ja kümneid teisi talumehi. Kui kõik müüvad hinnaga neli krooni kilo, siis ei saa ka meie talumees kõrgemat hinda küsida. Hinnaga viis krooni
Turu areng Konkurentsis püsimise - Firma professionaalsus neli eeldust - Efektiivne teenindus - Õigete tehnoloogiate valik - Müügi- ja hooldusvõrgu rajamine Ettevõtte Ainuomaniku firma ehk sooloettevõte organisatsioonivormid Partnerettevõte Aktsiaseltsid Ainuomaniku firma ehk + Kasumid sooloettevõtte eelised ja + Maksud puudused + Isiklikud saavutused - Piiramatu vastutus - Piiratud fondid - Piiratud potentsiaal Partnerettevõtte eelised + Lisafondid ja puudused + Võimed + Organisatsioon - Piiramatu vastutus - Piiratud eluiga - Piiratud fondid
ametiühingute ja Riik on peamine tööhõive ning see tööandjate vahel. sotsiaalteenuse tegeleb majandusega. Ühiskond on pakkuja (hoolitseb Teenus e kvaliteet mehekeskne, naine 100% inimese eest). sõltub rahakoti on kodus. Tähtsad on Kehtivad kõrged paksusest. traditsioonid ja kirik. maksud ja astmeline Riik hoolitseb kõige HALB: Inimesed, kel maksusüsteem. vaesemate eest, aga pole suurt suguvõsa HALB: Riiki tulevad sedagi minimaalselt. jäävad alati vaeseks. immigrandid ja valitseb töötajate Nt. USA, Suur- Nt. Belgia, puudus. Britannia ja Lõuna-
korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke
siis tuleb teil kanda kulu valikutest, mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. Kõigel, mida me teeme ja kõigel, mida me tarbime on alternatiivkulu. Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt, et maksta. Seega ei too nappus endaga kaasa mitte ainult kulutusi vaid viitab veel ühele olulisele probleemile inimeste elus konkurentsile. Kui soovid ületavad võimalusi, mida maailmas olemasolevate ressurssidega saab toota, siis peavad meie soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. 1.3. Ratsionaalne käitumine Majandusteadus uurib ratsionaalselt käituva inimese valikuid. Milles ikkagi seisneb meie valikute ratsionaalsus? Kahtlemata tuleb nõustuda, et kandes kiivrit ja kaitsmeid on rulluisutamine oluliselt turvalisem
ajaarvamist Hiinas, Babüloonias, Pärsias, Vana-Kreekas, Roomas jm. Maksustati enamasti omandit (maad) ja isikuid. Eriti levinud oli isikumaks nn. Pearaha kujul. Alguses tasuti makse valdavalt natuuras. Kuna maksude kogumine oli küllaltki tülikas, siis müüsid valitsejad tihti oma maksuvõtmisõiguse maksurentnikule, kes tasus valitsejale korraga mingi kindla summa ja korraldas seejärel maksude sissenõudmist oma äranägemise järgi. Majandussuhete areenile ilmusid maksud kohe riigi tekkimisel. Riik vajas oma ülesannete täitmiseks raha. Karl Marx on väga tabavalt öelnud: ,,Maks on emarind, mis toidab valitsust". Pikka aega peeti makse ainult riigi erakorraliseks tuluks. Feodaalriigi peamised tulud laekusid valitseja maavaldustest domeenidest (maavalduse osa, mida feodaal ise majandab) ja regaalidest. Regaaliks nimetati valitseja ainuõigust mõnest majandusharust tulu saada. Tuntumad olid müntimis-, jahi-, kalapüügi- ja kaevandamisregaal jt.
