Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Retsensioon Ahto Altoja referaadile „Päike“". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ahto, sissejuhatuses, lisade, retsensioon, peatükist, numbrite, hüpoteesid, lauses, pikemalt, kokkuvõtet, viidatud, lisa1, vormistatud, öeldudnõuetele. Õpilasuurimus on algupärane, objektiivne ja süsteemne, uurimuse tulemused on tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega. Uurimustöö on uurimusliku suunitlusega. Töös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema valiku põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja töö hüpoteesid, uurimismetoodika ning –tulemused, tulemuste analüüs ja järeldused. Õpilasuuriumuse põhieesmärkideks on: erialase teaduskirjanduse ja andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuse omandamine; korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; töö korrektse vormistusoskuse omandamine. Uurimistöö vormistatakse kindlas järjekorras esitatud osade kaupa. Uurimistöö
järgmistele küsimustele: 1. Mida saadud tulemused tegelikult näitavad? Näiteks tulemus, et poiste keskmine hinne füüsikas on oluliselt kõrgem tüdrukute omast, näitab, et poiste õpitulemused füüsikas on tüdrukute omadest paremad. 2. Kas tulemusi võib pidada usaldusväärseteks? Oma uurimistöö esimeseks kriitikuks peab olema õpilane ise! Eelkõige mõjutab usaldusväärsust materjali kogumise ja analüüsimise korrektsus ja põhjalikkus. 3. Kas hüpoteesid leidsid kinnitust või mitte? 4. Milline on saadud tulemuste seos ja vastuolu varasemate uurimustega? Siinkohal on vaja orienteeruda sarnase teemaga tegelevates varasemates uurimistöödes. Vastuolusid võiks seejuures proovida põhjendada. 12 5. Milles seisneb saadud tulemuste uudsus? Sellega näidatakse, miks just see töö suure teaduse kontekstis vajalik on. Rakendusliku suunitlusega tööde puhul tuleks siin näidata, kui
Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Sissejuhatuse eri osade keeles vaheldub grammatiline ajavorm vastavalt vajadusele, uurimuseidee võib väljendada olevikus või lihtminevikus sõltuvalt sellest, kas viidatakse selgitustele või tehtud uurimusele. 2.4.5. Põhiosa Töö põhiosas käsitletakse lahendusteid töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Uurimistöö põhiosa koosneb: 1) teoreetilisest osast, milles on ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest ja varasematest uuringutest, uuritavast probleemist ja - objektist; 2) uurimuslikust osast, milles on uuringu kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid ja tulemuste analüüs ning järeldused. Töö peatükid ja alapeatükid peavad olema sisuliselt ja loogiliselt seotud ning moodustama teemale vastava terviku.
valitseb selgus; uurimistöö autor on nii teiste autorite kui ka enda seisukohtade suhtes kriitiline: kogutud materjali hulgast selekteeritakse uuritava teema käsitlemiseks kõige olulisem; uurimistöö on terminoloogiliselt täpne ja selle kirjutamisel kasutatakse kirja- ja teaduskeelt (mitte argikeelt ega slängi); uurimistöö pikkus on 15–25 lehekülge, mis hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa, kokkuvõtet. 1.2. Praktiline töö Praktiline töö on õppija loominguline töö: etenduse lavastamine, kontserdikava ettevalmistamine ja esitamine, kirjandus- või kunstiteose, filmi, heliplaadi vm loomine; õppija korraldatud üritus: konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu vm korraldamine; õppija loodud õppematerjal: eksami- või olümpiaadiülesannete kogumiku koostamine,
ning leheküljenumbritega. Sisukorras antakse ainult alajaotuse alguse leheküljenumber. Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisad ei kuulu peatükkidena nummerdamisele. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjaga. Näited sisukorrast ja töö osade nummerdamisest on toodud lisas 2. 2.3 Sissejuhatus Sissejuhatuses (umbes 1/10 töö mahust) peab töö autor põhjendama teema valikut ning püstitama uurimistöö eesmärgi. Sissejuhatuses tuleb fikseerida uuritav probleem, selle oletatav lahendus ehk hüpotees, ülesanded hüpoteesi kinnitamiseks või ümber lükkamiseks ning uurimistöö meetodid. Sissejuhatuses antakse lühiülevaade töö ülesehitusest. Kui autor soovib töö valmimisega seoses kedagi tänada, on seda sobilik teha sissejuhatuse lõpus. Sissejuhatuse esimene lõik on tavaliselt mõeldud lugeja motiveerimiseks. Kirja tuleb see panna väga lühidalt, aga nii, et selleks piisaks lugeja innustamiseks
III Sissejuhatus sisaldab: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile.
Kirja suurus tiitellehel on tähesuurusega 14 punkti. Töö koodtähis moodustatakse järgmise skeemi kohaselt: aa.bbbb.c.dddd, kus aa – töö liik (LT - lõputöö, KT - kursusetöö), bbbb - õpilase õpperühma kood, c – õppevormi tähis (1 – päevaõpe, 2 - tsükliõpe), dddd - õpilaspileti number. 2.2. Sisukord Sisukorras (vt. lisa 2) näidatakse kõigi töö üksikute alajaotiste täielikud pealkirjad koos alguslehekülgede numbritega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja nende alguslehekülgede numbrid. Töö põhiosas on soovitav kasutada mitmeastmelist peatükkide järjestussüsteemi (nt peatükk 1., peatüki jaotis 1.1., selle alljaotis 1.1.1. jne). Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud kirjandus ja lisad on ilma järjekorranumbriteta. 2.3. Sissejuhatus Sissejuhatuse koostamise aluseks võiksid olla järgmised märksõnad: teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus; töö tegemise eesmärk; probleem;
Referaat ei piirdu üksnes materjali refereerimisega, vaid referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Seega refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaadi koostamine algab teemakohase materjali otsimisest ja korrastamisest. Seejärel koostatakse referaadi kava. Sissejuhatuses tuleb anda ülevaade sellest, millised küsimused töös vaatluse alla tulevad. Arenduses tuleb esitada nendest ülevaade ning lisada enda seisukohad. Referaadis peaks arenduse osa olema liigendatud omaette peatükkideks ja alapeatükkideks ning vajadusel punktideks, mis käsitlevad teema erinevaid tahke. Kokkuvõte summeerib lühidalt enda sõnadega arenduses esitatud põhiargumendid. Kokkuvõttes ei tulda enam välja uute seisukohtadega. Uurimisreferaadi maht ulatub 8-15 leheküljeni.
Sisukorra kirjastiil peab olema sama, mis ülejäänud töös. Ühele leheküljele mahtuv sisukord koostatakse reavahega 1,5 rida, mahukama puhul võib kasutada ühest reavahet. Sisukorda saab koostada automaatselt, kui töös esinevate pealkirjade vormistamisel kasutada pealkirjalaade. 2.1.3 Sissejuhatus Sissejuhatus on töö osa, milles on ära toodud teema valiku põhjendus, teema aktuaalsus, täht- sus, töö eesmärk, ülesanded ja meetodid. Sissejuhatuses nimetatakse lähtematerjalid ja allikad ning antakse lühike ülevaade töö ülesehitusest. Sissejuhatus ei sisaldada üleliigseid andmeid ja moodustab tavaliselt 1/10 töö mahust. 2.1.4 Töö põhiosa Töö põhiosa ehk sisuline osa on süstematiseeritud, lähtudes sisulistest ja stiililistest kaalutlus- test ning koosneb peatükkidest, alapeatükkidest ning punktidest. Põhiosa peab andma üksikas-
eesmärk, ülevaade allikatest Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle kuhjatud. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Loetelud Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega, väiketähtedega või mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Valmistamise järgi eristatakse: 1) valmistooteid, 2) pooltooteid, 3) lõpetamata toodangut. Või: Valmistamise järgi eristatakse: a) valmistooteid, b) pooltooteid, c) lõpetamata toodangut. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg,
2.2. Uurimistöö ülesehitus 2.2.1. Töö kava Koosneb kavandatavatest peatükkidest ja nende alajaotustest. Reeglina töö käigus esialgne skeem muutub, kuid see etapp on oluline uurimistöö loogilisele ülesehitusele. Koostaja peaks esitama juhendajale esialgse kava, et vältida asjatut tööd. 2.2.2. Sissejuhatus Sissejuhatuses (umbes 1/10 töö mahust) peab töö autor põhjendama teema valikut aktuaalsuse ja uudsuse seisukohast lähtuvalt ning püstitama uurimistöö eesmärgi. Sissejuhatuses tuleb fikseerida uuritav probleem, selle oletatav lahendus ehk hüpotees, ülesanded hüpoteesi saavutamiseks ning uurimistöö meetodid. Sissejuhatuses antakse lühiülevaade töö ülesehitusest. 2.2.3. Sisuline osa Töö sisuline osa sisaldab tavapäraselt kolm kuni viis peatükki. Esimeses peatükis antakse ülevaade uuritavast probleemist loetud kirjanduse põhjal, fikseeritakse uuritava probleemi tegelik olukord ning esitatakse uurimistöö teoreetilised lähtekohad (erinevate
kasutatakse? Miks töö autor just sellise meetodi valis? · Milliseid andmeid ja millisest allikast autor töös kasutab ja kasutatavate meetodite lühitutvustus? Millistele tähtsamatele teoreetilistele seisukohtadele autor oma töös toetub? Selles osas tutvustatakse, millist tarkvara töö autor praktilise osa teostamiseks või andmete analüüsiks kasutab. · Kui tööl on mitu autorit, siis tuleks sissejuhatuses ka kirjeldada seda, kuidas on tööjaotus autorite vahel jagatud. Kuidas toimub kaasautorite omavaheline kommunikatsioon ja kuidas jagatakse vastutus lõpptulemuse eest? · Sissjuhatuses soovitavalt kasutatakse umbisikulist tegumoodi ,,Töö autor", ,,Antud töös tutvustatakse" · Töö kirjutatakse kasutades ajavormina lihtminevikku. 1.5. Sisu vormistamine 1.5.1. Valemid Valemite esitamisel tuleb terve töö ulatuses kasutada ühtset kirjaviisi
· teema valiku argumenteeritud põhjendus; · teema aktuaalsuse, tähtsuse, uudsuse selgitus; · töö eesmärk ja ülesanded (mida tööga tõestatakse või kummutatakse, kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat uuritud); · valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine); · töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus; · peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus. Sissejuhatuses võiks autor juhtida tähelepanu olulisematele nüanssidele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sissejuhatus ei täida peatüki ülesandeid, sisukorras ja põhitekstis seda ei nummerdata, see ei tohiks sisaldada liigseid andmeid ega ületada kümnendikku töö põhiosa mahust. Töö põhiosa Töö põhiosas tehakse ära kõik oluline alates probleemi püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni
........................................................................ 11 4.1 Viitamine ......................................................................................................................... 11 4.2 Erinevate allikate viitamine ............................................................................................. 12 4.3 Kasutatud allikate loetelu lisamine ................................................................................. 15 5 LISADE KASUTAMINE ...................................................................................................... 17 Lisad .......................................................................................................................................... 18 Lisa 1 Sisukord ...................................................................................................................... 18 Lisa 2 Tiitelleht ........................................................................
SISSEJUHATUS Sissejuhatuses peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, · teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus, · probleem (võib olla küsimuse vormis), · töö põhieesmärgid ja -ülesanded, · ülevaade allikatest, materjalidest Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle kuhjatud. Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatuses formuleeritakse töö eesmärk ja antakse lühike ülevaade töö iseloomust, ülesande püstitusest, teema olemusest ja tähtsusest. Reeglina antakse sissejuhatuses ka lühike ülevaade töö põhiosa põhiliste jaotiste (osad, peatükid) ning lisade (kui neid on) sisust (Lepikult, Tamm 2003, lk.10; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 6. TÖÖ PÕHIOSA Töö põhiosa hõlmab antud teema põhjalikku käsitlust, omapoolseid ettepanekuid
· teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus, · probleem (võib olla küsimuse vormis), · töö põhieesmärgid ja -ülesanded, · ülevaade allikatest, materjalidest Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle kuhjatud. Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatuses formuleeritakse töö eesmärk ja antakse lühike ülevaade töö iseloomust, ülesande püstitusest, teema olemusest ja tähtsusest. Reeglina antakse sissejuhatuses ka lühike ülevaade töö põhiosa põhiliste jaotiste (osad, peatükid) ning lisade (kui neid on) sisust (Lepikult, Tamm 2003, lk.10; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 6. TÖÖ PÕHIOSA Töö põhiosa hõlmab antud teema põhjalikku käsitlust, omapoolseid ettepanekuid
Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Seega peab töö autoril olema teadmisi, kuidas uuritavat probleemi läbi töötada: probleemi määratlemine, kirjanduse ja teiste allikmaterjalide valik ja analüüs, sealhulgas fotode, dokumentide jmt näitmaterjali kogumine, küsitlus jm. Valmis uurimistööd retsenseerib kirjalikult õpetaja, kes ei ole uurimistöö juhendaja. Retsensent ei pea olema tingimata oma kooli õpetaja. Retsensioon esitatakse eksamikomisjonile kirjalikult. 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD Õppeotstarbeline töö on õpilase poolt teostatud kirjalik, iseseisev töö, mis algab probleemi püstitamise ning allikate kogumisega. Töö eesmärgiks on mõne probleemi rõhutamine, lahendamine või teemas selgusele jõudmine. Õppeotstarbelisi töid on palju erinevaid: referaat, essee, õpimapp, kursuse töö, bakaureusetöö, magistritöö jne. Käesolevas peatükis keskendutakse neist kahele enam
peavad vastama pealkirjadele, süsteemitähistele ja leheküljenumbritele tekstis. Sisupeatükkide liigendamisel kasutatakse araabia numbreid. Põhijaotise numbrile (1., 2., 3. jne) lisandub alljaotise järjekorranumber (nt 1.1., 1.2., 1.3. jne). Alljaotisel võib omakorda alljaotisi olla (nt 1.1.1, 1.1.2). Süsteemitähis lõpeb pealkirja ees nii sisukorras kui ka tekstis punktiga. Kokkuvõtte, kasutatud allikate loendi ja lisade ette sisukorras süsteemitähist ei märgita. 7 Uurimuse sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut ja selgitatakse selle aktuaalsust, sõnastatakse töö põhieesmärgid ja -ülesanded, iseloomustatakse lühidalt kasutatud allikaid ning antakse ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest. Uurimuse puhul esitatakse
või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Heaks tooniks on sissejuhatuse lõpus tänada kõiki töö valmimisele kaasa aidanud isikuid. 3.5. Põhiosa peatükkidena Töö põhiosas käsitletakse lahendusteid töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja esitatud probleemide lahendamiseks. Üldjuhul on soovitatav probleemide käsitlemisel liikuda üldisemalt (teoreetilised lähteseisukohad, uurimismetoodika) konkreetsemale kogutud andmete analüüsile. Uurimistöö peaks sisaldama järgmisi osi: 1) ülevaade probleemist ja selle taustast, varasematest käsitlustest ja uuringutest kirjalike allikate põhjal (see, mis oli enne olemas); 2) omapoolne uurimus uurimismetoodika, uurimistulemused;
..................................................63 Lisa 3. Tiitelleht..............................................................................................................................65 Lisa 4. Sisukord..............................................................................................................................67 Lisa 5. Kasutatud kirjandus (näidis)...............................................................................................68 Lisa 6. Diplomitöö retsensioon......................................................................................................70 Lisa 7. Diplomitööde hindamine....................................................................................................72 TABELID: Tabel 1. Õendusprotsessi ja uurimisprotsessi võrdlus. ............................................................36 Tabel 2. Osakonniti anketeeritud patsientide sooline jaotus.....................................................37 Tabel 3
· eesmärk; · ülevaade allikatest. Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle kuhjatud. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. LOETELUD Loetelu punktid tähistatakse kas araabia numbritega, väiketähtedega või mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Aine võib esineda järgmistes olekutes: 1) tahkes; 2) vedelas; 3) gaasilises. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms.), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga.
