Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Riigi õiguslik järjepidevus - sarnased materjalid

navabadus, iguse, hendus, igust, imalik, kindlus, este, kogunemisvabadus, igusaktid, viitab, ruse, iguste, hiseadusega, eldu, kodakondsus, teostaja, allikates, tagasiulatuv, ldised, rahvah, tteid, nade, ootuse, sivus, vabadusega, schengeni, otsesed, teostamine, esindusdemokraatia, lahutamatu, olemuslik, iseloomuga, riigieelarve, arup, demokraatlikus
thumbnail
76
docx

RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks

ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. Aktiivse valimisõiguse all mõistetakse hääleõiguslike kodanike õigust valida •Passiivse valimisõiguse all mõistetakse õigust kandideerida ja valituks osutumise korral asuda esindusorganis täitma oma ametiülesandeid •Valimispõhimõtted: Vabad valimised –valin, ei vali : Vabad valimised- valimistel osalemine on vabatahtlik ning vabatahtlik on ka valiku tegemine -Absentism Üldised valimised- Üldiste valimiste nõue viitab rahva kõigi liikmete osalusõigusele. Riigikohus on lubanud ka valimiskaotsjoni sisseseadmist, mis tagastatakse juhul kui kandidaat või kandideeriv nimekiri kogub teatud arvu hääli, selle eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ning ebatõsiste kandidaatide osalemist. Seadus keelas registreerimast eksitava nimega liite. Asjaolu, et tegemist ei pruugi olla valijate jaosk arusaadava nimega, ei oma tähtsust – arusaadavuse üle otsustavad valijad ise.

Riigiõigus
42 allalaadimist
thumbnail
37
docx

RIIGIÕIGUS

heakskiidul. Rahvas võib heakskiidu anda nii otseste kui kaudsete vahendite abil , rahvahääletusel v valimiste teel. Demokraatliku legitimatsiooni nõue vastandub jumalale. Monarhi võim on demokraatia seisukohalt vastuvõetamatu. Riigivõimu rajamine mõistusele, ratsionaalsusele, mingile kindlale ideoloogiale või ideele ei ole lubatav. Legitimatsiooni peamised vormid on personaalne ja sisuline. 2.1.1.1 Personaalne legitimatsioon. See viitab riigivõimu teostaja isikule. Demokraatia kohaselt peab riigivõimu teostajal olema side rahvaga. Vähemalt osa riigivõimu teostajaid peab olema valitud rahva poolt, ülejäänud võivad rahvaga olla seotud kaudsemalt. Riik on oma ül täitmiseks asutanud mitmesuguseid eraõiguslikke sihtasutusi ja äriühinguid, kelle iseseisvus ministrist on küllaltki ulatuslik. Poliitiline otsustamise mõiste viitab demokraatlikule otsustamisele. Teised väärtused, riigi ül efektiivne teostamine võivad

Riigiõigus
17 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus
775 allalaadimist
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

kriteeriumid. Seega pole õigusele vastav järeldus tuletatav neist faktidest, mis konkreetse kaasusega on seotud. Seaduses sisalduv norm pole see norm, mille põhjal lõplikult otsustatakse, s.t ta pole lahendusnorm vaid lähtekoht. Norm pole valmis ja rakendatav, tema mõte leitakse konkretiseerimise teel. Seaduses sisalduva normi tähendus – otsuse tegija peab sellega arvestama, s.t viide peab tulema objektiivsest õigusest. Probleem viitab tüübi mõtlemisele. Õigusmõtlemine ei tohi olla suletud ega kapseldunud ühte normi. K. Engisch on leidnud, et õigusele vastavas otsustuses kujundab otsus ise võimalikud konkretiseerimise viisid. Alles juriidilise argumentatsiooniga saab normi tekst oma tähenduse. Moodustuv õigusnorm, mille alusel otsustatakse, koosneb kahest osast: 1) faktid, mida norm seob (tegeliku elu asjaolud) ja mida me

Õigus
426 allalaadimist
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut

Õigus
43 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Riigiõigus

sõnastust arvestades) II. Põhiseaduse aluspõhimõtted §5 Ülevaade PS aluspõhimõtetest Sünonüümiks ,,põhiprintsiip"; kasutati ajalooliselt Riigikohus kasutab sõna põhiprintsiip (läbi praktika (pole eraldi loodud) toonud esile järgmised aluspõhimõtted: - Inimväärikus - Demokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - (Rahvusriik (väikese riigi puhul ülioluline; lisatud juristide poolt täiendusena)) Aluspõhimõte viitab norm=reegel/printsiip (printsiipide puhul on osad olulisemad kui teised ­ olulisemad on aluspõhimõtted/põhiprintsiibid; aluseks/loogiliseks eelduseks ka reeglitele) Välja pakutud kataloogide autorid: - Rait Maruste ­ põhiseaduse printsiibid on: demokraatia, parlamentaarse vabariiklus, riigi ühtsus ehk unitaarriiklus, demokraatliku õigusriigi ja seaduslikkuse ehk legaalsuse põhimõte, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja

Riigiõigus
31 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Riigiõigus konspekt

1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4 b) Süntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatilised a) Konsistentsi tagavad ­ eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis ­ on kohustatud c) Kontekstuaalsed ­ viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline ­ lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised ­ normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument ­ analoogia g) Prejuditsiaalsed ­ viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised ­ viited ajaloole

Õigus
48 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Riigiõigus

KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,

Õigus
559 allalaadimist
thumbnail
118
docx

Riigiõigus

2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe) subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatilised (põhiseadus üks süsteem, jagunevad 8 alapunktiks) a. Konsistentsi tagavad – eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b. ainsuse kindel kõneviis – on kohustatud § 65 p.7 c. Kontekstuaalsed – viitab normi asukohale seaduse kontekstis § 27 (on põhiõigus oma asukoha tõttu) d. Mõistelis-süstemaatiline – lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest (riigi mõiste kolme elemendi õpetus e. Printsiibilised – normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel, nende tagajärjeks on kollisioonid, mis tuleb lahendada kaalumise teel (nt

Riigiõigus
45 allalaadimist
thumbnail
117
docx

Haldusõiguseõpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

Haldusõigus
198 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Riigiõigus konspekt

1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4 b) Süntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatiliseda a) Konsistentsi tagavad ­ eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis ­ on kohustatud c) Kontekstuaalsed ­ viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline ­ lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised ­ normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument ­ analoogia g) Prejuditsiaalsed ­ viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised ­ viited ajaloole

Riigiõigus
111 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Riigiõigus

Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb va

Õigusteadus
13 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Riigiõigus konspekt

1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4 b) Süntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatilised a) Konsistentsi tagavad ­ eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis ­ on kohustatud c) Kontekstuaalsed ­ viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline ­ lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised ­ normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument ­ analoogia g) Prejuditsiaalsed ­ viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised ­ viited ajaloole

Õigusteadus
370 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Riigiõigus

VÕIMALIKUD ARGUMENDI VORMID 10.10.2013 a.i.1. Lingvistilised argumendid ­ keelelised argumendid. a. Semantilised argumendid ­ semantika on tähendusõpetus. Me lähtume sellest, mis on mõiste üldkeeleline tähendus. Kasutame mõiste üldkeelelist tähendust argumendina. §8 lg1. b. Süntaktilised argumendid ­ viitab sellele, et tuginev normilause grammatilisele strukuurile. Võib sõltuda näiteks kirjavahemärgist. ,,Armu mitte, surma!" ; ,,Armu, mitte surma!" ; PS §34 lause2 ­... ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. a.i.2. Geneetilised argumendid ­ lähtub seadusandja tegelikust tahtest, isikute tegelikust tahtest. · See, mida isikud silmas pidasid, seda tuleb uurida ja sellest saab kätte argumendi, mida tegelikult taheti öelda.

Riigiõigus
96 allalaadimist
thumbnail
84
doc

Haldusõigus

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. H

Õigus
845 allalaadimist
thumbnail
112
pdf

HALDUSÕIGUSE KONSPEKT

1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes ­ AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes ­ halduskandjate ja ­organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes ­riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod ­ avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad

Haldusõigus
123 allalaadimist
thumbnail
72
docx

TÜ Haldusõiguse konspekt

seaduslikku eesmärki ja anda üksikisikule vajalik kaitse meelevaldse sekkumise eest. b) ühetaolisus ­ õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt. Diskrimineerimiskeeld rassi, nahavärvi jms kohta. Seadusi tuleb rakendada kogu riigi territooriumil võrdselt. 3. 2. Õiguskindlus õiguskindluse põhimõtte struktuur: õigusselguse põhimõte - selgus kehtivate õigusnormide sisu osas õigupärase ootuse põhimõte - kindlus kehtestatud normide püsimajäämise suhtes usalduskaitse põhimõte: nulla poena sine lege põhimõte (karistusõiguses) ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld salajase õiguse keelu põhimõte /õiguspärase ootuse põhimõtte võib paigutada ka siia/ Õigus peab regulatsiooni kaudu looma kindla õiguskorra ­ me teame, mis on lubatud, mis on keelatud jne

Haldusõigus
52 allalaadimist
thumbnail
142
doc

Riigiõiguse konspekt

Ameerikast, millega sai Kanada dominiooni staatuse. Seda seadust on hiljem täiendatud üle 30 Briti seadusega. Veel kuulub Kanada konstitutsiooni hulka 1981. aastal Kanada palvel Briti parlamendi poolt vastu võetud seadus, millega Suurbritannia kaotas seadusandliku võimu Kanada üle. Peale selle lisanduvad veel Kanada enda aktid. Omapärastest elementidest koosneb Prant. konstitutsioon. Põhiosaks on 1958. a konstitutsioon, mis põhiõigusi ja vabadusi üldse ei sisalda. Konstitutsioon viitab, et selles osas kohaldatakse 18. saj lõpus vastu võetud inimese- ja kodanikuõiguste deklaratsiooni. Veel kehtib 1946. a konstitutsiooni preambula. 1958. aasta põhiseadus on segaselt kirjutatud -- president saab mitmel viisil moodustada valitsust. Sisestruktuurilt jagunevad kirjutatud konstitutsioonid nagu teisedki seadused peatükkideks. Üksikuid sätteid nimetatakse artikliteks või paragrahvideks. Küllalt sageli eelneb konstitutsiooni esimesele

Riigiõigus
55 allalaadimist
thumbnail
21
doc

RIIGIÕIGUS

siis neil puudub kohe ka väärikus???) Kumbki definitsioonidest, ei anna meile vastuoludest vaba definitsiooni ega põhjendust. Negatiivne definitsioon: 1. Inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks. (Probleem: Mis asi on riigivõimu objekt? See ei ole selge. Ei ole sisu sellel definitsioonil, ta on ainult selline vorm ­ sõnakõlks. Millal see keeld rakendub, seda teooria ei ütle). Rahuldavat lahendust kahjuks ei ole. V INIMVÄÄRIKUSE VALDKONNAD RKPJKo 21.01.2004 3-4-1-7-03 : Riigikohus viitab abile puuduse korral kui inimväärikusevaldkonnale. RKKKo (Tammer kaasus) 26.08.1997 3-1-1-80-97: RKHKo 22.03.2006, 3-3-1-2-06 Inimväärikus on põhiõiguste alus ja põhiõiguste vabaduste jakaitse eesmärk Alveri kaasus Euroopa Inimõiguste Kohus Eestile: Eesti kinnipidamiskohad rikuvadinimvääri kust. 1. Kehaline puutumatus ­ PS §18 Siia alla kuulub ka küsimus kunstliku viljastamise küsimus ja geenitehnoloogia. Embrüotega katsetamine. Kui kaugele siin minna tohib. Kas see

