Tsikuraat – linna keskuses kõrguv kaitsejumala astmiktempel. Preesterkond – Mesopotaamia usklikud. Linnriik – väike riik, mille valdused ei ulatu kaugemale linna piiridest. Kodanikkond – linnriigi jõukamad mehed. Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad. Kuningas - inimene, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge, mõista kohut, ning talle kuulusid suured maavaldused. Rentnikud ja orjad – kodanikkonnast madalamal positsioonil asuvad inimesed, keda kasutati eeskätt teenijatena koduses majapidamises. Riigi ülempreester ehk valitseja. Impeerium – koosnes vallutaja enda riigist ja seda ümbritsevatest sõltlasriikidest. Hammurapi seadused ehk Mesopotaamia seadused. Mõisted 70-72 Hetiitide impeerium – väiksemad sõltlasriigid, mis allusid hetiitide kuningale.
kaubateede äärde (Läänemeri-Põhjameri-Atlandi ookean). Kiiresti arenes laevaehitus ja meresõit ning rajati uusi manufaktuure. (www.yle.edu.ee) Tööstuse arengu tõttu suurenes oluliselt nõudlus lambavilla järele. See omakorda tõi kaasa villahindade tõusu ning lambakasvatuse laienemise. Seepeale hakkasid paljud tulude suurendamisest huvitatud mõisnikud laiendama lambakarjamaid, ajades talupoegadest rentnikud oma taludest välja. Seda protsessi hakati kutsuma tarastamiseks, kus eraldiseisvate maatükkide ühendamine kas kompensatsiooni kaudu või vägivaldse kokkuleppeta võõrandamisega selle omanikult. Tarastamise peamine eesmärk oli kruntide ühendamine. Kui valdused olid eri piirkondades, liideti need ühtseks tervikuks, et neid oleks praktilisem harida. Tarastamine sai alguse 15. saj Inglismaal ja kestis 19. sajandi keskpaigani
Seisuse nimetus tuli algsest kohustusest teenida sõja korral ratsaväes, kuna neil oli piisavalt jõukust hobuse ja varustuse muretsemiseks. See sõjaline eritähendus kadus varakult, siis kuulusid sinna kõik teatud jõukuse saavutanud Rooma kodanikud, paljud neist olid suurmaavaldajad. Ratsanikud ja senatiaristokraatia moodustasid Rooma ülemkihi. Senaatoritest ja ratsanikest madalamal seisis lihtrahvas: käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud. Kõige madalamal olid proletaarid ehk varatud linna elanikud. Käsitöölised valmistasid käsitöötooteid, talupojad harisid oma maad või töötasid kellegi põllul, rentnikud harisid laenatud maad. Proletaarid elasid linnas, neile jagati tasuta vilja , selleks et tagada nende kuulekus. Kõik nad olid Rooma kodanikud. Orjade osa rooma majanduses oli suur. Enamasti töötasid just orjad suurmaaomanike põldudel. Tihti töötasid orjad ka kaevandustes.
Sõda oli teinud palju kahju sõjaohvrid, nälg ja katk tegid oma töö rahvaarvule ning see mõjus ka suurelt majandusele. Mõisates hakati üha rohkem vilja kasvatama ning välismaale vedama ning see andis head sissetulekut. Kuna tööjõudu oli vähe muudeti talupojad sunnimaisteks. Karl XI tahtis veelgi sissetulekuid suurendada ning toimus reduktsioon s.t võeti riigipoolt varem annetatud mõisad ja maad aadlikelt tagasi. Nii jäid mõisnikud küll oma mõisatesse kui rentnikud, kuid pidid osa oma sissetulekust rendina riigile maksma. Rootsi riik pidas vajalikuks talurahvale anda ka lugemisoskus ning õpetada selgeks usu põhitõed, selleks loodi rahvakoole. Rahvakoolide õpetajate ettevalmistamist asutati Tartu lähedal Piiskopi mõisakool, mis töötas 1684-1688a Forseliuse juhtimisel. Selle aja jooksul koolitati ligi 160 Eesti soost koolmeistrit. Gümnaasiumid loodi Tartusse, Tallinnasse ja Riiga. Hiljem muudeti Tartu gümnaasium Tartu ülikooliks
Geomeetrias osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala ja silindri ning püramiidi ruumala. MESOPOTAAMIA: Mesopotpotaamia Ühiskond vähem stabiilsem, Kuningas oli riigis valitseja,sõjaväejuht,seadusteandja,kohtumõistja,ülempreester,jumale esindaja(mitte jumal ise). Preesterkond-suurmaavaldajad. Sõjavägi-jõukad sõtumatud käsitöölised ja talupojad. Rahvas-ülejäänud käsitöölised ja talupojad. Orjad ja rentnikud-amalkiht,teenijad koduses majapidamises. Perekonnas mehel piiramatu võim ja vabadus (mitu naist,armukesed),naine pidi olema ustav. Kuigi ühiskonna korraldus oli vähem reguleeritud, pidid kõik täitma valitseja korraldusi (näiteks käsutati ühiskondlikele ehitustöödele).Majanduses viigivõim ei sekkunud,nõuti ainult makse. RELIGIOON MESOPOTAAMIAS: valitseja polnud jumal, ta oli pigem jumalate esindaja,
piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis-kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast. Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega. Ühiskond ja eluolu: · Enamik talupojad. Maaomanikud, rentnikud. · Latifundiumid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Toodang müügiks. Aja jooksul muutusid isemajandavateks suurmõisateks. · Arenenud linnad. Linn majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad, maaomanikud elasid linnades. · Linn ja ümbritsev maapiirkond tihedalt seotud. · Senaatoriseisus: ülikud. Algselt linnriigi aristokraatia, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas.
analoogiliselt muude intressikulude ja -tuludega finantstulude ja -kulude koosseisus. Kasutusrendiga seotud rendikulusid ja -tulusid kajastatakse kasumiaruandes selleks sobivatel kirjetel äritulude ja -kulude koosseisus, sõltuvalt ettevõtte tegevuse eripärast ja rendilepingute kasutuseesmärgist. 7 Lisades avalikustav informatsioon Rendileandjad ja rentnikud avalikustavad aastaaruande lisades kapitalirendi nõuete ja kohustuste suhtes järgmise informatsiooni (individuaalselt oluliste rentide kohta eraldi, ülejäänud nõuete ja kohustuste kohta sobivalt grupeerituna): (c) summad; (d) maksetähtajad; (e) intressimäärad; (f) alusvaluutad; (g) muud olulised tingimused (näit tingimuslike rendimaksete olemasolu; rendilepingute pikendamise ja väljaostmise võimalused; rendilepingutega kaasnevad piirangud; rendileandja poolt
vaimulikku kirjandust. Rootsi võimu kehtestamine: vt üleval olevaid rahusid;) Talurahva olukord jäi enamasti samaks st. aadlike õigused säilitati, parem olukord oli riigimõisates, kus paranes. Hakati koole looma, et anda talupoegadele haridust. Sunnismaisus taastati Eestimaal1646 ja 1668. Reduktsioon: Mõisate riigistamine, mis olid rootsi ajal antud, pärisorjuse kaotamine riigi mõisates, Riigi huvid: Raha saamine ja keskvõimu tugev. Mõisnikele: pidid nüüd olema rentnikud, kadus võim talupoegade üle Talupoegade elus: väga olukord ei muutunud, ainult riigimõisates vabad Vakuraamat- Talupoegade kohustused kirjas Liivimaal riigistati palju rohkem- sest hiljem rootsi võimu kätte. Aadlikud ei olnud sellega nõus ja astusid välja. Kuulsaim reduktsiooni vastane J.R. von Patkul Riik piiras kõigite vahenditega kohalike omavalitsuste ja aadlike mõjuvõimu. Johan Skytte- Kindralkuberner
mine ja maksude kogumine. · lääne- ja idaprovintside vahelised · seotus ida- ja lääneprovintside vahel vähenes, rajati sidemed olid tihedad. uus pealinn, 395. a jagati riik kahe keisri vahel. Ühis- · vabadel kodanikel täielik liikumisvaba- · liikumisvabadust piirati, et keegi ei saaks mak- konna- dus, sudest kõrvale hiilida; korral- · rentnikud olid isiklikult vabad inime- · vabade rentnike ja orjade vaheline erinevus hakkas dus sed, orjadel isiklik vabadus puudus. kaduma ning neist kujunesid suurmaaomanike sõltlased koloonid. · linnad kõrgelt arenenud käsitöö ja kau- · linnad käisid alla, käsitöö ja kaubanduse tähtsus bandusega, silmapaistva arhitektuuriga
järgnesid preestrid ja sõdurid, siis alla poole jäid käsitöölised ja kirjutajad nendest veel alla poole langesid talupojad ja kõige madalam seis olid orjad. Mesopotaamias olid lood teist moodi. Valitsejal ei olnud nii suur võim, kui Egiptuses ja teda ei peetud täiesti jumalaks, vaid arvati, et valitseja on väga tihedalt seotud jumalatega.Nagu ka Egiptuses, oli ka Mesopotaamias klasside jaotus.Ülemkihiti kuulusid valitseja ja preesterkond ja alamkihti rentnikud ja orjad. Egiptuses oli usk väga tähtsal kohal. Seal olid mitu juamlaid, Amon-Ra, kes oli peajumal. Egiptuse vaarao olevat usu järgi tema poeg. Oli Horos, kes oli taevajumal, Osirs oli viljakuse jumal ning Isis. Egiptaled uskusid surma järgsesse ellu. Nad arvasid, et kui vaarao ära sureb siis ta jätkab oma elu allilmas Osirisena.Sele usu järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugusr elu ja tegevust nagu eluajal: töötajad tegid tööd ja ülikud nautisid oma rikkust.
kindlustama. keisririigi armee koosnes 25-st leegionist. 5.Rooma seisused: 1. kõrgeimal astmel senatiaristokraatia - senaatorid olid suurmaaomanikud. neid võis ära tunda vaöget rüüd e. toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. 2. Ratsanikuseisus - rikkad ja mõjukad kodanikud, kes said endale ratsahobuse osta. hiljem lihtsalt teatava jõukusega. Tegelesid kaubandusega, olid kohtunikud ja rahandusega tegelevad ametniud. 3. linnade käsitöölised, talupojad ja rentnikud- pidevalt suurenes proletaaride hulk. tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile tasuta vilja jagama. 4. Orjad - kasut. põllumajanduses, kaevandustes, majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ning õpetajatena. sageli lasti orje vabaks ja nad jäid senise isanda klientideks. 6.Haridus Roomas: Laste kasvatamine perekonna ülesanne, vaimsele haridusele hakati ajajooksul rohkem tähelepanu pöörama, rikkamad võtsid koduõpetaja, enamasti õpetati
Vaarao ülesandeks oli ühendada Ülem- ja Alam-Egiptus lahutamatuks harmooniliseks tervikuks, et saaks toimida kogu maailma maailmakorraldus ehk Maat. Vaaraost hierarhiliselt madalamal asusid preestrid, sõdurid, käsitöölised, kirjutajad ja talupojad. Orjade osa oli teisejärguline. Seevastu Mesopotaamias ei samastatud kuningat jumalaga. Tema ülesanneteks oli juhtida sõjaväge ja mõista kohut. Linnriigi jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna, millest madalamale jäid orjad ja rentnikud. Egiptuses kujunes välja piltkiri, mille märkideks on hieroglüüfid. Peamine kirjutusmaterjal oli papüürus. Kirja keerukuse tõttu oli aga kirjaoskuse omandamine vaevaline, seega oli kirjaoskajaid ainult üks protsent. Mesopotaamias oli kasutusel kiilkiri, mis kujutas pehmele savitahvlile pulgaga märkite vajutamist. Ninivenest on leitud suur savitahvlite raamatukogu, mis sisaldas pea kõiki Mesopotaamia kirjanduse tähtsamaid teoseid.
kuna neegreid sunniti töötama kellast kellani ja teatud palga eest, et eurooplased saaksid kätte kohvi ja vasemaaki. See viis hererote ülestõusuni 1904-1906.a. Ladina-Ameerikas olid vastupanud talupoegade-peoonide ja suurmaaomanike vahel. Kus suruti veriselt maha peoonide katsed saada endale maaomandit(Feodaalset tüüpi majandus, hasiendad ja fazendad, mida harisid sõltlastest peoonid, rentnikud). · Aafrikas oli agraarne majandus aga Ladina-Ameerikas oli feodaalne majanduskord. · Ladina-Ameerikat iseloomustas vägivallapoliitika, poliitilist elu iseloomustasid sõjalised riigipöörded(sarnaneb Hiinaga. Demokraatlik ühiskonnastruktuur ei ole veel välja kujunenud ja sõjavägi suudab ainsana viia ellu sihipärast poliitikat). Aafrikas toimus välisriikide sissetung ja elanikke orjastati
ASSÜÜRIA 934-609 eKr pealinnad Assur ja Niniue, palju sõjaretki Niniue raamatukogu. UUS-BABÜLOONIA 626-539 eKr kuningas NebukanetsarII Babülonis tehti suurejoonelisi ehitustöid. Paabeli torn, rippuvad aiad. Erinevad ühiskonnakihid Sumeri linnriikides: PREESTRID suurmaavaldajad, prestiiz ühiskonnas kõrge. KODANIKUD kodanikkond: sõltumatud talupojad ja käsitöölised, kellest koosnes sõjavägi; osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. RENTNIKUD madalal positsioonil. ORJAD ei olnud väga palju, kasutati teenijatene kodustes majapidamistes. Kirjelda linnriigi valitsemist: Jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna. Valitsejaks kuningas, kes juhtis sõjaväge ja oli kohtumõistja. Kodanikud osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. Oli olemas aristokraatlik vanemate nõukogu kui ka rahvakoosolek, kus kiideti heaks peamiselt kuninga ja vanemate otsused.
3. Nende usk kujundas kogu Mesopotaamia religiooni 4. Kirjandust jäljendati aastatuhandeid 5. Leiutasi ratta 6. Arenenud põlluharimine Poliitiliselt olid nad killustatud. Iga suurem riik moodustas omaette riigi. Linnad olid müüridega kindlustatud. Keskes oli jumala astmikpüramiid tsikuraat. Preestrite maid harisid templi sulased. Linnriigi kodanike hulka kuulusid nii jõukad kui sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Nende hulka ei kuulunud orjad ja rentnikud. Otsuste tegemisel olid tähtsad rahvakoosolekud, kus rahvas tavaliselt kiitis heaks kuninga ja vanemate nõukogu otsused. Hammurapi seadus (1795) Need seadused määrasid iga kuriteo eest karistuse tapmise, varguse, vigastuste, petmise, nõiduse ja ka perekondlike üleastumise eest. Kaitses lesknaisi ja vaeslapsi. Abieli sülmiti aäa ja tulevase peigmehe vahel. Mehel võis olla mitu naist. Kaasavara kuulus naisele. Abiellurikkujat naist ootas surmanuhtlus
Sumerid · Lõid kiilkirja · Rajasid linnad · Leiutasid ratta · Templitele kuulusid ka suurmaavaldused Ühiskonnakihid Mesopotaamias: 1) Kuningas · Juhtis sõjaväge · Mõistis kohut · Talle kuulusid suured maavaldused · Osales usuürituste korraldamisel 2) Preester · Kõige targemad, lahendasid inimeste ja jumalate vaheliseid suhteid 3) Kodanikud · Talupojad · Käsitöölised 4)Alamklass · Rentnikud · Orjad Mille poolest erineb Mesopotaamia ühiskond ja riiklik korraldus Egiptuse omast? · Mesopot. Ei olnud inimene nii detailideni lihvitud · Egiptuses allusid kõik vaaraole · Talupojad ja käsitöölised olid sõltumatud kui Egiptuses · Maksud ei olnud nii koormavad · Orje oli Mesopotaamias vähem ja nad töötasid peamiselt majapidamises · Egiptuse riik oli tsentraliseeritum kui Mesopotaamia Vana-Babüoonia kuninga Hammurapi seadused:
Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastupanu, kuid nad ei suutnud pidurdada kreeka kultuuri levikut. Rooma ühiskond oli seisuslik. Kõige kõrgemal astmel ühiskonnas asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorite järgnes ratsanikuseisus. Senatooritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Nad olid enamasti mõne ratsaniku või senatoori kleindid, kes võisid oma patroonilt peale materiaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. Rooma ühiskond, nagu Kreeka omagi, oli orjanduslik. Orje kasutati põllumajanduses ja kaevandustes raske füüsilise töö tegijatena, majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ja õpetajatena. Kuid seaduse ees olid nad kõik ühtviisi oma peremehe vara. Omanik võis orjaga
c)türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta rahulolematute suhtes rakendati terrorit (NT. Peisistrotose ja tema poegade türannia Ateenas KODANIKKOND Kodanikud vaba meessoost põliselanik Kodaniku õigused ja kohustused osaleda poliitikas- käia rahvakoosolekul, hääletada, olla valitud riigiametitesse osaleda riigikaitses Mittekodanik välimaalased rentnikud orjad naised mõnel pool käsitöölised Olid kodaniku õigustest ilmajäetud kuna: neil puudus maaomand puudus sõjaline väljaõpe 2. Sparta elanikkond. ELANIKKOND SPARTIAADID – doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud, nedne tegevuseks oli sõdimine PERIOIGID – endised Lakoonia elanikud, kes spartiaatide poolt alistati, nad olid
Nende huvide eest seisidki viigid, kes nõudsid parlamendireformi. See toimus aastal 1832. Pehkinud kohad jagati ära linnadele, enamarenenud põllumajanduspiirkondadele ja Iirimaale ning Sotimaale. Ümberkorraldustega suurenes hääleõiguslike valijate arv. Tooridest said konservatiivid ja viikidest liberaalid. Inglismaa suhted Iirimaaga olid ülimalt keeruliselt. Iirimaa oli vaene piirkond ja maad olid põhiliselt Inglise aadli käes. Talupojad olid rentnikud ning nende õlul lasus ränk maksukoorem. Viljakasvatamine andis Iirimaal vähe tulu, seetõttu kasvatati peamiselt kartulit ja tegeldi karjakasvatusega. Elu muutus veel keerulisemaks rahvuslik surve. 17. sajandil vastuvõetud seaduste järgi ei võinud katoliku usku iirlased töötada üheski riigiametis ega abielluda protestantidest inglastega. Prantsuse revolutsiooni aegu alustasid ka iirlased prantslaste abile lootes Inglismaa vastu mässu, kuid see suruti maha. Iirimaa ühendati
pikemaks ajaks. Orjatöö asendus järk-järgult koloonide tööga. Ka palgatöölistel oli Rooma põllumajanduses tähtis roll. Neid mainib ka Varro, kelle arvates tuleks töölisi kasutada ebatervisliku kliimaga piirkondades, sest palgatöölise surm toob kaasa vähem kahju kui orja surm ning neid tasub ka rakendada ohtlike tööde puhul. Rooma talupojad moodustasid vägagi mitmekesise kihi maaomanikud, palgatöölised ja rentnikud. Neid kõiki ühendas tõsiasi, et nende elatis sõltus ühel või teisel viisil põllumaade harimisest.
Järjekindel hooldus annab hea ülevaate süsteemide hetkeolukorrast, säästab energiat ja töökulu. Spetsialisti hooldustöö garanteerib seadmete pika eluea. Töö eesmärgiks on ennetada rikkeid ja vigasid seadmetes. http://www.ee.issworld.com/teenused/kinnisvara-korrashoid/Pages/default.aspx (1.04.2011) Terviklahendus Terviklahendus vabastab igapäevastest kinnisvaraga seotud muredest - ventilatsioon ei tööta, lambid ei põle, fuajee on porine ja rentnikud rahulolematud. Selliste probleemide lahendamine tähendab lugematul arvul telefonikõnesid, pidevat stressi ja lõpptulemusena suurt osa tööpäevast. Sellisel juhul on kolm valikut - tegeleda ise kinnisvara haldamisega, palgata oma meeskond või osta vajalikud teenused sisse. Üha sagedamini kasutatakse professionaalsete ettevõtete abi. ISS pakub kõiki kinnisvaraga seonduvaid teenuseid terviklahendusena. Terviklahendus tagab,
talupojad. Kõige madamal kohal olid orjad. Mespotaamias elasid sumerid ning nad olid poliitiliselt killustatud. Iga suurem linn moodustas omaette riigi. Mesopotaamias valitses alistatud kuningas. Valitseja oli jumalate esindaja, aga mitte jumal. Tähtsal kohal oli ka preesterkond. Linnriigi jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna: talupojad ja käsitöölised, kellest koosnes ka linnriigi sõjavägi. Nendest madalamal olid rentnikud ja orjad. Egiptlaste ellusuhtumine oli sügavalt religioossne: maailma üldist korraldust mõistsid ja mõtestasid nad müütide ja religiooni kaudu. Egiptuse religiooni eripära on nende usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et surnu jätkab teispooolsuses samasugust elu nagu eluajal. Sellepärast saadeti surnud ära spetsiaalsete matuserituaalidega. Surnukehad mumifitseeriti ning nad asetati sarkofaagidesse, kuhu pandi kaasa väärtuslikke esemeid.
Keskuses kaitsejumala astmiktempel. Ümbruses teistegi jumalate pühamuid. Võim algselt preesterkonna käes. Hiljem valitses kuningas, kes juhtis sõjaväge, mõistis kohut, omas suuri maavaldusi ning osales usuriituste korraldamisel. Rahvakoosolekul kiideti heaks kuninga ja aristokraatliku vanemate nõukogu otsuseid. Kodanikud olid talupojad ja käsitöölised, kes osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. Kodanikkonnast madalamale jäid rentnikud ja orjad, keda kasutati teenijatena. Mesopotaamia suurriigid (Akadi, Assüüria, Babüloonia) Tekkis vallutuste tulemusena. Moodustas vallutaja riik ja ümbritsevad sõltlasriigid. Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester, kelle võim oli piiramatu ning jumalate kaitse all. Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse. Piirduti vaid maksude sissenõudmisega.
Johan Skytte algatusel loodi 1630. Aastal Tartu esimene gümnaasium ning juba kaks aastat hiljem 1632. Aastal sai sellest Gustav II Adolfi korraldusel (Tartu)ülikool. Peale riigimaade mõisnikele jagamist hakkas Rootsi riigikassa tühjenema. 1672.aastal hakkas trooni valitsema Karl XI, kes algatas reduktsiooni riigimaade tagasivõtmine. Reduktsioon jõudis Eestisse 1680.aastal ja see tekitas baltisakslastes tugevat vastuseisu. Mõisnikest said peale reduktsiooni vaid maade rentnikud ning nüüdsest tuli osa tulust Rootsi riigile maksta. Reduktsiooni tulemusena paranes Rootsi majanduslik seis ja Eesti talupoegade olukord. Talupojad olid kuninga alamad ning mõisnike võim nende üle vähenes (ei tohtinud enam osta, müüa, vahetada), enam ei rakendatud ka kodukariõigust ning maade hindamise tulemusena kooskõlastati koormised maa viljakusega. Kasutusele tulid vakuraamatud, milles olid selgelt kirjas talupoegade kohustused, mõisnikul polnud võimalik neid muuta.
Akadi suurriik Vana-Babüloonia Assüüria impeerium Uus-Babüloonia Kuningavõim põhimõtteliselt piiramatu, kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja, ülempreester ning sõjaväe ülemjuhataja; kuningat peeti küll jumala esindajaks, ent mitte jumalaks endaks, nagu oli see Egiptuses Asevalitsejad hoidsid piirkondi kontrolli all Ülikud suurmaavaldajad, sõjaväekohustusega Vabad talupojad ja linnakodanikud Rentnikud ja sõltlased (orjad) Tähtsamad jumalad: Anu taevajumal, jumalate isa Enlil tuule-, tormi-, vihma-, piksejumal; Anu poeg Ea maaaluste vete ja sügavuste isand Sin kuujumal, tarkusejumal Samas päikesejumal Istar taeva kuninganna Tammuz viljakusjumal Marduk Babüloni kaitsejumal Surmajärgne elu ei olnud nii tähtis, keskenduti elu nautimisele ja heale elamisele. Jumalate karistus
Savitahvlitele sai ka kirjutada. 3.Sumerite leiutised · Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad · Kiilkirja kasutusele võtt · Pandi alus linnaelule ja linnatsivilisatsioonile · Ratta leiutajad 4.Mesopotaamia ühiskonnakorraldus · Olulisel kohal preesterkond-suurmaavaldajad · Hiljem valitses linnriiki kuningas-sõjaväe juhtimine ja kohtumõistmine. · Jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna · Madalamal positsioonil rentnikud ja orjad · 5.Religioon Mesopotaamia panteoni tipus seisis kolm suurt meesjumalt. Esimene neist oli Anu-taevajumal ja jumalate isa,tark ja lugupeetud,kellelt teisedki jumalad sageli nõu küsisid. Teine oli Enlil,Anu poeg,jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja ,käsutas tuult,tormi,vihma ja pikset,ning edendas viljakust. Kolmas oli Ea-Maa-aluste vete ja sugavuste valitseja .Inimkonna soosija ,kes tõi inimestele kultuuri.
Majandusajalugu, I seminar 1) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? 2) Merkantilistlike/varakapitalistlike suhete erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal? Iseloomusta lähemalt peamisi ühiskondlikke muutusi nendes ühiskondades pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku? 3) J. Colbert’i majanduspoliitika põhijooned? 4) Vene merkantilismi omapära? 5) Merkantilismi positiivne (J. M. Keynes) ja negatiivne (A. Smith) kriitika? 6) Kuidas peegeldas inglise ja prantsuse klassikalise majandusteaduse eelkäijate (William Petty, (Pierre Boisguillebert) suhtumine merkantilismi nende ühiskondade varasemat arengut? Põhjenda! Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. 1)Eesmärk: riigi rikkuse kogumine (väärismetalli hulk näitab riigi rikkust). Merkantilismi peamine eesmärks oli rahvariigi võimalikult suuur rikastumine ja tugevdamine. Kolooniatest tuli ri...
Rooma õigus: Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Õigus apelleerida( edasi kaevata ) kõrgemale seadusandjale. Seadusandluse algus 12 tahvli seadustest. Arvestati pretsedenti so. tugineti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele.Protsessi korrektsus. Sage seaduse järgimine. Karistused ei olnud liialt karmid. Keisririigi ajal olid juristid - juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Õigusteaduse algus. 4. Ühiskond ja eluolu Enamik olid talupojad, maaomanikud ja rentnikud. Ülikud olid algselt linnriigi aristokraadid, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. Ratsanikuseisuses olid rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud olid suurmaavaldajad. Kaubanduse ja finantsasjadega tegelajad. Põhiliselt rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. Lihtrahvad olid linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud
Rooma seisuslikus ühiskonnas oli kõige kõrgemal pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud, neil oli koht kõrgetes riigiametites. Senaatori tundis ära toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgnes ratsanikeseius, mis koosnes samuti inimestest, kes olid teatava rikkuse saavutanud. Ratsanikud tegelesid kaubandusega ning nende seast määrati tihti kohtunikke. Senaatoritest ja ratsanikest allpool paiknesid käsitöölised, vabad talupojad, rentnikud ja proletaarid. Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade seas võis olla nii kõrgeltharituid kui ka kirjaoskamatuid barbareid, nende seas paljudest erirahvastest isikuid. Orje kasutati põllumajanduses, majateenijatena, oskustöölistena, arstitena jne. Orje koheldi justkui kõnelevate tööriistadena, st et peremees võis orjaga teha mida iganes, kaasaarvatud surmata. Kuid alati see nii ei olnud, paljud peremehed leidsid, et on tulusam lasta orjal ise endale elatist teenida, nõudes kasu
mine ja maksude kogumine. lääne- ja idaprovintside vahelised seotus ida- ja lääneprovintside vahel vähenes, rajati sidemed olid tihedad. uus pealinn, 395. a jagati riik kahe keisri vahel. Ühis- vabadel kodanikel täielik liikumisvaba- liikumisvabadust piirati, et keegi ei saaks mak- konna- dus, sudest kõrvale hiilida; korral- rentnikud olid isiklikult vabad inime- vabade rentnike ja orjade vaheline erinevus hakkas dus sed, orjadel isiklik vabadus puudus. kaduma ning neist kujunesid suurmaaomanike sõltlased – koloonid. linnad kõrgelt arenenud käsitöö ja kau- linnad käisid alla, käsitöö ja kaubanduse tähtsus bandusega, silmapaistva arhitektuuriga. vähenesid, hakkas kujunema naturaalmajandus.
· Ülistuslaulud jumalatele, püramiiditekstid, surnuteraamatud · Kodanikkonna moodustasid jõukamad mehed, kes olid sõltumatud · "Sinuhe jutustus" · Aristokraatlik vanemate nõukogu, korraldati rahvakoosolekuid Ehnatoni usureform · Uue riigi ajal kehtestas ainujumalaks Atoni · Rentnikud ja orjad- orje oli vähe ja neid kasutati peamisel majapidamistes teenijatena · Teistele jumalatele ohvreid ei toodud Mesoptaamia suurriigid · Rajas uue pealinna Ahetatoni.
inimtühjadeks aga saatsid esindaja parlamenti · Samal ajal suured tööstuslinnad ei olnud aga parlamendis esindatud Mil moel muutis 1832. Aasta parlamendireform senist valimiskorda? · Kaotati 56 vähese elanikuarvuga valimisringkonda ning 30 ringkonnalt võeti ära teise saadiku valimise õigus · Vabanenud kohad anti uutele linnadele ja enamarenenud põllumajanduspiirkondadele · Iirimaal oli maa enamasti Inglise aadli käes, iiri talupojad olid rentnikud, kellel lasus suur maksukoorem · Katoliku usku iirlased ei võinud olla Miks 19.sanjandi keskpaiku Iirimaa elanikkond oluliselt vähenes? · 1840.aastal hävis suur osa kartulisaagist, suri üle 1,5 miljoni inimese · Algas massiline väljarändamine, eriti Ameerikasse. Mida nõudsid tsartistid Inglismaal? · Valimisõigus meestele 21.eluaastast · Iga-aastased parlamendivalimised · Parlamendisaadikutele tasu maksmine · Salajane hääletamine
Hilise vabariigi ja keisririigi ajal nimetati ratsanikeks lihtsalt teatud jõukuse saavutanud rooma kodanikke, paljud neist oli suurmaavaldajad. Erinevalt senaatoriitest tegelesid enamik ratsanikuseisusesse kuulujaid kaubanduse või finansasjadega. Seetõttu said just neist impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Vabad mehed e. lihtrahva enamiku moodustastid linnade kästiöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride e. varatute linnaelanike hulk. Eriti palju oli neid keisririigi pealinnas Roomas. Kõik nad olid Rooma kodanikud. Juba vabariigi lõpuperioodil hakati proletaaridele riigi kulul tasuta vilja jagama. Keisririigi ajal sai selle korraldamisest Rooma linnavõimude üks tähtsaimaid ülesandeid. Vabakslastud olid end kas vabaksostnud või vabakslastud orjad. Vabakslastud said
armastusele absoluutselt kaasa. Ka seal looduse keskel ei meeldinud tal olla. Oma elus oli ta naistega põrunud ja sellest selgub, et mitte midagi õppinud, kuna nagu lõpuks selgus, oli tung ikka vana armastuse järele, ja kusjuures mitte selle järele, mis tõeline oli, vaid selle võltsi järele, mis algusest peale mädanes. Ei tunne ma sellistele inimestele kaasa ja neid leidub, igal pool. Kui ei taheta elu õppetunde vastu võtta, siis ei peagi kaasa tundma. "Elu rentnikud" oli ilmselt kõige masendavam kiri terves teoses. Esimesteks rentnikeks abielupaar, Peeter ja Anna Lõugas, kes igal võimalusel tahtsid hoiduda jagamast ja teiste heaks tegemast. Isegi hobune ei teinud kolhoosile perenaise käsu järgi tööd. Niivõrd oli sisse harjunud vana hea kord ja kui juba midagi on nii sisse süvenenud, siis midagi seda ei paranda. Teiseks rentnikuks Ermeliine Piit, kes näiliselt kõva ja tähtis kolhoosimutt, aga tegelikult ainult kärkis ja tööd ei teinud.
laipmatused, kanti riste.ristimisse ei suhtutud esialgu vaenulikult.Võitlus ristiusu vastu oli pigem võitlus vabaduse eest . Rooma riigi mõjutused- Rauamaagi kasutuselevõtt, raudesemed, Tarandkalmed,kääpad,eestlaste esmamainimine(aestid) Kiviaja kultuuride levik- levisid kammkeraamika, nöörkeraamika, matmidkombed Sotsiaalne kihistumine Eesti ühiskonnas ühed teadlased arvavad et oldi võrdsed teised arvavad et oli suut varanduslik ebavõrdsus, suurmaaomanikud, talupojad,vakused, rentnikud, orjad Muinasaegsed matmiskombed kivikirstkalmetesse, laevkalmetesse,tarandkalmetesse,kääbastesse. Surnud põletati, alles hiljem hakati laipu matma.