andma uut informatsiooni. Töö koosneb järgmistest osadest: · sissejuhatus, · uurimisvaldkonna teoreetilise taust (kirjanduses esitatu ülevaade), · uurimismetoodika ning allikmaterjali iseloomustus (sarnaste meetodite ja allikmaterjalide olemasolul ka valiku põhjendus), · tulemused ja nende analüüs. Rakenduslikel töödel (keskkonnakorralduse erialal) esitatakse lähteülesanne, milles kirjeldatakse probleemi täpsemalt kui sissejuhatuses ja vajaduse korral esitatakse tellija soovid ning eritingimused. Tellija poolt kirjalikult esitatud tingimused ja soovid tuleb paigutada töö lisasse. Arendusliku iseloomuga tööde puhul: · probleemiseade, · projekteerimine probleemi kavandatava lahenduse teoreetiline põhjendus teaduskirjandusest ja praktilisest kogemusest lähtuvalt; probleemi lahendamise vahendi, nt õppekava, organisatsiooniliste meetmete, õppematerjali (õpik, töövihik, kontrolltööde
pealkirjad tuleb eelnevalt vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1; Heading 2)). 2.3. Sissejuhatus Loovtöö sissejuhatuse sisu peab tekitama lugejas huvi. Soovitav pikkus üks lehekülg, mitte rohkem. Selles sisaldub: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine sõnastatud on uurimisküsimused ja võimalusel hüpotees või hüpoteesid. Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. 2.4. Põhiosa Ülesehitatud peatükkidena ja/või alapeatükkidena, sisaldab: uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse
pealkirjad tuleb eelnevalt vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1; Heading 2)). 2.3. Sissejuhatus Loovtöö sissejuhatuse sisu peab tekitama lugejas huvi. Soovitav pikkus üks lehekülg, mitte rohkem. Selles sisaldub: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine sõnastatud on uurimisküsimused ja võimalusel hüpotees või hüpoteesid. Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. 2.4. Põhiosa Ülesehitatud peatükkidena ja/või alapeatükkidena, sisaldab: uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse
? tulemuste kokkuv?te muste r?hmitamine, statistiline andmet??tlus Tabelite, diagrammide, jooniste jms vormistamine Uurimist?? tulemuste anal??s Tulemuste t?lgendamine Tulemuste teoreetiline l?bit??tamine T?? kirjalik vormistamine k pealkiri ja eess?na, s?nastuse viimistlemine Jooniste, tabelite, lisade valik; kasutatud kirjandus T?? tulemuste esitlemine 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja Kuressaare Linna G?mnaasium G?mnaasium
Resümee teksti mahuks on 1-2 lehekülge (20-30 rida), kus tuuakse andmed töö mahu, keele, illustratsioonide arvu, käsutatud kirjanduse ja allikate nimetuste arvu kohta; tutvustatakse töö eesmärki, uurimisobjekti, käsutatud metoodikat, töö tulemusi ja nende uudsust. 5. Sisukord Sisukorras antakse töö alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate leheküljenumbritega. Sisukorras ja töös ei nummerdata resümeed, sissejuhatust, kokkuvõtet, käsutatud kirjanduse loetelu, registreid, lühendite, tabelite ja jooniste loetelu ning lisa. Sisukorras esitatakse lisade numbrid ja pealkirjad. Sisukord koostatakse automaatselt, kui pealkirjad on vormistatud Headinding-stiilis Kursor viiakse sisukorrale vastavasse kohta ja valitakse InsertReferenceIndeks and Tables...Table of Contents või InsertIndeks and Tables...Table of Contents Avanevas dialoogiaknas antakse käsud sisukorra vormistamiseks: näidata lehenumbrid (Show Page
töötlus Uurimistöö tulemuste analüüs Tulemuste tõlgendami- Tulemuste teoreetiline läbi- ne töötamine Töö kirjalik vormistami- ne Lõplik pealkiri ja eessõna, Jooniste, tabelite, lisade va- sõnastuse viimistlemine lik; kasutatud kirjandus Töö tulemuste esitlemine SISUJUHT SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium
Roman), reavahe 1,0 või 1,5. Soovitav on eelistada reavahet 1,5. Vasak äär on 30 mm (vajalik köitmiseks), parem 20 või 25 mm, ülemine 25 või 30 mm alumine 25 või 30 mm. Tekst joondatakse rööpselt (Justify). Leheküljenumbreid loendatakse alates tiitellehest (sellel ei märgita), numbri koht on lehekülje alumises osas keskel (alumisest servast 13 või 15 mm), numbri kõrgus on sama, mis põhitekstil. Numeratsiooni alla kuuluvad kõik lehed, kaasa arvatud kirjanduse loetelu ja lisad. Lisade külgesitusel kirjutatakse number püstpaigutusega lehekülje alumise osa keskele (alumisest servast 13 või 15 mm) või jäetakse kokkuleppeliselt kirjutamata. Juhul kui number ei ole niisugusele leheküljele paigutatav, võib seda mitte teha, samas peab see olema loendis arvestatud. Sõna ,,Lisa" kirjutatakse rõhutatult (Bold) nii püstpaigutusega kui ka rõhtpaigutusega leheküljele ülevale paremasse nurka, lehekülje servast kaugusega võimalusel ülevalt 25 mm, paremalt
kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad. 5.3. Sissejuhatus Selles põhjendatakse: teema valikut, selle tähtsust ning vajadusel piiritletakse teema täpsemalt; öeldakse lühidalt, mis materjal on töös uurimise alla võetud; antakse ülevaade analüüsitavast materjalist ja probleemi(de) senisest käsitlusest; tutvustatakse teoreetilisi lähtekohti ja vajadusel kirjeldatakse andmete kogumist; sõnastatakse töö eesmärk, hüpoteesid ja uurimisülesanded, mida tuleb lahendada eesmärgi saavutamiseks ning hüpoteeside kinnitamiseks ja võimaluse ko rral ka meetodid, mida kasutatakse materjali kogumiseks ja läbitöötamiseks; ülevaate korras märgitakse ära, kes on varem sama probleemi käsitlenud ja missuguste järeldusteni jõudnud; 8 tutvustatakse töö ülesehitust (peatükkide liigendust);
arvutis vormindamise soovitusi. Loomulikult kasutatakse erinevaid arvutiprogramme ja nii peab mõnigi otsima/ kasutama oma programmi analoogseid võtteid ja vahendeid. Mitmed võtted on paljudele enesestmõistetavad ja pidevalt kasutuses. Samas on praktika näidanud, et vähemalt sama paljud on suunamise eest tänulikud. Juhendile on lisatud sisukord ning liigendatud sisu just niipalju, et saaks koostada hierarhilise sisukorra näidisena kasutamiseks. Kuna selles juhendis on vähe pikemalt jooksvat sidusat teksti ning on pigem punkthaaval toodud välja nõudeid, soovitusi ja ka näiteid, siis ei ole järgnevas materjalis järgitud töödele esitatavat reavahenõuet. 3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS Tööl on järgnevalt loetletud osad siintoodud järjestuses: Tiitelleht (vt lisa) Sisukord Kokkuvõte on lühike ja konkreetne ülevaade kogu tööst: töö eesmärk, metoodika,
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide valik ja läbitöötamine
· et kontrollida püstitatud hüpoteesi kehtivust viiakse läbi empiiriline uuring, milleks koostatakse uurimisküsimustele ja uuritavate jaoks kohane metoodika ja protseduur; · empiirilise uuringuga saadud tulemusi analüüsitakse püstitatud hüpoteesist või uurimisülesannetest lähtudes; · analüüsitakse uurimistulemuste praktikasse rakendamine võimalusi; · analüüsi tulemustest tuletatakse uued probleemid ja hüpoteesid. 3.1.3. Arendusuurimus Arendusuurimused on laias maailmas sotsiaalteaduste erinevates valdkondades tänapäevaks saavutanud üha kasvava tunnustuse. Põhjuseks on eelkõige asjaolu, et arendusuurimused tegelevad erinevate eluvaldkondade praktiliste probleemide lahendamisega, kusjuures arendusuurimuse tulemuseks on praktiline lahendus. Sellisena on arendusuurimus rakendusuurimus, mis kasvab välja mingist praktikas
Olulisemaks ohuks on teemast mööda kirjutamine. Vabalt valitud teema puhul on mõnikord parem kirjutada enne töö valmis ning alles seejärel panna pealkiri. Nii ei teki ohtu, et referaat on teemast mööda kirjutatud. Küll aga ei ole võimalik seda kasutada etteantud teema puhul. Kui teema on olemas, tuleb asuda selle kohta materjale otsima. KUI PALJU PEAB LEIDMA MATERJALI? Kogutavate materjalide maht on alati suurem kui referaadi oma, muidu ei ole ju võimalik nendest kokkuvõtet teha. Kasutatud peab olema vähemalt 5 erineva autori materjali. Interneti materjale, mille autor pole teada, pole soovitav kasutada. Kasutatavast materjalist peab kirjutaja omama ülevaadet. Refereerida ei saa seda, millest pole aru saanud. KEEL JA STIIL Valida tuleb selline väljenduslaad, mis tuleneb käsitletava aine sisust ja vastab sel alal kujunenud sõnastusele ja mõistete struktuurile. Esitus on põhiolemuselt mitteemotsionaalne
annaabi.ee 
