Raku ehitus ja talitlus (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Raku ehitus ja talitlus

Rakuteadus e. Tsütoloogia. Uurib rakkude ehitust ja talitlust.
Kõik organismid on rakulise ehitusega.
Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel.
Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.
Binokulaarsed mikroskoobid, stereomikroskoobid, valgusmikroskoobid, elektronmikroskoobid.
Neli põhilist koe tüüpi:
- Epiteelkude
- Lihaskode
- Närvikude
- Sidekude
Kogu eluslooduse võib jagada kaheks:
- Üherakulised organismid
- Hulkraksed organismid
Bakterid on kas kerakujulised , pulkjad, niitjad või mõned ka kruvikujulised.
Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse rakud :
- Eeltuumsed e prokarüoodid ( bakterid )
- Päristuumsed e lükarüoodid (protistid, seened, taimed, loomad)
Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks.
Karüoplasma – tuumasisene plasma .
Tuumake – Piirkond, kui kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine.
Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse
Kromosoomid saab jagada mikroskoopilise sarnasuse järgi paarideks. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Need sisaldavad samu pärilikke geene.
Peamised kromosoomi valgud on histoomid, mis kaitsevad DNAd ja aitavad kromosoome raku jagunemisel kokku pakkida.
Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Seal on ka mõned retseptorvalgud (infovahetus väliskeskkonnaga).
Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja pole. Passiivselt saab transportida väikeseid molekule nt vesi, gaasid, etanool .
Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis .
Amööb toitub fagotsütoosi teel.
Päristuumse raku tsütoplasmat läbib kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku.
Tsütoplasmavõrgustikke on kahte sorti:
- Siledapinnaline
- Karedapinnaline (tänu valke sünteesivatele ribosoomidele)
Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes.
Ribosoomides toimub valkude süntees.
Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks.
Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed,milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid.
Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine.
Sisemembraan moodustab arvukalt kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks.
Mitokondrite põhiline ülesanne on raku varustamine energiaga.
Tsütoskelett on raku tugi-ja liikumissüsteem.
Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest.
Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid.
Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest.
Kääviniidid – valgulised fibrillid , mis lähtuvad tsentrosoomist raku jagunemisel.
Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju.
Taimeraku põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide – plastiidide – esinemine.
Taimeraku tsütoplasmas arenevad suured vakuoolid , mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad.
Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud ka rakukestaga.
Rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos.
Rakukesta funktsioonid:
- Tugifunktsioon
- Kaitsefunktsioon
- Transportfunktsioon
Plastiidis on tärkliseterad.
Plastiidid jagatakse:
- Rohelised kloroplastid
- Kollased või punased kromoplastid
- Värvusetud leukoplastid
Kloroplastid sisaldavad klorofülli. Nendes sisalduvad karotenoidid annavad nende viljadele värvuse. Seal paiknevad ka lamellid (membraanidest moodustunud kotjad moodustised).
Kloroplastides toimub fotosüntees e suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil.
Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid.
Tsentraalvakuool tekib vakuoolide liitumisel (kui rakk vananeb).
Vakuool on veemahuti . Annab rakule tugori e siserõhu.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jannuke Õppematerjali autor

rakk

Sarnased õppematerjalid

doc

Bioloogia kordamine - Loom- ja taimeraku ehitus

Bioloogia kordamine Loom- ja taimeraku ehitus Rakuteooria kujunemine · Valdav osa rakkudest on mikroskoopilised · Rakuteadus e. Tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitust) · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel · Raku uurimiseks kasutatakse mikroskoopi Rakkude mitmekesisus · Elusloodus jaotub eelkõige kaheks suuremaks rühmaks: üherakulised ja hulkraksed organismid · Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel · Bakterid on oma väliskujult erinevad(ümarad, pulkjad, kruvikujulised, võivad olla ripsmetega kui ka viburitega)

Bioloogia

doc

Raku ehitus

loomorganismi areng saab alguse munarakust. · Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Kolm olulist seisukohta: o rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu); o uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakuteooria on bioloogia üks nurgakive. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. See avaldub selles, et teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus. · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Hans ja Zacharias Janssen leiutasid liitmikroskoobi. · Anton van Leeuwenhoek mikroskoobimeister. Nägi esimesena baktereid.

Bioloogia

odt

Rakk

Hook'i. Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakuteooria üks põhitees väidab, et nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega, st. kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria üks põhiseisukoht: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (Kolm olulist seisukohta rakud tekivad ainult rakkudest; rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide areng ja kasv on põhinevad rakkude jagunemisel). Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus ELUSLOODUS üherakulised hulkraksed Üherakulisi organisme on mitmeid kordi rohkem, kui hulkrakseid, kuid samas on enamus üerakulisi üsna väiksed. Valdav osa rakke on mikroskoopilised (üks kõige väiksem mükoplasma ning kuulub bakterite hulka). Nüüdisajal looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud. Üherakulistel organismidel toimub ainevahetus (ka energia- ja infovahetus) ümbritseva

Bioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

· Faber- mikroskoop, 17. sajandil · Hook korgirakkude uurija, cellula e. rakk, 1665 · A. von Luuwenhock 3-4 kordse suurenduse mikroskoobiga, bakteriraku esmakirjeldus, päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus, avastas inimese vererakud ja stermatosoidid · K. E. von Baer munaraku avastaja, uuris embrüloogiat · Brown Brown'i liikumine, rakk ei saa elada ilma tuumata · Schleiden ja Schwann sõnastasid raku teooria, 3 esimest teesi · Virchow 4. raku teooria sõnastaja, uuris kudesid, iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Teooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. · Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. Kuidas uuritakse? · Valgusmikroskoop: värvid, ei saa suurendust

Bioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

1826 Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega 1838 Theodor Schwann taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega 1839 Rudolf Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakuteooria põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi põhiüksus(elementaarüksus) Kõikide organismide rakud on ehituse, talitluse ja keemilise koostise poolest sarnased Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude mitmekesisus väikseim rakk(bakter) mükoplasma põhjustab köha suurim rakk jaanalinnu munarakk(kollane osa) keskmine suurus 10-30 mikromeetrit Üherakuslistel organismidel toimub aine, energia-ja infovahetus kõik rakumembraani vahendusel ja on oluline et välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe

Rakubioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

Raku ehitus ja talitlus 3.1 Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. See moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ning on võimelised oma mõõtmeid muutma. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (siseelundite ehitus), südamelihaskude

Bioloogia

docx

Raku ehitus ja talitus konspekt

rakuteaduse sünniks võib lugeda XVII saj keskpaika - valgusmikroskoobi leiutamist Robert Hook'i poolt. MILLES SEISNEB RAKUTEOORIA? * Kõik organismid on rakulise ehitusega (avastas Theor Schwann). * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel (sõnastas Rudolf Virchow). - rakud tekivad ainult rakkudest - uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel - organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. - avaldub selles, et teatava talitusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus KUIDAS RAKKE UURITAKSE? Tänapäeval kasut. tihti binokulaarseid mikroskoope, mis lubavad uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasut. stereomikroskoopi kasut. enamasti suuremate objektide uurimiseks. Valgusmikroskoobiga ei saa vaadelda väga väikesi rakustruktuure

Bioloogia

odt

Rakuõpetus

difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded.11.Ribosoomide ülesanne. 12.Lüsosoomide ehitus ja ülesanded. 13.Golgi kompleksi ehitus ja ülesanded. 14.Mitokondri ehitus ja ülesanded. 15.Tsütoskeleti ehitus ja tähtsus. 16.Taimerakule iseloomulikud organellid. 17.Rakukesta ehitus ja tähtsus. 18. Plastiidide tüübid, nende iseloomulikud omadused ja tähtsus. 19. Vakuoolide tähtsus. 20

Bioloogia

Rohkem sarnaseid