Alates septembri lõpust rõhutas Lenin, kes varjas end tollal Venemaa Keisririigi koosseisu kuulunud Soomes ning hiljem Petrogradis põranda all, üha rohkem võimuhaaramise vajadust. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Asi oli selles, et oli selge, et Asutava Kogu valimistel bolsevikud enamust ei saavuta, kuid nende soov oli saada võim täielikult endi kätte. 25. (12.) oktoobril asutati Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu juurde Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Lev Trotskiga, mille ülesandeks oli nõukogu kaitsmine. Sisuliselt sai sellest 6.8. novembril toimepandud riigipöörde juhtimise staap. 4. novembril (22. oktoobril) asutati Eestis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. See oli VSDTP Tallinna Komitee juurde moodustatud konspiratiivne revolutsioonikomitee. Selle esimees oli Ivan Rabtsinski ja aseesimees Viktor Kingissepp. Revolutsioon algas esmaspäeval, 5. novembril (vkj 23. oktoobril) 1917 Tallinnas. Seda juhtis
sageli bolsevike mõju all olevad nõukogud ja nende täitevkomiteed. Venemaa osales jätkuvalt 1914. aastal alanud Esimeses maailmasõjas. Sõda oli riigi välja kurnanud ning süvendanud sotsiaalseid probleeme. Ajutine Valitsus ei soovinud alustada rahuläbirääkimisi Saksamaa ja tema liitlastega. Paljude väeosade sõdurite ja madruste hulgas valitsesid allumatuse meeleolud. Revolutsioon algas esmaspäeval, 5. novembril 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee. Komitee koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma esimesel koosolekul juhised raudtee-, posti- ja telegraafikomissaridele. Otsustati määrata revolutsioonikomitee komissarid Tallinna raudteejaamadesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile Eestimaa nõukogudele. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolsevike salgad Tallinnas raudteejaamad ja sideasutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi
· oktoobriks oli eestis ligi 20 000 enamlast-nende kätte läks Eestmaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine · sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse, peeti vajalikuks saata Lääne Euroopasse välidelegatsioon, selgitamaks eesti poliitilist olukorda ning eesti tulevikku. Oktoobripööre Eestis · võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. aasta oktoobris Eestimaa Sõja- REvolutsioonikomitee- eesotsas Rabtsinski ja Kingisepp · saanud teate bolsevike riigipöörde õnnestumist, aslustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist · moodustati dokument, mille käigus läks kubermangukomissari Jaan Posta võim üle Viktor Kingissepale Enamlaste reformid · kõrgemaks seadsusandlik asutus: Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee · täidesaatev võim-Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · enamlased olid ebademokraatlikud: valimised, kodanikuõigused
Veebruarirevolutsioon 1917 3.03.1917 Nikolai 2.> ajutine valitsus> määrab uued kubermangukomissarid Petrogradi saadetakse Eesti autonoomia eelnõu! 26.03 40 000 eestlast Petrogradis Ja 30.03 Eesti sai autonoomia: 1. Korda ühtne eahvuslik Eesti kubermang Juhiks Vene Ajutise valitsuse määratud komissar+2 abi Valitakse ajutine Maanõukogu. Okroobirevolutsioon 26.10.1917 Tallinnas võimul Sõja-Revolutsioonikomitee, üks juhte Viktor Kingisepp 27.10 tõdesaatev võim Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, juht Jaan Anvelt
9. mai 1917. aasta kevadel sai A. Tõnisson 1. Eesti polgu ülemaks. Sama aasta 6. detsembril nimetati ta 1. Eesti Diviisi brigaadiülemaks. Võttis 1. Eesti polgu ülemana osa lahingutegevusest Riia rindel, Muhumaal ja Haapsalu piirkonnas Lääne-Eesti rannikul Pärnust Paldiskini. Oli formaalselt kõikide Vene sõjavägede juhataja selles piirkonnas. A.Tõnisson, 1. Eesti jalaväepolgu ülemana takistas Haapsalus sõja-revolutsioonikomitee ja tööliste ja soldatite saadikute nõukogu moodustamist ja vahistas agitaatorid. Viimaks võeti Tõnisson, Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee otsuse alusel enamlaste poolt vangi. Saksa okupatsiooni ajal võttis Tõnisson Eesti põrandaalusest omakaitse loomisest elavalt osa. Pärast Saksa vägede lahkumist 1918 ülendas Eesti Ajutine Valitsus ta kindralmajoriks ja nimetas Eesti sõjaväe (1. diviisi) ülemjuhatajaks. Kui pärast kindral Johan Laidoneri
Eesti vabadussõda Sandra Õis Sõjalised ettevalmistused 1918 novembris koondas Punaarmee suured jõud Eesti piiridele. Algavale interventsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Punaarmee vastas seisid Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. Vabadussõja algus Punaarmee ründas Narvat 22.11, kuid see löödi tagasi. Valitsus saatis Narva alla kõik sõjalised jõud. 28.11.1918 algas Eesti vabadussõda. Eesti üksused olid sunnitud taganema ning järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. 1918 detsembris jätkus Punaarmee edasitung Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjusteks olid
ohtu, kuna paljudele nendest ei meeldinud Eestis toimuvad muutused. Ka nõukogud hakkasid Ajutist Valitsust ning eestlastest ametnikke maha tegema. 3) Enamlaste populaarsust suurendas Venemaa sõjaline ebaedu. Inimestele meeldis loosung nimega ,,Sõda maha". Ka tööstusetevõtete evakueerimisne aitas sellele kaasa. Paljud teised parteid ühinesid enamlastega, kuna neile avaldati survet. 4) Muutusid enamlaste reformid. Kõrgeimaks seadusandlikuks asutuseks tõusis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. Kõrgemad käsud tulid siiski Petrogradist. Kärbiti samuti kodanikuõigusi (keelustati poliitilised koosolekud). Valimised muutusid samuti ebademokraatlikusk, kuna osalemisõiguse sai ainult töörahvas. 5) Vähenes, kuna rahvale ei meeldinud need ühiskonnas tehtud muutused. 6) Loodi Eesti Asutav Kogu, kus esindas kõrgeimat võimu Eesti Maapäev. Katkes ka otsene ühendus Venemaaga, kuna Maapäeva antud korraldused kehtisid ainult Eestis. Astuti samme Eesti iseseisvumise suunas
Enamlaste kätte läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine. Tehti ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks. Sakslaste sõjaline edu tõstatas Eesti iseseisvumise küsimuse. J. Tõnisson pidas vajalikuks saata Lääne-Euroopasse välisdelegatsioon, mis tutvustaks Eesti probleeme sealsetele poliitikutele. 1 §10. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis Enamlased moodustasid 1917 oktoobris Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, eesotsas Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepaga. 23.10 saatis SRK komissarid Tallinna asutustesse ning Punakaardi salgad hakkasid tänavatel patrullima. 26.10 alustas SRK riigivõimu ülevõtmist. 27.10 vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks V. Kingissepale. Enamlaste reformid Kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks kujunes Eesimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, kuid olulisemad korraldused tulid Petrogradist. Täidesaatev
rahvuskubermanguks. Valiti esimene rahvaesindus Maanõukogu, mis omakorda seadis ametisse Maavalituse, kelle käes oli nüüd täidesaatev võim. Loodi ka Eesti rahvusväeosi, et koondada mehi tagasi kodumaale ja kergendada sõjaväeteenistust, samuti ka tugevdada kaitset võimaliku Saksa rünnaku vastu. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J.Anvelt. Peale oktoobripööret kujunes Eestis välja kaksikvõim. Maanõukogu otsustas,et Asutav Kogu on kokkuastumisel kõrgema võimu kandja, kuna aga Asutava Kogu tegevust katkestasid enamlased, otsustati Eesti iseseisvus välja kuulutada revolutsiooni teel. Jõuti
Ühendus Maapäev · Maapäev oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis.(valimisaktiivsus madal 30%) · Täidesaatva organina valiti Maavaslitsus,mille eesotsas oli Jaan Raamot, hiljem Päts · 25.augusti Maapäeva koosolekul atsustati saata Lääne-euroopasse väisdelegatsiooon, mis selgitaks välja sealsete poliitukite suhtumise eesti tulevikku Oktoobripööre · Võimu ülevõtmiseks loodi Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Ivan Rabtsinksi ja Viktor Kingissepaga. Võim tallinnas võeti üle 23.okt 1917. · Enamlaste reformid: Loodi uus valitsus. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee eesotsas Jaan Anveltiga. Valiti töörahva saadikute nõukogud, valimisest jäid kõrvale jõukamad kodanikud. Keelati poliitilised koosolekud, arreteeriti rahuvuslikke poliitikuid. Suleti ajakirju Natsionialiseeriti ettevõtted ja maa. Maapäeva otsus 28
MAAILMASÕDA EESTIS (36-65 vanast) (28-30; 37-54) - Eestlased tsaaririigi sõjaväes - Sõjapõgenikud (1915-1916) - Tarbekaupade puudus - Sõjasündmused Eestis alates 1917 lõpust EESTI OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE - Veebruarirevolutsiooni järel autonoomsuse idee - Jaan Poska Eestmaa komissariks - 26.03 Petrogradi meeleavaldus - Eestis üldine kubermang - Maapäeva moodustamine - Kinnitati autonoomia - Oktoobripöörde järel bolševike võim Eestimaa sõja- ja revolutsioonikomitee Viktor Kingissepp - Enamlaste seadused, terror, maa võõrandamine - Bolševike vead: maad ei jaotatud, rahvusväeosi ei saadetud laiali - veebruar 1918 sakslaste pealetung (sakslased jõudnud eesti aladele) - Päästekomitee K.Päts, K.Konik, J.Vilms 23. veebruar 1918 Pärnu Endla teatri rõdu lugeti ette manifest vms 24. veebruar 1918 Tallinnas Eesti iseseisvuse väljakuulutamine, asus tööle Eesti ajutine valitsus - Saksa okupatsioon (25.02.1918 – 11.11.1918) - 28.11
1917. A tekkis Eestis palju erakondi, rahvuslust eitavad olid ainult enamlased Septembris võitsid enamlased linnavalimised Tallinnas ja Narvas, oktoobris saavutati juhtpositsioon Eestimaa Nõukogude Täitevkomitees Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal Suuremates linnades moodustati sõjarevolutsioonikomiteed, organiseeriti Punakaardi relvastatud salku 23. Okt saadeti Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee komissarid Tallinna Garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse, punakaartlased asusid patrullima tänavatel. 27. Okt võttis Viktor Kingissepp võimu üle Jaan Poskalt Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt – kõige olulisemad otsused langetati siiski Petrogradis Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja omavalitsused asendati enamlaste
Punaväe moodustamise kolleegiumi. Võttis Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu saadikuna osa Eestimaa nõukogude I kongressist (juulis 1917), augustis valiti Narva linnavolikokku ja septmebris osales Eesti demokraatlikus nõupidamises. Novembrist 1917 kuulus ta Eestimaa Nõukogude TK-sse, kus juhtis toitlus- ja rahandusosakonda. Viktor oli oktoobrirevolutsiooni ajal 4. novembril asutatud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee aseesimees. Sakslaste Eestisse saabumise järel veebruaris 1918 läks ta tagasi Venemaale. Venemaal olles osales ta Ülevenemaalisel Erakorralisel Nõukogude Kongressil Eesti delegaadina. Seal valiti ta Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmeks. Pärast Saksa okupatsiooni lõppu (novembris 1918) tuli ta tagasi Eestisse illegaalsele parteitööle. Eestimaa kommunistlike organisatsioonide konverentsil valiti ta Kommunistliku Partei Eesti
NSVL ei toibunud sellest kunagi 11) Kuidas nimetati Vene riiki alates 1922. aastast? (täisnimi) Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit 12) Kuidas nimetatakse dokumenti, millega teatati iseseisva Eesti Vabariigi loomisest? iseseisvusmanifest 13) Kuidas nimetatakse suurtööstuse eelisarendamist Nõukogude Liidus 1930. aastatel? Industrialiseerimine 14) Kes oli Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas? Johan Laidoner 15) Kes oli kuulsaim eestlasest enamlane, Sõja-Revolutsioonikomitee juht? Viktor Kingisepp 16) Mis aastal sai Hitler Saksamaal võimule? 1933 17) Millal lõppes eestlastele võidukas Võnnu lahing? (kuupäev, kuu, aasta) 23.06.1919 18) Arutle, kas iseseisva Eesti riigi tekkimine 1918. aastal oli pigem juhus või paratamatus. Mina arvan, et see polnud päris juhus, selleks oli juba ettevalmistused tehtud ja oli kaua oodatud nö vabadus. Kui venelased lahkusid, sai Eesti selleks oma võimaluse ning kasutas seda. Kahjuks tulid kohe sakslased peale aga
· Augustis vallutasid Saksa väed Riia. · Septembri lõpus maandasid sakslased dessandi Saaremaal ja hõivasid kogu Lääne- Eesti saarestiku. Järsult kasvas enamlaste toetus, kes hakkasid juhtima Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteed. Tõusetus Eesti iseseisvumise küsimus ja hakati korraldama Eesti Asutava Kogu valimisi. Oktoobripööre 1917. a oktoober: · vene enamlased otsustavad Lenini pealekäimisel Venemaa Ajutise Valitsuse kukutada. · Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee ja punakaartlased hõivasid Tallinna. · Pärast võimupööret Petrogradis võeti ka Eestis ametlikult võim: kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Enamlaste reformid · Kohalikul tasandil võtsid võimu üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. · Kujunes välja ühe partei diktatuur. · Kärbiti kodanikuõigusi. · Majandusreformid: pankade ja suurettevõtete riigistamine, maa kuulutati
Suvel toimunud Eesti Rahvuskongress püstitas uue eesmärgi -osariik Venemaa koosseisus. Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga J. Tõnisson Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J. Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Samal ajal jätkas tegevust ka Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutas Maanõukogu end kõrgemaks võimuks Eestis ja katkestas sidemed Venemaaga, samal päeval aeti Maanõukogu Enamlaste poolt jõuga laiali, järjest
Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK'st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918
Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele – 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK’st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918
J.Kuperjanov-Eesti väejuht, Eesti vabadussõja kangelane. Auastmelt leitnant. Sai tuntud naiskodukaitse tegelasena. J.Soots-eesti sõjaväeline ja poliitik. Saksa Okupatsioon-territooriumite vallutamine ja kontrollimine saksamaa relvajõudude poolt 1. Ja 2. Ms ajal. Saksamaa vallutas eesti 1941 aastal ning okup. Kestis kuni 1944 aasta sügiseni. Compiegne vaherahu, lõppes 1.ms- lõpetas 4a3k13p kestnud sõja.(1914-1918) Eestimaa sõja-revolutsioonikomitee-4 novembril 1917 tallinnas sotsialistlike parteide ja tööliste nõukogude poolt läbi viidud Eesti Nõukogude 2.kongressil valitud bolseivike ja pahempoolsete initsiatiivgrupp eestis relvastatud riigipöörde ettevalmistamiseks ja kaitsmiseks. 26 okt. kuulutas Eestimaa Sõja-Revolutsiooni-komitee ennast kõrgeimaks võmuks eestimaa kubermangus. Eestimaa Nõukogude täitevkomitee-1917 eestimaal moodustatud tööliste, vene sõjaväeosade ja balti laevastiku
sakslased Riia linna ja septembris-oktoobris Eesti saared. Eesti kartis, et Venemaa loovutab ta Saksamaale ja seetõttu oli tähtis end kiiresti hukkuvast Venemaast "lahti rebida". Esimest korda nõudis seda avalikult Jaan Tõnisson oma kõnes Maapäeva istungil 7. septembril 1917. Maapäev otsustas ka saata oma esindajad lääneriikidesse, et iseseisvumise osas maad kuulata. II Oktoobripööre Eestis Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtsinski. Eestis toimus pööre tegelikult kaks päeva varem kui Petrogradis, enamlased koos oma relvastatud võitlussalga Punakaardiga haarasid võimu veretult nii Tallinnas kui mujal (23. okt). Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt. Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme: · natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad
Muutused: · Eestikeelne asjaajamine · Moodustati maanõukogu maavalitsus · Rahvusväeosad · Kujunesid poliitilised erakonnad. Pinged: · Tekkisid konfliktid ametist tagandatud vene ametnikega, kes süüdistasid eestlasi seperatismis(püüd jääda tagalasse) · Tekkis vastasseis töörahva nõukogudega · Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda OKTOOBRIPÖÖRE sündmused ja muutused Eestis. · Eestis võim enamlastel · Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee ja punakaartlased hõivasid Tallinna · kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. · Kohalikul tasandil võtsid võimu üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. · Kujunes välja ühe partei diktatuur. · Kärbiti kodanikuõigusi. · Majandusreformid: pankade ja suurettevõtete riigistamine, maa kuulutati riigi omandiks, mõisatest moodustati suurmajandid Muutused Venemaal:
1917. aasta jooksul tõusid bolsevikud üha tähtsamaks; Eestis oli neid 1917 märts 120 tükki aga oktoobris ületas see arv juba 8 000 piiri. Nende edu peitus demagoogia ning propagandakampaania oskuslikus rakendamises. Nende loosund ,,Maha sõda!" võeti aastaid talunud sõjaraskusi rahva poolt omaks ilma küsimata, kuidas või millistel tingimustel oleks võimalik sõda lõpetada. Oktoobris alustasid bolsevikud relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 23. oktoobri õhtul saatis Revolutsioonikomitee oma komissarid Tallinna strateegilistesse kohtadesse patrullima. 26. oktoobril saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Peterburis ning seejärel anti tallinlastele teada, et ,,pööre on täitsa korda läinud". 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingisepp võimu kubermangu komissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai seejärel Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused
Kirjandus. Algselt oli luule, mis hiljem asendus proosaga ja romantilised jutustused asendusid realistlike romaanidega. Romaanikirjanik Eduard Vilde. Luuletaja Juhan Liiv. Teater. 24. juuni 1870. a. esietendus Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Sajandi lõpus jõudis Eestisse film - "Karujaht Pärnumaal". Esimene olümpiamedal Eestil oli maadluses 1912 a. Martin Klein. 10. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis. Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. a. Oktoobris Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepp. Formaalselt kujunes kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai ainult töörahvas. Enamlased hakkasid kärpima kodanikuõigusi keelustati poliitilised
ametiasutustesse. Linnatänavail asusid patrullima Punakaardi salgad. - 26.okt alustas SRK rõõgivõimu tegelikku ülevõtmist. Samal päeval võtsid kohalikud SRK'd üle ametiasutused Tartus ja Narvas. - 27okt ilusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud, vormistati dokument, millekohaselt läks võim J. Poskalt üle V. Kingsepp Reformid -Valimised olid ebademokraatlikud- osalemisõiguse said vaid töörahvas ja jõukamad kodamikud jäid passiivseks. -Kõrgem seaduslik asutus oli Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuid kõige olilisemad korraldused tulid Petrogradist: Nõukogude Täitevkomitee- Jaan Aavelt. -Kui Eesti Asutava Kogu valimistel 1918 selgus, et enamlased ei saavuta parlamendis absoluutset enamust, siis valimised katkestati. -Kärbiti kodanikuõigusi: (Uue majanduspoliitika põhisätted) * keelutati poliitilised koosolekud *suleti ajalehed *arreteeriti juhtivaid rahvuslasi * kirikud muudeti rahvamajadeks *Kooliders kaotati usuõpetus Majandusreformid: *pankade natsioliseerimine
Suvel toimunud Eesti Rahvuskongress püstitas uue eesmärgi -osariik Venemaa koosseisus. Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga J. Tõnisson Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J.Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Samal ajal jätkas tegevust ka Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks
J.Poska- vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest. I.Rabtsinski- Veebruarirevolutsiooni ajal 1917 oli VSDTP Tallinna komitee juht. V.Kingissepp- Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. J.Anvlet- , revolutsionäär, kirjanik. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees ja Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee liige K.Päts- 1918 sai temast Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese Ajutise Valitsuse moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina. J.Vilms- kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse K.Konik- Päästekomitee liige, koostati iseseisvusmanifest. J
Laidoner · Soome vabatahtlikud 4000 meest · Vene valged 50 000 · Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Vabadussõja käik, olulisemad lahingud · 28. nov. 1918 Nõukogude väed ründasid Narvat Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte · 28. nov. toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing · 29. nov. - Eesti bolsevikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt. Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni ( rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest) 1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets. Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule 23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede
Komissariks sai J. Poska. *valiti rahvaesindus-Maapäev e. Ajutine Maanõukogu ja selle juurde organ Maavalitsus. (K. Päts) Bolševikud e enamlased (VSDTP) ei pooldanud iseseisvust, kuna et see kahjustab maailmarevolutsiooni huve. Eestis olid Veebruarirevolutsiooni ajal tekkinud tööliste ja soldatite saadikute Nõukogud. Neid koondavaks katusorganisatsiooniks oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Oktoobripööre Eestis. Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme: *natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad *maa kuulutati riigi omaks Nõukogude võimu kogu Eestis korralikult sisse seada ei õnnestunudki. Sisuliselt jäi kaksikvõim püsima ka peale oktoobripööret! Toompeal erakorralisel istungil võttis vastu maapäev deklaratsiooni, milles kuulutas, et Maapäev e Maanõukogu
Juuli algul esmakordselt toimunud Maapäeval valiti täidesaatvaks organiks Maavalitsus, mille etteotsa asus Jaan Raamot. Septembri lõpupäevil jõudsid Saksa väed Eesti pinnale, mis kasvatas enamlaste kasvavat populaarsust veelgi. Sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse. Sakslaste okupatsioonioht aina kasvas ja enam ei olnud venelastelt ka abi oodata. Iseseisvuse väljakuulutamine 1917. aasta oktoobris moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mis saatis oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse ning linnatänavatel asusid patrullima Punakaardi salgad. Saanud teate 3 riigipöörde õnnestumisest Petrogradis alustati riigivõimu tegelikku ülevõtmist. Võimu võtsid üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. Kujunes ühepartei
Suvel toimunud Eesti Rahvuskongress püstitas uue eesmärgi - osariik Venemaa koosseisus. Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga Tõnisson. Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane Jaan Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Samal ajal jätkas tegevust ka Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. (http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html) Iseseisvuse väljakuulutamine
Sellele lagunemisele aitasid kaasa revolutsioonilised äärmusparteid, eelkõige enamlased. Nad lubasid kõigile kõike – maad, rahu, õiglust jms. 25. oktoobril (Oktoobrirevolutsioon) haarasid enamlased Petrogradis võimu raskusteta, kuna Ajutist Valitsust ei toetatud ei paremalt ega vasakult. Uue valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai Lenin. Enamlased Eestis, Oktoobrirevolutsioon Revolutsioon algas (23. oktoobril) 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolševike salgad Tallinnas raudteejaamad ja sideasutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Sideaparaatide juurde pandi valvesse soldatid ja madrused. Võimu haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimees oli bolševik Jaan Anvelt. Nõukogude võim püsis Eestis kuni 1918. aasta 24. veebruarini, mil Saksamaa okupeeris Eesti. Samal päeval kuulutati välja ka Eesti Vabariik. 28. novembril 1918,
peetavate läbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht (kirjutas Eesti poolt alla rahulepingule) Konstantin Konik Eestimaa Päästekomitee liige (koos Pätsi ja Vilmsiga), koostasid kolmekesi iseseisvusmanifesti. Jüri Vilms Eesti Päästekomitee liige (koos Pätsi ja Konikuga), koostasid kolmekesi iseseisvusmanifesti. Viktor Kingissepp - Eesti Kommunistliku Partei rajaja ja juht, Enamlased moodustasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille üks juht oli Viktor Kingissepp Jaan Anvelt. 1. detsembril 1924. a. toimunud relvastatud mässu juhte. Konstatntin Päts Päästekomitee liige (koos Vilmai ja Konikuga, koostasid iseseisvusmanifesti); Riigivanem (täitis ka presidendi kohuseid), 1934. a. teostas riigipöörde (koos Laidoneriga. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Johan Laidoner. Vabadussõja ajal Eesti vabariigi sõjavägede ülemjuhataja, samal ametikohal
