levitamine, aga ka isiku panemine au ja väärikust kahjustavasse olukorda. Au pihta võib käia ka kitsas ringis öeldu, mitte ainult solvamine laia avalikkuse ees. Samas ei ole igasugune info avaldamine, mis isiku enda arvates tema au ja hea nime pihta käib, veel § 17 riive. Peamised riigi kaitse ja toetuskohustused seoses au ja hea nime kaitsega seonduvad kaitsega kolmandate isikute solvangute eest. Tegemist on ühtlasi ühe olulisima piiranguga sõnavabadusele. Informatsioonivabadus Informatsioonivabadus sisaldab ühelt poolt õigust saada vabalt üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni ja teiselt poolt õigust saada informatsiooni riigiasutustes tema kohta käivate andmetega. Õigus vabalt informatsiooni saada puudutab kõikvõimalikus avalikkusele kättesaadavas vormis leitavat informatsiooni. Samuti on kaitstud info saamine välisriikide infoallikatest. Riik ei tohi teha takistusi üldkasutatavatest allikatest info hankimisel.
keeld (PS § 18); • õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); • Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); • kutsevabadus (PS § 29 lg 1); • ettevõtlusvabadus (PS § 31); • omandi puutumatus (PS § 32); • kodu puutumatus (PS § 33); • liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35); • südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus (PS §-d 40 ja 41); • korrespondentsi puutumatus (PS § 43); • informatsioonivabadus (PS § 44); • väljendusvabadus (PS § 45); • kogunemisvabadus (PS § 47); • ühinemisvabadus (PS § 48). Võrdsuspõhiõigus • Võrdsuspõhiõigus on isiku õigus sellele, et teda ei koheldaks ebavõrdselt, võrreldes nendega, kes on samasuguses olukorras, ilma et ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks mõistlikku põhjust • Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või
ajad; 2. Organisatsioonitasand, s.o. kõik konkreetse töökoha või asutusega seonduv. Näiteks töölepingu vorm, tööaeg ja puhkuse aeg, võimalus vajadusel vabu päevi võtta või ajutiselt kodus töötada; 3. Perekonnatasand, s.o. koduste kohustuste ja kodutööde jaotamine pereliikmete vahel. 4 2.2 Sõnavabadus Sõnavabadus, informatsioonivabadus, ajakirjandusvabadus ja väljendusvabadus on sõnavabaduse võtmesõnadeks. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus laiemas mõttes tähendab ka ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust. Sõnavabadus kuulub üldtunnustatud ja põhiliste inimõiguste hulka ning hõlmab igasugust väljendusvormi ja viisi. Sõnavabadusega on tihedalt seotud õigus saada teavet. Kumbki õigus ei ole piiramatu.
Tõestusväärtus (evidential value): arhiivimoodustaja funktsioonid, struktuur, tegevusprogrammid, poliitika, otsustamise mehhanism Teabeväärtus (informational value): dokumendi sisu, mis on arhiivimoodustaja põhitegevuse aspektist ebaoluline Juurdepääsu liberaliseerimine arhiividokumentidele. Eric Ketelaar: informatsioonivabadus on sotsiaalne privileeg, mis annab vabaduse millegi uurimiseks, kuid õigus eraelu puutumatusele on klassikaline inimõigus. · Arhiivid pole ainult üksikutele, eksklusiivse teadusuurimise jaoks meedia lisandub kasutajaskonda · 1966 ICA erakorraline kongress Washingtonis Prantsuse revolutsiooni aegse seadusandluse (vaba juurdepääs arhiividele) nn rahvusvaheline ratifitseerimine
•õigus elule (PS §16); •piinamise, julma Või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld(PS §18); •õigusvabaduseleja isikupuutumatusele(PS §-d 20 ja 21); •Perekonna-ja eraelu puutumatus (PS §26); •kutsevabadus(PS §29 lg1); •ettevõtlusvabadus (PS §31); •omandi puutumatus (PS §32); kodu puutumatus (PS §33); •liikumis-ja elukohavabadus(PS §-d 34 ja 35); •südametunnistuse-, usu-ja mõttevabadus(PS §-d 40 ja 41); •korrespondentsi puutumatus (PS §43); •informatsioonivabadus (PS §44); •väljendusvabadus (PS §45); •kogunemisvabadus (PS §47); •ühinemisvabadus (PS §48). Võrdsuspõhiõigus •Võrdsuspõhiõigus on isiku õigus sellele, et teda ei koheldaks ebavõrdselt, võrreldes nendega, kes on samasuguses olukorras, ilma et ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks mõistlikku põhjust •Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,