Monopolistlik konkurentsi iseloomustab: Ülevõimsus Toodete eristumine Toode-teenus pole täielikult asendatav Raiskav reklaam ? Monopolist müüb suurema koguse kaupa, võrreldes täiukult konkureeriva turuga. Monopolistliku konkurentsi tinglimustes võrdub ettevõtte toodangu nõudluskõver tema tootmiskuludega (ATC). Monopolistlik konkurents on: turu struktuur Monopolistlikku turgu iseloomustava tunnused on sarnased: nii täiuslikule konkurentsile kui monopolile. Ei tooda võimalike madalamate tootmiskuludega (ATCmin) Ettevõtte nõudluse kõver on seda elastsem, mida rohkem on konkurente. MC-piirkulu AVC-keskmine muutuv kulu MR-piirtulu D-nõudlus MAKROÖKONOOMIKA Uurib majanduse kui terviku käitumist Majandusteadus kui ühiskonnas toimuvate protsesside selgitaja Makromajandus-kogu majanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemne käsitlus Majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus, jne
Pakkujana on valitsuse peamiseks rolliks ühishüviste tagamine. Joonis Valitsuse roll majandustegevuse ringkäigus. Ülesanne 22. Arutlege rühmatööna, milline valitsusüksus on tabelis esitatud tegevuste teostaja ja määratlege vajalikud ressursid. tegevus teostaja ressursid Riiklike õppekavade koostamine Koolide remont Teede korrashoid Tervishoiu teenuse tagamine RIIGIEELARVE, MAKSUD JA MAKSUSÜSTEEMID Missuguseid ühishüviseid peaks valitsus pakkuma, kellele ja kui suures koguses? Kui suures ulatuses peaks valitsus tulusid umber jaotama? Need on küsimused, mille üle vaieldakse igas ühiskonnas. Valitsuse tegevust ühishüviste struktuuri ja mahu kujundamisel ning rahastamisel nimetatakse eelarve- ehk fiskaalpoliitikaks. Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu
Puudujääk hakkab vähenema kuni jõuab tasakaaluhinnani. Turul võib tekkida lühiajaliselt ka turu ülejääk ehk liigpakkumine. Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemale. Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 eurot oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga. See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist.Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma. Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad. Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist. Graafiliselt väljendatuna tähendab see kas nõudluskõvera või pakkumiskõvera nihkumist,mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja
maksud Rootsi, Norra, Taani. Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgema palgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid. Selle mudeli järgi ei taheta näha naist tööturul ning sellepärast ei tee riik erilisi kulutusi lasteaedade rajamisele Saksamaa, Belgia. Liberalism riigi esmaseks ülesandeks ei ole heaolu teenuste jagamine kõigile, vaid kõrge tööhõive tagamine inimestele. Maksud on suhteliselt madalad, palgad suhteliselt kõrged, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta oma raha paigutab lastele hariduse andmiseks, tervishoiu jaoks või koguma vanaduspäevadeks. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär ja läbilöögivõime ning raha kogumine USA, Jaapan. Infoühiskond. Alates 1970. aastatest algas Läänes teadus- ja tehnikarevolutsiooni ja majanduse süveneva tööjaotuse raames üleminek infoühiskonda. Seda kiirendas oluliselt ka
majanduse üldiseid seaduspärasusi. Eeldatakse, et eksisteerib ,,keskmine" MP ja EV. Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel)
ettevõte raskustes. Sellepärast peavadki hinnad olema optimaalsel tasemel. Võib ju proovida ja katsetada, leidmaks õiget hinda, kuid see protsess on ajaliselt pikk ning kindlasti mitte majanduslikult efektiivseim. Lihtsustatult võiks hinnakujunduse jagada neljaks etapiks: sise- ja väliskeskkonna analüüs ehk hinda mõjutavad faktorid, hinnaeesmärkide määramine, hinnakujundusmeetodite valik ning hinnapoliitika väljatöötamine. Praktikas kasutatakse kolme põhilist hinnakujundusmeetodit või nende kombinatsiooni: kulukeskne hinnakujundus, tarbijakeskne hinnakujundus ning konkurentsikeskne hinnakujundus. Kulukeskne hinnakujundus (cost-based pricing) - hinna määramisel lähtutakse kuludest (tootmis- või ostukulud). Kuludel põhineva hinnakujunduse peamiseks puuduseks on see, selline hinnakujundus ei peegelda kauba
sarnasuste leidmine. 1.2 TURUNDUSKONTSEPTSIOONID Kontseptsioon - vaadete süsteem, üldkujutlus, arusaam, plaan, idee. Turunduskontseptsioon tuleb paika panna enne äri alustamist, töö käigus võib seda muuta. Erinevaid kontseptsioone saab ka miksida, aga nad peavad olema tasakaalus ja sobima ettevõtte ja tema keskkonnaga. 1. Tootmiskontseptsioon Selle kontseptsiooni aluseks on tootjaettevõte, tema tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused. Vahendiks on madal hind ja eesmärgiks suur kasum mastaabisäästult (tarbija ostab seda, mida tootja pakub ja mis on odav, tootja ei pööra tähelepanu tarbija vajadustele ja valiku rikastamisele). 2. Tootekontseptsioon Siin on aluseks toode ja tema funktsionaalsed omadused. Vahendiks on tootearendus ja kvaliteedi tõstmine ning eesmärgiks kasum kvaliteedilt (tarbija ostab kvaliteetset ja oma hinda väärt kaupa, pakkuja suunab energia toote parandamisse mitte turundusse).
valikutest mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. Kõigel mida me teeme ja kõigel mida me tarbime on alternatiivkulu. Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et maksta. Seega ei too nappus endaga kaasa mitte ainult kulutusi vaid viitab veel ühele olulisele probleemile inimeste elus - konkurentsile. Kui soovid ületava võimalusi mida maailmas olemasolevate ressurssidega saab toota, siis peavad meie soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. 1.2 Ratsionaalne käitumine Majandusteadus uurib ratsionaalselt käituva inimese valikuid. Milles ikkagi seisneb meie valikute ratsionaalsus? Kahtlemata tuleb nõustuda, et kandes kiivrit ja kaitsmeid on rulluisutamine oluliselt turvalisem. Vaatamata sellele
Kaupade ja teenuste realiseerimise küsimustega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks. Riigi seisukohast võttes on oluline, kellele kaupu ja teenuseid toodetakse ja kuidas neid jaotatakse. Kas on vaja ühistransporti või sõidab enamik inimesi oma isiklike autodega? Kas me laseme osal inimestel "karistamatult" ülirikkaks muutuda, nagu see on USA-s, Ladina- Ameerikas, või kehtestame rikastele kõrged maksud, nii nagu see on Põhjamaades? 1.3 Ressursside piiratus ühiskonnas Ükskõik millise hüvise tootmiseks vajatakse erinevaid ressursse. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks
amortisatsioon + kaudsed maksed Amortisatsioon on teatud osa kaupade tootmiskulust, see on rahasumma , mille võrra tootmisvahendid vananedes oma väärtust kaotavad. Amortisatsioon näitab, kui palju tuleb igal aastal vähemalt uut toodangut juurde toota, et majanduse kapitalikogus jääks endiseks, et ta ei väheneks. Kogust, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, nimetatakse kapitali tarbimiskuluks ja sellega mõõdetakse amortisatsiooni. Kaudsed maksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades. Eestis on olulisemateks käibe- ja aktsiisimaks. Kaudsed maksud ei kuulu eelnimetatud tulunäitaja koostisse. Nad lisatakse sissetulekutele SKP õige koguväärtuse arvestamise eesmärgil. Samas subsiidiumid lahutatakse, kuna nad on osa sissetulekutest, kuid mitte osa toodangu väärusest. 18 3.3.Tootmismeetod
(muutus pakutava kauba koguses %)/(kauba hinna muutus %)
k>l elastne sõltuvus; k
rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku, sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni. RIIGI RAHANDUSE AJALUGU Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst. Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus. Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu. Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole. Ettevõtetel on eesmärk kasumit teenida, kuid riik pakub hüvesid. Personalisüsteemi erinevus riigi ja erasektori vahel. Mittemateriaalsed vs materiaalsed hüved. Mittemateriaalseid pakub riik,
Esmatarbekaup rahuldab esmaseid vajadusi, seda ostetakse sageli ja vähese ajakuluga (nt leib, sai, karastusjook, seep, ajaleht, bensiin jne); valikkaupade (shopping goods) ostuotsustuse protsess on keerukam, st ostmise eel valib tarbija põhjalikult mitmeid ärisid külastades ning hindab sobivuse, kvaliteedi, hinna ning moe seisukohalt. Valikkaupade hulka kuuluvad nt kodumasinad, mööbel, autod ja rõivad. Valikkaupade müügil kasvab reklaami ja hinnapoliitika tähtsus; erikaubad (speciality goods) on eriliste bränditunnuste ja omadustega toode, mille soetamiseks on lojaalne ostja valmis kandma täiendavaid tarbimiskulusid (nt Hugo Bossi ülikond, Rolexi kell jne). Tarbijad on antud tootele väga lojaalsed - nad ei tunnista tema asenduskaupu. Tarbija on valmis täiendavateks jõupingutusteks ja kulutusteks selle nimel, et osta just see toode (mark);
annaabi.ee 
