Bioloogia kordamine - Loom- ja taimeraku ehitus (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Bioloogia kordamine
Loom- ja taimeraku ehitus
Rakuteooria kujunemine

Valdav osa rakkudest on mikroskoopilised
Rakuteadus e. Tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitust)
Kõik organismid on rakulise ehitusega
Iga rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel
Raku uurimiseks kasutatakse mikroskoopi

Rakkude mitmekesisus

Elusloodus jaotub eelkõige kaheks suuremaks rühmaks: üherakulised ja hulkraksed organismid
Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel
Bakterid on oma väliskujult erinevad(ümarad, pulkjad, kruvikujulised, võivad olla ripsmetega kui ka viburitega)
Hulkraksete kuju ja ehitus sõltub sellest, millisest koest nad pärinevad
Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega

Päristuumne rakk

Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid kahte rühma: eeltuumsed e. prokarüoodid ja päristuumsed e. eukarüoodid.
Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid(puudub membraanika piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure)
Eukarüoodid jaokatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks.
Viirused ei ole rakulise ehitusega ja ei kuulu eel- ega päristuumsete hulka
Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga
Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on arvukalt mitmesuguseid organelle
Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust
Tsütoplasma peamiseks koostisaineks on vesi(selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained )
Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide , mono- ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jt.
Selles on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped .
Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks
Tuumasisest plasmat nim. Karüoplasmaks (sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid)
Rakutuum on ümbritsetud kahe membraaniga
Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub
Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu(inimkeha raku tuumas üldjuhul 46 kromosoomi)
Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene(paarilised kromosoomid e. homoloogilised)

Rakumembraan

Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel
Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest
Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole
Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis
Lisaks tsansportvalkudele esineb rakumembraani ehituses mõningaid retseptorvalke
Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Raku sisetalitlus muutub vastavalt väliskeskkonna muutustele

Rakuorganellid

Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku(sileda- ja karedapinnaline)
Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine
Lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega
Karedapinnalisel võrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid - ribosoomid
Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes
Ribosoomides toimub valkude süntees
Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita
Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nim. polüsoomideks
Ribosoome sisaldavad ka suuremad rakuorganellid, mitokondrid ja kloroplastid (sünteesitakse nendele vajalikke valke)
Tsütoplasmas leidub veel lüsosoome
Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid(nendes lagundatakse ka makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure , samuti fagotsüteeritud aineosakesi)
Golgi kompleksis (koosneb plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest)toimub valkude töötlemine ja seal moodustuvad ka lüsosoomid
Loomarakkudes on Golgi komplekse kuni kümmekond, taimerakus võib ulatuda nende arv ulatuda mõnesajani
Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse
Golgi kompleks osaleb rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises
Mitukonder(päristuumse raku organell )on kujult ümar või pulkjas
Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga (sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nim. Harjakesteks)
Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule
Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga

Tsütoskelett

Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem
Koosneb niitjatest valkudest
Vastavalt tsütoskeletti moodustuvate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, miktofilamente ja mikrotuubuleid
Raku kuju muutmiseks peavad tsütoskeleti valgud kas pikenema või lühenema
Tsentrosoom (oluline osa raku jagunemisel) koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindritest tsentrioolist
Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest
Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju
Loomarakus on üks tsentrosoom

Taimerakk

Rakud on sarnased(taime-, looma- ja seenerakk ), sest neid kõiki ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure
Taimerakkudes on iseloomulikud plastiidide esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid , mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad
Enamik taimerakke on peale rakumembraani ümbritsetud ka tiheda rakukestaga(põhikomponendiks on tselluloos )
Rakukesta ülesanne on raku ja kogu taime toestamine (tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon)
Plastiidid on ovaalsed organellid, mis annavad taimedele erinevad värvused(roheline(klorofüll)- kloroplast , kollane või punane(karotinoidid)- kromoplast , värvitu-leukoplast)
Kloroplastides toimub fotosüntees
Vakuoolid sisaldavad erinevaid varu- ja jääkaineid
Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest ja tsütoplasmavõrgustikust(lüsosoomidega sarnane ehitus ja päritolu)
Raku vananedes vakuoolid liituvad ja tekib tsentraalvakuool(ainult taimerakul)
Vakuoolid on raku veemahutid, mis võivad sisaldada ka varuaineid
Taime siserõhku nim. turgoriks

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 43 allalaadimist

Bioloogia kordamine - Loom- ja taimeraku ehitus #1

Bioloogia kordamine - Loom- ja taimeraku ehitus #2

Bioloogia kordamine - Loom- ja taimeraku ehitus #3

Bioloogia kordamine - Loom- ja taimeraku ehitus #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sigritustav Õppematerjali autor

Konspekt

rakuteooria kujunemine rakkude mitmekesisus päristuumne rakk rakumembraan rakuorganellid tsütoskelett taimerakk

Sarnased õppematerjalid

docx

Raku ehitus ja talitus konspekt

rakuteaduse sünniks võib lugeda XVII saj keskpaika - valgusmikroskoobi leiutamist Robert Hook'i poolt. MILLES SEISNEB RAKUTEOORIA? * Kõik organismid on rakulise ehitusega (avastas Theor Schwann). * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel (sõnastas Rudolf Virchow). - rakud tekivad ainult rakkudest - uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel - organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. - avaldub selles, et teatava talitusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus KUIDAS RAKKE UURITAKSE? Tänapäeval kasut. tihti binokulaarseid mikroskoope, mis lubavad uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasut. stereomikroskoopi kasut. enamasti suuremate objektide uurimiseks. Valgusmikroskoobiga ei saa vaadelda väga väikesi rakustruktuure

Bioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

Raku ehitus ja talitlus 3.1 Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. See moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ning on võimelised oma mõõtmeid muutma. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (siseelundite ehitus), südamelihaskude

Bioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

3.1 rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust Teadlased: Schleiden- kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- avastas imetajate munaraku Schwanni- kõik organismid on rakulise ehitusega Virchowil- iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel. (rakud tekivad ainult rakkudest, uued rakud tekivad ainult jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhineb raku jagunemisel) pani aluse tsütoloogia arengule. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid: liitmikroskoop- jannsenid mikroskoop ja valgusmikroskoop- hook binokulaarne mikroskoop stereomikroskoop mikrotoom elektronmikroskoop radioaktiivseid isotoope 3.2 Rakkude mitmekesisus Ehitusplaani alusel võib jagada eluslooduse kaheks Üherakulised organismid ja Hulkraksed organismid Üks pisemaid üherakulisi organisme on Mükoplasma, kutsub esile hingamisteede haigusi. Suurim on lindude munarakud, jaanalinnu muna 15cm, 1,5kg .

Bioloogia

odt

Rakk

Hook'i. Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakuteooria üks põhitees väidab, et nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega, st. kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria üks põhiseisukoht: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (Kolm olulist seisukohta rakud tekivad ainult rakkudest; rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide areng ja kasv on põhinevad rakkude jagunemisel). Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus ELUSLOODUS üherakulised hulkraksed Üherakulisi organisme on mitmeid kordi rohkem, kui hulkrakseid, kuid samas on enamus üerakulisi üsna väiksed. Valdav osa rakke on mikroskoopilised (üks kõige väiksem mükoplasma ning kuulub bakterite hulka). Nüüdisajal looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud. Üherakulistel organismidel toimub ainevahetus (ka energia- ja infovahetus) ümbritseva

Bioloogia

doc

Raku ehitus

Avastas munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Kolm olulist seisukohta: o rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu); o uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakuteooria on bioloogia üks nurgakive. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. See avaldub selles, et teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus. · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Hans ja Zacharias Janssen leiutasid liitmikroskoobi. · Anton van Leeuwenhoek mikroskoobimeister. Nägi esimesena baktereid.

Bioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° binokulaarsed mikroskoobid kasutatakse tänapäeval tihti, saab vaadelda kahe silmaga ° stereomikroskoop kaks okulaaride ja objektiividega tuubust, suuremate objektide vaatlemiseks (5-60 korda suurendab) ° Valgusmikroskoobiga (eelnevad kaks) ei õnnestu vaadelda väga väikesi struktuure. ° Elektronmikroskoobiga saab vaadelda palju väiksemaid objekte.

Bioloogia

doc

Raku ehituse konspekt

Anorgaanilised ained osalevad paljudes keemilistes reaktsioonides ja tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas on palju orgaanilisi ühendeid aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid ja orgaanilised happed. Tsütoplasmas on ka kõik biopolümeerid valgud, nukleiinhapped. Peale selle on veel ainevahetuse produkte, pigmente, regulaatoreid ja gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises on seob rakuorganellid ühtseks tervikuks. Milline on rakutuuma ehitus ja ülesanne? Tuuma ümbris koosneb kahest membraanist. Membraanide sees on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus rakku ja rakust välja. Tuumamembraanid on sarnased teiste rakkude membraanidega. Tuuma sisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks ja see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d jne. kromosoomid on raku olulisimad osad. Enamasti neid ei näe, sest nad on peeneteks niitideks lahti harutatud. Neid on näha ainult rakujagunemise ajal, sest siis

Bioloogia

doc

Rakk

RAKK RAKUTEOORIA Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik organismid on rakulise ehitusega 2. iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel 3. rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus: Rakud ei saa kasvada liiga suureks kuna siis ei jõuaks info ja toitained, mis liiguvad läbi rakumembraani, raku keskossa . EUKARÜOOTNE RAKK Eukarüootne rakk e. päristuumne rakk rakk või organism, millel on selgelt eristatav tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus: TSÜTOPLASMA Tsütoplasma koosneb: 1. aminohapped 2

Bioloogia

Rohkem sarnaseid