PS §73 (poolt on rohkem kui vastu poolthäälteenamus PSRS §3 lg6. NB! erapooletud ei lähe arvesse). PS §105 lg2 (erapooletud ei loe). Teatud juhtudel on üldisest reeglist olemas ka erandid: kvalifitseeritudhäälteenamused §72 lg1 (2/3 häälteenamus), §104 lg 2 koosseisu häälteenamusega (51). Kõige olulisem vähemuse kaitse, meede, abinõu: 1. Toimiv põhiseaduslikkuse järelevalve. 2. Põhiõigused kui vähemusekaitse garantiid (väljendusvabadus §45, §40, §41, informatsioonivabadus §44, koosolekuvabadus §47, erakonnavabadus §48). 3. Poliitilise vähemuse kaitsemehhanismid e opositsiooniõigused. (parlamentaarne kontroll). 3.Demokraatlik legitimatsioon, poliitiline vastutus. a) Demokraatlik legitimatsioon e seadustamine või õigustamine põhimõte on, et kogu riigiaparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt. On olemas ka teistsugust legitimatsiooni: kohtulegitimatsioon tühistada seadusandja otsus. PS §3 lg1.
· piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld (PS § 18); · õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); · Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); · kutsevabadus (PS § 29 lg 1); · ettevõtlusvabadus (PS § 31); · omandi puutumatus (PS § 32); · kodu puutumatus (PS § 33); · liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35); · südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus (PS §-d 40 ja 41); · korrespondentsi puutumatus (PS § 43); · informatsioonivabadus (PS § 44); · väljendusvabadus (PS § 45); · kogunemisvabadus (PS § 47); · ühinemisvabadus (PS § 48). Võrdsuspõhiõigus · Võrdsuspõhiõigus on isiku õigus sellele, et teda ei koheldaks ebavõrdselt, võrreldes nendega, kes on samasuguses olukorras, ilma et ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks mõistlikku põhjust · Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või
poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Eesti Vabariigi põhiseadus Sõnavabadus Sõnavabadus, informatsioonivabadus, ajakirjandusvabadus, väljendusvabadus Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus laiemas mõttes tähendab ka ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust. Sõnavabadus kuulub üldtunnustatud ja põhiliste inimõiguste hulka ning hõlmab igasugust väljendusvormi ja viisi. Sõnavabadus ja õigus teabele on Eestis kaitstud põhiseaduse paragrahvidega 4446 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni
Kui ajakirjanik saab vastata jah järgmistele küsimustele: 1) Kas isiku avaldamine toimub ajakirjanduslikul eesmärgil, 2) Kas avaldamise osas esineb ülekaalukas huvi 3) Kas avaldamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, Ning vastata ei küsimusele: Kas avaldamine kahjustab ülemääraselt tema huve, Siis on isikuandmete avaldamine ajakirjandusvabadusega põhjendatud. Andmekaitse ja informatsioonivabadus (internetis) Internetikasutamise reguleerimine toob kaasa põhiõiguste rikkumise (Hiina ja Google) Iga internetisessioon sisaldab vähemalt kahte põhiõiguse teostamist inimõiguste konventsiooni art 10 tuleneva informatsiooniõiguse rakendamist, aga paraku ka inimõiguste konventsiooni art 8 rikkumist, sest iga internetikülastus toob lisaks ammutatud informatsioonile kaasa ka isikuandmete töötlemise, sageli viisil ja mahus, millest internetikasutaja endale sootuks aru ei anna.
annaabi.ee 