Kultuurilised eeldused: · Ärkamisaeg · Rahva eneseteadvust tõstvad suurüritused · Ühtlustus kirjakeel · Koolihariduse kasv · Ajalehed ja raamatud olid eestikeelsed · Seltsitegevus 24.02.1918 Eesti iseseisvumine 25.02.1918-11.11.1918 Saksa okupatsioon Koostati iseseisvusmanifest (J.Kukk, F.Peterson) ja moodustati päästekomitee (K.Päts, K.Konik, J.Vilms) Vabadussõda 1918-1920 Püüti jätta muljet, nagu tegu oleks kodusõjaga. Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks. 28.11.1918 alustas Punaarmee pealetungi Narvale, sellega algas relvastatud konflikt Nõukogude Venemaa ja EV vahel. See hõlmas ka kahte lühiajalist relvakonflikti Läti pinnal võitlust Landeswehriga (suvi 1919) ja Bermondti vägedega (oktoober 1919). Rünnak tabas Eestit rasketes tingimustes: EV oli alles loomise algjärgus, sõjavägi tundis puudust relvadest ja varustusest, riik vaevles rahapuuduses, linnasi ähvardas nälg. Usk
leiba ning saavutasid 1907 suve lõpuks suurt edu, nende toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks tallinna ja narva linnavalitsus, suur mõju oli neil ka sõjaväes §24 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE JA SAKSA OKUPATSIOON 26.okt 1917 oktoobripööre - enamlased viisid läbi relvastatud riigipöörde, võtsid võimu. Nende riidipöördeplaan nägi ette võtta oma kontrolli alla lähimad suured keskused(tallinn, helsingi, kroonlinn) . selleks moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas oli V.Kingisepp. võim eestis läks üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, eesotas J.Anveltiga. Enamlased alustasid oma ümberkorraldustega-maa ja pangad riigistati, piirati kodanike sõnaõigust, vabadusõigust, suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslikke tegelasi. Sammud iseseisvuse poole... kõik erakonnad koondusid enamlaste vastu, enamlased olid eesti iseseisvuse vastu, enamlased ei olnud nõus maad talupoegadele andma vaid tahtsid hakata
2. Enamlased võimul · Enamlased tõotasid rahvale rahu, maad ja leiba ning saavutasid 1917. aasta suve ja sügise jooksul suurt edu. Erakonna liikmete arv tõusis paari kuuga 150lt 20 000ni, toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks Tallinna ja Narva linnavalitsus. · 26. 10.1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde, võtsid võimu ning kuulutasid välja Rahudekreedi ja Maadekreedi. · Eestis moodustati enamlaste poolt Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepaga. Veretu võimuvõtmine viidi lõpuni 25.10.1917. Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. Asuti läbi viima ümberkorraldusi: o Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati o Piirati kodanike sõna- ja südametunnistusevabadust o Suleti osa opositsioonilisi ajalehti o Arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi
2. Enamlased võimul · Enamlased tõotasid rahvale rahu, maad ja leiba ning saavutasid 1917. aasta suve ja sügise jooksul suurt edu. Erakonna liikmete arv tõusis paari kuuga 150lt 20 000ni, toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks Tallinna ja Narva linnavalitsus. · 26. 10.1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde, võtsid võimu ning kuulutasid välja Rahudekreedi ja Maadekreedi. · Eestis moodustati enamlaste poolt Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepaga. Veretu võimuvõtmine viidi lõpuni 25.10.1917. Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. Asuti läbi viima ümberkorraldusi: o Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati o Piirati kodanike sõna- ja südametunnistusevabadust o Suleti osa opositsioonilisi ajalehti o Arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi
Jukums Vacietis • Saksa Landeswehr – 20 000 meest Rüdiger von der Goltz Vabadussõja käik, olulisemad lahingud • 28. nov. 1918 – Nõukogude väed ründasid Narvat – Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte • 28. nov. – toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing • 29. nov. - Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt. Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni ( rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest) 1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets. Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule 23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon
Konstantin Päts Eesti Päästekomitee liige, Ajutise Valitsuse juht Mõisted Maapäev (Ajutine Maanõukogu) Eesti esinduskogu 1917-19, viis ellu autonoomia, otsustas lahutada Eesti Vene impeeriumist, kuulutada välja iseseisvus Rahvusväeosad alates 1917 loodud eestlastest koosnevad väeosad Tööliste ja Soldatite Nõukogud 1917 tekkinud tööliste ja soldatite grupid, omaalgatuslikud revolutsioonilised parlamendid, enamlik element Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee 1917 enamlaste poolt moodustatud organisatsioon võimu haaramiseks. I Rabtsinski, V. Kingissepp Päästekomitee Maapäeva Vanematekogu poolt moodustatud organisatsioon, mis pidi iseseisvuse välja kuulutama Iseseisvusmanifest 24.02.1918 dokument, millega Eesti kuulutati iseseisvaks Eesti Vabariigiks Vabadussõda 1918-1920 sõda Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel, Eesti Vabariik kaitses oma iseseisvust Eesti Töörahva Kommuun (ETK) Vabadussõja algul 1918 Narvas enamlaste poolt
Trotskile kui hiilgavale organisaatorile usaldati paramilitaarsete üksuste loomine. Nii tema kui ka Lenin leidsid, et parim idee on vägivaldselt võim haarata ning üheparteidiktatuur kehtestada. Suvel 1917 oli Trotski lühikest aega juuliülestõusu segatud olemise tõttu vangistatud, kuid ta vabastati Kornilovi mässu ajal, et ta bolsevike relvarühmitusi juhiks. 25. oktoobril Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu juurde asutatud Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Trotskiga, mille ülesandeks oli nõukogu kaitsmine, muutus bolsevike võimuhaaramise oktoobrirevolutsiooni staabiks. Lenin varjas ennast sel ajal Petrogradis konspiratiivkorteris. Võimuhaaramise käiku 6. 7. novembril juhtis Trotski. Pärast Ajutise Valitsuse arreteerimist moodustatud Rahvakomissaride Nõukogus sai Trotski Välisasjade Rahvakomissari koha. Järgnevate kuude jooksul ehitas Trotski oma liitlastega sisuliselt üles Punaarmee. Märtsis sai ta ka
sakslased Riia linna ja septembris-oktoobris Eesti saared. Eesti kartis, et Venemaa loovutab ta Saksamaale ja seetõttu oli tähtis end kiiresti hukkuvast Venemaast "lahti rebida". Esimest korda nõudis seda avalikult Jaan Tõnisson oma kõnes Maapäeva istungil 7. septembril 1917. Maapäev otsustas ka saata oma esindajad lääneriikidesse, et iseseisvumise osas maad kuulata. II Oktoobripööre Eestis Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtsinski. Eesti toimus pööre tegelikult päev varem kui Petrogradis (25. okt.), enamlased koos oma relvastatud võitlussalga Punakaardiga haarasid võimu veretult nii Tallinnas kui mujal. Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt. Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme: · natsionaliseeriti (=riigistati) suurettevõtted ja pangad
Narvas, kus organiseeris Narva Punakaardi ja kuulus ka Eesti Punaväe moodustamise kolleegiumi. Võttis Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu saadikuna osa Eestimaa nõukogude I kongressist (juulis 1917), augustis valiti Narva linnavolikokku ja septmebris osales Eesti demokraatlikus nõupidamises. Novembrist 1917 kuulus ta Eestimaa Nõukogude TK-sse, kus juhtis toitlus- ja rahandusosakonda. Oktoobrirevolutsiooni ajal asutati 4. novembril ülestõusu juhtimiseks Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. Selle esimees oli Ivan Rabtsinski ja aseesimees Viktor Kingissepp. Sakslaste Eestisse saabumise järel veebruaris 1918 läks ta tagasi Venemaale, kus osales Ülevenemaalisel Erakorralisel Nõukogude Kongressil Eesti delegaadina. Seal valiti ta Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmeks.Ta oli juunist augustini selle juures asuva Revolutsioonilise Tribunali juurdlusosakonnas ja augustist novembrini Ülevenemaalises Erakorralises
Hääletusest osavõtt polnud väga aktiivne. Mõnes maakonnas oli hääletanute % umbes 30, Saaremaal ainult 17,7%. Valitud saadikute üldarv oli 62. Peale eestlaste oli veel esindatud sakslased ja rootslased. Sügiseni olid Eesti poliitikud Venemaast lahkulöömise vastu. 1.3 Oktoobripööre Enamlaste riigipöördeplaan nägi ette võtta enne Petrogradi oma kontrolli alla lähemad suuremad keskused – Tallinn, Kroonlinn, Helsingi. Selleks moodustati siin Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Ivan Rabtšinki ja Viktor Kingissepaga. Tallinnas alustati tähtsamate objektide hõivamist juba 23. oktoobril , lõpule viidei veretu võimuvõtmine 25. oktoobril . Võim Eestis läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. Tegelikult säilis kaksikvõim, sest Maapäev tegutses edasi, algul avalikult, seejärel poolavalikult, samuti ei söoandanud enamlased eesti rahvusväeosi laiali saata. Tööerakonna konverentsil 10. – 11. detsembril toimus lõpuks
Sündmused ja muutused Venemaal: 1) Revolutsiooni ettevalmistamine Vladimir Lenini poolt (Aprilliteesid) 2) Toimus võimuvahetus kukutati Ajutine Valitsus ning ,,troonile" said enamlased 3) Sündis Nõukogude Venemaa, hiljem Nõukogude Liit Sündmused ja muutused Eestis: 1) Suvel ja sügisel 1917 kasvas enamlaste populaarsus ka Eestis, sest nende loosungid (näiteks: "Maha sõda"!") meeldisid rahvale 2) Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtsinski. 3) Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt 4) Kujunes välja ühe partei diktatuur: enamlased piitasid oma poliitiliste vastaste koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte 5) Eesti Asutava Kogu võim kukutati 6) Kehtestati piiramisseisukord algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine 7) Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme:
oktks oli kogu L-Eesti saarestik hõivatud. Muhu saarel kandis suuri kaotusi 1.Eesti polk. Algas enamlaste popul.kasv. Sakslaste sissetungi kartuses alustati tööstusettevõtete evakueerimist=tööta jäämine paljudele.Sakslaste sõjaline edu tõstatas iseseisvumise küsimuse. 25.aug maapäeva kosolekul leidis J.Tõnisson, etSaksa okupatsioon on vägagi reaalne, ja tuleb viia meie probleem maailmapol areenile. ISESEISVUMINE Oktoobripööre- enamlased moodustasid 1917. okt. Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee> Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingisepp. Bolsevistliku riigipöörde õnnestumine Petrogradis> 26 okt. alustas SRK riigivõimu ülevõtmist. Kõrgem täidesaatev võim läks J.Poskalt üle V.Kingisepale. Enamlaste reformid- Kõrgem seadusandlik asutus- SRK, olulisemad korraldused- Petrogradist, täidesaatev võim- ENT (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee)- Jaan Anvelt. Valimistel sai osalemiseõiguse vaid töörahvas. >jõukamad jäeti pealtvaatajateks. Eesti Asutava Kogu valimisel 1918 jaan
Suvel toimunud Eesti Rahvuskongress püstitas uue eesmärgi -osariik Venemaa koosseisus. Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga J. Tõnisson Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J.Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Samal ajal jätkas tegevust ka Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks
sotsialistlikele parteidele, väites, et nende liidrid ei olevat huvitatudki rahu peatsest saabumisest. See väide leidis uskujaid ning paljud mõõdukad sotsialistid läksid ple enamluse toetajate ridadesse, mida oktoobri lõpuks oli ligi 20 000. Enamlaste kätte läks ka Eestima Nõukogude Täitevkomitee juhtimine ning alustati ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks. (Laur 1997: 39, 40) 1917. a . oktoobris moodustasid enamlased võimu võtmiseks Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee (Eestimaa SRK). 23. okt. õhtul saatis SRK oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse. Linnatänavail hakkasid patrullima Punakaardi salgad. 26. okt. alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist ning 27. okt. ilmusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud ja vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks J. Poskalt üle SRK abiesimees V. Kingisspeale. Algasid enamlaste reformid-
Maanõukogu tegevorganiks oli Eesti Maavalitsus, mis koosnes komisjonidest. Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga J. Tõnisson Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J. Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Otsustasid laiali saata ka suvel demokraatlikult valitud Maanõukogu. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Teatas, et Venemaal on vaja luua „ühtne töörahva ja sotsialistlik võim“, mida tuleb toetada kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni. 20
Eesti polk kaotas mitusada meest vangilangenuina. Algas evakueerimine ja vene ametnike, tööliste pagemine itta. Baltisaksa rüütelkonnad aktiveerusid ja arendasid tegevust Eesti ja Läti andmiseks Saksamaa võimu alla. Oktoobripööre : 26.okt. 1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde, haarasid võimu ning kuulutasid Rahu- ja Maadekreedi. Nende plaan oli võtta enda alla enne Petrogradi Tallinn, Kroonulinn ja Helsingi. Tallinnas moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee (I.Rabtsinsk ja V.Kingissepp-võttis Poskalt üle kubermanguvalitsuse). 27.okt võim Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas J.Anveltiga. Säilis siiski kaksikvõik, sest Maapäev tegutses edasi. Rahvusväeosad koondati Eesti Diviisiks alampolkovnik J.Laidoneri juhtimisel. Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati, piirati sõna- ja südametunnistusvabadust, suleti opositsioonilisi ajalehti, arreteeriti rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi.
*Augusti lõpul seadis J.Tõnisson Maapäeva istungil eesmärgiks omariikluse,kuid valdav see idee veel ei olnud. Enamlaste riigipööre *1917.a okt otsustasid Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) pealekäimisel Ajutise Valitsuse kukutada. Lenini plaani kohaselt tuli mõnes paigas, k.a Tln juba enne riigipööret hõivata raudteejaamad, telegraaf jm. *Kui Petrogradis oli võim võetud, tehti seda ametlikult ka Eestis: Toompeal allkirjastas nn Sõja-Revolutsioonikomitee abiesimees V.Kingissepp dokumendi,millega ta Poskalt asjaajamise üle võttis.Täidesaatev võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, mille eesotsas oli J.Anvelt. *Mõni nädal pärast riigipööret toimunud ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel olid enamlased saanud üle 40% häältest.Tõnissoni ja Pätsi liit ,Demokraatlik Blokk oli kogunud 29%. EESTI AEG 37.Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon 1918 Maanõukogu otsus *1917
märtsil Petrodradis suur demonstratsioon ning juba 30. märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu 12 juhtumise ajutise korra kohta. Nii ühendati Eestimaa kuberamgn ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. (A.Pajur jt. 2006). 1917.aastal kujunesid Venamaal tingimused uueks pöördeks- bolseviku võimuhaaramiseks. Eesti valmistas pööret ette Sõjalis-Revolutsioonikomitee, mida juhtis Ivan Rabtsinski, kelle asetäitjaks oli Viktor Kingissepp. Selle pöörde nimeks sai Oktoobripööre. 15.oktroobril nõudis Tallinna töölisvanemate koosolek linnavolikogult, et see taotleks kubernerilt poliitvangdie vabastamist, sõjaväe eemaldamist linna tänavatelt ,saadaks traasile telegrammi nõudmisega kokku kutsuda Asutav Kogu ja kehtestada demokraatlikud vabadused. Sõda lõppes Versailles' rahuga Pariisi rahukonverentsil. (S.Õispuu 1992) 3.2.4
annaabi.ee 
