Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loomaraku ehitus (0)

1 Hindamata
Punktid
Loomaraku ehitus
Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid 2 rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). Prokarüootid- bakterid . Eukarüoodid- protistid, taime- ja loomariigis. Viirus ei kuulu kumbagi rühma.
Tsütoplasma
Raku sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga, mille peamiseks koostiseks on vesi, lahustunud orgaanilised ained ( aminohapped , nukleotiidid, sahhariidid , happed jt.) ja anorgaanilised ained (katioonid, anioonid). Tähtsus: seob rakuorganellid ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente.
Rakutuum
Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkusinformatsiooni.
Koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid , mille kaudu toimub liikumine tuuma ja tuumast välja. Karüoplasma- tuuma sisene plasma, mis sisaldab valke, DNA-d, RNA-d. Tuumas paiknevad kromosoomid , mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tuumas on üks või mitu tuumakest, kus toimub ribosoomide moodustamine ja rRNA moodustamine.
Kromosoomid
Arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimene: 46 kromosoomi, 23 paari. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüogramm- kromosoomide rühmitus.
Päristuumsetes rakkudes on kromosoomide arv seotud valkudega ehk histiinidega. Tekib fibrill .
Rakumembraan
Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga andes sellele kuju. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb ja ühendab rakke omavahel.
Koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest, sisaldavad kolestorooli.
Transport läbi membraani: Aktiivne transport- kulutab energiat, selles osalevad ka transportvalgud. Passiivne transport- valgulised kandjad, ei vaja lisaenergiat.
Difusioon - gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt madalamale kuni tasakaalustumiseni.
Osmoos- lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalalt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni.
Peale transportvalkude on membraanis ka retseptorvalgud , mis osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga.
Rakuorganellid
-Tsütoplasmavõrgustik e. ER
Raku tsütoplasmat läbib sileda ja karedapinnaline ER.
Siledapinnaline ER- membraanil paiknevad ensüümid, miks võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. Selle tulemusena moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsiternikeste süsteemi erinevatesse raku osadesse.
Karedapinnaline ER- kanalitel paiknevad ribosoomid , mis sünteesivad valke.
-Ribosoomid
Iga ribosoom on kaheosaline, koosnevad väiksemast ja suuremast allüksusest. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Nendes toimub valgu süntees. Polüsoomid- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikud.
-Lüsosoomid
Ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse aineid. Nendes lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure, rakusisene seedimine, kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (kullese saba kadumine), tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil.
-Golgi kompleks
Koosneb tsiternikestest ja põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse, toimub rakumembraani ja rakukesta moodustamine.
- Mitokonder
On ümbritsetud kahe membraaniga, kujult ümar või pulkjas. Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga, sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab nukeliinhappeid ja ribosoome. Põhiülesanne on raku varustamine energiaga ning kindlustavad hingamise raku tasandil. Harjakesed e. kristad - sisemembraani moodustatud kurrud ja sopistused .
Tsütoskelett
Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest, on raku liikumis- ja tugisüsteem. Annab rakule kuju ja seob organellid tervikuks. Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid.
-Tsentrosoom
Paikneb rakutuuma läheduses. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. Tsentrioon koosneb mikrotuubulistest, raku jagunemisel lähtuvad neist kääviniidid. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad valkudel muuta oma kuju. Tsentrosoom moodustub 3*9 mikrotuubulist.
Loomaraku ehitus #1 Loomaraku ehitus #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor J K Õppematerjali autor
Loomaraku ehituse kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia kordamine - Loom- ja taimeraku ehitus
4
doc

Bioloogia kordamine - Loom- ja taimeraku ehitus

Bioloogia kordamine Loom- ja taimeraku ehitus Rakuteooria kujunemine · Valdav osa rakkudest on mikroskoopilised · Rakuteadus e. Tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitust) · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel · Raku uurimiseks kasutatakse mikroskoopi Rakkude mitmekesisus · Elusloodus jaotub eelkõige kaheks suuremaks rühmaks: üherakulised ja hulkraksed organismid

Bioloogia
Raku ehitus ja talitlus
3
doc

Raku ehitus ja talitlus

3.1 rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust Teadlased: Schleiden- kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- avastas imetajate munaraku Schwanni- kõik organismid on rakulise ehitusega Virchowil- iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel. (rakud tekivad ainult rakkudest, uued rakud tekivad ainult jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhineb raku jagunemisel) pani aluse tsütoloogia arengule. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid: liitmikroskoop- jannsenid mikroskoop ja valgusmikroskoop- hook binokulaarne mikroskoop stereomikroskoop mikrotoom elektronmikroskoop radioaktiivseid isotoope 3.2 Rakkude mitmekesisus Ehitusplaani alusel võib jagada eluslooduse kaheks ­ Üherakulised organismid ja Hulkraksed organismid Üks pisemaid üherakulisi organisme on Mükoplasma, kutsub esile hingamisteede haigusi. Suurim on lindude munarakud, jaanalinnu muna 15cm, 1,5kg .

Bioloogia
Rakk
2
doc

Rakk

Rakk 1. Rakuteooria põhiseisukohad: a)Kõik organismid koosnevad rakkudest. b)Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. c)Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2.Rakkude jaotus Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed ­ puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed . tuum on olemas, ainu ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seenerakud. Üherakulised organismid: 1)mikroskoopiliste mõõtmetega 2)harilikult iseloomuliku väliskujuga 3)aine- ja energia vahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Nt bakterid, algloomad, pärmiseened.

Bioloogia
Raku ehitus
9
doc

Raku ehitus

loomorganismi areng saab alguse munarakust. · Virchow ­ iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Kolm olulist seisukohta: o rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu); o uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakuteooria on bioloogia üks nurgakive. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. See avaldub selles, et teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus. · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Hans ja Zacharias Janssen ­ leiutasid liitmikroskoobi. · Anton van Leeuwenhoek ­ mikroskoobimeister. Nägi esimesena baktereid.

Bioloogia
Päristuumne rakk
4
docx

Päristuumne rakk

moodustumine ja rRNA süntees Paksus keskmiselt 0,01 m. Koosneb Eraldab raku sisekeskkonda põhiliselt fosfolipiididest, mis väliskeskkonnast ja kaitseb seda kahjulike moodustavad 2 kihti, ja valkudest, mille mõjutuste eest. molekulid paiknevad hajusalt lipiidide Ainete transport läbi rakumembraani: peal või vahel. Loomaraku membraan Aktiivne transport ­ vajab ATP-energia sisaldab kolesterooli ning transportvalke Rakumembraa Passiivne transport ­ lisaenergiat ei vaj n Difusioon ­ soojusliikumisest tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine ja

Bioloogia
Raku ehitus ja talitlus
12
doc

Raku ehitus ja talitlus

­ 1826 Matthias Schleiden ­ kõik taimed on rakulise ehitusega ­ 1838 Theodor Schwann ­ taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega ­ 1839 Rudolf Virchow ­ iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakuteooria põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi põhiüksus(elementaarüksus) Kõikide organismide rakud on ehituse, talitluse ja keemilise koostise poolest sarnased Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude mitmekesisus väikseim rakk(bakter) ­ mükoplasma ­ põhjustab köha suurim rakk ­ jaanalinnu munarakk(kollane osa) keskmine suurus 10-30 mikromeetrit Üherakuslistel organismidel toimub aine, energia-ja infovahetus kõik rakumembraani vahendusel ja on oluline et välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe

Rakubioloogia
Rakutuum
3
docx

Rakutuum

Rakutuum *Tavaliselt üks tuum raku keskel. *Kujult ümar või ovaalne. *Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagab ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel. *Tuum on täidetud karüoplasmaga e. tuumaplasmaga. *Interfaasis on näha tuumakesed, kus toimub rRna süntees ja ribosoomide moodustumine. *Tuumas asuvad kromosomid ­ pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. *Anorgaaniliste ainete ioonid tagavad raku püsiva pH taseme. *Orgaanilistest ainetest esineb valke, lipiide, süsivesikuid, amino-ja nukleiinhappeid jne. Tsütoplasma funktsioonid *Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. *Tab toitainete laialikandmise rakus. *On jääka

Bioloogia
Loomaraku ehitus ja talitlus-eukarüootne ehk päristuumne rakk
8
docx

Loomaraku ehitus ja talitlus (eukarüootne ehk päristuumne rakk)

Loomaraku ehitus ja talitlus (eukarüootne ehk päristuumne rakk) Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. Rakuteooria põhiseisukohad :  Kõik organismid koosnevad rakkudest  Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust  Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid nt looma-, taime-, seene-, protistirakud  Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasm  Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud)  Ka vöötlihasrakk on kuni 30 cm pikkune Rakumembraan:

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun