TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Siduteooria ja disaini õppetool Kodutöö nr 3 aruanne aines LAC5700 OPERATSIOONISÜSTEEMID autor: Eero Ringmäe 010636LAP juhendaja: Vello Kukk Tallinn 2002 Üldine suunitlus Katsetamisel osutus, et otstarbekas oli jälgida algoritmide käitumist piisavalt erinevate taktide arvude korral. Haldusstrateegiate headus tuli paremini esile, kui võrdlesin neid vaid 100, 400 ja 800 taktiste simulatsioonide korral. Valisin kriteeriumiteks peale protsessori ning ressursside kasutamise oote- ja täiteaegade ka maksimaalsed ooteajad protsessori ning ressursside järjekorras, kuna kasutajaprogrammide juures on üheks põhikriteeriumiks protsesside täitmise sujuvus (näiteks meedia taasesitamine arvutis, kopeerimine, salvestamine). Selguse huvides võtsin võrdlemisel arvesse algoritmide RoundRobin variandid vaid ajakv...
Töö-ökonoomika arvestustest 1. Lorenzi kõver põhineb a. tulude keskmisel tasemel b. tulude kommulatiivsel arvestamisel c. kulude mediaansel arvestusel 2. Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: a. asendusressursi pakkumise elastsusest b. ressursi pakkumisest c. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse d. ressursihinnast 3. Parimaks näiteks indutseeritud töötuse kohta on a. Ettevõtted, kus kõigilt töötajatelt nõutakse vähemalt keskharidust b. Töötajad, kes on kaotanud majanduse langusperioodil oma töökoha c. Üliõpilased, kes ei leia talveperioodil tööd d. Töötajad, kes ise lõpetasid oma soovil töölepingu e. Seadused, mis keelavad alla 18 aastaste noorte täispäevaga tööl 4
Energiamajandus Energiamajanduse põletavamad probleemid: Energiatarbe kiire kasv · Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv · Ressursi ja tarbimise ebaütlane jaotus · Traditsiooniliste energiaressursside ammendamine · Energiajulgeolek · Keskkonnaprobleemid Gaas · Suure kütteväärtusega · Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata · Ei vaja ümbertöötlemist, ainult puhastamist · Põletamisel tekib vähe saasteaineid · Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik Tahked kütused-kivisüsi · Suured varud
Sellisel juhul on võimalik teostada kõik remonttööd. 1. Alati on antud ka mingi juhend kaupmehe poolt. Alati on ka juhend kaupmehe käest. 2. Vabandan Teie ees, kui teenuse pakkumine kauplusetöötaja poolt oli pealetükkiv. Vabandame Teie ees, et kauplusetöötaja oli pealetükkiv teenust pakkudes. 3. Käesolevaga teatame, et asi otsustatakse Tallinna linna poolt vastava rahalise ressursi eraldamise järel Teatame, et asi otsustatakse Tallinna linna rahalise ressursi eraldamise järel. HARJUTUS 2: Sõnasta lühemaks 1. Politsei kutsuti Saturni nimelise kohviku juurde. Politsei kutsuti Saturni juurde. 2. Esinejatest rääkis politseitöö kutse-eetikast abiprokurör Abiprokurör rääkis politseitöö kutse-eetikast. 3. Mis puutub ärinime tõlkimisse eesti keelde, siis see ei ole lubatud. Ärinime tõlkimine eesti keelde pole lubatud.
Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus: On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika
kasutusele võtt- internet. Suurt tähelepanu pöörati teadusele ja põllumajandusele, kuid tööstus jäi tähelepanuta. Info ei ole enam eseme kujul. IT areng kiiresti.Iseseisev ja sõltuv industrialiseerimine: 1) iseseisev industrialiseerimine- aeglane, pikk, pidev protsess, kujunes täiuslik tööstus.2) sõltuv industrialiseerimine- kolooniatest, tõrge tuli võõraste poolt, väljas poolt tööjõud, lünklik, kiire.Ressursi koloonia ja reserv koloonia: ressursikoloonia koloonia, mis on loodud toorainete hankimiseks (Niger, Kenya). Reservkoloonia koloonia, mis vallutati igaks juhuks (Mongoolia).Ümber asumis kolooniaid: koloonia, mis rajati emamaa ülerahvastuse leevendamiseks (Suurbritannia ja Prantsusmaa kolooniad Põhja-Ameerikas ja Austraalias).1.MS muudatused maailma kaardil: Venemaa nõrgenes- soome ja baltimaad iseseisvusid. Venemaal revolutsioon- riigipööre tekkis Nõukogude liit
• Eesmärk – olemasolevate toodete omaduste parandamine või uute toodete väljatöötamine; • Seotud traditsiooniliste, nagu looduslik tooraine, põlevkivi • ja/või uute materjalide, nagu tehislikud nanomaterjalid, -pinnakatted, komposiidid, polümeerid rakendamisega erisugustes toodetes; • Peamine rakendusvaldkond – töötlev tööstus; • Ressursside väärindamise valdkonnas kaks suunda: • materjalitehnoloogiad töötlevas tööstuses; • põlevkivi kui loodsuliku ressursi väärindamine. (Arengufond, 2014) 2 Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2014 ja detsember 2014 (protsenti) Tegevusala 2014. aasta muutus võrreldes muutus võrreldes muutus võrreldes eelmise võrreldes eelmise kuuga eelmise aasta sama aasta sama kuuga 2013
ARVESTUSTEST 6.1 (Tootmisfaktorite turud. Töö-, kapitali- ja maaturg) 1. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. Ressursi hinna ja MRC b. Ressursi hinna ja MRP c. Ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna d. Ressursi piirtootlikuse ja MRC 2. Maa kogupakkumine: a. On suurem lühiperioodil b. On absoluutset elastne c. On absoluutselt mitteelastne d. On iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga 3. Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: a. 50000 b. 20000 c. 18000 d. 5000 4
c. ei ole täpselt määratletav (ÕIGE) d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut 2. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul b. kahanev tulu c. alanevad MRC d. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel (ÕIGE) 3. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: a. MRP ületab töötasumäära (ÕIGE) b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. keskmine toodang on suurem, kui d. ületab MR e. töötasunmäär on väiksem kui 4. Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: a. tõstes liikmete tööviljakust b. töstes täiendressursside hinda c. suurendades nõudlust toodetavale kaubale d. tehes kõike varemloetletut e. alandades asendusressursside hinda 5. Monopson: a. maksab töötasu mis on võrdne MRP
Küsimuse tekst Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: Vali üks: a. suurendades nõudlust toodetavale kaubale b. töstes täiendressursside hinda c. tõstes liikmete tööviljakust d. alandades asendusressursside hinda e. tehes kõike varemloetletut Tagasiside Õige vastus on: tõstes liikmete tööviljakust. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi piirtootlikuse ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi hinna ja MRC Tagasiside Õige vastus on: ressursi hinna ja MRP. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks: a
Majandusrent: Vali üks: a. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine on absoluutselt elastne VALE b. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine ei ole absoluutselt elastne ÕIGE c. puudub täieliku konkurentsi korral VALE d. on võrdne intressimääraga, kui kõik turud on täiusliku konkurentsiga VALE Küsimus 2 Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: Vali üks: a. kehtestatakse tasemel, mis iseloomulik täieliku konkurentsi turule b. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab tööandjat c. ei ole täpselt määratletav ÕIGE d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut Küsimus 3
Küsimus 1 1,00 punkti 1,00-st Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi hinna ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi piirtootlikuse ja MRC Küsimus 2 1,00 punkti 1,00-st Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: Vali üks: a. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega b. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu Küsimus 3 1,00 punkti 1,00-st Oletame, et 12
P = ATC täieliku konkurentsi, monopolistliku konkurentsi turul MC = ATC täieliku konkurentsi turul P = MCtäieliku konkurentsi turul P = MRtäieliku konkurentsi turul 10. Tööjõu nõudlus kasvab, kui selle tööjõu poolt valmistatava kauba nõudlus kasvab. 11. Täiendav toodang, mida firma saab valmistada, palgates täiendava töötaja kujutab endast tööjõu piirprodukti/MPL 12. Ressurssi nõudlus sõltub -Ressursi piirtootlikkusest ja ressursi abil valmistatud toote hinnast; -Ressursi piirtootlikkusest ja ressursi hinnast; -Ressursi hinnast ja ressursi abil valmistatud toote hinnast. 14. Firma palkab täiendava ressursiühiku, kui - ressursi piirkulu MRC < MRP piirprodukti tulu 15. Inimkapitaliks nimetatakse -inimese oskusi, teadmisi ja kogemusi, mis võimaldavad teenida sissetulekut 16. Reaalpalga arvutamiseks tuleb nominaalpalka jagada tarbijahinnaindeksiga. 17. Tööjõu pakkumise asendusefekt on teatavasti positivne, s
4 muutuja x1 suurenedes funtsioon kasvab praktiliselt lineaarselt(kuna sten uuritakse kapitali (x1) ja tööjõu(x2) funtsioon eeldab ressursid on vastastiku asendatavad astendajad a1 ja a2 näitavad kapitali osakaalu toodangus ressursi kasutamise efektiivsuse hindamiseks kasutatakse osatuletis ehk funtksiooni muutumise kiirust, see võimaldab teada saada mis juhtub toodangumahuga kui muutuvad ressurside mahud. c) arvutada astmefunktsiooni osatuletiste väärtused muutuja x 1 järgi teise muutuja x2 kolmel erineval tasemel (x2 = 5, x2 = 11 ja x2 = 18); a0= 1 a1 = 0,89 x2
d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKPs, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. kõik vastused valed b. hinnata "ostukorvi" maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. hinnata hulgi ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega muutuvad tarbimiskulutused, kuid väiksemal määral, on oluliseks koostisosaks: a
L 1 2 3 4 5 6 TP 40 90 126 150 165 180 Vali üks: a. kuues töötaja b. kolmas töötaja c. neljas töötaja d. teine töötaja Küsimus 14 3 Koolis käimise ilmutamata alternatiivkulu on: Vali üks: a. õppemaks b. õpikud c. tasud d. saamata töötasu e. elamiskulud Küsimus 15 3 Firma palkab täiendava ressursiühiku kui Vali üks: a. MRC < MRP b. MP >0 c. MRC > W d. MRP >MP Küsimus 16 3 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: Vali üks: a. kõik vastused valed b. varjatud töötuse kasvu c. struktuurse töötuse suurenemise d. tsüklilise töötuse e. siirdetöötuse Küsimus 17 3 Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites €-des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt:
7. Majandusressursside turg Maittetäieliku konkurentsi turul võrdub töö piirprodukti tulu töö piirprodukti väärtustega · Vale,MPR=VMP täielikukonkurentsi turul Tööjõu MRC (resursi piirkulu) võrdub tööjõu turuhinnaga,kui firma ostab tööjõudu täieliku konkurentsi tutrul- Õige Tööjõu nõudlus kasvab,kui selle tööjõu poolt valmistatava kauba nõudlus kasvab- Õige Kui firma ostab ressursi täielikukonkurentsi turult,saa ta ressursi suuremaid koguseid osta ainult siis,kui ta maksab kõrgemat hinda · Vale,täielikukonkurentsi turul saab firma turuhinnaga osta niipalju ressursiühikuid, kui ta soovib Taiendav toodang, mida firma saab valmistada,palgates täiendava töötaja kujutab endast tööjõu piirprodkti. Otsusta igal juhul eraldi, kas nim muutuste tagajärjel firma nõudlus ressursi järele kasvab (+) ,kahaneb (-) või
Vajadusel jaga tööd osadeks ja seda pidades silmas 2 IT Kolledz · Samm 10. Määra kindlaks, milliste omaduste ja oskustega ressursse on vaja iga töö teostamiseks (tõesti vaja, mitte "tore oleks") · Samm 11 Kohtu vajaliku ressursi juhiga: - Täpsusta nendega oma võrgu loogikat: kas nemad saavad anda sellist väljundit, kui saavad vastava sisendi - Küsi hinnangut, kui kaua see töö võtab Soovitused projekti plaani koostamiseks - Projekti loogika koostamisel kasuta "seinatehnikat" - Riskianalüüs lisab projekti töid - Kui loogikaga oled rahul, sisesta projekt näiteks MS Project-i formaati - Iga tööd saab teha ainult üks kompetents- ära kirjuta ressursiks nimekirja
EESTI MAJANDUSGEOGRAAFIA EKSAM. EMÜ, PKI 8.juuni 2020. 1. Milline on Eesti geograafilise asendi mõju Eesti regioonidele? Eesti geograafilise asendi mõju Ida-Virumaal tuleneb Venemaa mõjust. ENSV ajal oli see majanduslikut tänu tööstustele soodsaim piirkond, kuid praeguseks on Ida-Virumaa ääremaastumas ja majanduslik eelis on kadunud. Eesti lähedus Soomele ja Rootsile on mõjutanud Tallinna ja kogu Harjumaa positsioon Eestis. Harjumaa edu tuleneb jagatava ressursi vähesusest ja soodsatest majandussidemetest Soome ja Rootsiga Läänemere mõjul. Rootsi on osaliselt ka mõjutanud Lääne-Eesti saarte avanemist ja majandusruumi sisenemist. Tartumaa arengut on mõjutanud Läti ja selle ajaloolised sidemed Riiaga. 2. Millistest riikidest saabub Eestisse enim külastajaid ja miks? Number üks riik kust meile külastajaid saabub on Soome, sest Eesti on lähedal asuv reisisihtkoht ja ka võrdlemisi odav koht külastamiseks soomlastele.
tegevust tuludega, mis on laekunud müügist. Alati ei pruugi nendest jätkuda ning tuleb leida muid võimalusi ettevõtte rahastamiseks. Enamasti on alternatiivseteks rahaallikateks pangalaen, väärtpaberiemissioon, omanike laen või mingi muu täiendav investeering. Tuleks otsida võimalikult väikse intressiga rahaallikaid, kuna siis on ka finantskulud väiksemad. Kuidas saab ettevõte parandada oma kasumlikkust? Ebaefektiivsuse korral protsesside korrastamine Liiga kõrge ressursi maksumus a) ressursi hinna alandamine(väiksem palk, madalam rent vms) b)kallim ressurss efektiivsem, et hind tuleks konkurendi omaga võrreldav/odavam. Mahtude suurendamine (hinna langetamine ja/või ressursi vähendamine). Kontrollida, kas ettevõtte (eelkõige müügi/turunduse/tootmise/h ankimise) eesmärgid on Ega portfellis ei ole väikese tasakaalus, et tagada parim mahuga ja kahjumlikke kombinatsioon maksimaalse tooteid? tulu teenimiseks
Raiutakse liikide kaupa. 2) Tarbeokaspuit (mänd, kuusk, tsuuga) kõige enam kasutatav puit. (Kanada, Venemaa, Soome, Rootsi). Taastumine aeglane. 3) Väärtuslik lehtpuu (tamm, pöök) rasked, vastupidavad. Parkettide valmistamiseks. Haruldane. 4) Väheväärtuslik lehtpuu (kask, lepp, haab) Paberi- ja küttetootmispuu. 5) Erikasutusega puuliigid (korgitamm, hevea, kautsuk) puud, millel hinnatakse midagi muud. Metsamajandus Ülesanne on metsa kui ressursi taastamine (harvendusraie, istutamine, istikute rajamine) Pigem kulu tekitav Metsatööstus Puitu kui ressursi kasutada teiste toodete tootmiseks. · Need kaks peaks töötama koos! Metsa import - eksport 1. Tarbepuit. Eksport Venemaa, Kanada, Põhja-Euroopa riigid. Import Jaapan, USA, Lääne-Euroopa riigid. 2. Väärispuit. Eksport Hiina, Kongo. Import USA, Jaapan, Lääne-Euroopa.
kandidaadi+töö, kandidaadi+eksam, kandidaadi+kraad, kandidaadi+miinimum kandidaadiväitekirja kaitsmiseks sooritatud eksamid. Euroopa Liidu kandidaat+riigid re.porter <9:-i> reportaazi tegija, ajakirjandusele uudiste hankija diskussi.oon <20:-ooni, -.ooni> vaidlus, väitlus, mõttevahetus, arutlus . Selles küsimuses, sel teemal, selle ülev ümber diskussiooni ei tekkinud. Teadus+diskussioon, ümarlaua+diskussioon. Diskussiooni+klubi.Diskussiooniline4 res.surss <20:ressursi, res.surssi> TEHN toote töövältus; hrl mitm: varud, tagavarad; vahendid, tuluallikad, raha .Vallal ei jätku {ressursse} raha. Täis+ressurss, jääk+ressurss. Ressursi+ühik tsi.taat <20:-taadi, -.taati> osund, sõnasõnaline väljavõte tekstist . Alustas kirjutist tsitaadiga Tammsaarelt vTammsaare tsitaadiga. Tsitaat piiblist = piibli+tsitaat zü.rii <1> (võistluse) kohtunikekogu, auhinnakomisjon, hindamiskomisjon doku.men't <20:-men'di, -.men'ti> ametlik paber, kiritõend traditsi
Firma soovib hõlmata uusi piirkondi turvateenuse pakkumiseks. Juht annab müügiosakonnale korralduse uues piirkonnas uute klientide leidmiseks. ettevõtja-uuendaja 11.30 – klienditeenindaja esitab juhile aruande võlgnikest, kes on võlgu üle kahe kuu – hakatakse võlgu sisse nõudma. arusaamatuste lahendaja 12.00 – juht kutsub välja raamatupidaja, et vaadata koos üle varustuse ja uue valvetehnika hankimise võimalused, samas juht kinnitab ka päevas tehtavad pangaülekanded. ressursi jagaja 13.30 – müügiosakond on leidnud uue kliendi, teinud omapoolsed pakkumised ja kui klient on lepingu tingimustega nõus, sõlmitakse direktori juures tehnilise ja mehitatud valve leping, mille firma poolt kirjutab alla direktor. läbirääkija/tseremoniaalne 14.00 – koos turvajuhi ja teenistusülemaga vaadatakse läbi vahetusaruanded, et välja selgitada tublimaid turvatöötajaid. Kellel ei ole kuu aja jooksul eksimusi, neile määratakse direktori käskkirjaga kiitus
Majandusressursid e tootmistegurid ● Loodusressursid (sinna alla ei käi kivisüsi, just saying) Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. ● Inimressursid (e tööjõud) Töö kui ressursi hulka kuuluvad inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. ● Kapitaliressursid Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste (hüviste)
rahule jääksid (1). Seega on majanduse keskne küsimus: kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes. Kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme (1). 1.1 Tootmistegurid Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus (2). Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena või on need energiaallikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi).
(varieerida) lühiperioodil PÜSIRESSURSID: tootmistegurid, mida saab tootmismahu muutmiseks muuta üksnes pikal perioodil LÜHIPERIOOD: ajavahemik, mille jooksul vähemalt üks ressurss jääb fikseerituks PIKK PERIOOD: ajavahemik, mille jooksul saab muuta kõiki ressursse KOGUPRODUKT (TP): teatud perioodi jooksul valmistatud kogutoodang KESKMINE PRODUKT (AP): koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatud ressursi jagatis AP = TP : L PIIRPRODUKT (MP): kogutoodangu muutus, mille põhjustab mingi ressursi ühe täiendava ühiku kasutuselevõtmine MP = TP : L KAHANEVA PIIRTULU SEADUS sätestab, et kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuvressursi ühikuid, jõutakse lõpuks punkti, kust alates muutuvressursi iga täiendav ühik toob kaasa ikka väiksema ja väiksema piirprodukti
Tegevuspõhine kulukäitur- mõõdik, mille abil mõõdetakse, kui palju tegevusi tehakse seoses kuluobjektiga ja mille alusel jaotatakse tegevuste kulud kuluobjektidele. Tegevuspõhises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Tegevuspõhise kuluarvestuse käigus seostatakse ressursside kulud tegevustega, sama tegevusega seotud ressursside kulud paigutatakse ja/või jaotatakse ressursi kulukäiturite abil vastava tegevuse kulukogumisse ning pärast seda jaotatakse erinevatesse kulukogumitesse kogutud kulud tegevuse kulukäiturite abil kuluobjektidele.Tegevuspõhine kuluarvestus loob eeldused kasutamata ressursside mõõtmiseks, analüüsimiseks, loomiseks ja juhtimiseks. Tegevuspõhise kuluarvestuse eelised: Tootmises otseste kulude osatähtsuse vähenemine ning kaudsete kulude osatähtsuse suurenemine Toodete ja teenuste valik on muutunud laialdasemaks
e-raamatuid) ja teised raamatukogud ostavad sama ressurssi. Seega võib sama ressurss olla litsentsitud ressurss, mida raamatukogu otseselt ei halda, samal ajal kui teise raamatukogu jaoks on see ressurss tegelikult raamatukogu halduses. Elektrooniliste teavikute kogu · Olulise tähtsusega on, kuidas raamatukogu võimaldab juurdepääsu sellistele ressurssidele, kui raamatukogu halduses olevate ressursside puhul on raamatukogul otsene juurdepääs selle ressursi kasutamisandmetele. Litsentsi saanud raamatukogud peavad omandama kasutamisandmed ressurssi haldavast üksusest (st müüjalt). Lokaal- ja kaugressursid · raamatukogu kogud on kas raamatukogust kättesaadavad (library- provided) või linkide kaudu kättesaadavad (library-linked) ressursid. · Raamatukogu võib teha oma kasutajatele kättesaadavaks palju vabasid ressursse, ühendades need raamatukogu veebilehega või elektronkataloogiga.
Käsumajandus (Riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine), Turumajandus (eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda). 6 Maa ja kapitali kui ressurside iseärasused Maa kui ressurss on looduse poolt antud piiratud ressurss, kapital aga luuakse varasema majadustegevuse (investeerimise) käigus. 7 Alternatiivkulud ja tootmisvõimalused. Alternatiivkulude mõiste ja näited Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind (ressursi hulk mida oleks saanud teise hüvise tootmiseks kasutada). 8 Majandussüsteemide liigid ja nende iseloomustus Traditsiooniline majadnus juhivad kombed ja tavad Käsumajandus riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine. Turumajadnus Eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 9 Turumajanduse iseloomustus. Turutüübid ja nende iseloomustus Eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omanduõiguse ja kaitseb seda.
NB! Reeglina kasutatakse ressursituru mudelites töö(jõu) piirtulu MRL asemel mõistet piirprodukti tulu MRPL ! TÖÖ(JÕU) PIIRKULU MCL on ettevõtte kogukulu TC muut, mille põhjuseks on täiendava töötaja palkamine TC MC L = L = MRC L = MFC L NB! Reeglina kasutatakse ressursituru mudelites töö(jõu) piirkulu MCL asemel mõistet ressursi/tootmisteguri piirkulu MRCL või MFCL! RESSURSI PIIRKULU MRC (marginal resource cost) ehk MFC (marginal factor cost) on ressursi kasutamise kogukulu juurdekasv, mille põhjustab ühe täiendava ressursiühiku rentimine (kõigi teiste kasutatavate ressursside hulk jääb samaks) TÖÖ(JÕU) PIIRPRODUKT (marginal product of labour, MPL) on toodangu muut(us), kui on palgatud üks täiendav töötaja ning maa ja kapitali kogus ei muutu TP
Ala kopeerimine uues paigas liituvad isendid seal juba elavate isendite grupiga; aitab vältida ohtlikke paiku, kuid vähendab võimalusi asustada uusi sobivaid elupaiku Objekti kopeerimine välditakse toiduobjekte, mida uues salgas ei sööda, et vähendada võimalust sattuda mürgiste toiduobjektide ohvriks Sotsiaalne õppimine käitumise kohandamine Toit grupieluviisi põhjusena Hüved: Grupid kui infotsentrid Kollektiivse jahi võimalus Taastuva ressursi ökonoomne kasutus Grupid kui infotsentrid Tähtis saada õigeaegset informatsiooni toidu asupaigast Grupis loovutavad isendid vabatahtlikult infot selle kohta teiste kasuks altruism Evolutsiooniliselt raskesti põhjendatav idee, seetõttu on seda laiendatud kui info varastamine Varastamist talutakse, kuna grupieluviis on mõnel muul moel edukatele isenditele kasulik ja hiljem tasutakse neile info loovutamisega Mesilaste tants Kollektiivse jahi võimalus
veekeskkonna seisundi hindamiseks. Maavarad Eesmärk: Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist. Meetmed (tegevussuunad): · Maavarade kasutamise pikaajaliste riiklike arengukavade koostamine ja rakendamine (arengukavade aluseks on ressursi optimaalse kasutamise skeemid, mis soodustavad ressursi kasutamist vastavalt riigi vajadustele teaduslikel alustel). · Maavara kaevandavate ja kasutavate ettevõtjate tegevuse suunamine
Osaliselt peidetud ja kolmandaid isikuid mõjutavad tulud ja kulud 6 7·Milles seisneb turutõrge? tekib olukorras kus ressursid on valesti jaotatud st. Vähestel on võimalik kasu teenida ühiskonna arvel. 1 KULUD: jaotuvad laiali tehinguga mitteseotud pooltele 2TULUD: kontsentreeritud omastamine 8 9·Milles seisneb ühisomandi tragöödia?Hardin, 1985 10C, - , (, ), , , . 11·Milliseid väärtustüüpe võib olla loodusväärtusel? Ammutatud ressursi turuväärtus 12Kasutamata ja loodusliku ressursi turuväärtus 13Ressursi tulevikuväärtus 14 15·Mis on otsene majandusväärtus ja kuidas see jaguneb? Kala ja liha, küttepuud, puit jt. Ehitusmaterjalid, ravimtaimed, söödavad viljad ja taimed, loomasööt Otsene majandusväärtus jaguneb: Tarbimisväärtus kohapeal tarbitavad väärtused, mida ei müüda edasi Tootmisväärtus on kaupadel, mis saadud loodusest ja müüdud edasi turgudel 16 17·Mis on kaudne majandusväärtus?
1. kapital reaalne, füüsikaline kapital (tööriistad, masinad jt tootmisvahedid. 2. Finantskapital- (lihtaktsiad, obligatsioonid või pangadeposiidid), mis ei kujuta endast majandusressurssi. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse tootmisprotesessis. ALTERNATIIVKULU JA TOOTMISRESSURSID Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Valikute tegemise vajadust võib illustreerida tootmisvõimalusre kõvera (PPC) abil, mis näitab kahe hüvitise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kõver (ka tootmisvõimaluste piir e rada) kajastab kahe hüvise (X ja Y) maksimaalseid
· On järjestikune tegevus 1)sisaldab tavaliselt oma nõudmiste ja ettepanekute esitamist ühe osapool poolt. 2) Nende hindamist teise poolt 3) Millele järgnevad mööndused ja vastuettepanekud. Vabatahtlikkus · Et läbirääkimised saaksid toimuda peavad pooled uskuma vabatahtlikku, mitte sundosalusse. Läbirääkimiste liigid · Jaotavad läbirääkimised pooled tajuvad eelkõige oma huvide vastuolulisust,jagatav ressursi lõplikkust käituvad võistlevalt. · Liitvad läbirääkimised pooled tajuvad oma huvide kooskõlalisust, teevad koostööd lahenduse leidmiseks. Strateegiliste valikud ja põhjendused · Võitlus · Kohandumine · Kompromiss · Vältimine · Koostöö
Lühiperiood: Püsi- ehk fikseeritud ressurss tootmistegur, mile suurust firma muuta ei saa (lühiperioodil on selleks ntx tootmishooned). Muutuv- ehk varieeruv ressurss tootmistegur, mille suurust saab vähendada (lühiperioodil on selleks palgatud töötajad). Koguprodukt (TP) teatud perioodil valmistatud toodand. Keskmine produkt (AP) TP ja valmistamiseks kulunud muutuvressursi jagatis. Piirprodukt (MP) täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel (TP ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatis). Kahaneva piirtootlikkuse/kahanevate piirtulude seadus kui vaadeldavale hulgale püsiressurssidele lisada täiendavaid muutuvressursi ühikuid, annab muutuvressursi iga täiendava ühiku lisamine teatud punktist alates ikka väiksema piirprodukti. Püsikulu (FC) kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulu (VC) kulu, mille suurus firma tootmismahu suurenedes muutub.
TAASTUMATUD TAASTUVAD SUUR REOSTUS: LOODUSSÕBRALIK, KAEVANDAMINE, ROHELINE ENERGIA, PÕLETAMINE, MÕJU KESKKONNALE EI REOSTA ÕHKU, VETT. SUUR VEETARVE, VOOLUREZIIMI RIKKU AHERAINE MINE. TEHISMAASTIKUD VÕIMALIK VEDU SUURTE KASUTAMINE SÕLTUB RESSURSI OLEMASOLUST KAUGUSTE TAHA: TRANSPORDITAVUS TORU, RAUDTEE, ENERGIA VEOL LAEVATRANSPORT LIINIKAOD KEERULINE JA KALLIS LIHTSAM JA ODAVAM, TEHNIKA, JÕUKOHANE LISAKAPITAL VAJALIK TEHNIKA VAID RIKASTELE RIIKI PUHASTUSSEADMETE DELE. TEHNIKA KIIRE TÄIUSTAMISELE ARENG.
Tootmistegurid Majanduslike ressursside kogumit, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, nimetatakse tootmisteguriteks. Ressursside paremaks juhtimiseks liigitakse need omadustelt ja käitumistelt sarnastesse gruppidesse. Kõige üldisemalt jagunevad tootmistegurid kolmeks. Looduslikud ressursid, nagu maa, mets, maavarad, aga ka kliima, mida tähistatakse mõistega maa. Kõik inimestega seotud ressursid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused, moodustavad ressursi, mida tähistatakse mõistega tööjõud. Tehnoloogia arenedes ja oskustööjõu tähtsuse tõustes on maailmas ühe enam hakatud tööjõu asemel rääkima inimkapitalist. See tähendab, et majanduse arengus ei ole määrav tööjõu hulk, vaid pigem selle kvaliteet. Haridusse investeerides on võimalik inimkapitali väärtust tõsta ning ressursse tõhusamalt rakendada. Tootmises vajatavad masinad, seadmed, tehased jms, mida kasutatakse teiste
Dividend aktsiakasum Kontrollpakk sisaldab teoreetiliselt 50% + 1 aktsia Aktsiakapital rahakapital ja füüsiline kapital Finantseerimine enesefinantseerimine (aktsiakapitali suurendamine) ja võõrvahenditega finantseerimine (võetakse laenu). Bilanss Aktiva (varad näitab, mis sul on) ja passiva (aktiva allikad ehk kustkohast varad oled saanud). TOOTMISKULUD 1. Kulud ja kasumid Firma eesmärk saada maksimaalselt kasumit. Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind (ehk siis mida oleks võinud selle asemel hoopis teha millest pidid loobuma, et teha mingit teist asja). Jaotatakse: *otsesene kulu rahalised maksed ressursside eest (ostad arvuti, auto, tööriistad, maksad üüri, elektri eest vms) *kaudne kulu ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud nende ressursside või selle tegevuse
Vastus on, et pikas perioodis on see nii, lühiperioodil aga mitte. Joonisel ll.6.on kujutatud pika perioodi tasakaalu, kus kulud ja tulud on võrdsed, saab firma normaalkasumit, mis on üks osa ettevõtja kuludest ja sisaldub ühikkulu kõveras. See on nii suur, ettevõtja õieks huvitatud firma käigushoidmisest. See on ettevõtja poolt seotud teenustega seotav kulu. Ettevõtlus on ressurss ja normaalkasum selle ressursi rakendamise kulu, samuti kui palk on tööjõuressursi kulu, finantsintress kapitali rakendamise kulu, maa rent maa kasutamise kulu jm. Lühiajalises perioodis ei pruugi aga need punktid kokku langeda. Joonisel 11.7. näite puhul saab firma majanduskasumit. Kulud, tulud Joonis 11.7. Majanduskasum (ABCD) Kujutatud majanduskasum meelitabki uusi ettevõtjaid suurendama üldist
23. Kuidas monopol maksimeerib oma kasumit või minimeerib kahjumit lühiperioodil? MR=MC 24. Missuguseid oligopoli mudeleid te teate? Miks oligopoolsel turul on erinevad mudelid? Kollusioon- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kartell- Kollusiooni levinum tüüp. Firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Hinnaliider- Üks firma mõjutab hinda, teised võtavad hinna omaks. 25. Millest sõltub ressursi nõudlus? Kuidas määrata mitu töötajat firma palkab, et kasumit maksimeerida? Kuidas on seotud ressursi turu olukord hüvise turu olukorraga? 1) Hüvise turuhinnast, mida valmistatakse 2) ressursi piirtootlikkusest MRP=MRC Täiendava töötaja palkamine maksab sama palju kui selle tõõtaja palkamisest saadi lisatulu. 26. Kuidas on seotud omavahel mikro- ja makroökonoomika? Kuidas võib seoseid selgitada ringkäigu mudeli abil? Nii kodumajapidamised kui firmad on mikroökonoomika
C) Ülesanne tuleb uuesti lahendada, enne kui otsustada muutuste üle lahendis. D) Kasum väheneb122 euroni ja ülesanne tuleb lahendada uuesti, et leida uus lahend. E) Mitte ükski nendest. Põhjendus stabiilsuse analüüsi tabeli põhjal: rosina-, juustu- ja kookoshelvestega kookide nõudlus suureneb 50 koogi võrra ( 250-lt 300-le). Lubatud suurenemine on aga 35,714. Muutuks ressursi hind ning ülesanne tuleb lahendada uuesti, et leida õige lahend 5. Võimalik on juurde saada 60 minutit (1 tund) tööaega. Millist mõju avaldab see lahendile? A) Kasum väheneb 2,2 ja ülesannet ei ole vaja uuesti lahendada, sest toodangu mahud ei muutu. B) Kasum väheneb 2,2 ja ülesanne tuleb lahendada uuesti, et leida optimaalne lahend.
Ressursi ja tarbimise arvestuseks kasutatakse andmeid, mis on kogutud järgmiste statistiliste vaatlustega: ,,Loomakasvatus"; ,,Piima kokkuost ja kasutamine"; ,,Põllumajandussaaduste ja toodete varu" Väliskaubandusstatistika -- Intrastati ja Extrastati süsteemi kaudu kogutud kaubavahetuse andmed. Import, eksport -- põllumajandussaaduste, sh töödeldud saaduste riiki sissevedu ja riigist väljavedu, sh Euroopa Liidu riikide omavaheline kaubavahetus. Inimtarbimine -- põllumajandussaaduste tarbimine olenemata toidu töötlusastmest. Tarbimine kokku -- tarbimine seemne, söödana, samuti tööstuslik tarbimine, inimtarbimine ja kadu. Selgitusi järgnevatel slaididel nähtavatele rühmadele: Värske piima tooted, v.a värske koor*: * Joogipiim, petipiim, hapendatud piim, koor, jogurt ning muud fermenteeritud tooted, piimapõhised joogid, muud piimatooted. ..piim ja petipiim**: ** Joogipiim, ...
IT Kolledž A.Y.Goldratt Baltic OÜ Vajadusel, kui kompetents on koormatud või puudu, jaga töö vastavateks osadeks Samm 10. Määra kindlaks, milliste omaduste ja oskustega ressursse on vaja iga töö teostamiseks (tõesti vaja, mitte “tore oleks”) Samm 11 Kohtu vajaliku ressursi juhiga: Täpsusta nendega oma võrgu loogikat: kas nemad saavad anda sellist väljundit, kui saavad vastava sisendi Küsi hinnangut, kui kaua see töö võtab Soovitused projekti plaani koostamiseks Projekti loogika koostamisel kasuta “seinatehnikat” Riskianalüüs lisab projekti töid Kui loogikaga oled rahul, sisesta projekt näiteks MS Project-i formaati
kummagi kauba viimase tarbitava ühiku juures. Hinna-tarbimise kõver – Hinna-tarbimise kõver (price-consumption curve) kujutab endast hüviste optimaalsete tarbimiskogumite geomeetrilist kohta tingimustes, kus ühe hüvise hind muutub teise hüvise ja sissetuleku konstantseks jäädes. Hinna-tarbimise kõverast tuletatakse nõudluskõver, kui sissetulek on teada, saab leida maksimaalseid koguseid. Hinnakujundaja – Hinnakujundaja (price searcher) on hüvise müüja (ressursi ostja), kelle turuosa on nii suur, et ta suudab hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) muutmise abil mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda. Hinnavõtja – Hinnavõtja (price taker) on hüvise müüja (ressursi ostja), kelle turuosa on nii väike, et ta ei suuda hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) muutmise abil mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda. Hüvis – Hüvis (commodity) on kaupade ja teenuste üldnimetus.
Finants ja tegevuskontroll ettevõttes Mis on kontroll? See on ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava rahandusliku olukorra hindamine. Eesmärkide pooleliikumise jälgimine ja kõrvalekallete korrigeerimine. Kes kontrollist on huvitatud? Juhtkond Omanikud Pangad Tarnijad, kreeditorid (kellele firma on võlgu) Konkurendid Töötajad Kontrolli liigid: Valdkondade järgi: v Füüsiliste vahendite kontroll v Inimressursside kontroll v Ressursi kontroll v Finantsressursside kontroll Kontrolli liigid Juhtimistasandite järgi: v Strateegiline kontroll v Taktikaline kontroll v Operatsioonide kontroll Kontrollimiskäik Kontrollimiskäigule on iseloomulik: 1. Eesmärkide kindlaks määramine 2. Toimimisaluste kindlaksmääramine 3. Olukorra selgitamine 4. Tulemuste kokkuvõtmine 5. Vigade kõrvaldamine Juht kontrollijana
seminare *Maailma Terviseorganisatsiooni nõunik *Külalisprofessor Aafrika, Belgia, kogu Ameerika Ühendriikide ülikoolides. * Suri 17. märts 1999 Californias TEOREETILINE TÖÖ *1952. aastal avaldas raamatu "Inimestevahelise suhete teooria" . *Teooria rõhutas õe ja patsiendi suhteid,mis on õendustöö aluseks. Neli komponenti: 1.INIMENE 2.KESKKOND 3.TERVIS 4.ÕENDUSABI PEPLAU MUDEL Peplau kuus õendusabi rolli: 1. Võõra roll 2. Ressursi, abivahendite roll 3. Õpetus roll 4. Nõustamisfunktsioon 5. Surrogaat roll (meditsiinilise asetäitja roll) 6. Juhtiv roll PEPLAU ARENGUETAPID ÕE-PATSIENDI SUHTES 1. Orientatsiooni etapp 2. Identifitseerimisetapp 3. Rakendamise etapp/ Tööetapp 4. Lahendus faas/Lõpetamise faas KASUTATUD KIRJANDUS Masters, K (2011). Framework for Professiona Nursing Practise. Raamatust Masters, K. (2011) Nursing Theories A Framework for Professional Practice. https://sussle
ökoturismiga miskit ühist. Mis on ökoturism? Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu. (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon) Vastutusest Vastutus algab reisi planeerimisest. Igal (potentsiaalsel) turismipiirkonnal on taluvuspiirid: looduslikud, sotsiaalsed, ja kvalitatiivsed ehk turistlikud. Nendega arvestamine loob tasakaalu piirkonna majanduliku heaolu, ressursi säästliku kasutamise ja reisjate rahulolu vahel. Reisijad on rahul kui nad on saanud seda, mida lubatud. Klient on kuningas ka ökoturismis, küsimus on aga selles, milline see klient on s.o. millise ettevalmistuse, suhtumise ja ootustega ta reisi ostab ja reisib. Reisikorraldajailt eeldab see vastutustundlikku turundust (ingl.k. responsible marketing), mis lahtiseletatuna tähendab reisipiirkonna poolt aktsepteeritavat pakkumist ja turistide reisieelset
pikaajalise väärtusloome. Soovitakse olla klientidele ja tarbjatele hea partner ning toota maitsvaid ja tervislikke tooteid, olla töötajatele jätkusuutlik, turvaline, arenev ja tasuv töökoht, omanikele tulus investeering ningühiskonna suhtes vastutustundlik ja keskkonnasäästlik. Säästliku mõtteviisi kajastavad ka ettevõtte väärtushinnangud, mille seas on pikaajaline ja aktiivne vaateviis ning ühtsusest erisustest lugupidamine. Iga ressursi efektiivne rakendamine eeldab kindlasti kolme asja. Esiteks, juhitavat ressurssi tuleb hästi tunda; teiseks tuleb määratleda, mida me sellelt ressursilt ootame ja kolmandaks, seda ressurssi tuleb juhtida adekvaatsete, ressursile sobilike meetoditega. Sama põhimõte kehtib ka inimese kui ressursi juhtimisel. Inimene on ainus loov ressurss. Ainult inimene suudab välja mõelda ja luua midagi täiesti uut ning õppida. Inimesel on tunded. Just tunded määravad suuresti ära inimese
Selle teema jätkuks kerkib kohe päevakorrale järgmine probleem, mis minu meelest digitaalsest arhiveerimisest rääkides arutlemist vajab- kuidas taolist arhiivi hallates kontrollida säilikute kontseptuaalse objektina esitamise võimalikkust ja kasutatavuse säilimist? Kahjuks ei ole siiani olemas veel ühtegi tehnoloogilist lahendust, mis suudaks iseseisvalt tagada digitaalobjektide säilivuse.5 Seega tähendab kasutatavuse ja konteksti säilimise tagamine pidevat ressursi- ja ajamahukat kontrolli, failivormingute haldamist ja vajadusel konverteerimist. Kas selle ressursi säästmiseks oleks võimalik neid tööprotsesse automatiseerida? Jah, alguses tähendaks see uute programmide väljatöötamise ning juurutamise näol küll suurt väljaminekut, kuid pikemas perspektiivis tõotab see võrreldes inimtööjõu kasutamisega siiski kokkuhoidu. Ebaratsionaalsuseks ja seega kolmandaks suuremaks probleemiks võib pidada ka digitaaldokumentide
annaabi.ee 
