(ametkondadest näiteks keskkonnainspektsioon) Poliitikud: Huvid: 1. Valijate häälte kindlustamine Selleks: · Hoida keskkond võimalikult puhas piisavalt rangete saastenormide ja pideva kontrolli abil · Kindlustada saaste- ja ressursikasutustasude laekumine (riigieelarve täitmiseks) · Luua endast looduskeskkonnast hooliv imidz 2. Äriühingute omanike (ettevõtjate) rahalise toetuse kindlustamine · Hoida ressursikasutus ja saastetasud võimalikud madalad · Luua endast eelkõige ettevõtjasõbralik imidz Maksumaksjad: Huvid: · Tarbida võimalikult hea hinnaga ja kvaliteedi suhtega toodangut · Maksta vähem makse · Tarbida rohkem avaliku sektori (tasuta) teenuseid. St. saada võimalikult rohkem tagasi riigi ja omavalitsuse kogutud maksudest · Osata ära tunda ja läbi näha äriühingu juhtide ja poliiitkute demagooogiat ja ka
kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine Eesti, korralikud inimesed- asotsiaalid, sallivad- homofoobid, ohver- süüdlane, pooldajad- vastased. Võtmesõnad- NT: demokraatia, e-riik, tasakaalus eelarve, majanduskasv, jätkusuutlik majandus, efektiivne ressursikasutus, infoajastu, kodanikuühiskond, säästlik, mahe toit, puhas loodus. Uudissõnad- ja väljendid- jätkusuutlik, nulltolerants, taaskasutus, sotsiaalmeedia, e-raamat, netipood, internet, masu, tahvelarvuti, luger, paberkandja. Eufemismid- tabuteemade väljendamiseks kasutatakse pehmendavaid väljendeid või peitesõnu. NT: raseduse katkemine, nägemis, kuulmis, liikumispuudega inimene, hinnatundlik(vaene), turvalisuse tagamine(nuhkimine), töötajate arvu optimeerimine(koondamine)
Minu ökoloogiline jalajälg. Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalhektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Kodu 1. Minu leibkonnas elab 2 inimest. 2. Elan ridaelamuses. 3. Minu maja on paneelmaja. 4. Minu kodumaja valmis aastal 1975
kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine Eesti, korralikud inimesed- asotsiaalid, sallivad- homofoobid, ohver- süüdlane, pooldajad- vastased. Võtmesõnad- NT: demokraatia, e-riik, tasakaalus eelarve, majanduskasv, jätkusuutlik majandus, efektiivne ressursikasutus, infoajastu, kodanikuühiskond, säästlik, mahe toit, puhas loodus. Uudissõnad- ja väljendid- jätkusuutlik, nulltolerants, taaskasutus, sotsiaalmeedia, e-raamat, netipood, internet, masu, tahvelarvuti, luger, paberkandja. Eufemismid- tabuteemade väljendamiseks kasutatakse pehmendavaid väljendeid või peitesõnu. NT: raseduse katkemine, nägemis, kuulmis, liikumispuudega inimene, hinnatundlik(vaene), turvalisuse tagamine(nuhkimine), töötajate arvu optimeerimine(koondamine)
vastust pakkuda meie ökoloogilise jalajälje suurus. Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (näiteks soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Võimalik on mõõta nii üksikindiviidi, organisatsiooni kui ka mingi regiooni keskkonnakasutust. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult. [1] Wikipeedia defineerib ökoloogilist jalajälge kui mõõdupuud, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta (ha/a). Ökoloogilise jalajälje
Ökoloogiline jalajälg Inimeste energiatarbimise hindamiseks on loodud mõiste ,,Ökoloogiline jalajälg". Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maaala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakeral olemasoleva keskkonnaruumi piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult. Paraku kipub nii olema, et mida arenenum riik, seda suurem on inimeste tarbimisarjumus ja seda suurem tuleb ka inimeste ökoloogiline jalajälg. Nii võibki juhtuda, et näitkeks USA elanik tarbib nii suurel määral, et kui kogu maailma inimesed tarbiks sama moodi, vajame me püsimajäämiseks kolm korda rohkem maad
Suundumuste selgitamise seire eesmärk on teha kindlaks trendid 3. Millele pööras põhitähelepanu 1972. aastal väljatöötatud nö globaalse keskkonnaseire programm? Milline on selle programmi roll kaasaegse seire väljakujunemisel? Sõnastati kaasaja keskkonnakaitse põhieesmärgid ja printsiibid. Pakuti välja globaalse keskkonnaseire kontseptsioon. Senine keskkonnakorraldus ja ressursikasutus põhineb ebapiisavatel teadmistel, pole piisavat informatsiooni toimuvate muutuste mõistmiseks. Keskkonnaseire võiks täita need puudujäägid teadmistes. Toodi välja välja peamised muutujad e parameetrid, mille abil keskkonnaseisundit mõõta 1972. aasta globaalse keskkonnaseire kontseptsioon on üks esimesi ja olulisimaid seire alusdokumente, mis on aidanud välja töötada hilisemaid riiklikke jt seireprogramme. 4. Kuidas keskkonnaseire Eestis jaguneb
· Matemaatilised mudelid ökoloogias Ökoloogilised mudelid: Piiramatud ressursid Lineaarne materjalivoog I - piiramatud jäätmed; Energia ja piiratud ressursid - Kvasitsükliline materjalivoog II - Piiratud jäätmed; Energia Tsükliline materjalivoog III. Jäätmeid ei teki. (Tööstusrevolutsiooni algetapp sarnaneb I ökoloogia tüübiga, Tööstuse areng on viinud võrdluseni I ja II ökoloogia tüübiga, Ideaalne antropogeenne materjali- ja ressursikasutus peaks olema analoogne III tüüpi ökoloogilise tsükliga.)
Suur kasv Aeglane sigimine Spetsialiseerunud toiduniss Asumine kõrgel troofilisel tasemel Ranged keskkonnanõuded või kitsas leviala Inimesele ohtlik 23. Mis on keskkonnaruum? Ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega Näitab kasutaja kasutuses olevat maksimaalset ressurssi, mille puhul ühine ressursikasutus ei ületa aineringete isetaastumisvõimet 24. Mis on ökoloogiline defitsiit? ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik. 25. Mis on ökoloogiline jalajälg? Bioloogiliselt tootliku ala suurus, mida on vaja ühe riigi või elaniku tarbivate loodusvarade taastootmiseks ning tekkinud jäätmete ohutuks muutmiseks. 26
tõlgendatakse meil pühaduse teotusena, samastades seda suitsupääsukese marineerimise või rahvusvärvides tualettpaberi valmistamisega. Ent arutlema peab - et vältida ebameeldivusi tulevikus. Mistahes fossiilse energiaallika kasutamine muudab süsinikuringet. Kuigi vahel arvatakse, et inimese ja tema loodud tehnoloogiate põhjustatud muutused selles ringes jäävad oma mahult tühiseks, võib karta, et ka väike häire omab siiski olulist tähendust. Ressursikasutus maailmas on jõudnud sellise tasemeni, et mingil hetkel pole enam raha, millega osta järgmise perioodi mugavusi. Enamgi veel - mistahes rahahulga olemasolul pole kusagilt leida ressursse, mille abil seda mugavust saavutada. Taastumatud loodusvarad kallinevad nende kasutamise ulatusega pöördvõrdeliselt, seetõttu on katastroofipiir juba tunnetatav. Praegu elavate põlvkondade õnnetuseks on see piir nihkunud liialt lähedale. MEEMIDE KAMMITSAIS
- Ekstranet võimaldab välisele osapoolele juurdepääsu organisatsiooni intranetisasuvatele ressurssidele. Juurdepääsetav üle interneti. Välisele osapoolele saab ekstraneti abil jagada informatsiooni (näiteks laojääk), väline osapool saab esitada tellimusi, jälgida esitatud tellimuste staatust jms. 49. Milliseid töötajatega seotud tegevusi toetab organisatsioonis personali haldussüsteem (HRM)? - Inimressursside haldus (HRM) planeerimine, ressursikasutus, töötajate arendamine,arenguvestlused, ajaarvestus, palkade arvestamine. 50. Milliseid tegevusi organisatsioonis toetavad raamatupidamis- ja finantssüsteemid? - Eesmärk: hallata raha sissevoolu, organisatsiooni sisest liikumist ja väljamakseid. 51. Millist tuge pakuvad IT lahendused juhtidele otsustamisel? - Kaudne tugi (rakendused avastamiseks, suhtluseks ja koostööks), otsene tugi ( intelligentsed süsteemid, tihtipeale seotud andmelaoga). 52
kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. 8 - Majanduse jätkusuutlik areng - Keskkonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. Eesti omakorda lähtub programmist Säästev Eesti 21, mis on arenguprogramm aastani 2030. Säästev
· Võõrliikide sissetoomine · Kliimamuutused Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine: · Kaitsta ökoloogilisi protsesse ja elu säilitavaid talitlusi · Hoida geneetilist mitmekesisust · Tagada liikide ja ökosüsteemise säästev kasutus Keskkonnaruum ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega. Näitab kasutaja kasutuses olevat maksimaalset ressurssi, mille puhul ühine ressursikasutus ei ületa aineringete isetaastumisvõimet. Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikus. Mida väiksem on puudujääk, seda jätkusuutlikum on riik. Ökoloogiline jalajälg mõõdab kogu maa-ala, mis läheb vaja ühe inimese toote, linna vee, toidu, energia ja jäätmete viskamise vajaduste rahuldamiseks. Globaalsed keskkonnaprobleemid ulatuslik nüüdiskeskkonna arenguraskus, mille lahendamiseks on vaja
vähendamiseks ja on alustanud läbirääkimisi ka lubade omanike ehk põlevkivi kaevandajatega. Lõplikku lahendust ei ole veel leitud. Olukorra keeruliseks see, et põlevkivi kaevandamisload on väljastatud seadustega kooskõlas ning ettevõtjad on kavandanud lubades märgitud koguseid silmas pidades oma ettevõtete tegevust. Peamisteks põlevkivielektrit mõjutatavateks valdkondadeks on jäätmekäitlus (tuhk), atmosfääriheitmed (eriti CO2) ning ressursikasutus. Põlevkivi on ainus Eestis asuv ressurss, mis katab kogu riigi energiavajaduse. Kuid põlevkivi on ka meie rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada keskkonnasõbralikult ja säästlikult. Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleb energiatootjatel rohkem investeerida soojuse ja elektri koostootmisse, täiustada põlevkivi põletamistehnoloogiat, vähendada välisõhku paisatavaid saasteainete heitkoguseid.
Fosforiringe häiring; Veeringe häiring, veekasutus; Maakasutuse muutused Aerosoolide sisaldus atmosfääris; Keemiline reostus Mis on ökoloogiline jalajälg? meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalhektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Ökoloogilist jalajälge saab arvutada kas inimese, leibkonna, toote, mõne organisatsiooni või
vastuseisuks, kus toimuv ei ole enam sõbralik, emotsioonid möllavad, partnereid sarjatakse ja rahulik arutelu on asendunud millegi muuga. Miks me tänapäeval üritame kaasamist nii palju propageerida? Kaasamine on rahva osalus otsuste tegemisel. Koondab inimesed ühise eesmärgi saavutamise nimel (loob vastutuse ning omanikutunde). Erinevate osapoolte/huvirühmade osalemine otsustusprotsessis tagab jätkusuutlikkuma elukeskkonna (tasakaalustatum süsteem - mõistlik ressursikasutus ja- jaotus ning sotsiaalne stabiilsus). Rohkem inimesi ja seega ka rohkem teadmisi ning mitmekülgsem vaade probleemile on otsuste langetamisse kaasatud - iga huvirühm tuleb protsessi oma teadmistega. Ka ühiskonna nõrgemad huvirühmad saavad võimaluse oma huve esindada ja kaitsta. Millised on võimalused konflikti analüüsimiseks? Konfliktianalüüsi eesmärk on mõista, mis on konflikti põhiolemus, milliseid väärtusi ta
tõenäosus kasvab. Üksik isend peab grupis viibides olema vähem valvas ja talle jääb rohkem aega toitumiseks. Kui toit paikneb keskkonnas agregeeritult, kalduvad loomad juba selletõttu kogunema gruppidena toiduallikate juurde, ilma et sellega peaks neile kaasnema mingit kasu. Kui loomi on ühe toiduallika kohta liiga palju, muutuvad nad üksteisele konkurentideks ja segavad üksteist, mistõttu liiga suur toitumisseltsing võib olla koguni kahjulik. Ühine jahipidamine, süsteemne ressursikasutus, informatsioonitsentrid. Ühine jahipidamine - mitmed kiskjaliigid (lõvid, hüäänid, hundid jt.) on võimelised jahipidamisel koopereeruma ja niiviisi murdma ka suuri saakloomi, kellest üksikul jõud üle ei käi. Süsteemne ressursikasutus - iseuuenevast toiduressursist (rohi, nektar jms.) toituvatel loomadel on kasulik külastada toitumiskohti kindlate ajavahemike järel, mis võimaldab ressursil vahepeal piisavalt taastuda
· juhtimissüsteemi (-struktuuri, -hierarhia) kujundamine · plaanimisperiood on tavaliselt lühem (aasta on üldjuhul liiga pikk!) ning · ettevõtte poliitika (tegevussuunad, suhted ühiskonnaga (huvigruppidega) ja · põhiliste (st otsesel meetodil koostatavate st bilansi ja kasumiaruande) ning looduskeskkonnaga, ressursikasutus, uuendused jne) kujundamine, lähtudes tuletatavate (st rahavoo aruande) kohad (ehk koostamisprintsiip ja järjekord) omanike taotlustest, profileerimise võimalustest jm olulisest; on tavaliselt omavahel vahetunud. B) strateegiline (effectiveness) planeerimine (SP), mille objektiks on ettevõtte ... aga võib ka mitte olla kõik sõltub planeerija eelistustest. Igal juhul peaks
Otsustusvabaduse loomine Individuaalne lähenemine Tervise eest hoolitsemine o Kvalitatiivsed kriteeriumid Eesmärgiline ülesannete jaotus Harmoniseerumine – kooperatsiooni tagamine Vajadustele vastav kommunikatsioonisüsteeem Otsustamise kvaliteet Tõhusus ressursikasutus Motivatsioon ja rahulolu Kohanemisvõime ja stabiilsus o Kujundamise meetodid Deduktiivne (konseptuaalne) – üldiselt üksikule (+) Võib viia põhimõtteliselt uute lahendusteni (-) Lahendused võivad osutuda elukaugeteks Induktiivne (empiiriline) – üksikult üldisele (+) Muudatused võivad osutuda realistlikuks
N fikseerivate taimede poolt rikastatud substraadile saavad tulla teised liigid, kes tõrjuvad N fikseerijad konkurentsist välja. Kui koosluses on palju pettureid, siis nad kurnavad N fikseerijaid. Petturiteks on vähem efektiivsed N-fikseerijad või need, kes üldse ei fikseeri. 14. N-fikseerijate mõju taimekoosluste struktuurile N-fikseerimine mõjutab taimekooslusi, mõjutades taimedevahelisi interaktsioone. Ei oma mõju teistele liikidele, kuid täiendavad kooslust (komplementaarne ressursikasutus- mügarbakteri lisamine ei muutnud mitte N-sümbiontide biomassi, vaid suurenes liblikõieliste biomass). Väetamiskatse: kui lisati P väetist, siis koosluses said hakata domineerima liblikõielised, sest nad said hoida N/P suhet kontrolli all. Kui lisati nii N kui ka P väetist, siis muutust koosluse liigilises koosseisus ei olnud. Lupiini katse- rikastavad substraati lämmastikuga ja seal hakkavad kasvama ka vähenõudlikumad taimed. N-fikseerimine soodustab suktsessiooni.
Kuna sellisel turul suudavad tarbijad eristada erinevate ettevõtete toodangut, siis on ettevõtetel otstarbekas oma toodangut reklaamida (püüda teistest eristuda). Monopolistliku konkurentsi tingimustes olulised sisenemis- ja väljumisbarjäärid puuduvad, mistõttu on pikal perioodil võimalik ettevõtetel turule siseneda ja sealt väljuda. Monopolistliku konkurentsiga turul ei tooda ettevõtted pikal perioodil minimaalse keskmise kuluga, mistõttu ei ole ressursikasutus ühiskonna seisukohast lähtudes optimaalne. Samas on tarbijate valikuvõimalused tänu toodangu diferentseeritusele suuremad kui täieliku konkurentsiga turu korral. 3) Oligopol (tunnused). Oligopol on praktikas kõige enam levinud turustruktuur. Sellel turul on väike arv ettevõtteid, kes kõik oma tegevusega üksteist vastastikku mõjutavad. Iga ettevõtte otsus tootmismahu või hüvise hinna kohta võib mõjutada kõikide teiste ettevõtete kasumit
vastuseisuks, kus toimuv ei ole enam sõbralik, emotsioonid möllavad, partnereid sarjatakse ja rahulik arutelu on asendunud millegi muuga. 2) Miks me tänapäeval üritame kaasamist nii palju propageerida? Kaasamine on rahva osalus otsuste tegemisel. Koondab inimesed ühise eesmärgi saavutamise nimel (loob vastutuse ning omanikutunde). Erinevate osapoolte/huvirühmade osalemine otsustusprotsessis tagab jätkusuutlikkuma elukeskkonna (tasakaalustatum süsteem - mõistlik ressursikasutus ja- jaotus ning sotsiaalne stabiilsus). Rohkem inimesi ja seega ka rohkem teadmisi ning mitmekülgsem vaade probleemile on otsuste langetamisse kaasatud - iga huvirühm tuleb protsessi oma teadmistega. Ka ühiskonna nõrgemad huvirühmad saavad võimaluse oma huve esindada ja kaitsta. 3) Millised on võimalused konflikti analüüsimiseks? Konfliktianalüüsi eesmärk on mõista, mis on konflikti põhiolemus, milliseid väärtusi ta puudutab,
perioodilisuse mõistmine), Suutlikus mahte planeerida ja implementeerida KPI: optimaalne NPV - saavutatud NPV ( lim x -> 0); intsidentide arv / täitmata jäänud SLA-de arv, tulenevalt mahuprobleemidest ( = 0 ) protsessi Protsessi tegevused: ..>monitooring>analüüs>tuunimine>implementatsioon>.. 1. Äri mahuhaldus: tuvasta SLR, arenda/loo lahendus, uuenda CMDB&CDB, uuenda/sõlmi SLA 2. Teenuse mahuhaldus: tuvasta teenused ja nende ressursikasutus ning piigid. Kindlusta, et SLA eesmärgid on täidetavad 3. Komponendi mahuhaldus: tuvasta CI, nende ressursikasutus ning piigid. Kindlusta, et SLA eesmärgid on täidetavad Sisend: Äristrateegia, nõudluse prognoosid, IT starteegia, Mahu prognoosid, SLR (service level requirement) ja SLA, Juhtumi-ja probleemihalduselt statistika (IM ja PM), Muudatusehalduselt (ChM) muudatuste plaan (FSC), Konfiguratsioonihalduselt (ConfM) – seosed CI-de vahel, Monitooringuinfo, logid
juurdekasvu, tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule. kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. · Majanduse jätkusuutlik areng · Keskkonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Inimarengu mõõtmisel arvestatakse näiteks kinnipidamisasutustes olevate inimeste osakaalu, vägivaldseid surmasid, töötuse määra, krooniliste haiguste levikut, sotsiaalhoolekandeasutustes elavate inimeste hulka, koolist väljalangevust. Need
· Süsteem peab vastusena andma mingi nimekirja erialasid / valdkondi, millesse vastaja oma isiksuse ning hariduse alusel sobiks. Ideaalis peaks iga vastusevarianti saatma kommentaar, miks just see variant antud vastuste alusel valiti. 1.2.4 Tõhusus · Süsteemi korraga kasutatavate inimeste hulk jääb hinnanguliselt suhteliselt väikeseks (<10 inimese) ning süsteem pole väga ajakriitiline. Seega piisab, kui tagada, et ressursikasutus ja viide ei ületaks hea tava piire (jääks serverarvuti võimsuse ning kaasaegse internetiühenduse kasutatava ribalaiuse juures kättesaadavaks viitega suurusjärgus mõni sekund). 1.2.5 Hooldatavus · Süsteemi lõppversioon peab evima võimalust administreerida vastuseks näidatavate valdkondade/erialade andmebaasi ning iga valdkonna/eriala parameetreid. · Süsteemi reeglibaas ei pea olema esimeses lõppversioonis
o Rooma klubi o Levinud enamikus modernsetes ühiskondades: majanduskasv + keskkonnahoid Eesti jätkusuutliku arengu prioriteedid: o Ühiskonna sidusus o Eesti kultuuri elujõulisus o Heaolu kasv o Ökoloogiline tasakaalustatus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. 17
Funktsionaalsus (sobivus kasutaja vajaduste rahuldamiseks, toimimise õigsus, koostalitlusvõime teiste süsteemidega, turvalisus, funktsionaalsuse vastavus normidele) Töökindlus (küpsus ehk tõrgete esinemise sagedus, tõrketaluvus väliskeskkonna vigade suhtes, taastuvus, töökindluse vastuavus normidele) Kasutuskõlblikkus (Õpitavus, arusaadavus, käsitsetavus, meeldivus, kasutuskõlblikkuse vastavus normidele) Tõhusus (ajaline käitumine, ressursikasutus, tõhususe vastavus normidele) Hooldatavus (analüüsitavus vea leidmiseks, muudetavus, stabiilsus muudatuste suhtes, testitavus, hooldatavuse vastavus normidele ) Porditavus (sobitatavus teisele riist- või tarkvaraplatvormile, installeeritavus, koosoluvõime, vahetatavus, porditavuse vastavus normidele) Kõigile standardis defineeritud kvaliteedinäitajatele vastavust on võimalik testida, kui süsteemil on püstitatud nõudmised nende omaduste suhtes.
uurimis- ja arendustööks jms) o Finants ehk portfelliinvesteeringud (aktsiad, väärtpaberid) · Investeerimistegevuse kestusest (lühiajalised, st kuni 1 a ja pikaajalised) · Ettevõtte elutsüklist (ettevõtlusega alustamiseks, kasvu kindlustamiseks jne) · Lõpptulemusest (tootmismahu kasv, toodangu kvaliteeditaseme tõus, säästlikum ressursikasutus jne) · Omandist (erainvesteeringud, riiklikud) · Finantseerimisallikast (omavahendid, laenud, aktsiad) · Investeerimisprojektis osalejatest (ettevõte, aktsionärid, kommertspangad, eelarvelised asutused jne) 105) Investeeringute kitsam käsitlus haarab vaid ainelise kapitali ehk reaalkapitali formeerimist. 106) Investeeringute majanduslik olemus
mõistes. Hõlmab rahvastiku juurdekasvu, tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule. – kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. - Majanduse jätkusuutlik areng - Keskkonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Jätkusuutlik valitsemine – võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. Eesti omakorda lähtub programmist Säästev Eesti 21, mis on arenguprogramm aastani 2030
rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule. kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. - Majanduse jätkusuutlik areng - Keskkonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandusressursid
märksa rikkalikumad kui teistel. Grupieluviisi põhjused. Grupieluviisi eeliseid turvalisuse seisukohast. Grupieluviisi eeliseid toitumise seisukohast. Elatakse grupis, kui see pakub paremat kaitset vaenlase eest ja kui on võimalik efektiivsemalt toituda. Turvalisus: (a) kõrgenenud valvsusaste (b) grupi lahjendusefekt (c) väiksem ohupiirkond (d) kiskja tähelepanu hajutamine (e) ühine kaitse tugeva vaenlase eest. Toitumine: (a) ühine jahipidamine (b) süsteemne ressursikasutus (c) grupp kui informatsioonitsenter Sugulussuhted ja kooselu. Noorloomade soospetsiifilise hajumise funktsioon, näiteid. Enamjaolt elavad kooselu või lähestikku sugulased. Hajumise funktsioon on inbriidingu ohu vähendamine. N: lindudel on hajuvaks sugupooleks enamasti emased. Põhjus: linnud on enamuses territoriaalsed ja monogaamsed. Isastel kui territooriumihoidjatel on kasulik jääda tuttavasse ümbrusesse, kus naabriteks on sugulased. Imetajatel on hajuvaks sugupooleks enamasti isased
segmenti juurdelisamise võimalus ............................................................................... 92 5 1. Sissejuhatus Kalavarude kasutamisel lähtutakse ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist, millega tagatakse mere bioloogiliste elusressursside sh püütavate liikide populatsioonide püsimine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikul tasemel. Optimaalne ressursikasutus on tagatud läbi tasakaalu saavutamise kutselise ja harrastuskalapüügi vahel. Eesti kalanduse jaoks on oluline kalapüügi ja vesiviljeluse abil tagada toiduvarude kättesaadavus läbi majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste loomise ja toetamise. Väiksemahulise rannapüügi puhul on rannakaluritel renoveeritud sadamad, kust kala maale tuua ja säilitada ning nende tegevused on sektori sees mitmekesistatud nii, et see võimaldab neil püütud kala ise väärindada ja otse turustada
8.Ökotoksilisus; 9.Hapestumine; 10.Eutrofeerumine- toitelisuse suurenemine. Mõjukategooriad II · Ressursid: Energia, Vesi, Toorained, Maa, märgalad Mõjukategooriad III · Inimese tervis-heaolu: Ökotoksikoloogiline mõju, sh. töökeskkond; Mitte toksiline mõju, sh. töökeskkond; Mõjud töökeskkonnale · Etapp 2: Normaliseerimine · Hinnata iga indikaatortulemuse suhtelist tähtsust · Selleks jagatakse indikaatortulemus taustväärtusse · Taustväärtuseks piirkonna koguheide, ressursikasutus · Piirkonna koguheite või ressursikasutuse inimese või mõne muu näitaja kohta · Tõlgendamine ·Tõlgendamisel analüüsitakse ja hinnatakse süstemaatiliselt tootesüsteemi inventuuranalüüsi ja olelusringi mõju hindamise tulemuste vastavust eesmärgile ja käsitlusalale LCA tugevad küljed · Läbipaistev · Objektiivne · Kvantitatiivselt mõõdetav · Sobib ettevõtetele · Sobib süsteemi täiustamiseks, säästlikkuse saavutamiseks · Arvestab erinevaid ainevooge
Tavalise serveri puhul saab ressursse kasutada vaid konkreetse serveri limiitide raames ning kui nendest ei jätku, tuleb kas serveri riistvara uuendada või server üldse välja vahetada. Teenuse hinnastamine käib pilveteenuste juures põhimõttel, et maksad vaid selle eest, mida kasutad ning kuni esimesete limiitide ületamiseni (limiidid on peamiselt päevapõhised) on Google App Engine teenus üldse tasuta. Kui teenuse koormus ja ressursikasutus tõuseb, siis maksad rohkem, aga kui langeb, siis pead ka jälle vähem maksma. Kuna Google App Engine limiidid on välja töötatud USA turu järgi, siis on Eesti veebisaitide puhul, kus koormused on rahvastiku arvust tulenevalt niigi väikesed, ,,raske" isegi tasuta limiitidest üle saada. Päris kaua, kui mitte jäädavalt saab aplikatsiooni kasutada ilma et tekiks vajadust Googlele sentigi maksta - nii võibki pidada Eesti oludes Google App Engine't tingimuslikult üldse tasuta teenuseks.
Väheliikuvad organismid vajavad tõhusamat kaitset Kaitse ülekandumine: monarhliblika vastsed toituvad mürgisest taimest (askleepia), mis neile ei mõju, aga kasutavad selle mürki enda kaitseks Liigisisene konkurents Ressursid on piiratud Samade vajaduste korral tekib konkurents ◦ Kaudne konkurents ressursi ammendumise tõttu - ekspluateerimine ◦ Otsene konkurents – hõivamine Konkurentsi tagajärjel väheneb ressursikasutus indiviidi kohta, väheneb paljunemine ja kasv Konkurentsi eelis sõltub ajastusest, juhusest või geneetikast Konkurentsi efekti suurus sõltub populatsiooni tihedusest – mida suurem hulk puudujäägi tsoone kattub, seda vähem ressurssi indiviidile jagub Liikidevaheline konkurents Mingi ala hõivanud liikide kogumik – biotsönoos ◦ Osaliselt vajadused ressursside ja keskkonna tingimuste osas kattuvad ◦ Erinevad taluvused tingimuste optimumi ja ekstreemumi osas
isetaastumisvõimega Jätkusuutlik ressursi kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet Keskkonnaruum Ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega Näitab kasutaja kasutuses olevat maksimaalset ressurssi, mille puhul ühine ressursikasutus ei ületa aineringete isetaastumisvõimet Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik. SÄÄSTVA ARENGU INSTRUMENDID Seadusandlikud. Keskkonnastandardid Teadus, innovatsioon Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid)
kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. 8 - Majanduse jätkusuutlik areng - Keskkonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. Eesti omakorda lähtub programmist Säästev Eesti 21, mis on arenguprogramm aastani 2030. Säästev
üksikult ning globaalselt; kaitsta muldi erosiooni ja saastamise eest); keskkond ja tervis (saavut kk kvaliteet, kus inimtekkelised saasteained, ka eri liiki kiirgus ei põhjusta olulist riski inimeste tervisele; tundlike riskirühmadega arvestamine lapsed ja vanurid); loodusvarade säästev kasutamine (et taastuvate ja taastumatute loodusvarade tarbimine ei ületaks lood taluvust; ressursikasutus majkasvu tagamiseks peab saavutatama oluliselt kasvanud ressursitõhususega, majanduse dematerialiseerimisega ja jäätmete vältimisega), jäätmekäitlus (taas ja korduvkasutus). EL ja laiem maailm (EL laieneb ja kkõigusaktide rakend saab olema kandidaatriikide peam ül; kandidaatriikidel võimalus säästvaks majarenguks; rahvah plaanis on oluline, et kkküsimusi arvestataks kõigis EÜ välissuhtluse aspektides)
annaabi.ee 
