Vaskpillid. Trompet: Vaskpillide sopranpilliks on trompet. Trompetid on ühed vanimad muusikalised instrumendid, need eksisteerisid juba 1500 aastat enne Kristust. Trompet on teinud suure arengu mitmete aastasadade jooksul. Praegu on kasutusel trompet konstrueeriti 19.sajandi algul. Trompetid valmistatakse enamasti vasest. Trompeti kõla on pidulik ning seda on kasutatud pidulikel sündmustel. Tänapäeval kasutatakse trompetit orkestri-, soolo- ja jazzpillina. Kuulsad trompetistid maailmas on Louis Armstrong ja Dizzy Gillespie. Eesti tuntud trompetistid on Priit Aimla, Indrek Vau ning Jüri Leiten. Tromboon: Sõna "tromboon" pärineb itaalia keelest, kus tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Tromboon on madalama ja võimsama häälega kui metsasarv ja omab trompetit sära. Erinevalt teistest vaskpillidest muudetakse trombooni heli U-kujulise kulissiga, mida sisse lükates ja välja tõmmates õhukana...
Soul 1950 Ameerika Kitarr, bass, trummid, vahel Kirglik armastus ja The Jackson Five, The Supremes, The klahv- ja vaskpillid. südamevalu, aga ka lihtsalt Temptations, Eddie Floyd, Ray Charles, meeldiv ajaveetmine. Aretha Franklin, Otis Redding. Funk 1960 Afroameerikas Rütmiline kitarr, vaskpill ja Lugude aluseks on sageli Earth Wind and Fire, Tower of Power, basskäigud ning lihtne ja lühike motiiv, mida The Commodores, James Brown, trummiaktsent. lõpmatuseni korratakse. George Clinton. Heavy rock 1960 USA Soolokitarr, basskitarr, Laulutekstid on sageli Deep Purple, Led Zeppelin, AC/DC,
Keerukas orkestratsioon Keel- ja vaskpillid Kvaliteetsed lindistused Motowni tuntumad artistid Ansamblid: The Temptations, The Supremes, The Jackson Five Solistid: Stevie Wonder, Diana Ross Stevie Wonder - I just called to say I love you Stax Võrreldes Motowni lugudega lihtsamad, vähem meloodilised, sageli rämedavõitu Sageli kasutati improvisatsiooni Harmoonia lihtne, põhines kolmel põhiakordil Saatepillideks kitarr, bass, trummid, vahel klahv- ja vaskpill Staxi tuntumad artistid Eddie Floyd, Wilson Pickett, Otis Redding Eddie Floyd - Knock on woo d Kolmanda suure plaadifirma Atlantic Recordsiga on seotud sellised staarid nagu Ray Charles, Aretha Franklin, Sam Cooke ja Roberta Flack Roberta Flack - Killing me so ftly Ray Charles 23. sept 1930 – 10.juuni 2004 USA pime mustanahaline pianist, laulja ja laulukirjutaja. Ray Charles - Hit the road J ack Ray Charles - I got a woman
•Kvaliteetsed lindistused •Hook-line-fraasid •Sentimentaalsed laulutekstid Staxi muusika •Laulud lihtsamad, kui Motowni lugudes. •Vähem meloodilised •Sageli rämedavõitu. •Viidates otseselt gospelile ja bluusile. (Pilt nr.1) Staxi logo •Harmoonia oli lihtne, põhinedes kolmel põhiakordil (I-IV-V). •Hook-line-võtet esines tunduvalt vähem kui Tamla Motowni lugudes. •Saatepillidena olid tavaliselt kitarr, bass, trumm, vahel klahv-ja vaskpill. •Laulud olid tihti seksuaalse alatooniga. Stiili rajajad •Aretha Franklin (25. märts 1942) Memphis, Tennessee, Ameerika Ühendriigid. •Diana Ross (26. märts 1944 (vanus 72), Detroit, Michigan, Ameerika Ühendriigid) •Roberta Flack (10. veebruar 1939 (vanus 77), Black Mountain, Põhja-Carolina, Ameerika Ühendriigid) •Stevie Wonder (13. mai 1950 (vanus 65), Saginaw, Michigan, Ameerika Ühendriigid) •Ray Charles (23. september 1930-2004 10. juuni, Albany, Georgia, Ameerika
-keel ja vaskpillide kasutamine -kvaliteetsed lindistused The Temptations, The Supremes, The Jackson Five, Stevie Wonder, Diana Ross Stax -lihtsamad laulud -vähem meloodilised -rämedavõitu viidates gospelile ja bluesile -gospeli stiilis improvatsioon -seksuaalse alatooniga laulud -harmoonia oli lihtne, põhinedes kolmel põhiakordil (I-IV-V). -Hook-line-võtet esines tunduvalt vähem kui Tamla Motowni lugudes. -saatepillidena olid tavaliselt kitarr, bass, trumm, vahel klahv-ja vaskpill. Eddie Floyd, Wilson Pickett, Otis Redding Atlantic Records Ray Charles, Aretha Franklin, Roberta Flack, 4. Kuula muusikanäiteid, kirjuta välja laulja ning laulu nimi ● https://youtu.be/0rEsVp5tiDQ ● Ray Charles-Hit The Road Jack ● https://youtu.be/3k5acPIi0f8 ● Aretha Franklin - Rolling in the Deep / Ain't No Mountain Live Adele Cover Version ● https://youtu.be/UPoTl1f26U8 ● WILSON PICKETT ~ ENGINE NUMBER #9 ● https://youtu.be/ho7796-au8U?t=8
Sordiini tehakse pappist,puust,metallist. Trompet On vaskpuhkpilli rühma kõige kõrgem pill. Eelkäiad võib leida kõikjalt. Pragune pill on aga pärit 19 saj. Trompetil on särav ning pidulik kõla. Tänapäeval esineb nii soolos,orkestris,sümfooniaorkestris ja ka sõjaväeorkestris. Trompetit on raske puhuda,peab olema hea huultetöö. Tuntumad mängijad on Indrek Vilu, Priit Aimla, Jüri Leiter. Metsasarv Kõige suurema mänguulatusega vaskpill,ligi 4m(kõlatoru pikkus) Eelkäiad on metsasarvel Prantsusmaalt. Kõla on pehme,sume,mahlakas. Sageli antakse metsasarvele lüürilised ehk laulvad soolod. Enamasti mängitakse orkestris. Tuntuim mängija on Rait Erikson. Tromboon Erinevalt teistest vaskpuhkpillidest ei muudeta trombooni heli mitte ventiilide abil vaid u-kujulise kuliass abil. Saab mängida glissandot. Kõla on särav ning pehme. Orkestri pill,soolo pill harva. Kuulus mängija on Heikki Kalaus.
- Flöödid (plokk- ja põik-) - Pommer arenes salmeist, oboe eelkäija, topeltroohuulikuga - Dulcian basspill, mille tuulekanal teeb 2-3 käändu, fagoti eelkäija, roohuulikuga - Krummhornid kõveraks painutatud korpusega pill, mille roohuulik on eraldi kapslis - Trompetid vaskpuhkpillid - Tromboonid - Tsink korpuse järgi puupill, huuliku ja mänguviisi järgi vaskpill Ansamblimuusikast mängiti enamasti tantse. Tantsud olid kogumikes tavaliselt paaridena. · Branle, koosneb aeglasest eeltantsust ning teisest osast, mis on kiirem · Pavaan ja galliard 6 · Passamezzo ja saltarello Ansamblimuusika vormid: · Canzon algselt sansooni töötlus, hiljem lihtsalt polüfooniline instrumentaalpala · Sonata tähistab instrumentaalpala al. 16 saj lõpust
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...