Õigus
128 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Haldusõigus

Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam ­ 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam ­ 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUS�

Haldusõigus
88 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Riigiõigus

1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud ki

Riigiõigus
379 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014

käsitletav teise konstitutsioonilise aktina. Kolmas konstitutsiooniline akt on põhiseaduse täiendamise seadus. 10. Millised on põhiseaduse tõlgendamise meetodid? Klassikalisi tõlgendamise meetodeid on 4: 1) Lingvistlised 2) Süstemaatilised 3) Ajaloolised 4) Teleoloogilised Tänapäevased jagunevad esmalt kolmeks: lingvistilised, süstemaatilised ja teleoloogilised argumendid. Need sisaldavad omakorda alajaotusi. 1) Ligvistiline argumentatsioon – viitab sõnade tähendusele, nagu nad kirjas on. eristatakse sõnade tavalist ja tehnilist tähendust. a. Tavaline – viitab igaühe arusaamisele sõnade ja muude märkide tähendusest. Erialainimeste, eriti juristide abi siin ei vajata. Abiks on eelkõige käsiraamatud. b. Tehniline – viitab seaduses kasutatavate sõnade erialakeelelisele tähendusele, mingi õigusalane termin, st õiguslikult teatud

Riigiõigus
21 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohustus jälgida r

Õigus
117 allalaadimist
thumbnail
60
docx

RÕ II konspekt

Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS  Vabariigi Valimiskomisjon:  Valla või linna valimiskomisjon:  Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD  Allikas: läte, alguskoht info saamiseks  Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust  Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3

Õigus
36 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid

Õigusõpetus Põhiseadus Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid kokkuleppeid ja tavasid. Algul oli suuline tavaõigus. Seejärel hakati seadusi kirja panema. Kui seadus väga palju tuli, siis tuli vaadata, et nad omavahel haakuksid. Haakuvate seaduste kogu nimetatakse õigussüsteemiks. Esimene õigussüsteem sündis Vana-Roomas 6. saj. pkr. Valdkonnad: 1. Kriminaalasjad 2. Omandiküsimused Mõned tänapäeva õigussüsteemid. 1. Mandri-Euroopa ÕS a) germaani ÕS ­ P-Euroopa, detailne, b) romaani ÕS ­ L-Euroopa, detailne, koodeksid, Pani aluse Napoleon. 2. Anglosaksi ÕS a) Vandekohus b) Põhiseadus puudub c) Pretsedendikohus ­ suur mõju õigussüsteemile. 3. Islami ÕS a) väga tihe seos koraaniga. b) Perekonnaelu on väga detailselt reguleeritud. c) Arhailised karisutsed d) Islami õigus pole seotud territooriumiga e) Islami

Õigus
204 allalaadimist
thumbnail
118
doc

Haldusõiguse konspekt

I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, hald

Haldusõigus
75 allalaadimist
thumbnail
100
doc

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS)

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust:  Avalik võim.  Territoorium, millel avalik võim kehtib.  Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi

Õigus
37 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Õiguse entsüklopeedia

Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomine) Õigu

Õigus
377 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti �

Riigiteadused
19 allalaadimist
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus
630 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Eksamiküsimused

1. Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi ­Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap ­ väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk ­ parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisalda

Õigusteadus
463 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Keskkonnaõigus

võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk ­ neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei ole alati realiseeritav); kahju ennetamine ex ante (ettevaatusprintsiip), mõlema kombineerimine. Kkriske saab jagada kolme gruppi: kindlakstehtud ohud (teaduslik kindlus piisavalt suur, seos tegevuse ja kkmõju vahel on tõest, räägime vältimisest, mitte evpst); hüpoteetilised ohud (lõplik teaduslik tõestus puudub, aga on mingi teooria, mis peab kkmõju võimalikuks); spekulatiivsed riskid (keegi nendega ei tegele, sest põhinevad aint oletustel). Riskivastutus e üldine ettevaatuskohustus: 1) neg kkmõju ennetamiseks vajalike kulutuste

Õigus
317 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun