hoiul 1910 valminud temperamaal ja üks pastellimaal. Norra rahvusgaleriis asub veel üks õli- ja temperamaal 1893. aastast. Neljas versioon, pastellimaal, on miljardär Petter Olseni kogus. Munch lõi 1895 ka litograafia samal teemal. ,,Karje" on sageli varguste ohvriks langenud. 1994 varastati Norra rahvusgalerii maal, kuid see leiti mõned kuud hiljem. 2004. aastal varastati Munchi muuseumist ,,Karje" ja ,,Madonna". Mõlemad maalid leiti 2006. aastal. Nad olid saanud kannatada. Pärast restaureerimist pandi nad uuesti välja 2008. aasta mais. Munch andis maalile alguses saksakeelse nime ,,Der Schrei der Natur" (,,Looduse karje").
mitmekesistus taimeliikide valik, laienesid aia piirid ning asutati ka algne kasvuhoone troopikataimedele. Suuresti tänu Ledebouri teenetele kasvas aias 1827. aastaks 10 449 taimeliiki, millest osa küll hukkus, ent seemnete ulatusliku vahetuse läbi hoiti liikide arvu siiski kõrgel. Nagu Ledebour, osales ka aia järgmine direktor, kelleks sai 1836. aastal viimase õpilane A. Bunge, mitmetes kaugetes ekspeditsioonides ning korraldas aia restaureerimist ning juurdeehitusi. Pärast Bunge´i oli aia direktoriks professor M. Willkommi, kes oma lühikese ametisolekuaja jooksul lõi botaanikaaias kasvatatavatele taimedele kindla süsteemi, määras uuesti kõik liigid ning etikettis need. Willkommi lahkumise järel ning E. Russomi juhatuse ajal elas botaanikaaed üle majanduslikult väga raske aja, millest välja aitas alles 1895. aastal direktoriks saanud professor N. I. Kuznetsov
linna tabanud tulekahjus maha põles. SUURSILD - Linnusest ja seda ümbritsevast asulast Kihelkonna poole pääsemiseks tuli ületada Põduste jõgi, milleks algul kasutati koolmekohta. Esimesed andmed jõge ületavast sillast pärinevad 1650. aastast. Arvatavasti 1820. a. paiku asendati puust rajatis kivisillaga, mida tuntakse Suursillana. Eestimaa üks suurim, pikim ja vanim kivisild on arhitektuurimälestisena kaitse all; selle restaureerimist alustati 1990. a. ANGLA TUULIKUD - Saaremaa pealinnast Kuressaarest 40 km mööda Upa-Leisi maanteed sõites jõuad kauni Angla küla südamesse, kus on uue elu saanud 5 tuulepüüdjat - neli keeratava kerega pukktuulikut ja pööratava peaga kaheksatahuline hollandi tuuleveski.
Ülejäänud korrused on puht kaitseotstarbelised, millest annavad tunnistust ka 11 erineva kujuga laskeava. Esimese ja teise korruse vahelaed on võlvitud. Kolmanda ja neljanda korruse vahel on talalaed. Ühelt korruselt teisele pääseb müüritreppi mööda. Kiiu tornlinnuse muudab aga Baltimaades erandlikuks III korrust ümbritsev taladele toetuv kaitsekäik ehk urdaaz. Linnus purustati Liivi sõja ajal ning restaureeriti kunstiajaloolase Villem Raami juhtimisel 1974. aastal. Peale restaureerimist on torn kasutusel söögikohana. Kiiu linnust saab imetleda ka Eesti Posti poolt välja antud postmargi peal, mis ilmus 31.03.1994 kujundaja Jaan Saare poolt ning mille nominaaliks on 3.00 kr.
1886 algas kiriku restaureerimine, mille käigus sai hoone mõnevõrra uue ilme. 1889.a. peeti kirikus esimene jumalateenistus ja pühitseti see Püha Nikolausele. Nõukogude okupatsiooni ajal 1940.a. suleti kirik jumalateenistusteks. 1944 rüüstati kirikut mitmel korral. Segaste aegade tõttu jäi kirik uuesti lagunema ning seisis aastaid tühjana. Mõni aeg kasutati pühakoda viljalaona, vahepeal plaanitseti sinna isegi ujula rajamist. 1971. aastal alustati kiriku restaureerimist. Hoone taheti muuta kontserdisaaliks. Demokraatiaajastu saabudes otsustas riik kiriku tagastada kogudusele ja võtta see uuesti kasutusele pühakojana. 1990. aasta jõulude ajal peeti esimene jumalateenistus. 1992. aasta emadepäeval pühitseti ristimiskabelis Emaaltar, mälestamaks nõukogudeaegse genotsiidi läbi hukkunud Eesti emasid. Altari tellis arst Heino Noor, kelle ema küüditati Siberisse. Altari madonna ja lapse kuju valmistas skulptor Hille Palm.
parkett ja tekstiilid. Sarnaselt teistele ruumikujundusdetailidele esindab tapeet kindlat ajajärku, stiili ning jutustab endiste omanike ilumeelest, harjumustest ning sotsiaalsest staatusest. Tapeete analüüsides on võimalik määratleda ka ruumi kunagine otstarve ning saada terviklikum ülevaade selle ajaloolisest kujundusest. Eestis on siiani ajaloolistele tapeetidele vähe tähelepanu pööratud. Suur hulk väärtuslikku materjali on enne restaureerimistöid seintelt maha kistud ning läbi uurimata ära visatud. Sellest on äärmiselt kahju, sest need fragmendid, mis meile jäänud on, annavad aimu väga rikkalikust tapeedivalikust ning huvitavatest seina kujundusskeemidest. 19. sajandi interjöör. TLM Fn 8516:13 Tapeedifragment, mille terviklik muster on näha arhiivifotol. See on
arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuukviimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane restaureerimispraksis kaugeltki alati täpsetele uuringutele ning siin näeme palju ka vaha fantaasiat. Parast fassaadide ennistamist kavandati ka siseruumide restaureerimist, kuid plaanid lõikas läbi Esimene maailmasõda. v Kirjeldatud kujul säilis kirik kuni Teise maailmasõjani. 1944. aasta augustis Nõukogude vägede pealetungil põles ka Jaani kirik. Restaureerimine II v Pärast 45 viite aastat varemetes seisnud kirikut hakati taastama 1989. aastal. Poolteise aastaga jõuti kohendada tööjooniseid, teha nende järgi tornile kaks vahelage, tugistada torni
arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuukviimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane restaureerimispraksis kaugeltki alati täpsetele uuringutele ning siin näeme palju ka vaha fantaasiat. Parast fassaadide ennistamist kavandati ka siseruumide restaureerimist, kuid plaanid lõikas läbi Esimene maailmasõda. v Kirjeldatud kujul säilis kirik kuni Teise maailmasõjani. 1944. aasta augustis Nõukogude vägede pealetungil põles ka Jaani kirik. Reustareerimine II v Pärast 45 viite aastat varemetes seisnud kirikut hakati taastama 1989. aastal. Poolteise aastaga jõuti kohendada tööjooniseid, teha nende järgi tornile kaks vahelage, tugistada torni
positiivsemaks. Kultuur: Kõige tähtsam Eesti kultuuri jätkusuutlikuse tagamiseks on kultuurikandjate olemasolu. Kuigi iive on positiivne muutus see taas positiivseks alles 2010. aastal, seetõttu on sündimiskordaja madalam, kui rahva taastootmiseks vajalik. Kultuuri jätkusuutlikust peegeldab ka aineline ja vaimne kultuuripärand. Ainelise kultuuripärandiga on lood kehvad, sest paljud ehitusmälestised on avariilises korras. Riik küll toetab nende parandamist ja restaureerimist ei jõuta tegeleda kõikide mälestistega ning nii nad lihtsalt kaovadki meie kultuuri ajaloost. Vaimne kultuuripärand elab koos inimestega. Kui on neid, kes tahavad põlvkondade jooksul välja kujunenud kombeid ja tavasid teistega jagada on olemas ka kultuuripärand. Vaimse kultuuripärandi alla käivad ka teadmised loodusest ja aastaaegadest, saunaskäigud, vanaema õpetuste järgi süüa tegemine, talgud. Eesti
peaaegu kõik linnuses asuvad ehitised. Linnuse läänepoolne külg oli muutunud tohutuks rusuhunnikuks, mille alla olid mattunud Kaevutorni, selle danskeri ja Püssirohu torni jäänused. 4 Restaureerimise vaevaline algus Juba niigi hullu olukorra muutis veelgi hullemaks see, et pärast sõda jäid linnused mõneks ajaks lagunema. Alles 1953. aastal alustati Narva linnuse puhastamist rusudest, säilinud osade ülesjoonistamist ja restaureerimistööde ettevalmistamist. Vaid viis aastat hiljem jäävad tööd Narva linnuses rahapuudusel seisma. Selle lühikese ajaga ei jõutud rusude koristamisest oluliselt kaugemale. On loogiline, et kui 1964. aastast hakati riiklikult fi nantseerima hoopis Ivangorodi linnuse restaureerimist, siis asus sellega tegelema seni Narva linnuses tegutsenud arhitekt Henno Potti töörühm. Kümne aasta jooksul ehitati Eesti restauraatorite
Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuuk-viimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane restaureerimispraksis kaugeltki alati täpsetele uuringutele ning siin näeme palju ka vaha fantaasiat. Parast fassaadide ennistamist kavandati ka siseruumide restaureerimist, kuid plaanid lõikas läbi Esimene maailmasõda. Kirjeldatud kujul säilis kirik kuni Teise maailmasõjani. 1944. aasta augustis Nõukogude vägede pealetungil põles ka Jaani kirik. Ajaloolase Olev Printsi hinnangul on Tartu Jaani kiriku kõrgseina arhitektuuri ainulaadne lahendus, et saksapärasele «tegelikult kahetsoonilisele kõrgseinale on osatud anda kolmetsooniline prantsuspärane välimus. Ja huvitav on seejuures, et kahetsoonilisust pole varjatudki, ka see on selgelt olemas.
Fifth level Maasilinn · Maasilinna linnus on ordulinnus (nimetatud ka Maasi ordulossiks ja Maasi kindluseks) Saaremaal Orissaare vallas Maasi külas · Maasilinna linnusel on niinimetatud laiendatud elutorn-tüüpi peahoone, mis on ümbritsetud ebakorrapärase nelinurkse ringmüüriga, mille loode-, kirde- ja kagukülje vastas varem paiknesid ülejäänud hooned · Taanlased purustasid Maasilinna 1566. aastal · Maasilinna kindluse restaureerimist alustati Orissaare valla raha eest 2001. aasta lõpus · Kindluse restaureerimise käigus on välja kaevatud suures osas säilinud esimene korrus ning värav, osaliselt on alles ka linnuse teine ja kolmas korrus. Senini oli näha vaid küngas ning mõni müürijupp, nüüd aga on märgata, et seal oli suur ehitis · Tänapäeval korraldatakse varemete ümbruses mitmesuguseid üritusi, kaasa arvatud etendusi. Paluküla hiiemägi ·
Keskaja kunsti kirjutised olid tõukejõuks ka gootikavaimustuse tekkeks Eesti- ja Liivimaal. Sellest ajast pärineb ka vanim muuseum Eestis Peeter I majamuuseum Kadriorus. 3 19. 20. sajand Eestis süsteemse restaureerimistegevuse alguseks peetakse pärast 16. juuni 1820. a pikselöögist tekkinud tulekahju Oleviste kirikus. 1876. a keelati Tallinna Tornide väljaku hoonestamine ja alustati linnamüüri tornide restaureerimist A. von Hoveni juhatamisel. 1883. a asutati Eesti vanim arhiiv Tallinna Linnaarhiiv. Seni olid uurimise, restaureerimise ja mälestiste kaitse organiseerimisega tegelenud baltisakslased, eestlastel aga võttis aega kuni nad võõrast omaks võtma hakkasid. Eesti muististe registreerimine sai kampaania mõõtmed 1880ndatel aastatel. 1896. aastaks oli muististe kohta saadud 428 teadet. Ilmus kaks kogumikku ''Muinasaja teadus eestlaste maalt''. 30. detsembril 1918
Teen kindlaks, missuguseid võimalusi on tänapäeval loodud linnuse kasutamiseks. Olles ise veetnud palju aega Saaremaal, kuna olen poolsaarlane, on see kant mulle väga südamelähedaseks saanud. See on ka üks põhjus, miks ma valisin oma uurimistöö teemaks "Kuressaare piiskoplinnus". Teine oluline põhjus on see, et olen külastanud linnust igal aastal juba lapsest peale ning huviga jälginud selle taastamist ja restaureerimist. Teemavalikut innustas ka asjaolu, et Kuressaare loss on maailmas ainulaadne arhitektuurimälestis. See annab mulle võimaluse linnust külastades saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga ning tunda keskaja hõngu. Põnevad on ka muuseumi erinevad püsinäitused loodusest, ajaloost ja Eesti kultuurist. Kuressaare linnust on palju ajalooliselt uuritud ja selle kohta on avaldatud erinevaid artikleid, uurimusi ja raamatuid
