................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Suur Järvistu (ingl. Great Lakes või Laurentian Great Lakes) on Põhja-Ameerikas USA- Kanada piiril asuv mageveejärvede süsteem, mis sisaldab umbes 18% Maailma mageda pinnavett. Need järved peaaegu kogu oma eksisteerimise ajal mängivad tähtsat rolli elavate seal inimeste elus, olles tohutult rikkadeks erinevate ressurssidega nagu toit, metallid ja soola. Inimese tegevuste tõttu on nad praegu ohustatud ja see provleem äratab tähelepanu avaliku ja teadusliku seltskondade poolt. 3 1. Suure Järvistu üldiseloomustus Suureks Järvistuseks peetakse 5 suurimat järve: Ülemjärv, Huroni, Erie, Michigani ja Ontario järved (1). 1.1. Geograafiline asukoht Suur Järvistu vesikond asub Põhja-Ameerika idapool, USA ja Kanada territooriumitel. See
Eksamiküsimused kaugõppele: Mikro ja makroökonomika 2010 sügis: 1. Mis on mikro ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt/-küsimus? Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks./ Kuidas rahuldada inimkonna aina kasvavad vajadused meie piiratud ressurssidega. 2. Mis on mikroökonoomika? Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused.
Tal on kõrgharidus nii IT- kui majandusvaldkonnas. Enne antud firma avamist oli tal juba kuskil 3 aastane ettevõtmiskogemus. Idee avada trükkimisteenusi pakkuva ettevõtte tekis tal üsna spontaanselt. Tuli soov proovida ennast sellises valdkonnas kuna tundus, et turg nõuab veel pakkumist. Ettevõtte on asutatud ilma konkretseäroplaanita ja nii kliendi, kui konkurendi uuringuid jäid tegemata. Ettevõtja pidi liikuma samm-sammult luues ettevõtlusprotsessi nende ressurssidega, mis oli tal kättesaadavad. Tasapisi õppis seda valdkonda ning läbi tutvusringkonda sai endale esimese klientuuri. Pärast Tallinnasse kolimist ettevõtte hakkas kasvama. Kuid suuremaks probleemiks arendamisele jäi see, et omanik oli liiga tihedalt tootmisprotsessiga seotud, mis segas ettevõttet juhtida ning strateegilist arendada Murdepunkt tuli paar aastat tagasi, kui ettevõtte sai palgale veel töölisi nii, et omanik
(on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esitus. Hüvise hinna tõustes selle nõutav kogus väheneb ning hüvise hinna langedes selle nõutav kogus suureneb. (Nõudluskõver-tähistus D) x telg hüvise kogused y telg hüvise hinnad (Pikki nõudluskõverat üles alla liikudes ei muutu mitte nõudlus vaid nõutav kogus!)
võtmeküsimusega. Iga kultuur on kujundanud neile omad vastused. Identiteet – Üksikisiku ja rühma vaheline suhe, ning seda võib vaadelda kui spektrit, mis ulatub individuaalsest identiteedist ehk individualismist rühmaidentiteedi ehk kollektivismini. Enamiku maailma jõukate maade kultuurid on küllalt individualistlikud ja vaesemate maade omad kollektivistlikud. Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressurssidega, individualismi korral aga jõukuse ja arvukate ressurssidega. Äärmusliku individualismi tuumväärtuseks on individuaalne vabadus. Aus inimene ütleb seda, mida mõtleb; eelistatakse otsekohest eneseväljendust; kohustused on olulisemad kui inimsuhted; reeglid ja õigused on kõigile ühesugused; eksimused toovad kaasa süütunde ja eneseaustuse kaotuse; kõigil peab igas küsimuses olema oma arvamus; ülemuse ja alluva vahel ning vanema ja lapse vahel
Marne'i lahing (5.6. september 1914) Tannember'i lahing (26. 30. august 1914) Ypres'i lahing (22. aprill 1915) Gorlice lahing (2. mai 1915) Verduni lahing (21. veebruar 1916) Somme'i lahing (1. juuli 1916) Caporetto lahing (24. oktoober 1917) II Marne'i lahing (15. juuli 1918) 28. juuni 1914 korraldatakse atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile. 1915 Itaalia läheb üle Antanti poolele. 1917 USA astus sõtta Antanti poolele (toetas ressurssidega) Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist 11. nov kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja Saksamaa alistub Verssailes'i rahu 28. juuni1919. Nõrgendas Saksamaa võimet maailmaturul Piiras tema iseseisvust Säilitas Saksamaa sõjalise jõu Võitjaid said palju eeliseid ja uusi maid 10. sept 1919 sõlmiti rahu Austriaga 27. sept 1919 Bulgaariaga 4. juuni 1920 Ungariga 10. aug 1920 Türgiga
riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitseväe operatiivstruktuuri põhijõud on rahuajal sõjaliselt väljaõpetatud reservis olevad üksused. Väheste ressurssidega riigi puhul on kirjeldatud lähenemisviisi eelis see, et rahuajal hoolitsevad reservväelased oma ülalpidamise eest tavaelus ise ja ainsaks riigipoolseks kulutusteks on väljaõpe. Balti riikidest on Eestil kõige suuremad riigikaitse kulud, lisaks suudaks Eesti sõja ajal suurema sõjaväe luua. Leedul on aga arenenum õhuvägi. Oleks eksitav väita, et Eesti kulutab riigikaitsele palju raha, pigem on asi selles, et
Arengukava on vastavalt ohustsenaariumitele määratlenud vajalikud sõjalised võimed ning planeerinud nende arendamiseks ressursi. Kokkuvõtlikult Eesti sõjalise kaitse arengukava 20092018 arendab meie kaitsevõimet läbi kolme olulise võtmevaldkonna eelhoiatus, iseseisva kaitsevõime tugevdamine ja koostöö võimelisus liitlastega. Sõjalise kaitse tegevuskava määrab korralduslikust otstarbekusest lähtuvad ressurssidega tagatud meetmed sõjalise kaitse arengukava elluviimiseks riigieelarve seaduse alusel koostatavate arengukavade sisunõuete alusel. Sõjalise kaitse tegevuskava kehtestab kaitseminister neljaks aastaks ja see vaadatakse üle igal aastal. Kaitsetegevuse operatiivkava kirjeldab sõjalise riigikaitse ülesannete täitmist olemasolevate sõjaliste võimetega vastavalt Sõjalise kaitse strateegilises kavas püstitatud eesmärkidele
08.09.14 Eamets „Sissejuhatus majandusteooriasse“- elektrooniliselt olemas Seminaridesse registreerimine KT-dele registreerimine KT- paberkandjal materjal lubatud Eksam materjalideta 15.09.14 Mikroökonoomika tegeleb konkreetsete subjektidega Mudeli eeldused : üksik majandussubjekt, subjekt on homo economicus, tegemist on piiratud ressurssidega, tasakaalulahend on parim variant (pakkumise ja nõudluse graafikute ristumispunkt) Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra)
ole • Laiemas kontekstis räägitakse – Majandusarengu seaduspärasustest ja mõjuritest; – Piiratud ressursside kasutamisest vahetusprotsesside korraldamisel; – Vahetusprotsessidega seotud tegevusliikidest; – Ühiskondlikest hüvedest.. Miks on majandusteadus tähtis? • Alfred Marshall – “majandusteadus on “osake igapäevaelust”, sest ..... Inimesed otsustavad iga päev, kuidas oma vajadusi rahuldada nappivate ressurssidega • Heade otsuste langetamine teeb sinust aktiivse, eduka, ühiskonnale kasuliku kodaniku • Sinu osalemine majanduses – Kui ostad, siis oled tarbija – Kui kogud raha , siis säästja – Kui töötad, siis oled töötaja jne Mis on majandusteadus? • S.o. Sotsiaalteadus, sest uurib inimkäitumist • S.o. Ühiskonnateadus sest kirjeldab ja analüüsib ühiskonna valikuid • S.o. Teadus piirangutest sest valikuid tehakse piiratud ressursside raames
toornahad, nisu, mais, taimeõli, linaseemned, vein, ja kebratsoekstrakt. Loomalihasaaduste eksport on väga võimas. Peamised ekspordipartnerid: Venemaa, USA, Saksamaa, Brasiilia, Itaalia, Holland. Põllumajanduses on hõivatud 14% tööealistest inimestest. Põllumajandus moodustab 9% riigi SKT-st. Asub Lõuna- Ameerikas Kliimavööde: lähistekvatoriaalne, troopiline ja pisike jupp on ka ekvatoriaalne Lühike vegetatsiooni periood Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on seal ühed maailma viljakaimad. Peamiselt on seal punamullad. Toodangust 60% moodustavad erinevad põllukultuurid. Kasvatatakse maisi, riisi, sojaube, nisu, suhkrurooga, kohvi, kakaod, puuvilju, tubaka taimi, pähkleid. Toodangust 40% moodustab karjakasvatus. Kesk-Brasiilia koosneb põhiliselt ainult rohumaadest, mis sobivad karjakasvatamiseks. Kasvatatakse kõige enam veiseid. Veisekari on koondunud Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Goiás ja Minas Gerais piirkonda, kus asub üle
REEDE mahl/keefir Klientidega arvestamise põhimõte- see on päevakohane , kuna kooliõpilastele Majanduslikkuse põhimõte- ettevõtte ehk siis kool on väga ilus ja optimaalne müügikate ja enne söökla sisenemist pestakse käed puhtaks alati . Täpsete retseptuuride kasutamise põhimõtte nii nagu pildilt näha siis on stabiilne ja ilus vaatepilt, söögikohaselt on salatite , kastmete , suppide , magustoitude , kalkulatsioonid . Ettevõtte äriidee, ressurssidega arvestamise põhimõtte- köögipoolepealt on kõik norm , aga kolis on arvatavasti letti teenindus , õpilasi on umbes 596 , personaale 56 . Aastaaegade, ilmastiku, sesoonide arvestamise põhimõtte- Aastaaeg ma arvan et on sügisene , kuna siis on alles kõik puuviljad , köögiviljad valmis, Tervislikkuse põhimõtete järgimine- kui vaadata igapäevaseid toite siis on tervislikku toitumist küll. On olemas salatid , puuviljad , liha , piima jne.
kaitsmine kaubandustõkete eest. ___ Võimaldab liikmesriikide huve paremini kaitsta ning aitab kaubandusläbirääkimistel mitteliikmesriikidega 13.Kas oled nõus, et Eesti peaks abistama arengumaid? Põhjenda oma vastust. See on kindlasti üheks oluliseks välispoliitika suunaks. Kindlasti peaks selline asi toimima. Arenenud riikidele on omaseks tunnuseks kujunenud arengumaade abistamine, nii teadmiste kui ressurssidega. Kuigi 71% eestimaalastest leiab, et arengumaade inimeste aitamine on oluline, on siiski tegemist kõige madalama näitajaga 28 liikmesriigi hulgas
1.2 Infosüsteemi varad Turvaprobleemid tekivad kõikjal, kus kellegi omanduses või käsutuses on varasid -- materiaalseid või intellektuaalseid ressursse, millel on mingi, enamasti rahas väljendatav väärtus. Infosüsteem on standardi ISO 2382 määratluses informatsiooni andev ja jaotav infotöötlussüsteem koos juurdekuuluvate organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega. Infosüsteemide peamised varad on · andmed, · infotehniline aparatuur (arvutisüsteemide riistvara, bürootehnika, sideseadmed), · andmesidekanalid, · baas-ja rakendustarkvara. Süsteemiga seotud ressursside hulka kuuluvad veel · organisatsioon (selle struktuur ja talitlus), · personal, · andmekandjad, · dokumendid, · infrastruktuur (territoorium, rajatised ja kommunikatsioonid). Nende turvalisusega seotud küsimused ei ole ainult infotöötlusspetsiifilised.
Nii jagunevad konkurendid omanikeks ja mitteomanikeks. Näiteks joogikoha omanikust sebratäku juurde koguneb terve haarem märasid, mitteomanikest isased võivad kauneid sebradaame ainult kaugemalt silmitseda. Looduslik valik soosib despootlikku käitumist ainult siis, kui kaitstud ressurssidest saadav kasu ületab kaitsmise hinna. Kui territoorium on liiga suur, kulub selle valveks palju energiat, samal ajal kui loom ei oska kõigi suurel alal olevate ressurssidega midagi pealegi hakata. Kui kaitstav territoorium on liiga väike, ei suuda sealsed ressursid tagada loomale kõike eluks vajalikku. Iga loom valib enda jaoks paraja suurusega territooriumi. Oma territooriumi piirialal, kus vastase kartus võtab loomalt võimaluse edasi liikuda, võib loomal ilmneda ,,konfliktne käitumine". Isaslinnud hirmutavad ähvarduspoosidega teisi isaseid, olles ise samal ajal nii
Võimestumine (empowerment for health) Üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi. Esmatasandi tervishoid (primary health care) Inimestele elukohajärgselt kättesaadav teenuste kogum, mis hõlmab tervisedendust, haiguste ennetamist, perearsti abi, õendusabi, ämmaemandust, füsioteraapiat, hooldusravi jt ambulatoorseid tervishoiuteenuseid, mis on kooskõlas elanike vajaduste ja tervishoiusüsteemi käsutuses olevate ressurssidega. Rahvastiku tervis (population health) Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. Rahvatervis (public health) Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu.
aluseks... eelis, olemasolu maaressursid, sellele, kus tahavad rohkem väljaspool oma kaupu, kus miks kujuneb maavarad. eelisseisund on tarbida, omaenda tootmisvõimaluste tootmistegureid on kaubavahetus? Omandatud eelis suurim või mille ressurssidega ei rada kõige rohkem ja tehnoloogia, mahajäämus on jõua nii palju importida seda, tööoskused, kõige väiksem toota kus kõige vähem vilumus 4
Näiteks peab pakkuma alati staabilse kvaliteediga toodet. Ei tohi olla nii, et ühel päeval on hea ja teisel päeval halb. 4. Aastaaegade, ilmastiku ja sesoonide arvestamise põhimõte- Hooajaliste toiduainete, ilmastikuga sobivate toitude ja jookide pakkumine menüüs. Näiteks kuuma ilmaga kerged, jahutatud ja külmutatud toidud ja joogid ning külma ilmaga kõhtu täitvamad ning soojad toidud. Lisaks näiteks aiasaaduste kasutamine suvel toitude valmistamisel. 5. Ettevõtte äriidee jaa ressurssidega arvestamise põhimõte- Köögi ja teeninduse tehnoloogilised võimalused, töötajate arv, nende teadmised ja oskused ning tööjaotuse arvestamine. Näiteks peab arvestama, et kas on olemas sellised köögivahendid, millega saab vastavaid toite menüüs valmistada ning kindlasti peab arvestama ka sellega, kas vastavate töötajate arvuga ning nende teadmistega on võimalik neid toite valmistada. 6. Vaheldusrikkuse põhimõte- Toorainete, portsjoni komponentide, valmistusviiside, maitsete,
(otsitakse kehalist või ühiskondlikku tegevust, vaheldusrikkust, riski) - süsteemi raames moodustatakse hierarhiline struktuur kaheksast peamisest psühhograafilisest tüübist: 1. Kiratsejad. Nad on margilojaalsed, odavale väljamüügile orienteeritud, "reklaamiusklikud", televaatajad, kollase ajakirjanduse lugejad ning naisteajakirjade ostjad. Kõige madalama ressursiga. (16% USA populatsioonist.) 2. Uskujad. Tagasihoidlike ressurssidega põhimõtetele orienteeritud inimesed. Madala haridustasemega, moraali- ja eetikatundega, kivinenud arvamustega, patriootlikkusele kalduvad, harjumuste orjad. Vaatavad TV-d üle keskmise taseme, huvitatud pensioniküsimustest, üldhuviperioodikast, kodu- ja aiatarvetest. (17% USA populatsioonist.) 3. Püüdlejad. Tagasihoidlike ressurssidega ning staatuse saavutamisele orienteeritud inimesed. Töölisklasii tagapõhjaga edasipüüdlikud isikud, kes püüavad jäljendada edukaid.
Ehk tuleb kuidagi kliendile toodet tutvustada, et ta hakkaks huvi tundma. 5. Hea klienditeeninduse ABC: 3.-6. etapp VVV ja lahenduste pakkumine Kliendil on olemas oma VVV-d (vajadused, väärtused ja võimalused). Kliendi vajaduste rahuldamiseks tuleb olla alati subjektiivne. Kliendi väärtused väljendavad tema arusaamist, milline õige teenus või kaup peaks tema arvates olema. Kliendi võimalused on seotud tema vajaduste ja väärtustega, aga eelkõige tuleb arvestada kliendi ressurssidega, aja ja rahaga. Lähtuvalt VVV-st jaotatakse kliendid A,B ja C klientideks ehk siis Aktiivsed kliendid, passiivsed kliendid ja mitte-kliendid. 6. Hea klienditeeninduse ABC: 7. etapp Hüvastijätt Hüvastijätu elementaarseteks osadeks on silmside kliendiga, positiivne ning kliendile häälestunud kehahoiak ja naeratus, suuline hüvastijätt koos positiivse sooviga. Üldiselt on oluline ka jälgida, et teenindusprotsess oleks mitte üksnes teenindaja, vaid ka kliendi jaoks lõpetatud
____ 7. Milline loetletuist on majanduslikus mõttes kaup? a. Juukselõikus b. Käärid c. Arstiabi d. Advokaadi nõuanne ____ 8. Loobumiskulu a. ei ole seotud aja kasutamisega. b. tähendab hindade muutust. c. on raha hulk, mis kulutatakse mingi kauba ostmiseks. d. on parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. ____ 9. Milline järgnevaist ei ole üks põhivalikute hulgast, mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? a. Mida tuleks toota? b. Mida teha ressurssidega, mis ei ole napid? c. Kes saab toodetud kaubad ja teenused? d. Kuidas tuleks asju toota? ____ 10. Uue kaupluse omanik soovib teada, kas ta peaks suurendama kaupluse reklaamikulusid. Ta peaks seda tegema, kui selgub, et a. reklaami piirkulu on madalam piirtulust. b. reklaamil puudub piirkulu. c. reklaamimise piirtulu ja piirkulu on võrdsed. d. reklaam toob juurde uusi kliente.
-protseduurid -reeglid Lisaks: Juhtimiseeskirjad Normid ja normatiivid Planeerimise tähtsus Korralik planeerimine võimaldab: - koondada tähelepanu ettevõtte peamistele eesmärkidele, täpselt määratleda põhiülesanded tulevikuks - välja selgitada ja kõrvaldada ebamääraste ja võimalike edaspidiste muutuste negatiivseid tagajärgi - saavutada paljude isikute tegevuse tasakaalu ja kooskõla organisatsiooni sees ja väljas ning tagada varustamine ressurssidega - -lihtsustada tulemuste kontrollimist Planeerimise tähtsus Plaanid peavad moodustama ühtse süsteemi, pidades silmas kogu organisatsiooni peaeesmärki. Mida hoolikamalt tegevus planeerimise staadiumis läbi mõeldakse, seda edukamaks see muude võrdsete tingimuste puhul kujuneb. Planeerimine Müüdid: Planeerimine raiskab liigselt juhtide aega Planeerimine takistab juhtide paindlikkust Planeerimine on mõttetu tänu muutustele Kokkuvõtteks:
menetlused ja vahendid kvaliteedi realiseerimiseks. Kvaliteedisüsteemi raames hinnatakse, miks ja kuidas üht või teist asja tehakse, dokumenteeritakse, kuidas asju tehakse ja väljendatakse tulemused, kuidas asjad tehti. Kvaliteedisüsteemi loomise eeldused Süsteemi loomisel peavad osalema ettevõtte tippjuhid, kes vastutavad ka selle eest, et süsteem leviks ettevõtte kõikidele tasanditele. Protsess peab olema organiseeritud, koordineeritud ja ressurssidega tagatud. Protsessi toimimise eest vastutab selleks määratud isik. Eesmärgid ja edu mõõtmise kriteeriumid peavad olema määratud ülesannete rakendamise järjekorras. Tuleb määrata prioriteedid, millele keskenduda esmaselt. Kvaliteedisüsteemi loomine I HETKEOLUKORRA KAARDISTAMINE EESMÄRKIDE MÄÄRAMINE RESSURSSIDE JA AJA PLAANIMINE SOBIVAMA STANDARDI VALIMINE II KVALITEEDISÜSTEEMI RAKENDAMINE TÖÖTAJATE KAASAMINE
et saada soovitud kaup Kõigel mida me teeme ja kõigel mida me tarbime, on alternatiivkulu. Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et maksta. Seega ei too nappus endaga kaasa mitte ainult kulutusi vaid viitab veel ühele olulisele probleemile inimeste elus - konkurentsile. Kui soovid ületada võimalusi, mida maailmas olemasolevate ressurssidega saab toota, siis peavad meie soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. Piirprintsiip, piirtulu ja piirkulu. Kompromiss Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Piirprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi kahest aspektist lähtudes: 1. Ajalises muutuvuses, protsessina; 2. Nn. viimase ühiku kontekstis.
............................ 12 VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................ 14 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on kulusäästlik mõtlemine. Antud valdkond on tänapäeval väga aktuaalne, kuna ettevõtted ning organisatsioonid püüdlevad aina enam selle mõtteviisi omastamise ja kasutamise poole. Kõigi sooviks on muuta tootmisprotsessid võimalikult efektiivseteks ehk tahetakse toota võimalikult väheste ressurssidega, kõrvaldades kõik väärtust mitteloovad tegevused ja vahendid seda antud mõtteviis aga üritabki võimaldada. Viimase paarikümne aasta jooksul on kulusäästlikule mõtlemisele aina enam tähelepanu pööratud ning selgitatud erinevaid tõekspidamisi ja samme, mis selle saavutamiseks ette võtta tuleb. Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade kulusäästliku mõtlemise olemusest, ajaloost ning rakendamisest. Antud töö on jaotatud neljaks peatükiks.
Vastus: Õige Vale Õige Otsese vaesusega on tegemist siis, kui inimesel on probleeme oma füsioloogiliste vajaduste rahuldamisega Vastus: Õige Vale Õige Ühiskonna hüvede jaotamine vastavalt võimetele tagab kõigile inimväärse elu Vastus: Õige Vale Õige Minimaalne toidukorvi maksumus moodustab ühe inimese elatusmiinimumi Vastus: Õige Vale Õige Subjektiivne rahulolu on inimese rahulolu talle kuuluvate aineliste ressurssidega Vastus: Õige Vale Õige Vaesuslõks on olukord, kus tulude suurendamine halvendab tegelikult inimese majanduslikku olukorda Vastus: Õige Vale Õige
jäänud loodust. Nad loodavad, et ehk keegi teine korjab selle ära ning lähevad külma südamega edasi. Nii tekkivad metsa prügihunnikud, millega loodus ei jaksa võidelda, pinnasest hävivad kasulikud kemikaalid, taimed hävivad ja kogu elustik mis nendega kaasas käib. Liigne prügi on tingitud aga inimeste liigse mugavuse tulemusena. Toodetakse aina juurde ja juurde, kuid inimesed ei jõua seda ära tarbida ning kõik ülejäägid visatakse minema. Ei osata enam arvestada loodus ressurssidega, ega osata olla tänulikud enam selle eest, mida loodus meile pakub. Ületootmine inimeste mugavuse säilitamiseks ja kasvatamiseks on toonud kaasa hoopis suure katastroofi mis varem või hiljem lõppeb suurte pahandustega. Tehastest tulevad ained ei lõhu ainult atmosfääri vaid mõjub halvasti kogu keskkonnale, tappes nii alles jäänud looduse ja muutes kõlbmatuks vähesed allesjäänud puhtad mullakihid.
plaanile; 4. ACT - kontrolli alusel tegutsemine, et teha vajalikke muudatusi. 6 Turunduse olemus ja kampaaniad kriisi ajal 2 TURUNDUSKAMPAANIAD KRIISI AJAL Nagu eelnevast peatükist nähtub, on turunduse juhtimise keskseks küsimuseks analüüs ja planeerimine, mis omakorda on tihedas seoses ettevõtte ressurssidega. Majanduslanguse korral on ettevõtted sunnitud kulusid vähendam aja konsolideeruma. Selline käitumine turunduse osas, on aga väär, kuna just kriisi ajal on oluline innovaatilisus ning strateegiline ülevõtmine. Ettevõtted, kes tõmbavad turunduse kulusid kriisi ajal koomale on sama hästi kui surmale määratud. Selle parimaks tõestuseks on uuringufirma Millward Brown analüüs eelmise majanduslanguse
INIMPOPULATSIOON Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega. Taastuvaid ressursse kasutatakse samuti nii, et nende varud ei lõpe. Kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside jagamist. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning
ning missugust tööd tulevikus teha. Tänapäeval on kõik raha süü, kuid arvan, et kõiges pole süüdi raha, vaid inimene, kes selle kasutusele võttis, et seda süüdistada oma vigades. Levinud on väljend, et raha on alati vähe, kuid tegelikult ei oska inimesed rahaga ümber käia ning isegi, kui neil raha on piisavalt, tahavad nad alati rohkem. Ka minu arvates on raha vähe, sest ma ei suuda osta pooltki kaupadest, mida mul vaja on. Arvan, et elu üks osa on toime tulla oma ressurssidega ning õppida enda vigadest. Elu tiirleb ümber raha, kuid raha on vaid ettekääne oma ebaõnnestumistele, sest seda peab oskama õigesti kasutada. Raha on vaja inimestele, kes seda kasutada oskavad. Kõige rohkem oskavad raha otstarbekalt kasutada vaesed, sest nad teavad, missuguseid hädavajalikke kaupu ja teenuseid neil raha tõttu pole. Vaesed ei mõtle luksesemetele, millele rikkad tohutult raha kulutavad, vaid hädavajalikele kaupadele, mida neil
Nõukogude Liit paigutab Castro ja ka sotsialismi kaitseks oma raketibaasid Kuuba territooriumile ning mõlemad üliriigid kehtestavad kõrgei-ma sõjalise valmisoleku. Õnneks lahendati kriis rahumeelselt kaheteistkümne päevaga, otsest sõjategevust ei toimunud ning hoiti ära kolmanda maailmasõja puhkemine. Kuuba kommunistliku diktaatori Fidel Castro ja NSVL abiga aidati Angolas võimule kommunistid, keda aidati kõiksuguste sõjatehniliste vahendite ja ressurssidega, kuid muud majandusharud jäid teisejärguliseks. Teiseks tugevalt kommunistlikuks riigiks sai Etioopia, mis oli samuti NSVL mõju all. Nõukogude Liit toetas kommunismi levikut Aafrikas ning toetasid 70-ndate vältel pidevalt julme diktaatoreid.Säärane poliitika tingis pidevad kodusõjad, näiteks Angoolia kodusõda lõppes alles 2002. aastal. Majandus-sõjaline abi lõpetati Aafrika sotsialistlikele riikidele juba 1980-ndatel ning just külma sõja ja kodusõdade tulemusena on
millest oli huvitatud emamaa. Industriaalne tootmisviis Arengus jõudmine tööstusühiskonda. Tööstuslik tootmine. Muutused: Inimesed jäid paikseks Teamisi hakati juurde omandama Tootlike jõudude arenemine Varaindustriaalne tootmisviis 1617 sajand Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa. Iseseisev industrialiseerumine omal algatusel ja oma ressurssidega. Pole kellegi poolt kaasa aidatud. Sõltuv industrialiseerumine huvitatud on hoopis teised riigid mitte see riik ise mis industrialiseerub (nt USA). Kolonisaatorite tegevusest sõltus kui suur areng toimus. Hilisindustriaalne tootmisviis 1819 sajand. Masinaline suurtootmine. Itaalia, Inglismaa, Parntsusmaa, Madalmaad, Saksamaa, USA. Ressursikolooniad oli vajalikud selleks, et maavarasid kätte saada. Infoühiskond 1970. aatatest alates. Postindustriaalne tootmisviis.
Andmebaasihalduri keerukus; Andmebaasipöörduse keerukus; Tulemusteta otsingud; Seadmete ja vahendite mobiilsusest tulenevad ohud Eeskätt tundlikkus keskkonnategurite suhtes. Võimalikud on ka füüsilised ründed ning oht, et pidevad võrguühenduse puudumise tõttu hilineb andmete või olulise tarkvara automaatne uuendamine. Arvestada tuleb toiteallika vajadusega ja seadme või vahendi napimate ressurssidega võrreldes paikse seadme või vahendiga. 4 Personali nõrkused Väärad menetlused On teadmatusest või mugavusest tulenevad süstemaatilised toimisvead, näiteks: Failisüsteemide väär eksport Unixi all jätab failid kaitsetuks; Andmekandja riskantne saatmine; Faksi juriidilise siduvuse ülehindamine; Ühenduse lahutamata jäämine;
otsuseid ja hindavad võimalikke tulusid ja kulusid, mis need otsused kaasa toovad on tegemist normatiivse majandusanalüüsiga. Alternatiivkulu printsiip. Piiratud ressursside puhul peavad kõik majandussubjektid oma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel ning millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toodanguhulga tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kuisaamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju kõver langeb alati paremale alla. Kirjandus: Andres Arrak jt. Majanduse ABC. Avatar 2002. lk. 17-39 Kaie Kerem, Mare Randveer Mikro- ja makroökonoomika põhikursus
resursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. 2. Mis on makroökonoomika? Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda valikut mõjutavaid majandusjõude. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused. Tootmisvõimaluste kõver (joonis) on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on võimalik antud ressurssidega toota. Kauba A ja B tootmisvõimaluste kõveral asuvad punktid kujutavad maksimaalset toodangu hulka, mida antud ressurssidega on võimalik toota. Punkt O tootmisvõimaluste kõveral näitab, kui palju me saame toota kaupa A ja kaupa B. Kui me tahane suurendada kauba A hulka, peame vastavalt vähendama kauba Bhulka. Sama kehtib ka inimeste jõukuse kohta ehk saame hinnata, missugune on inimese võimalik kasulikuse tase. A O
Turundusstrateegia erineb turundamise taktikast sellepoolest, et turundamise taktika kui selline tegutseb pikemaajaliselt toodete, kaupade ning teenuste turustamise suhtes. Seevastu taktika tegeleb lühemaajaliste perioodide peale mõtlemisega. Seetõttu kirja posti panemine või kirja müümine oleks taktika, kuid turunduskanalite muutmine, hindade muutmine või reklaamielementide kasutamine oleks arutatav kui strateegiline muutus. Turundusstrateegia arvestab ka loomulikult firma ressurssidega, on kahtlemata ka hädavajalik eraldada osa ressursse, et saavutada eesmärk. Turundusstrateegiate hulka kuulub protsess ja planeerimine, millest firma võib eeldada, et saavutatakse soovitud eesmärk, mis tavaliselt ja üsna loogiliselt hõlmab katseid tõsta firma tulusid ning suurendada firma väärtust. Sellisel juhul võib öelda, et iga investeering oma ettevõttesse on suur kulu kuid kokkuvõteks tulu katab kulud. Organisatsiooni areng toimub kolmes omavahel seotud osas
looduslikku mitmekesisust säilitades. Kui areng on säästev, innustab ta inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga. Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust - need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega. Taastuvaid ressursse kasutatakse samuti nii, et nende varud ei lõpe. Kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside jagamist. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks
agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes.
Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik ning maailmas suuruselt viies riik. Hõlmates ligi poolt Lõuna-Ameerikast on ka riigi rahvastik väga suur 191 miljonit. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki.
Organisatsiooniks nimetatakse inimrühma, kes töötab ühise eesmärgi nimel. Olenevalt ette võtest töötatakse kas siis iseendale või hoopis teiste jaoks. Igas organisatsioonis peab olema paigas ka tööjaotus, kes milliseid ülesandeid on kohustatud tegema, ning milline on iga isiku positsioon organisatsiooni juht, lihttööline. Selleks, et olla hea juht ettevõttes peaks omandama ka piisavaid oskuseid. Peab oskama planeerida, ümber käia ressurssidega, sest näiteks raha liialt raisates ootab firmat ees pankrot, mida keegi ei tahaks. Head organiseerimis oskust vajab kindlasti üks juhtfiguur ettevõtte eesotsas, ning ka oskust kõike kontrolli all hoida ning organisatsiooni tasakaalu säilitada, selleks, et firma töötaks ikka eesmärgi nimel ega kalduks kõrvale. Peab seisma silmitsi erinevate vastuoludega ja konfliktidega ning käituma just nii, et ettevõtte suudab need ületada ja püüelda edasi oma eesmärgi nimel
aastaks saavad mitmed miljonid inimesed tunda igal aastal merepinna taseme tõusust põhjustatud üleujutusi. Mõjutatute arv on suurim Aasia megadeltades. Väikesed saared seevastu seisavad silmitsi kõrgeima suhtelise riski kasvuga. Tööstus:Kliimamuutuste hüved ja kulud tööstuse, asustuse ja ühiskonna jaoks varieeruvad suuresti. Kõige haavatavamad tööstused, asustused ja kogukonnad asuvad rannikutel ja jõgede üleujutuste tasandikel. Riski suurendab tihe seotus kliimatundlike ressurssidega ja asumine ekstreemsete ilmastikusündmuste piirkondades.Vaesed kogukonnad võivad olla eriti haavatavad, kuna nad kalduvad koonduma suhteliselt kõrge riskiga piirkondadesse. Vaesed kogukonnad on ka piiratud toimetulekuvõimega ja nad võivad olla rohkem sõltuvuses kliimatundlikest allikatest nagu kohalik vesi ja toiduvarud. Tervis:Eeldatav kliimamuutus tõenäoliselt mõjutab miljoneid, eriti madala
Otsuste vastuvõtmisele eelneb ettevõtte raamatupidamine. Seletav sõnaraamat Rahandus- majandustegevuses tekkinud rahalised suhted; rahaasjade üldine korraldus majandusüksuses (näit. riigis). Riigi, ettevõtte rahandus. Rahandus- teadus rahalistest suhetest ja nende korraldamisest. https://ettevotlusope.weebly.com/8-finantsjuhtimine-ja--planeerimine.html Finantsjuhtimine e. rahandus e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimise eesmärgiks on maksimeerida kasumit, minimeerida kulusid, hoiduda finantsraskustest ja pankrotist. http://www.sysadmin.ee/special/emy/failid/Rahandus_-_Raha-Rahasysteem- Valuuta-Finantsturg-Riigieelarve_-_Maire_Nurmet_(2007-05).pdf Tänapäeval defineeritakse rahandust järgmiselt: 1
plaaninäitajate adekvaatsus plaanitavate parameetrite kooskõlastus väliskeskkonnaga plaanide variantsus plaanide stabiilsus plaanide majanduslik põhjendatus plaanimissüsteemide automatiseeritus tagasiside olemasolu plaanimissüsteemis. (Kabral, 2003, lk 173) Riives ja Lavin (2014, lk 40) jagab tootmise põhiprotsessi järgmiselt: 1. ettevalmistus selle käigus kindlustatakse tootmine vajalike materjalide ja teiste ressurssidega; 2. transport peetakse silmas eelkõige ettevõttesisest materjalide liigutamist ühest punktist teise; 3. ladustamine tootmisega seotud materjalide hoiustamine erinevate valmistamise etappide vahel; 4. valmistamine toimub materjalile lisandväärtuse andmine läbi muundusprotsessi. Tööstusettevõtte põhitootmise eristab Kabral (2007, lk 111) järgnevalt: 1
sest nende elatustase on niigi kõrge. Rikkust ei mõõdeta selles, mis on, vaid selles mida suudetakse. Praegu tunduvad kõik ,,naftariigid" jõukatena, kuid varusid jätkub ainult veel umbes neljakümneks aastaks. Siis on oht nende riikide majandusel kokku variseda, sest edu ei saavutatud stabiilsusega, vaid ressursside ammendamisega. Nafta on ka põhjus, miks Norra ei ole liitunud Euroopa Liiduga. Vahest on see ka Venemaale iseloomulik, sest ka nemad pole osanud läbi ajaloo oma ressurssidega mõistlikult ümber käia. Mõnes mõttes on Eesti majandus selle suhtes ohutu, meil pole suure majandusliku tähtsusega maavarasid. Põlevkivi lõppemise korral võib küll muutuda mõni aspekt keeruliseks, kuid selleks ajaks on tehnoloogia kaasabil juba leitud probleemile lahendus. Kuna põlevkivi kasutatakse enamasti elektri tootmisel, siis lahendus ongi lahtine elektriturg, mis esmapilgul ei aseta inimesele lisakoormust.
ÕIGE 2. Progresseruv maksumäär tekitab inimestes huvi teha võimalikult palju tööd. VALE 3. Sotsiaalne deprivatsioon kirjeldab inimese kehva majanduslikku olukorda. VALE 4. Vaesuslõks on olukord, kus tulude suurendamine halvendab tegelikult inimese majanduslikku olukorda. ÕIGE 5. Ühiskonna hüvede jaotamine vastavalt võimetele tagab kõigile inimväärse elu. VALE 6. Subjektiivne rahulolu on inimese rahulolu talle kuuluvate aineliste ressurssidega. ÕIGE 7. Otsese vaesusega on tegemist siis, kui inimesel on probleeme oma füsioloogiliste vajaduste rahuldamisega. ÕIGE 8. Vaestel inimestel on siduvate kulude osatähtsus kogukuludes suurem kui rikastel. ÕIGE 9. Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud. VALE 10. Minimaalne toidukorvi maksumus moodustab ühe inimese elatusmiinimumi. VALE Test 5 1. John Maynard Keynes kirjutas oma raamatu ''Tööpuuduse, raha ja intressi üldine
Sissejuhatus. Soovides jõuda teatud eesmärgini, leiame end tihtipeale arutlemas selle üle, milliste ressurssidega tuleks eesmärgi saavutamisel arvestada. Paljud ressursid on ajas muutuvad: me võime end treenida tugevamaks, osavamaks, lugeda ja analüüsida rohkem jne. Paraku seab kõigile eelnimetatud tegevustele piirangud üks oluline faktor aeg. Asudes käesolevast sügisest taas õpingutele, on ütlematagi selge, et minu põhieesmärgiks on lõpetada EEK-s valitud eriala nominaalaja ning heade õpitulemustega, omandada akadeemiline
kunagi ühiselt jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. (Agenda 21) SÄÄSTEV ARENG *ei kahana eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust-need säilivad ka tulevastele põlvedele *taastumatuid ressursse -ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega. *taastuvaid ressurssse (õhk, tuul,) -nende varu ei lõppe otsa. *Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. *Globaalne säästev areng nõuab säästvat arengut kohalikul tasandil *See on kohalike säästva arengu kavade (Agenda 21) koostamise protsessi eesmärgiks. Säästva arengu seadus *võeti vastu 1995
ja üksikisiku tahtele, vaid seadusele, mida kohaldatakse kõigi kodanike suhtes ühteviisi. 8. Kaitsevägi ja Kaitseliit. Mis need on ja kuidas jagunevad? Kaitsevägi on kaitsejõudude tähtsaim osa, mis on pidevas valmisolekus riigi sõjaliseks kaitseks. Kaitsevägi on ülesehitatud reservarmee põhimõttel, riigi kaitsejõudude põhiosa moodustavad reservis olevad üksused. Reservväe moodustavad kõik kodanikud. Reservarmee on väheste inim- ja majanduslike ressurssidega riigile ainuvõimalik riigikaitsevorm, kuna rahuajal ei pea riik üleval suurearvulist kaitseväge, aga kriisiolukorras mobiliseerib kõik kodanikud kodumaa kaitsele. Kaitseväge juhib rahuajal kaitseväe juhataja ja sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja tööorganiks on Kaitseväe Peastaap, mis tegeleb kaitsejõudude operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega. Väeliikide alusel jaguneb kaitsevägi kolmeks: Maavägi, Merevägi ja Õhuvägi.
· Eesti on tema julgeolekut ja heaolu otseselt mõjutavates riikides, piirkondades ja rahvusvahelistes organisatsioonides tuntud ning hoolitseb oma imago kujunemise eest. · Välisministeerium, sh välisesindused on välja arendatud vastavalt Eesti välis-, julgeoleku- ja majanduspoliitilistele huvidele, optimaalse suurusega ja toimib tõhusalt. Välisteenistuse tegevuseesmärkide saavutamine on tagatud piisavate ressurssidega. · Välisministeerium on hea mainega tööandja, tuntud oma professionaalse, missioonitundliku, kollegiaalse ja hästi motiveeritud töötajaskonna, huvitava töö ning ajakohase töökeskkonna poolest. 6.4 Missioon Eesti julgeoleku ja heaolu kindlustamine ning huvide kaitsmine maailmas välispoliitika kavandamise ja teostamise ning välissuhete koordineerimise teel 7. KASUTATUD ALLIKAD 1. http://webcache.googleusercontent
näevad. Inimene on mõtleja, planeerija. Ta loob pidevalt tegevusplaane, kombineerides tähendusi ja plaane , mida kultuur pakub mudelitena. Ise (self) ei ole mitte teiste heakskiitu ootav teadvus, vaid teiste muljet teadlikult kujundav. (Kõuts ja Seppel 2012) Goffman vaatab argielu sotsiaalseid suhteid kui teatrilava. Sestap nimetatakse tema teooriat ka ,,dramaturgiliseks". Ta käsitleb inimest kui näitlejat, kes töötab teatud sotsiaalsetes piirides, teatud sotsiaalsete ressurssidega. Selle lähenemise järgi on elu lava, millel toimuvad meie näitemängud. Erinevad situatsioonid eeldavad erineva ,,ise" esitamist. Me oleme oma erinevates rolliesitlustes erinevad inimesed- nt lapsevanemana, kolleegina. (Kõuts ja Seppel 2012) Üks oluline mõiste, mida Goffman kasutab on ,,raamid". Raamid on inimese loodud konstruktsioonid, definitsioonid ja eeldused, mis on alati juba teatud määral olemas ühiste sotsiaalsete tegevuste jaoks
annaabi.ee 
