Kaalutlev- Töömälu: jah. teadvusega? Representatsioonid: positsioonid. Mäli: eksplitsiitne. Teadvus: enamasti Mis on mõtlemine? Eesmärgipärane representatsioonide L10b kasutamine uue teabe loomisek. Mõtlemisel kasutatakse erinevat liiki representatsioone, ennekõike mõisted, aga ka kujundeid Milline on konvergentne ja Divergentne – Mõtlemisel kasutatakse ÕO10b, L10b divergentne mõtlemine? Millised erinevat liiki representatsioone, ülesanded neid mõtlemise liike ennekõike mõisted, aga ka kujundeid. nõuavad? Mõtlemisel kasutatakse erinevat liiki representatsioone, ennekõike mõisted,
Hajameelsus/kontsentratsioon Liigitus · Ülalt-alla ja alt-üles töötlus 2 Tähelepanus eristatakse kahte erinevat töötlusviisi. Esiteks alt üles suunatud (bottom-up) ehk tahtmatu tähelepanu, mis rakendub tööle silmatorkava või väljapaistva välisstiimuli poolt. Alt üles suunatud protsessid algavad keskkonnast tuleva teabe sisestamisega ning kulgevad edasi kõrgemaid ja keerulisemaid representatsioone kasutavate töötlustasemeteni. Selline protsess on stiimuli poolt käivitatud ning vähemalt osaliselt automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu. Näiteks võib tahtmatult meie tähelepanu püüda äkiline liikumine või valju heli. Teise töötlusviisina eristatakse ülalt alla suunatud (top-down) ehk tahtlikku tähelepanu, mida juhib subjekt ise lähtuvalt oma hetke plaanidest, strateegiatest, eesmärkidest ja kavatsustest. Ülalt alla suunatud protsessid
või haarama ja imema. Kui objekt vabaneb seosest mingi kindla tegevusega, aitab see omakorda luua arusaama objekti iseseisvast eksistentsist, seega objekti jäävusest. Piaget uskus, et sensomotoorne periood lõpe siis, kui lapsel tekinud arusaam objekti jäävusest, see juhtub u. Kaheaastasena. Sellepigpoolest on 2-aastase vaimne maailm Piaget arvates väga kaugel. Täiskasvanu omast. See tuleneb asjaolust, et kaheaastane veel ei ole ppinud oma vaimseid representatsioone koherentsel viisil seostama. Piaget nimetas vaimsete representatsioonide käsitlemist operatsioonideks. Seetõttu andis ta perioodile enne nende vaimsete peratsioonide ilmnemist nimeks preopreratsionaalne periood. Preoperatsionaalsel perioodil ei suuda apsed läbi teha katset, mis kontrollib oskust koguse säilimist tuvastada. Ühes seda tüüpi katses näidatakse lapsele esialgu kahte rida münte ja laps jääb nõusse, kummaski reas on münte ühepalju
Kordamisküsimused: Mõtlemine 1. Milliseid representatsioone kasutate, kirjeldades filmi vaalade elust? 2. Milliseid mõtlemise elemente kasutatakse ulmejuttude lugemisel? 3. Miks esineb laste hulgas eideetilist kujutlemist (fotograafilist mälu) rohkem kui täiskasvanutel? Laps kasutab vähem mõisteid, ei lähe mõttesse nii sügavuti sisse kui täiskasvanud- fotograafiline mälu on u 5% lastest, täiskasvanutel on see alla 5%. 4. Kumb linn asub Pärnust kaugemal kas Jõhvi või Petseri? Mida teete siis, kui konkreetne kilomeetrite arv ei meenu milliseid vaimseid operatsioone sooritaksite? Mentaalse kaardi/kujundi loomine ajus ja selle põhjal otsustamine. Ka isiklik kogemus. Enam-vähem samal kaugusel, üks oli 6 km kaugemal. 5. Millistele mäluliikidele on juurdepääs olemas ja millistele mitte kui ma suudan meenutada seda, kuidas õppisin tunnetuspsühholoogia eksamiks, ent ei suuda meenutada seda, kuidas erinevaid mälukategooriai...
o Kohandamine skeemi muutumine kogemustest tulenevalt - Tekivad uued skeemid ja võim kasutada mitut skeemi korraga, kusjuures viimase tulemusena katkeb seos objekti ja kindla tegevuse vahel, mis loob võimaluse saada aru objekti jäävusest ehk tekivad representatsioonid (reaalsuse vaimne taasesitamine iseendale) Preoperatsionaalne periood (2-7) - Operatsioonid vaimsete representatsioonide käsitsemine - 2 aastane ei seosta oma vaimseid representatsioone koherentsel viisil ehk need vaimsed operatsioonid puuduvad -> preoperatsionaalne periood - Selles staadiumis ei suuda laps korraga arvestada rohkem kui ühe teguri muutumisega ega neid muutusi omavahel seostada - Laps suudab ette kujutada objekti muutumist, kuid ei suuda ette kujutada sündmuste ahela muudatusega kaasnevat Konkreetse operatsioonide periood (7-12) - Laps on õppinud vaimseid representatsioone omavahel seostama
Kujund, figuur ehk kujutis on konkreetses vormis väljendatud üldistus. SÕNA- Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt. MÕISTE - Mingi ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus. Sõnade või teiste sümbolitega märgitud kategooriate kirjeldused. Mõistete abil mõeldakse asju (objekte) neid iseloomustavate tunnuslike omaduste ja suhete kaudu. Mõiste abil kokku liigitatavat asjade rühma nimetatakse kategooriaks. 2. Milliseid representatsioone kasutate, kui kirjeldate sõbrale oma viimast kinokülastust? kinos käimine- räägin inimestest (kellega läksin), mida tegin, eesmärk. Sümboliline esitus, seletada selle põhjal ja tuua näiteid. Skeemid, stsenaariumid mida keegi tegi. Reastatud tüüpilised tegevused. 3. Mida on ruumilise mõtlemise kohta teada saadud mentaalse rotatsiooni (Shepard jt) ja mentaalse skaneerimise (Kosslyn jt) katsetest? Shepard -mentaalse rotatsiooni katsed. Katse näiteks R-tähtedega.
• Lähtudes evolutsioonilisest psühholoogiast on ka keel arenenud kohastumuslike probleemide lahendamiseks Suhtlemine põhineb koostööl ja algne suhtlemine põhineb oskustel, mis esialgu toetasid teisi funktsioone: – Koondatud tähelepanu (joint attention) – Teadmine teiste meeleseisundist (theory of mind) • Suurenenud koostöö tekitas vajaduse keele arengu järele Loomad … suhtlevad. … võivad kasutada sümboleid. … omavad mentaalseid representatsioone. … teevad koostööd ning omavad algelist arusaama teiste meeleseisunditest Inimkeele eripära ja omadused • Märkide hulk • Struktureeritus ja grammatika • Loovus Sotsialisatsioon on kultuuri edasikandumist tagav protsess, mille käigus omandab inimene kultuurikonteksti väärtused ja normid ja temast saab sotsiaalse grupi täisväärtuslik liige. • Toimub suures osas keele vahendusel. • Eksplitsiidne ja implitsiidne • Algab esimestest sotsiaalsetest kontaktidest
valdkondadest saadud kasumi arvelt. Ajalehed on aga väärtuslikud poliitilise mõjuvõimu kandjad, samuti hoiab korporatsioone lehti sulgemast hirm, et tühiku täidab vastaliste vaadetega arvamuskandja (Laughey 2007). Poliitökonoomilises lähenemises on kasvanud tähelepanu meedia sisule ning selle seosele poliitilise ja majandusliku kontekstiga. kuidas kultuuritootmise finantseerimine ja organiseerimine mõjutab avalikkuses ringlevaid diskursusi ning representatsioone, avalikkuse (auditooriumi) ligipääsu erinevatele diskursustele. (Boyd-Barret) kas meedia suudab kajastada kõiki ühiskonna jaoks olulisi küsimusi? Suurte meediaettevõtete omanikud ei pruugi huvituda või olla teadlikud paljudest sotsiaalsetest probleemidest (Laughey 2007) Neomarksistlik lähenemine käsitlus massimeediast kui valitsevale klassile või grupile meelepärase status quo taastootjast (erinevalt nt liberaalsest meediateooriast, mis näeb meedia rolli sõnavabaduse
Samuti tekib meil siis kujund, millised nad on, ehk meelelise kogemuse vaimne koopia. Sõna käib nii kujundi, kui mõiste kohta. Aga kujund on pildiline, päriselt olemas. Mõiste on abstraktne või konkreetne. Kujund puudub nt armastusel ja vabadusel. Nt kass on kõik kolm asja. Aga armastus on ainult sõna ja mõiste. Tavaliselt on tegusõnad need, mille kohta pole päriselt ühesel mõistetavat kujundit. Mõistel on kogemus taga. 2. Milliseid representatsioone kasutate, kui kirjeldate sõbrale oma viimast kinokülastust? Kinos käimine - räägin inimestest (kellega läksin), mida tegin, eesmärk- analoogne. Sümboliline esitus, seletada selle põhjal ja tuua näiteid. Skeemid, stsenaariumid – mida keegi tegi. Reastatud tüüpilised tegevused. Sümbol pigem tekstiline „ja“, analoogne pigem piltlik, kujundlik „&“. 3. Mida on ruumilise mõtlemise kohta teada saadud mentaalse rotatsiooni (Shepard jt) ja
Otsitakse inimest, keda saaks imetleda, kedagi, kellel on omadused, mida tahaks endale, kedagi, kes tõstaks isetunnet. (Mangs, Martell 2000:315) Objektisuhetel on selles faasis eksperimenteeriv varjund. Minnakse ühe kaaslase juurest teise juurde. Püütakse leida kõrget hinnangut, teada saada oma rolli koosolemises, vallutatakse ja ollakse vallutatud. Teostub internaliseerumine ja uued objektid saavad oma representatsiooni. Need kompenseerivad osaliselt primaarseid representatsioone. (Mangs, Martell 2000:316) Uute objektivalikute puhul on tähtis, et nad oleksid perekonnavälised ja neil oleks erootiline hõivang, kuigi mitteteadlik. See hõivang hõlmab nii maskuliinseid kui ka feminiinseid jooni, mis identifitseerumise ja internaliseerumisega saavad adekvaatsed proportsioonid. (Mangs, Martell 2000:316) Varane noorukiiga on imetlemise, iidolite ja fanatismi aeg. Endistest objektidest
kiindumussuhte mitte tekkimisele. Emaliku deprivatsiooni hüpotees rõhutab, et pidevad häired kiindumussuhtes põhjustavad lapsel pikaaegseid kognitiivseid, sotsiaalseid ja emotsionaalseid raskusi. 3. Emaliku deprivatsiooni pikaajalised tagajärjed. Alaealiste õigusrikkumised, vähenenud intelligentsus, suurenenud agressiivsus, depressioon, psühhopaatia. 4. Lapse kiindumussuhe esmase hooldajaga soodustab sisemise töömudeli arengut. See mudel on kognitiivne raamistik, mis hõlmab representatsioone, mille kaudu mõistetakse maailma, iseennast ja teisi. Esmane hooldaja tulevaste suhete prototüüp, mida vahendab sisemine töömudel. Bowlby teooriad on tugevalt mõjutanud: psühholoogiat, haridust, laste eest hoolitsemist ja vanemlikkust. M.Ainsworth – Pani lapsed stressi olukorda ja vaatas, kuidas lapsed reageerivad. Ainsworth ja Wittig koostasid võõra situatsiooni katse uurimaks individuaalseid erinevusi kiindumuskäitumises
Frontal lobes(otsmikusagar) Parietal lobes (kiirusagar) Lateral genuiculate nucleus (nägemiskeskus, talamuses) Occipital lobes (kuklasagar) Temporal lobes (oimusagar) Inferotemporal cortex (ajukoor) Cerebellum (väikeaju) V1, V2, V3, V3A, V4v, V5, V7, V8, VP, LO Milles seisneb funktsionaalne spetsialiseerumine nägemistajus? Erinevad aistingud on representeeritud ajus erinevates piirkondades Mis rolli täidavad nägemistajus hierarhilised representatsioonid? Hierarhilisi representatsioone luuakse nii alt-üles kui ülevalt alla suunas, kõrgemates töötluspiirkondades tehakse hüpoteesid oletatava reaalsuse kohta, mis võimendab püstitatud hüpoteesidele vastavate madalamate töötlustasandite represenatsioone. Tulemuseks kiirem tajumulje loomine. Mis rolli täidab nägemistajus kahesuunaline (alt-üles ja ülalt-alla) töötlus? Altpoolt ülespoole: Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt · üksiktunnuste avastamine
retseptiivväli, retinotoopia ja lateraalne pidurdus Globaalne tasand – värvi, suuruse, kauguse rakud, mis koosnevad paljudest rakkudest. Universaalsed globaalsed koodid on defineeritud aju piirkondade tasandil: funktsionaalne spetsialiseerumine (erinev ad aistingud on representeeritud erinevates ajupiirkondades), hierarhilised representatsioonid (üht ja sama stiimulit representeeritakse üha detailirohkemalt mitmel järjestikusel tasandil); kahesuunaline infotöötlus (hierarhilisi representatsioone ei looda ainult alt-üles vaid ka vastupidi; kaheharuline infotöötlus (erinevatel tasanditel võib eristada käitumisele ja stiimulite äratundmisel suunaud representatsioone) Mida tähendab retinotoopia? Närvirakkude asumine ajus sarnaselt retseptiivväljade asumisele reetinas. Selle abil kodeeritakse rakukiht lisaks vaadeldavatele tunnustle (orientatsioon, värv jne) ka selle asukoha ruumis. Kuidas sünnib rakusüsteemis lateraalne pidurdus? Mis on lateraalse pidurduse
E.Niit „Kaelasall päkapikule“, „Ühel viivul vikervalgel“ L. Tungal „Kirjad jõuluvanale“ „Kõik on emadele kallid“, „Küll on hea“ O.Arder „Igavene eesel“ 2000ndate eesti noortekirjandus Noortediskursus – noortekirjandus on osa laiemast noortekultuurist ja peegeldab seda. Noortediskursus hõlmab kõikvõimalikke noortega seotud teemasid ja tegevusi, norme ja tavasid, kombeid ja kogemusi, nii elulisi praktikaid kui ka fiktsionaalseid representatsioone. Noortediskursust iseloomustab: *sotsiaalsed muutused – traditsiooniline hülgamine, uusima aja väärtuste pealetung. Elustiilide ja subkultuuride paljusus nt räpparid, emod, gootid, beibed, ökonoored, rulatajad, rullnokad. *noortekultuuri pealetung – tänaval (bärndid, lemmikud paigad, soengud, kogunemispaigad), meedias (netisuhtlus, blogid, vikid, portaalid, bändid, muusika), kultuuri läbiva hoiakuna (moedialektid, protestimeelsus, väärtuste ümberhindamine).
V4- enamus rakke vastutab värvi eest, samuti joonte nägemine? V5- liikumine IT- vorm 25. Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet! Tooge näiteid, milliseid tuntud illusioone või efekte on võimalik selle abil ära seletada! Seisneb ühe raku erutusega kaasnevas naaberraku pidurdamises,eesmärgiks suurendada kontrastsust 26. Kuidas toimub tervikliku vormi tajumine? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid! Hierarhilisi representatsioone luuakse nii alt-üles kui ülevalt alla suunas, kõrgemates töötluspiirkondades tehakse hüpoteesid oletatava reaalsuse kohta, mis võimendab püstitatud hüpoteesidele vastavate madalamate töötlustasandite represenatsioone. Tulemuseks kiirem tajumulje loomine. 27. Mida tähendab ja kuidas tekib tajuline püsivus? 28. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? TÄHELEPANU 29. Proovige defineerida mõiste ,,tähelepanu"? Mis on tähelepanu peamised omadused?
mänguasjad (suurused, värvid, Väikelapsed õpivad eristama ennast keskkonnast. materjalid, lõhnad) Tekib aja ning ruumi põhjuslikkus. Tähelepanu juhtimine- keeleline Areneb välja võime luua sisemisi toetus mentaalseid:representatsioone. Aktiivsuse toetus Operatsioonide-eelne 2-7 Keele sümboliline kasutamine ja Rääkimine lapsega, küsimuste prooblemilahendamine- laps hakkab aru saama esitamine. objektide klassifikatsioonist. Keeleareng- alias, keeleharjutused, Mõtlemine on endiselt egotsentriline. unejutud
Kuigi ajusimulatsioonid on tänapäeval väga lähedal, aga seda on juba ümber lükatud ka, need olid liiga ülegenereeritud. Keele mentaalsed representatsioonid ei eksisteeri reaalselt. Nad pole keelelise signaali füüsikalised esitused ega selle neuraalsed representatsioonid vaid pigem virtuaalses maailmas eksisteerivad representatsioonid nende kahe (f ja m representatsiooni) reaalsuse vahel. Kuidas mentaalseid representatsioone uurida? Et mitte teha sama mida Chomsky väiteid tõestada püüdnud psühholoogid, on vaja vaheastet ehk mental process ehk protseduur, mis kujutab üht tüüpi mentaalset representatsiooni teise kaudu. Kuidas? Nt katse, kus mõõdetakse otsustuse kiirust või töötlemise kiirust: kui teatud morfoloogilist struktuuri töödeldakse teistest palju kiiremini kui teisi, on alust arvata, et see
traditsioonis. (Soome keele vokaalharmoonia) Protsessimorfoloogia vastand on IA-morfoloogia (Item-and-Arrangement). Selles lähenemises ei võeta seisukohta abstraktse morfeemitasandi probleemide osas. Selle meetodi järgi loetletakse vaid keerulisemate juhtude allomorfid (items) ja nende distributsioonid. IP-morfoloogia toob kirjeldusse suunalisuse. Ühed representatsioonid on põhilised või primaarsed, teised neist tuletatud. Primaarseid representatsioone nimetatakse generatiivses fonoloogias tavaliselt leksikaalseteks representatsioonideks. * Morfeemide liigitamine Morfeeme saab liigitada mitmel viisil: distributsiooni alusel vabadeks ja seotud morfeemideks, tähenduse alusel leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Morfoloogiliste ja süntaktiliste funktsioonide järgi jagunevad seotud morfeemid muutelõppudeks ning tunnusteks ja tuletusliideteks, vabad morfeemid omakorda sõnaliikideks.
Suured metanarratiivid toimivad läbi vägivalla, teatud hääled sunnitakse vaikima sellistes olukordades. Ta näeb et metanarratiivid hakkavad taanduma ja asendub mikronarratiiviga- on palju hääli korraga, on mitu narrataiivi. Teadust võib pidada narratiiviks, meie maalim on rajatud teadusele- selle aluseks on kuritegu. Baudrillard- ta lähtub tootmise või produktsiooni mõistest. Ühiskond kus ei toimu materjaalsete asjade tootmine vaid toodetakse ka representatsioone ja märke. Enam ei toodeta asju vaid toodetakse informatsiooni. Ta näeb nihet metallurgilisest(materjaalne) maailmast semiurgilisse(informatiivne) maailma. Näiteks raha oli varem metalli tükk millel oli peal kuninga pilt, aga tänapäeval on raha pigem informatsiooniga/märgiga. Simulaakrum- põhimõtteliselt osutab koopiale, ajaloo käigu põhjal eristab ta kolme sorti simulaakrumit (kolm erinevat tasandit): esimese taseme simulaakrumid on jäljendamin,
Mille poolest Kaalutleva režiimi funktsioon on ratsionaalselt lahendada L10 (Ch erinevad uudseid ülesandeid, mida vaistlik režiim teha ei suuda. 9, pp. vaistlik ja Kaalutlev infotöötlus on enamasti tahet ja pingutust nõudev, 352- kaalutlev teadvustatud kontrollitud, aeglane ja järjestikuline ning selle 353) infotöötlusreži tuumaks võib pidadad hüpoteetilist mõtlemist ehk võimet im? kasutada reaalsuset sõltumatuid representatsioone. L10 (Ch 9) Mida suudavad ja mida ei suuda inimesed teha vaistlikult? Kuidas L10 (Ch lahenevad 9) psüühikas kahe režiimi vastuolud?
Hinnanguline suhtumine aga on põhiliselt hoiakutega töötavale liiklusohutuse spetsialistile sama hukatuslik, kui eelarvamusliku hoiaku omanikule. Eelarvamuslik inimene kasutab vaid valitud hulka informatsiooni, mis mahub tema hoiaku kohase lubatavuse piiridesse ja välistab või lausa mõistab hukka kõik alternatiivid. Hoiakute mõju käitumisele võib olla väga tugev ja väga nõrk. Hoiak kui molekul sisaldab nii kognitiivseid kui ka afektiivseid representatsioone. Hoiaku afektiivses komponendis sisaldub automaatne käitumisvalmidus. Hoiak, kui ennustus ootus-väärtus mudel. Hoiaku moodustavad uskumused objekti ja tagajärgede seostest (ootused) ning hinnangud tagajärgedele (väärtused). Margihoiakud kujunevad reklaami ja toote poolt esile kutsutud tundeelamuslike seisundite mõjul. Hoiakul on ka hedooniline (meeldiv ei meeldi)komponent Talletatud vs genereeritud hoiakud
tagajärjed. Reaalsus üksikisiku tasandil: asjad on need, mis nad näivad. Nii, nagu me maailma kujutleme, me seda ka läbi elame. Tõe küsimus religioonisotsioloogias: ülesanne pole välja uurida, kas asjad, mida inimesed usuvad, on ka päriselt olemas, vaid pigem seda, kuidas inimesed käituvad, hakkama saavad jne. Seisukoht, et asjad pole need, mis nad näivad. Religioonisotsioloogia vahenditega on võimalik uurida jumala sotsiaalseid representatsioone ja nende mõju inimkäitumisele. Usu sisu eriti ei uurita. Teoloogilised argumendid jäetakse välja. Vaimse sfääri tunnetamine ei ole praeguste vahenditega võimalik. Metodoloogiline agnostitsism. Aga: ka sotsioloogidel on oma tõekspidamised ja usk, mis on teadvustamata. Teaduse liikumapanevaks jõuks on kahtlemine. Üheks uurimismeetodiks on enesestmõistetavuste kohta pärimine (kuidas on ühed või teised sotsiaalsed konstruktid loodud?) Kas uususundid teevad ajupesu
kultuuriajaloo vaatenurgast - ükskõik mineviku teemad. meetodi keskne:kultuur on vaatenurk ja sellest saab uurida mineviku nähtusi, tähendusloome (kuidas inimesed mõtestasid erinevates valdkondades), kõikehõlmav ajalugu Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast. ☼ kultuuriajalugu uurib mitte niivõrd asju ja tõsiasju, kuivõrd nende esitusi, käsitusi, representatsioone – tähendusi ja tähendusloomet. ☼ kultuuriajalugu tugineb veendumusel, et inimeste ettekujutustel tegelikkusest on sama suur või isegi suurem tähtsus kui tegelikkusel endal. ☼ kultuuriajaloo peamine lähtekoht: inimene on oma loomult homo culturalis – liik, kes otsib ja loob tähendusi. sõda - nii inimlik, kui ka strateegiline - kõik on oluline - kui ei vaata kaht asja, siis me ei mõista sõda, kui me ei vaata kogu selle väärtust. uus uurib palju avaramat kui vana, pole
Metanarratiivide ümber on veel teisi pisemaid narratiive nt ideoloogiad. Teaduse jõud on metanarratiivina kahanenud, seda ei seota enam absoluutse vabaduse ja teadmise ideedega. Teaduse seotus tõega - traditsiooniliselt oli teaduse eesmärk leida tõde, aga Lyotard näeb, et see ei ole enam niivõrd tõega seotud. Baudrillard "Simulaakrum" Lähtub produktsiooni mõistest. Me elame ühiskondades, kus ei toimu mitte materiaalsete objektide tootmisega, vaid toodetakse representatsioone, kujutisi ja märke / Informatsiooni. Me ei saa vahet teha produktsioonist majanduses ja kultuuris, need on läbi põiminud. Metallurgilisest (tootlik) ühiskonnast semiurgiliseks (tähendusi loov). Raha on saanud informatsiooniks, kui kunagi oli see tükk hõbedat v nii. Inimesed tegelevad märkide vahetamisega. See muutus tähistab ühe ajastu lõppu ja teise sündi. Simulaakrum on tähtis! Simulaakrum - jäljendus, koopia
kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Aisting on elementaarne meeleline elamus. Tajuteooriad: Teadvustamata otsustuste tajuteooria- Herman von Helmholtz. Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsi põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni). Ökoloogiline tajuteooria- James Gibson. Taju ei konstrueeri representatsioone, ta ,,korjab üles" infot, mis on juba keskkonnas olemas. Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning täidame navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Taju omadused: Tajul on piirid- absoluutsed, suhtelised Tajul on kujunemise aeg Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest. Püsivus Ruumilised ja ajalised vastasmõjud Illusioon on tegeliku objekti moonutatud tajumine või kujutamine.
liikumistaju) · Liigitamine taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) Tajuteooriad: 1)konstruktivistlikud, 2)ökoloogilised: 1)Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsu põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni) See on sarnana hüpoteeside kontrollile. 2)Taju ei konstrueeri representatsioone, ta ,,korjab üles" infot, mis on juba keskkonnas olemas. Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning täidame navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Keskkonnas on võimaldavused. Gestalppsühholoogia : Tervik> terviku osade summa Element omandab oma mõtte ja rolli tajus terviku kontekstis; tervik on primaarne, osad sekundaarsed; taju toimib objektide kui figuuride foonist eristumise kaudu; vormitaju korjeldub teatud ,,hea figuuri" moodustumise reeglitega.
kultuuriajalugu, kunsti kultuuriajalugu jne. "Uus kultuuriajalugu" on kõikehõlmav ajalugu, st kultuuriajaloo vaatenurgast saab uurida kõiki mineviku valdkondi: poliitikast ja sõjapidamisest söömise ja sugueluni. Uue kultuuriajaloo põhiprintsiibid: 1. Kultuuriajalool puudub spetsiifiline uurimisobjekt; teda määratleb vaatenurk, mitte vaadeldav objekt. 2. Kultuuriajalugu uurib mitte niivõrd objekte, kuivõrd nende esitusi, käsitusi, representatsioone lühidalt, tähendusi ja tähendusloomet. 3.Kultuuriajalugu tugineb veendumusel, et inimeste ettekujutustel tegelikkusest on sama suur või isegi suurem tähtsus kui tegelikkusel endal. 4.Kultuuriajaloo peamine lähtekoht: inimene on oma loomult homo culturalis liik, kes otsib ja loob tähendusi. Kultuuri ja kultuuriajaoo historiseerimine 1) Mõiste ''kultuur'' sünd (VICO) Sõna ''kultuur'' on oluliselt vanem kui kultuuri mõiste ja on tuletatud ladina
- Konfliktide ja suhteprobleemide konstruktiivne lahendamine Sotsiaalne kompetentsus (Buhrmeister, 1988): - interaktsioonide ja suhete algatamine; - isiklike õiguste eest seismine; - eneseavamine; - teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras
Tajumisnähtuste seletamise teooriad: · konstruktivistlikud teooriad- aistingu andmete põhjal aju järeldab ja otsustab, inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli, aistingud aitavad püstitada hüpoteese maailma kohta. Taju on ettenatud tingimuste analüüsi põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsus, sarnane hüpoteeside kontrollile. · ökoloogilised teooriad- taju ei konstrueeri representatsioone, ta ,,korjab üles" info, mis on juba keskkonnas olemas. Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Keskkonnas on või ei ole rahul sellega, et maailm on teisejärguline, et sisemaailm loob päris maailma, nende arust on pahupidi see pööratud. Uurimused, millel tõlgendused põhinevad, on tehtud laborites, ja siis tehakse üldistused kogutajumisele
Kollektiivsed representatsioonid ei ole ainult konkreetsed sümbolid (nt Eesti riigilipp), vaid ka teatud väärtused, arusaamad, kujutelmad jm. Nt Jumal kui kollektiivne representatsioon. Erinevad kollektiivsed representatsioonid muudavad eri ühiskonnad ja grupid unikaalseteks ja samas ka ühtseteks (meenutage: sotsiaalse solidaarsuse idee Durkheimil). Sotsiaalsed representatsioonid - mõiste võttis kasutusele psühholoog Serge Moscovici 1961 a, mõistes sotsiaalseid representatsioone kui kogukonna poolt kollektiivseid arusaamu, mis hõlbustavad käitumist ja suhtlemist. Sotsiaalsed representatsioonid seostuvad ka väärtustega, ideede ja praktikatega. Neil on vähemalt kaks olulist funktsiooni (1) loovad teatud korra v korrastuse, mis võimaldab indiviididel orienteeruda ja hakkama saada materiaalses ja sotsiaaalses maailmas, (2) võimaldavad kogukonna liikmetel omavahel edukalt suhelda pakkudes koode
annaabi.ee 