järgnesid kõrgemad riigiametnikud ja preestrid, kellele järgnesid sõdurid, kirjutajad ja käsitöölised, kes olid osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad sõltlased. Peale ned tulid talupojad, keda oli kõige rohkem ja kõige madalamal olid teisejärgilised orjad. Mesopotaamias oli kõrgeimal kohal samuti kuningas, kellele järgnes üreesterkond, kelle prestiiz ühiskonnas oli väga kõrge. Neile järgnes kodanikkond, madalaimal kohal olid rentnikud ja orjad. Orjade tasakaal oli suurem kui Egiptuses. Neid kasutati eeskätt teenijana koduses majapidamises. Vana riigi alal sai Egiptuses hakkama ilma alalise sõjaväeta. Uue riigi ajal oli hästi treenitud alaline armee. Füüsiliselt head noored mehed võeti eluaegsesse väeteenistusse. Egiptuse sõjavägi oli riigi hiilgeajal tugevaim. Põhijõu moodustas kilpide ja odadega relvastatud jalavägi, eliitvägi ja hobukaarikud. Ka vaarao ja väepealikud võitlesid
Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. 3. Ühiskond iseseisvalt Seisused: o Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. o Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisusest. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. o Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. o Proletaarid ehk varatud linnaelanikud. Kõik nad olid Rooma kodanikud. 4. Kuidas ennustati VanaRoomas? Jumalad vihikust Roomlaste ennustuskunst põhines peamiselt etruskide eeskujudel. Sellega tegelesid peamiselt riigi poolt määratud preestrid augurid. Jumalad võisid ilmutada oma tahet väga erinevalt, seda sai välja lugeda ohvritalituse sujumisest, ohvriloomade käitumisest, loodusnähtustest, nagu näiteks pikselöögist, ja paljudest juhuslikest seikadest. Vahest
loomuliku korra riigis ja võimult kõrvaldamine Hierarhia * ühiskond oli rangelt hierarhiline * kuningas * tipus jumal- kuningas * preesterkond- prestiiz ühiskonnas * kõrgemad riigiametnikud ja väga kõrge preestrid * kodanikkond * sõdurid * rentnikud ja orjad. Orjade osakaal * kirjutajad oli suurem kui Egiptuses. Neid * käsitöölised olid osalt kasutati eestkätt teenijana koduses eraettevõtjad, osalt aga riigi majapidamises kontrollile alluvad sõltlased * talupojad, neid oli kõige rohkem * orjad olid teisejärgulised
Paranesid haridusolud Kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted Paranes talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Aadlikele ei meeldinud et talupoegadele anti võimalus kaevata nende peale, kui ta ei jälginud seadusi halvenes kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted Talupoegade õiguste suurenemine Talupoegadest said riigitalupojad Rentnikud tasusid suhteliselt madalaid rente, osalt viljas ja osalt rahas Riigimõisad renditi välja Mõisate endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikeks 6. Talupoegade elu ning olukord Rootsi ajal. Peamised koormised: Teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks Abitegu- hooajalised tööd mõisas nt sõnnikuvedu, aletamine, ehitustööd Mõisavooris käimine nt teravilja vedu sadamalinnadesse Naturaalandamid Rahalised koormised
Pommeri murelaps. Täpselt samuti näeb ta ka igal aastal seda, kuidas tema õpetatud poistest kujunevad välja joodikutest talumehed ja sulased. Ja siis- mis on tulnud lastest, neist, keda ta niisuguse usinuse ja hoolega on eluks ette valmistanud? Ons neist tulnud õpetatud mehi, hingekarjaseid, insenere, mõni Livingstone? Ainult paar tükki neist on kihelkonnakoolist kaugemale jõudnud ja needki on tema oma lapsed. Kõik talumehed, nii päriskohapidajad kui rentnikud, sulastest rääkimata, kaebavad, et enamaks pole jõudu, aga kas siis tema, Pommer, on elanud pudrumägedel ja piimajõgedel? Mis on tulnud tema kasvandikest? Joodikud? Kahjuks küll(lk. 223). Pommer ei anna siiski alla, ta harib haridusepõldu edasi ja loodab paremat, samuti ei lõika ta ka vana suisleppa veel maha, lootuses, et ehk hakkab see varsti jälle õitsema. Ta käib oma rada nagu päike või vihmauss. Kas ei raja temagi elu pimedas sügavikus oma pisikest tunnelit päikese poole?
puhkemisega? Algselt kehtis sõjaväekohustus aga hiljem oli elukutseline palgasõjavägi. Palgasõjaväge said väejuhid ära kasutada võimu haaramiseks. 11. Kuidas valitseti alistunud maid? Anti vabad käed ja koguti makse. Veel käidi sõjaväes ja kodakondsus laienes. Idas oli kreeka keel, suured linnad, arenes käsitöö ja kaubandus. Läänes- oli linnu vähe va rooma, oluline oli maavaldus. 12. Kirjelda keisririigi- aegset ühiskonda? Paljud olid maaomanikud või rentnikud. Mõisates olid suurmaavaldused mis põhinesid orja töödel.Olid keskused ja elati linnas. Ülemkiht- Keiser, Senaator, Ratsanikud Alamkiht- Vabadmehed, vabakslastud, orjad. 13. Orjandus roomas? Neid oli väga palju, ja tegid põhilise osa töödest. Nad olid võõramaalased sõjavangid. 14. Avalikud mängud? Olid Gladiaatorite võitlus, Hobukaarikute võidusõidud. 15. Ehitised? Colosseum- Suurim Amfiteater Roomas, võitlus areen, pealt avatud. Circus
(-) Nad pidid riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes.(-) Vana- Roomas asus ühiskonna kõige kõrgemal astmel pärilik senatiaristokraatia.(-) Vahepeal oli Vana-Rooma nii vabariik kui ka keisririik.(+) Senaatoritele järgneva ratsanikuseisuse moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. (-) Senaatoritest ja ratsnikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud.(-) . Tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile ära elamiseks juba vabariigi lõpuperioodil riigi kulul tasuta vilja jagama. Keisririigi ajal sai rooma proletaaride viljaga varustamisest riigivõimu üks olulisemaid ülesandeid. (+)Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes võisid oma patroonil peale materjaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. (+) 2) Mõlemas riigis oli perepeaks meesoost isik
Rooma õigus põhines praktilisel kogemusel st. iga kohtuotsuse langetamisel püüti eeskujuks võtta varasematel samalaadsetel juhtumitel tehtud otsuseid. Valmisid seadustekogud ja selge juriidiline terminoloogia. 7) Millisteks seisusteks jagunes ühiskond keisririigi ajal? Selgita. 1.Senati aristrokraatia-pärilik, suurmaaomanikud,kaubandusega tegelejad, provintside asevalitsejad, leegionite ülemad, 2.ratsanikuseisus-rikkad ja mõjukad inimesed, 3.käsitöölised ning maal vabalt elavad rentnikud.-rooma kodanikud kes tegelesid antud elualadega. 4.orjad ja vabakslastud. 8) Milline roll oli avalikel mängudel Roomas? Rahvas nõudis leiba ja vaatemängu ning keisril oli aukohus seda neile pakkuda. Roomlased armastasid hoburakendite võidusõite ja veriseid võitlusi ampfiteatris, mi solid peamised abinõud alamkihtide toetamiseks ja lõbustamiseks. 9) Mis iseloomustab Rooma religiooni enne kristluse pealetungi? Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Enamik Rooma jumalaid olid
usk mõjutas kogu järgnevat Mesopotaamia religiooni, ratta leiutajad. Poliitiliselt killustunud linn=riik. Linnad-müüridega ümbritsetud, keskuses asus tsikuraat (kaitsejumala astmiktempel). Templeid ja neid majandav preesterkond olid suurmaavaldajad, koht ühiskonnas oli kõrge. Hiljem valitses linnriiki kuningas, kes osales ka usuriitustel. Kodanikkond- jõukamad mehed. Madalamale positsioonile jäis rentnikud ja orjad. Mesopotaamia suurriigid Linnriikide omavahelised sõjad aitasid ühtedel teiste arvelt suureneda. Akadi, Assüüria, Babülon- põhinesid sõjalisel ülemvõimul. Riigi eesotsas kuningas, kes oli sõjaväe ülemjuhataja, seaduseandja ja kohtumõistja. Kuningavõim oli jumalate kaitse all ja valitseja ise oli ülempreester. Egiptusega võrreldes puudus tsentraliseeritus ja detailse sisemise korralduse tase. Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse, piieduti vaid maksude
Kodakondsuse sisulise tähenduse kadumine. 8. Hiline keisririik sõdurkeisrite aeg. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal. Impeeriumi jagunemine (ida- ja lääneosa), suur rahvasterändamine, Lääne-Rooma lõpp. 9. Seisused senaatorid (omasid latifundiume, enamus aega veetsid roomas kõrgametnikena), ratsanikud (algus sõjaväes, hiljem kõik jõukad kodanikud, suurmaavaldajad, kohtunikud), vabad mehed (käsitöölised, talupojad ja rentnikud, proletaarid), vabakslastud, orjad (orje rohkem ja olukord halvem kui kreekas) 10. Perekond ja naiste positsioon mehe piiramatu võim peres, kodanikuõiguseta naised. Naistel oli rohkem vabadust (võis lahutada ja suhtles külalistega, võis vabaneda mehe eeskostest) 11. Haridus poisid sõja suunaga, naised kodutöid. rikkamatel koduõpetaja. õpiti kreeka keelt ja kultuuti, rooma kirjandust ja ajalugu. 12
valitseja nõuandja asevalitsejate arv Seisused Senatiaristokraatia, ratsanikuseisus, vabad talupojad, Auväärsed ja madalad rentnikud, proletaarid, palju kodanikke Sõjavägi Elukutseline palgavägi, leegion, täiustasid sõjatehnikat Piiriäärne väeüksus ja liikuv sisearmee, sõjaväe barbariseerumine Sündmus Tähendus
Riigivõim Tugev riigivõim, tegelik võim ühe isiku käes, senat oli valitseja nõuandja Keisri piiramat Seisused Senatiaristokraatia, ratsanikuseisus, vabad talupojad, rentnikud, proletaarid, palju kodanikke Auväärsed ja m Sõjavägi Elukutseline palgavägi, leegion, täiustasid sõjatehnikat Piiriäärne väeü
Riigivõim Tugev riigivõim, tegelik võim ühe isiku käes, senat oli valitseja nõuandja Keisri piiramat Seisused Senatiaristokraatia, ratsanikuseisus, vabad talupojad, rentnikud, proletaarid, palju kodanikke Auväärsed ja m Sõjavägi Elukutseline palgavägi, leegion, täiustasid sõjatehnikat Piiriäärne väeü
docstxt/.txt
· Õigus apelleerida( edasi kaevata ) kõrgemale seadusandjale. · Seadusandluse algus 12 tahvli seadustest. · Arvestati pretsedenti so. tugineti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele. · Protsessi korrektsus. Rage seaduse järgimine. Karistused ei olnud liialt karmid. · Keisririigi ajal juristid juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Õigusteaduse algus. Ühiskond ja eluolu: · Enamik talupojad. Maaomanikud, rentnikud. · Latifundiumid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Toodang müügiks. Aja jooksul muutusid isemajandavateks suurmõisateks. · Arenenud linnad. Linn majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad, maaomanikud elasid linnades. · Linn ja ümbritsev maapiirkond tihedalt seotud. · Senaatoriseisus: ülikud. Algselt linnriigi aristokraatia, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas.
annaabi.ee 