Hakati ehitama 1224. Aastal ja 14. Sajandi alguseks oli valmis Eesti ala esimene ja suurim konvendihoone. Pealinnust kaitsesid eeslinnused, mille müürid järgisid mäeharja. Lõuna suunas oli mägi väga järsk ja sealt poolt ründamine oli praktiliselt võimatu. Lõplikult hävis Põhjasõjas ja konvendihoonest on püsti vaid läänesein. Siiski on linnuse põhiplaan veel looduses jälgitav. Ainsana on oma põhilised keskaegsed vormid säilitanud konvendihoone Kuressaares ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist. Linnus ehitati saarlaste vaoshoidmiseks pärast Jüriöö ülestõusu. Eesti linnakindlustused on tänapäeval vaadeldavad eelkõige Tallinnas, kus keskaja lõpul olnud ligi 50 tornist säilinud 26 ja 2,35km pikkusest ringmüürist umbes 2/3. Tallinna kindlustamine algas 13. Sajandil ning Toompea ja all-linn moodustasid ühtse kaitsesüsteemi. Siiski olid need rahu ajal seisuslikel põhjustel suhteliselt omaette.
Samuti võis kirikus kaitset leida saarlaste sagedaste vastuhakkude puhul. Kiriku esemelises interjööris on selle ehitamisajast säilinud dolomiidist altarilaud. Keskajast on ka ristimisvaagna kivist jalg. 1629. a. valminud renessanss-stiilis kuuetahuline kantsel on vanemaid Saaremaal Nelja esitahku raamivad elegantsed kvaliteetselt töödeldud voluudina painutatud konsoolid, mida kaunistavad pikad akantuselehed. Tahkudele kinnitunud vapid on kaduma läinud. Kõnetool ootab peatset restaureerimist. Kantsli autoriks on Kuressaares tegutsenud meister Balthasar Raschky, kelle töödes on tuntav stiililine side Sileesia kunstiga. Kiriku klassitsistlikus stiilis altari on valmistanud Kuressare tisler Nommen Lorentzen 1827. a. Altari taga on imekaunis vitraazaken. Altarimaal ,,Kolgata" pärineb eelmisest altarist ja on maalitud 1788. a. Aegade vältel on kiriku interjööris toimunud mitmeid muudatusi. Nii puudus siin kiriku eksisteerimise algussajandeil pingistik. Arvatavasti 18
Kui on palju fonde, teha kartoteek. Toimikute väljastamise hoidlast · Registreerimise raamatusse või tabelisse märgitakse, kas toimik väljastatakse samasse asutusse või teise kohta. · Dokumentide väljastamisel koostatakse akt · Väljastamine toimub avalduse alusel Toimikute oleku ja seisukorra kontroll Ülesanneteks on: 1. Teha kindlaks nimistu järgi arvel olevate toimikute faktiline olem 2. Selgitada välja konserveerimist ja restaureerimist vajavad toimikud Isikkoosseisu toimikute olemit ja seisukoha kontrolli tehakse vähemalt 1x 10 aasta jooksul. Alatiste toimikute kontrolli 1x 5 aasta jooksul. 1 kordset kontrolli vastavalt vajadusele, pärast toimikute ümberpaigutamist teise ruumi. Arhiivitöötaja vahetusele või asutuse likvideerimisele. Toimingute ettevalmistamine säilitamiseks Pärast asjaajamise aasta lõppemist, valmistatakse dokumendid ette järgnevaks säilitamiseks ja kasutamiseks:
Muinsuskaitseamet väljastab tegevuslubasid, mis annavad õiguse mälestise konserveerimise, restaureerimise ja remondi projekte ning muinsuskaitse eritingimusi koostada, muinsuskaitselist järelevalvet teostada ning mälestist konserveerida, restaureerida ja remontida. Muinsuskaitseameti projektdokumentide arhiiv, mis asub Tallinnas Pikk 2 III korrusel, on moodustunud kultuurimälestiste kaitset, haldamist, uurimist, konserveerimist, restaureerimist ja rekonstrueerimist käsitlevatest dokumentidest, mis kätkevad endas ajaloolisi õiendeid, uurimusi, eritingimusi, tööjooniseid, asendiplaane jne. Arhiivimaterjalide andmebaas on kättesaadav ka Rahvusarhiivi andmebaasist AIS. Muinsuskaitseameti raamatukogu ülesandeks on toetada vajaliku teabe saamisel Muinsuskaitseameti töötajaid nende igapäevases töös ning kõiki inimesi, kes puutuvad kokku muinsuskaitsealaste küsimustega. Raamatukogu komplekteerimise peasuunad:
aastal lahkusid astronoomid Tartu tähetornist. Hiljem tegutses tähetornis Tartu Linnamuuseumi filiaal ning pärast selle sulgemist teaduskeskus Ahhaa. 1963. aastast tänaseni tegutseb tähetorni juures astronoomiaring. 2009. aastal alustati Euroopa Regionaalarengu Fondist finantseeritava Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse piirkondade konkurentsivõime arendamise programmi toel tähetorni restaureerimist. 27. aprillil 2011 tähistatati Tartu tähetorni 200. aastapäeva ning avati tähetorn muuseumina. Tartu Tähetorni meridiaanringi täpsed koordinaadid: idapikkus Greenwichist 1t 46m 53s.18 ehk 26° 43' 17''.7; põhjalaius 58° 22' 47''.2 Aadress: Tartu Tähetorn, Lossi 40 Tartu 51003 E-mail: [email protected] Eesti tuntumad astronoomiad on:
aastal ja on suhteliselt autentsena säilinud tänaseni. Kahekorruseline puuhoone ehitati Balti raudtee IV klassi jaama tüüpprojekti järgi sarnaselt Paldiski, Aegviidu, Kabala jmt jaamahoonetega. Jaamahooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks. 1990. aastate lõpus jäi jaamahoone ilma kasutuseta tühjalt seisma ja seda ohustas hävimine. 2005. aastal alustas Keila Linnavalitsus hoone restaureerimist, millega jõuti lõpule 2007. aastal kui seal avas uksed Keila linna ajaloolist nime kandev kohvik Kegel. Haapsalu raudteejaama hoone Haapsalu historitsistliku jaamaansambli projekteeris 1904. aastal arhitekt K. Verheim ja see valmis 1907. aastal. Vaksalihoone pidi tulema kogu liini suursuguseim, kuna sinna rajati keisririigi raudteetavade kohaselt II klassi jaam. 15 Ülipika fassaadiga kompleksi kuuluvad reisijatehoone, väikese torni ja
sellega silma tänapäevalgi. Enamik silmapaistvamaid ajaloolisi ehitisi siiski ju säilis või taastati (v.a Vaekoda) ja uusehitisi püüti enamikul juhtudel vana ajaloolise asumiga sobitada. Ka säilis vana tänavavõrk, mõne üksiku tänavalõigu laiendamine kogu vanalinna kui struktuuri juures olulist mõju ikkagi ei avaldanud. Niguliste kirik pärast 1944. aasta õhurünnakut ja järgnenud varinguid Restaureerimistööd 20. sajandil Huvi Tallinna ajaloo ja arhitektuuri vastu tekkis baltisakslaste hulgas 19. sajandi lõpul. Sellega seoses hakkasid nad kaitsma veel säilinud ajaloolisi ehitisi, näiteks parandama eriti halvas seisukorras olevaid linnamüüri lõike ja torne. Samuti propageerisid nad Tallinna keskaegset arhitektuuri mujal Euroopas. Tollest perioodist väärivad esiletõstmist kunstiteadlane Eugen von Nottbeck ning arhitekt Wilhelm
võimaldamine peab olema tagatud esmajärjekorras. Reeglina on lubamatu ka pööningutele vaheplatvormide ehitamine. Vanadele majadele uukide juurdeehitamine võib samuti olla konstruktsioonidele ohtlik: uutest murdejoontest sisenev niiskus võib konstruktsioone määndama hakata. Endisaegset hoonet moonutavad ka mõõdutundetul määral juurdelisatud aknad. 10 * Eelista juba olemasoleva restaureerimist või taastamist endisaegsel kujul. Aknad ja uksed kui fassaadi olulised komponendid rõhutavad restaureerituna nii hoone ajaloolist kui materiaalset väärtust. Kunagistest fassaadielementidest võib olla säilinud jooniseid arhiivides, mis suurel määral hõlbustab hoone ajaloolise ilme ennistamist. Olemasolevate detailide arhitektuuriajalooline väärtus ning säilitusvajadus tuleb enne ehitustöödega alustamist muinsuskaitsel ja restaureerijail hinnata lasta
7 püsililled. Ajaloolise linnamüüri taga nõlval asub 60 sordiga aedvõhumõõga kollektsioon, mida külastajad vaatamata nende suhteliselt lühikesele õitseajale meelsasti naudivad. Ka siin kasvab põnevaid sorte Eesti iirisearetajatelt. Maikuus ilmestavad seda nõlva aga nõeljalehise leeklille erksad värvilaigud. Linnamüüri ees olev arheoloogiliste kaevetööde tulemusel tekkinud org on pärast müüri restaureerimist 1995. aastal kujundatud samuti püsikute aiaks. Siin on tooniandvad eelkõige kõrgekasvulised liigid - lursslill (Cimicifuga), kobarpea (Ligularia), siidpööris (Miscanthus), rabarber (Rheum), karusõrg (Acanthus), stepirohi (Stipa) jt. 2.7 Pojengide aed Pojengide aia rajamisega alustati 2004. aastal. Tänaseks juba 260 sordiga pojengide kollektsioon asub tiigi taga botaanikaaia kirdepoolses osas. Erinevad sordid on istutatud peenardele õite värvide järgi - punased, roosad, valged
Muidugi täiendab ja ühendub turism ka teisi majandusharusid. Hea ning läbimõeldud turismisihtkoht annab mainet Viljandile. Turismi mõjul väheneb keele, sotsiaal-kultuurilisi- ja klassi-, rassismist, poliitikast ja religioonist tulenevaid barjääre. Turismi areng toetab toitlustus, Ugala teatri ja teiste kultuuri- ja meelelahutuskohtade mitmekesisust. Turismi mõjul eraldatakse eelarvest erinevate ajalooliste hoonete ja mälestuste restaureerimist. Näiteks on hiljuti parandatud lossimägede seisukorda. Turismi tõttu luuakse ka erinevaid parke ja arendatakse ning hooldatakse infrastruktuuri ja looduslike kohti (RMK puhke-ja matkakohad). Turismil on ka mõned negatiivsed mõjud. Näiteks võib ülerahvastatus olla linnale ebameeldiv. Pärimusmuusika festivali ajal on linnas palju külalisi ning selle tõttu suureneb prügi maha viskamine ja keskonnareostamine. Vajalikud on ka lisajõud korravalves, et tagada korda ja rahulolu
Jeesus. Pildi teeb eriliseks ka apostlite asetsus- nende figuurid on jagunenud kolmeliikmelistesse gruppidesse ning omavahel põimunud käed ja käsivarred. Paraku on maal halvasti säilinud kunstniku valitud maalimistehnika, temperaga segatud õlivärv kahe krohvikihi peal, tõttu. Hilisemad rohkemad ülemaalimised, mitmest kohast kandeseina sisse imbunud vesi ja 1943. aasta ränk pommitamine halvendasid teose olukorda veelgi, kuid pärast 15 aastat kestnud restaureerimist on osaliselt taastatud. 2.1.5 ,,Mona Lisa" ,,Mona Lisa" (,,Naise portree") on kindlasti üks maalimas tuntumaid teoseid. Leonardo sai arvatavasti tellimuse 1503. aasta paiku, kui Francesco del Giocondo abikaasa ehk Mona Lisa oli 24-aastane. Osa allikate järgi tellis maali aga hoopis Giuliano de`Medici ja see kujutab ,,ühte naist", võimalik, et kurtisaani. Kompositsioonilt mõjub pilt esimesest pilgust selgelt lihtsustatuna
......................................................................................7 Informatsiooni uuendamise tingimused..................................................................................7 Säilikute eksponeerimine ja laenutamine................................................................................9 Keskkonnatingimuste seire...................................................................................................10 Konsverveerimis- ja restaureerimistööd...............................................................................13 Kokkuvõte.................................................................................................................................16 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................18
kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523. aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pildirüüstest. Koguduse kaval eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis valada ning märatsev rahvas ei pääsenud sisse. Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944 märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta
19 sajandi alguses levis Inglismaal neogootika kõrvuti ,,uuskreekaliku'' klassitsismiga. Mõni arhitekt töötas koguni mõlemas stiilis. Charles Barry (1795-1863) jt ehitasid 1836-1860 Londonisse parlamendihoone. Selle silueti muudavad eri kõrguse ja kujuga tornid ebasümmeetriliseks ja maaliliseks, kuid põhiosa on klassitsistlikul reeglipärane ning gootikale viitavad ainult rohked kaunistused. Prantsusmaal õhutas gootika tunnustamist ning korraldas keskaegsete kirikute ja linnuste restaureerimist Eugéne Viollet-Le-Duc(1814-1879). Saksamaalgi hakati neogooti stiilis hooneid püstitama osalt samaaegselt klassitsistlike hoonetega. Neogooti suurteoseks oli Kölni toomkiriku valmisehitamine. Laitse mõis Laitse härrastemaja ehk Laitse loss, nagu teda sajandi vältel kutsutud on, valmis Woldemar von Uexkülli tellimusel 1892. aastal. Uhke ja eputav historitsistlik, suurepärase kivitööga tahutud paekivist lossihoone on segu tuudorist ja gootikast, ehtne 19. sajandi teise poole
Siseruumides on säilinud algupärased tahveluksed, piirdelauad, seinakapid, põrandakate. Väärtuslikest detailidest tähelepanuväärseim on peasissepääsu ees paiknev valgusti. Katuste ja fassaadide ehtitustehniline olukord halb. Korstnaotsad pragunenud. Katusekatteks on laineline eterniit, mis on paigaldatud algupärase teras tsinkpleki peale. Hoone on kaetud 1980-ndatel pritskrohviga, krohv kohati lahti, pudeneb. Siseruumi vajavad remont-restaureerimist. Aknad on 2004.a. remonditud ja restaaureeritud ja osaliselt välja vahetatud. Mälestise ümbrus hooldatud. (seisuga 06.05.2005)15 14 O. Kirss, Jalutaja teejuht, lk 114 15 Kultuurimälestiste riiklik register 06.05.2005 Rakvere gümnaasium Poeglaste koolid 1912. a asutati Rakveres esimene gümnaasium - Rakvere Poeglaste Gümnaasium (direktorid V. Hvalenski, G. Barhov, A. Bulõtsev; asukoht Pikk tn 29). Õppetöö algas 1. septembril 94 õpilasega
lõpmikuga. Sellest on säilinud vähesed fragmendid. Kiriku seinad on ehitatud suureformaadilistest tellistest, mis on algselt krohvimata ja valgendamata. Külglöövide ülaosas on friis, mis moodustab neliksiirudega raamitud terrakotapeadest. See jätkub ka tornitahkudel. Enamikel akendel on kujunduses vahelduv mandelvööt süvarihvaga. Põhjalöövi lääneaknal süvarihv vaheldub fassaadi tellistega. Kooriruumi akendele paigaldati peale 1902. aasta restaureerimist vitraazid. Akende kompositsioonide keskmeks oli üksikfiguur, mis oli neogooti raamistikus. Põhjaküljel on kujutatud nelja prohvetit: Jesaja, Jeremia, Hesekiel ja Taaniel, kui lõunaküljel kasutati apostleid: Jaakobus vanem, Peetrus, Paulus ja Johannes. Kahjuks aga vitraazid hävinesid 1941. aastal. Pärast seda pole uuesti neid tehtud. Viimasel restaureerimisel kasutati akende restaureerimisel värvituid antiikklaasist rombe, mis olid tinaraamistuses.
Kusjuures tuhapilv kerkis 32km kõrguseni ja siis hakkas laiali kanduma ja vajuma. Tuhka langes tunnis kuni 15cm jagu. Osa muidugi põgenesid, aga koos tuhaga hakkas sadama ka kive ning need kes põgeneda püüdsid, said tõenäoliselt kiviga pihta. Mõned hooned on ka nüüd turistidele avatud. Joonis hoone, mis tegutses bordellina Pompeid on nii võrd suures ulatuses lahti kaevatud, aga ükski hoone, mis on kaua olnud maa sees vajab pidevat hoolitsust ja restaureerimist. Pompes varises kokku nn gladiaatorite maja 6.11.2010. Vesuuv on tegutsev vulkaan, vulkanoloogid eeldavad, et varsti hakkab ta uuesti purksama. Üldiselt ennustatakse vulkaanipurset ette nädal aega. Vesuuvi ümbruskonnast evakueeriti 1944ndal aastal 12 000 inimest. Tänapäeval elab seal ala juba 700 000 inimest, keda reaalselt nädalaga evakueerida pole eriti lihtne. Eestist leitud esemed Tartu lähedalt Kavastust on leitud rooma rauaaegne pronkslamp. On selgunud, et sedatüüpi
kovendihoome, mis oli pärit Preisimaalt. See on 4-nurkse sisehooviga, mida ümbritsevad 4 hoonetiiba. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel on kirik, koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid. Eesti alal ehitati mõnikord konvendihoone kastell-linnuse sisse ja nii muutus viimane eeslinnuseks, nt Tallinna linnuses. Võimas ordulinnus oli Viljandis, kuid see pole säilinud. Ainsana on keskaegsed vormid säilitanud Kuressaare linnus ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist. Linnakindlustused on tänapäeval vaadeldavad Tallinnas, kus ringmüürist on säilinud 2/3. Hoogustus kivist linnamüüride ehitamine ja müürid muutusid kõrgemaks ja paksemaks, lisati torne. Kõige raskem oli väravate kaitsmine. Suurtükikuulide vastu tuli müüre paksemaks ehitada ja varjama muldvallide taha, olulisemaks muutus horisontaalsuund. Tallinna
kovendihoome, mis oli pärit Preisimaalt. See on 4-nurkse sisehooviga, mida ümbritsevad 4 hoonetiiba. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel on kirik, koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid. Eesti alal ehitati mõnikord konvendihoone kastell-linnuse sisse ja nii muutus viimane eeslinnuseks, nt Tallinna linnuses. Võimas ordulinnus oli Viljandis, kuid see pole säilinud. Ainsana on keskaegsed vormid säilitanud Kuressaare linnus ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist. Linnakindlustused on tänapäeval vaadeldavad Tallinnas, kus ringmüürist on säilinud 2/3. Hoogustus kivist linnamüüride ehitamine ja müürid muutusid kõrgemaks ja paksemaks, lisati torne. Kõige raskem oli väravate kaitsmine. Suurtükikuulide vastu tuli müüre paksemaks ehitada ja varjama muldvallide taha, olulisemaks muutus horisontaalsuund. Tallinna
- Pariisi ooperiteater: neobaroki kuulsaim ja lustlikem näide. Fassaadi paarisambad meenutavad Louvre´i 17 sajandil ehitatud idafassaadi. Lisatud on palju toretsevaid detaile Prantsumaa: - Õhtuas gootika tunnustamist ning korraldas keskaegsete kirikute ja linnade restaureerimist - Neobaroki stiili tellijad olid enamasti uusrikkad, kes määrasid maitset Napoleon III ajal Matkib ajalooliste stiilide vorme. Peamised suunad: neogootika (eelkõige sakraalhooned), neobarokk (meelelahutuslikud hooned) , neorenesanss (administratiivhooned) Iseloomulik elektitsism, kus jäljendati ühe hoone puhul mitut varasemat stiili korraga. Kasutusele
Viljandis (14 %). Suur osa vaadeldud hoonetest asusid kehtestatud või planeeritavatel miljööväärtuslikel aladel (Tallinnas pea kõik). Kasutati järgmist hinnete skaalat 0-st 5-ni (vt. Joonis 2.1, Joonis 2.2): 0 praktiliselt olematu, täielikult hävinenud, vajalik kohene taastamine/uuestiehitus; 1 avariiohtlikkus või väga halvas seisukorras, väga tõsised kahjustused, nõuab kohest rekonstrueerimist / renoveerimist / restaureerimist; 2 halvas seisukorras, mõõdukad kahjustused, nõuab renoveerimist/restaureerimist lähitulevikus (1 kuni 3 aasta jooksul); 3 rahuldavas seisukorras, kerged kahjustused, hooldus/uuendamine vajalik 3 kuni 5 aasta jooksul ; 4 heas seisukorras, kahjustusi praktiliselt pole, hooldus/uuendamine vajalik 5 kuni 10 aasta jooksul; 5 väga heas seisukorras, kahjustusi pole, renoveerimist/hooldust enne 10 aasta möödumist ei vaja.
annaabi.ee 
