Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süsivesikud, lipiidid, valgud (KT) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks on vaja organismile vett?
  • Mis otstarve on süsivesikutel lipiididel ja valkudel?
  • Milleks on vaja rauda?
  • Mida teha et luid tugevdada?
  • Miks on nikotiin organismile kahjulik?
1. Milleks on vaja organismile vett?
*Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus.
*Vee molekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonidese – nii lähteaine kui lõpp- produkt
*Suur soojusmahtuvus – soojeneb ja jahtub aeglasemalt võrreldes enamiku teiste looduses esinevate vedelate ja tahkete ainetega. Aitab organismis säilitada püsivat temperatuuri
2. Mis otstarve on süsivesikutel, lipiididel ja valkudel?
Süsivesikud – tselluloos on kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa
Lipiidid – siseelundite kaitse (paks rasvakiht)
Valgud – organismi sattunud valkude, nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad . Need seostuvad haigusetekitajatega ja kõrvaldavad need organismist.
3. Kus leidub?
Lipiidid – päevalilleõli, mesilasvaha
Sahhariidkitiin , fruktoos
Valgud - hemoglobiin
4. Milleks on vaja rauda?
Raua aatomid esinevad punaliblede valgu hemoglobiini koostises. Hemoglobiin transpordib inimese organismis hapnikku.
5. Retseptorvalgud esinevad rakumembraanis , mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse . Tänu neile liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanis. Nt keele limaskesta retseptorvalgud aitavad meil toidu maitset tunda.
7. Kolesterool – muna, liha, rasvased piimatooted , kananahk, seakamar
8.Valgud on polümeerid, mille monomeerideks on 20 aminohapet, mille vahel on peptiidsidemed. Valgu ülesanne on määratud tema kõrgemat järku struktuuridega, mis omakorda on määratud aminohappelise järjestusega, mis omakorda on määratud DNA nukleotiidjärjestusega
9.a)D3- vitamiin b) glükoosi glükogeeniks c) toodab kõhunääre d) antikehasid e) lipiidid annavad f) tselluloosi inimesed ei seedi, kuid see parandab soole peristaltikat
10.Talvel fotosüntees lakkab ning kartulimugul kasutab tärklist energia saamiseks. Selleks lagundab ta tärklise uuesti glükoosi molekulideks
11.Päevitamine annab organismile vajalikku D-vitamiini ja mõjub hästi luude tugevusele, samuti stimuleerib naharakke tootma pigmenti, mis kaitseb päikesekiirte eest. Liigne päike mõjutab naha vananemise kiirust ja võib halvimal juhul kaasa tuua nahavähi ja silmahaiguseid.
12.Kas eelistada margariini või võid?
Margariini, sest seal on asendamatud omega - rasvhapped ja puuduvad transrasvad.Taimeõlis puudub kolesterool, seetõttu ei leidu seda ka margariinis.
13.Transportvalgud – juhivad kindlalt tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Nt hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse.
14
. a)loomserasvarikkad b) lümfotsüüte c) reguleerivad d) valkude uuendamiseks e) glükoosijääke f) veresoonte lupjumine
15. Magneesium kuulub taimedes rohelise pigmendi klorofülli koostisse.

16.
.HCl ehk soolhape tekitab maos happelise keskkonna, mis lõhub toiduosakesi.
17. Mida teha, et luid tugevdada?
Süüda kaltsiumirikkaid toiduaineid, nt piimatooteid
18. Miks on nikotiin organismile kahjulik?
Kuna nikotiin aitab ladestuda kolesteroolil veresoonte seintele , mille tagajärjel vereooned lupjuvad.
19. Kitiini monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Glükogeeni monomeerideks on monosahhariidid .
20.Proteaas, mis lõhub valke. Seda kasutatakse liha pehmendamiseks, kala nülgimiseks, loomanahalt karvade eemaldamiseks ning pesupulbrite koostisosana
Süsivesikud-lipiidid-valgud-KT #1 Süsivesikud-lipiidid-valgud-KT #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kertu R. Õppematerjali autor
Kontrolltöö küsimused.

Sarnased õppematerjalid

Organismide koostis
10
doc

Organismide koostis

Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid on lämmastik, fosfor ja vääval. Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Orgaanilist ainet iseloomustab: Ainult elusorganismides tekkinud Sisaldavad alati süsinikku (C) Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat (O reageerimine, põlemine) C on seotud nelja kovalentse sidemega Bioaktiivsed ained ­ ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid, süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Makroelemendid ja nende ülesanne organismis Süsinik ­ keskne eluelement ­ kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) koostisesse. CO2 ­ fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lpp-produkt. Vesinik ­ esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H; N...H) moodustumises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik ­ kuulub kõikide biomolekulide koostisesse

Bioloogia
Bioloogia gümnaasiumile 1osa
20
doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused.

Bioloogia
Geenitehnoloogia eksam
40
docx

Geenitehnoloogia eksam

Geenitehnoloogia eksam 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Süsivesikud=sahhariidid. On orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud säilitavad rakusiseselt keemilist energiat. Rakk saab energiat suhkrumolekulide lagunemisel lihtsateks ühenditeks, aeroobidel veeks ja süsihappegaasiks. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline)

Geenitehnoloogia
Biokeemia täielik kordamine
26
docx

Biokeemia täielik kordamine

moodustumiseks. Jood ­ kilpnäärme hormoonide süntees, kilpnäärme töö ja valkude süntees, millest sõltub järglaste kasv, areng; metabolismi kiirus; termogenees; juuste, küünte ja naha seisund. Organismis veel leiduvaid mikrobioelemente : Seleen, Tina, Koobalt, Molübdeen, Nikkel, Kroom, Arseen, Vanaadium, Boor 3. Aminohapped: Omadused, klassifikatsioon Aminohapped on karbksüülhapete derivaadid. Inimkeha valgud ja peptiidid koosnevad aminohapetest. Aminohappeid kasutab inimkeha: ehitusüksustena; ensüümide, valkude, hormoonide süntees; energiamaterjalina süsinikskeleti lammutamisel; teiste biomolekulide sünteesil. Aminohappeid kui lihtbiomolekule kasutatakse inimorganismis : * Ehitusüksustena ­ valkude, ensüümide, hormoonide, jne sünteesiks *Energeetiliste materjalidena (metaboolse kütusena) ­ aminohapete süsinikskeleti lammutamisel saab salvestada metaboolset energiat.

Biokeemia
BIOLOOGIA UURIB ELU 12-klass
34
pdf

BIOLOOGIA UURIB ELU 12. klass

- =' -'-. Samas on aga palju selliseid aineid, mis vAljas- bioloogidele pakuvad rreed huvi, sest moleku- pool organisme ei moodustu. Nende hulka kuu- lidel on organismide elutegevr-rses ddrmiselt kaa- Iuvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhap- lukas roll. Seejuures v6ib biomolekulide esi- ped, vitamiinid jt. Selliseid aineid nimetatakse nemist lugeda elu i.iheks tunnuseks. > -.1- lr: - -- ' biomolekulideks. Viirnased on palju keerulise- K6ik organismicl on rakr,rlise el-ritusega

Bioloogia
Geenitehnoloogia I konspekt
52
docx

Geenitehnoloogia I konspekt

FALTSIFITEERITAV) ∨ PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase – rakubioloogia. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. - KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-,

Geenitehnoloogia
Geenitehnoloogia I konspekt
26
docx

Geenitehnoloogia I konspekt

FALTSIFITEERITAV) PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase ­ molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase ­ (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase ­ rakubioloogia. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. - KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-,

Geneetika
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun