· Kõige rangem karistus oli kiriku vande alla panek · Maapealne elu on ettevalmistus igaveseks eluks · Selge käsitlus taevast ja põrgust · Tähtis on inimese hing · Keha on patune · Patt · Kiriku müüdid Dante - ,,Jumalik komöödia" · 1265 1321 · 1. uus mahe stiil rohkete metafooridega armastusluule vulgaar ladina keeles kõnekeeles · 2. ,,Uus elu" proosa + luule raamat + Beatrice · 3. ,,Jumalik komöödia (näitab, et lool on õnnelik lõpp) " · värsivormis nägemus · sümbol arvud 3 põrgu/puhastustuli/paradiis/ põrgu põhjas on 3 kõige suuremat reeturit 9 põrgul on 9 ringi/ taeval on 9 tasandit · Toob esile maailma pahed, paljastab patutegusid · Panter valetamine, reemine, himurus
Kordamine renessansi kontrolltööks 1. Renessanss. - Sõna ,,renessanss" tähendab taassündi, antiikkultuuri taaselustamist. Sai alguse Lääne-Euroopas XIV-XVII sajandil. See murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole tähistab ühtlasi uusaja algust. Humanism tähendab antiikkultuuri uurimist ja tutvustamist, ent alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest
Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare’i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv DANTE ALIGHIERI (1265–1321), keda on nimetatud keskaja viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks. Temas pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alistumist autoriteetidele. Dante oli üks paavstivastase partei
Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv DANTE ALIGHIERI (12651321), keda on nimetatud keskaja viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks. Temas pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alistumist autoriteetidele. Dante oli üks paavstivastase partei
"Shakespeare ja tema "Hamlet"" 1926 · A.Lipkov Shakespeare kinolinal Tallinn · Gutmann,R. "Dante Alighieri" Tartu 1979 ülikooli väljaanne 1921 Sissejuhatus Renessansiks (taassünd) nimetatakse keskajale järgnenud, antiigist ja loodusest tiivustust saanud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16.sajandil. Termini renessanss (it. rinascimento) võttis esimesena kasutusele itaalia kunstnik ning kunstiajaloolane Giorgio Vasari oma teoses "Parimate maalikunstnike, kujurite ja arhitektide elulood"(1550).a. Uue aja maailmapilti avardasid mitmed samaaegselt mõjunud faktorid: 1.avastusretked (Ameerika taasavastati Kolumbuse poolt 1492, India), 2.reformatsioon usupuhastused, mis kõigutasid paavsti võimu ning millele omakorda järgesid poliitilised ümberkorraldused., 3.trükikunsti avastamine, 4
ülekohtu. Ka renessansi vimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare`s tragöödiates.Varases renesansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16.sajadil teisel poolel skepsisega (johtemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessans sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajadit.Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16.sajandiga.Nii oli nt inglise renessansi haripunk 16.sajadi lõpul, kui Itaalias oli renesanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn.Sealt pärines ka eelrenessanss kuuluv. Danet Alighieri (1265-1321) Keda on nimetatud keskajal viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks.Tema pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alituurist autoriteetidele.Dante oli üks paavstivastase partei
sajandil ristiusu vastu -Jätkasid ka oma usuga =Püha Patrick -Andis ristiusu -Kaitsepühak =Algselt oli filide ja bardide looming suuline -Kloostrite lähedal pandi kirja =Saagad on proosavormis -Kõnelevad rahvausundist -Olid Põhja-Iiri ja Lõuna-Iiri saagad -Keskne teema kodumaaarmastus, fantaasia, armastus 2. Jutustada üks Boccacio novell Pilet 2 Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited; draamakirjandus keskajal 1. Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited Tekkekoht Skandinaavia, Norra Stavangeris (?) oli suur hulk talupoegi ja väepealikke =Jaarlid =Keeldusid 885 allumast kuningas Harold Kaunisjuuksele =Lahkusid peredega ja purjetasid Islandile =Võtsid kaasa oma rahvaluule Islandil ristisõdu ei olnud
· Itaalia renessansi vanema põlvkonna suur · Eepose põhiteemaks oli roomlaste võit humanist ning luuletaja Kartaago üle · Renessansilüürika kui ka humanistliku Ka filosoofiliste teoste autor: filoloogiateaduse rajaja · "Üksildasest elust" ülistab · Kirjutas enamiku teoseid ladina keeles eemaletõmbumist elukärast raamatute · Itaalia sonett ehk Petrarca sonett maailma Euroopa luule levinuim kinnisvorm · "Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse · Sündis Arezzo linnas, Kesk-Itaalias puhuks" lohutusraamat · Õppis õigusteadust Montpellier's (1317) · "Maailmapõlgusest" autori pihtimus ja Bolognas (1323) maise armastuse teemal · Naasis 1326 Avignoni, astus vaimulikku · Ajaloolised teosed:
võlumõõgaga). Saab kuningaks, kuid antiikkirjandus, filosoofia ja teadus. Mauride hiljem sureb pärast tema maad laastava riik Hispaanias. lohe tapmist. Keskajal tekkisid uued kirjandusvoolud: Ühisjooned erinevates eepostest: vapper lüürikas kantsoon, sonett, ballaad, peategelane rändab kaugele, et end madrigal, romanss; eepikas uut tüüpi tõestada ning suurtest katsumustest kangelaslaulud, allegoorilised ja hoolimata võidab kõik deemonid ja õpetlikud poeemid; proosas tänapäeva
orjastamisele. Maadeavastused, kujutlus maailmast kui tervikust. Loodusteadused. Trükikunsti leiutamine. Ühiskondlikud vapustused ja võitlused: reformatsioon XVI saj alguses, Ameerika avastamine ja vallutamisele järgnenud sõjad, Otomani impeeriumi ähvardused Euroopale. Vallandusid ka individualism ja saamahimu, Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Montaigne’i esseed ja Shakespeare’i tragöödiad, ajastule omased enesekahtlused. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, vältas seal 3 sajandit. 7. Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumaliku komöödia „Põrgu“, „Puhastustuli“; Vita nuova. Uus elu), Geoffrey Chaucer (Canterbury lood), MKL, KA. Dante: keskaegsed sümbolid ja maailmapilt + loovisiksuse geenius. „Jumalik komöödia“. Esikteos uues mahedas stiilis, rõhutas armastuse filosoofilist käsitust. Armastus Beatrice vastu. Autobiograafiline luuleraamat
igasugust maist, tumedat poolt seksuaalsust ja lihalikku armastust. 7 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · 16. sajandil asendub varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse ja inimese võimetesse vaikselt skepsisega ning edasi toimub renessansi kriis ja teisenemine barokki. · Renessanss sai alguse ja oli ulatuslikem Itaalias, vältas seal ligi 3 sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss 16. sajandiga. 8 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 6. Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri ja Chaucer (KA, MKL, Chaucer Canterbury lood) Dante Alighieri · Poolenisti keskajas, poolenisti renessansis. Loomingut raamistavad keskaegsed
Esimese stroofi lõpetab Arnaut Daniel, teise Guido Cavalcanti, kolmanda Dante, neljanda Cino da Pictora(?). ja viimases võtab Petrarca oma teosest tsitaadi. Vahepeal on kirjutanud mitu sonetti järjest ühe teemaga. 102-104.sonett. järjest sarnased. 121.madrigal 128.kansoon. algus on kuulus "Italia mia". 165.sonett. väga konkreetne ja meeleline.(näitab kile pealt). Rõõgib konkreetselt Laurast. 149.kansoon. hüüab appi surma, et oma armupiinadest vabaneda. 196-198. sonett. Kõik algavad sõnaga "Laura" - "l'aura". 211.sonett. nimetab esmakordselt kohtumist lauraga kuupäeva 6.aprill 1327.aastal. Esimene osa lõpeb sekstiiniga. See on kogu teosest 2/3. Teises osas on alguses peamislt kansoonid. 272.sonett. ei ole erilist lootust, küllaltki kurb sonett. Kurb Laura surma pärast (ta suri katku). 334.sonett. Jüri jaoks kõige ilusam. Ta kirjeldab kuidas nad siiski kohtuvad lauraga, kuidas naine tuleb tema juurde. Pinged püsivad kuni lõpuni. 336.sonett
VI ringis on nõuandjad; VIII ringis on kupeldajad, prostituudid, petised, reeturid, palju paavste). Põrgus on palju ajaloolisi tegelasi ja Dante kaasaegseid inimesi. Siis jõutakse puhastusmäe astangule, kus tehakse D näole 7p'd (viha, laiskus, ahnus, ihnus ja pillamine, liigsöömine, liiderlus, uhkus). Igal puhastusmäe ringil üks P kustub. Vergilius ei saa teda enam edasi saata, nüüd saadab Beatrice. 10. taevas on Jumal ja särav valgus. 11. Petrarca, sonett 1304-1374. Itaalia renessansi suurimaid poeete. Ka pärit Firenzest ja ka pagendati sealt (nagu Dantegi). Rändasid perega Avignoni, kus möödus ta noorus. 1327 6.aprillil näeb P kirikus üht daami, kellesse ta armub- Laura. L oli abielus ühe aadlikuga ja neil oli palju lapsi ja ta suri 1349. P õppis õigusteadust, hobiks vanaaegsed käsikirjad, rändas Euroopas ja avastas neid palju. Temast kujunes humanist. Esimesi teoseid poeem ,,Africa"- ladina keeles. Roomas
Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Sajaaastane sõda. Oluliseks keskuseks kujunes Põhja-Itaalia oma kiiresti arenevate ja rikaste linnadega. Seda ajastut nimetati humanismiajastuks (lähtuti inimesest).15.-16.sajandil avastati maid, arenesid loodusteadused, leiutati trükikunst ja ka nooditrükk. Hakati väärtustama meelelist ilu, inimest. Keskajal võeti kõike mõistusega, ka ilu. "Renessanss" kasutati seoses kultuuriga 14.-16.sajandil. Muusikaline renessanss oli seotud aga peamiselt Madalmaadega.14.sajandil ilmusid uued anrid ilmalikku kunstmuusikasse - uus ajastu annab märku. Sündis mitmehäälne ilmalik laul. (keskaja rüütlilaul oli ühehäälne.) Renessanssi stiili muusika: 1) Kujunes uus kõlaideaal-muusikaline kooskõla lähtub tertsi-ja sekstiintervallidest: Hääled hakkavad üksteist jäljendama. Sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia. 2) Muusika on rohkem seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist, rütmipilt ühtlustub.
moraalinormidega lood (ligimesearmastus, jumalaarmastus), farss – koomiline, labane, kunstlik, ebaloomulik näidend, tüüptegelastega näitemäng, sotii – improviseeritud näitemäng, sõltub esinäitleja ja trupi improvisatsioonioskusest ning sellest, mis teema intrigeerivam oli selles paigas, sest seda siis pilgati, sotsiaalne pilkamine 11. Renessansi kirjandus. Dante Alighieri Renessansi kirjandus Renessanss sai alguse Itaalias. Renessanss on periood pärast keskaega, kui antiiki ja loodust eriti tähtsaks peetakse. Ajaliselt leiab renessanss aset 14-16. sajandil. Sellele perioodile on omane humanism ja humanistide tegevus. Renessansi ajal lähtuti antiigist ja uuriti eriti antiiki (Petrarca, Boccaccio). Renessansile on iseloomulik maise armastuse ja seksuaalsuse tõrjumine, samal ajal looduse idealiseerimine. Raamatud leidsid aina laiema lugejaskonna kõigi ühiskonnaklasside seas. Dante Alighieri
tõlkes 1977. aastast. Ainuke, mis suurtest keskaja kangelaslauludest on tervikuna eesti keeles) 4) Keskaja rüütlikirjandus ( Wolfram von Eschenbach Parzival, värssteos, erandiks, kuna pole tervikteos) 5) Kirjandus keskaegses linnas. Ldnkeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament) 6) Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumalik komöödia tõlkimisel, seni olemas vaid katkendid õpikutes) ja Chaucer (Canterbury lood värssnovellid, ei ole terviklik teos, ei jõudnud lõpetada.) 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio (Dekameron (semperi tõlge), Secretum) 9) Renessansi lüüriline luule (15. 16. sajand) (Shakespeare'i Sonetid.) 10) Renessansi eepiline luule. (15.-16. saj) 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (Erasmus Narruse kiitus, More Utoopia, Montaigne Esseid)
Menestrelid (haritud linnarahvas) kirjutasid isandate sugupuid romaanilaadis. Kirjutati ka antiigi, bütsantsi ja araabia ainetel, kasutati õnnetu armastuse teemat ja toodi sisse värsijutustused ehk leed. Anti edasi käitumisjuhiseid, esines psühholoogilist analüüsi, luule asendus proosaga. Levinud kuningas Arthur ja ümarlauarüütlid. Üks kuulsaim rüütliromaan ,,Tristan ja Isolde" Esialgu olid värsi vormis, kuid 13. sajandil asendus proosaga. 14 .sajandil kujuneb Itaalias välja novell. 19. sajandi romantikute kunstivool nii kirjanduses kui ka muusikas võttis need lood uuesti käsitlusele (nt ooperis ja balletis). Rüütlite kirjandusele on kirjutatud palju paroodiaid. Esimene maailmakuulus on Cervantes ,,Don Qujote", I. Calvino ,,Parun puuotsas"(parun, kes vihastab läheb puu otsa elama), M.Twain ,,Jänki kuninga Arthuri õukonnas"(ränne ajast tagasi). 9. pilet ,,Rebaseromaan", vagantide luule, Francois Villon "Rebaseromaan" ... on 13. saj
Järjest rohkem käsitles kirjandus ühiskondlik-poliitilist temaatikat. Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseks fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused, kus tõsteti esile teravmeelsus ja taibukus, piitsutati saamatust ja ahnust. Fablioode keel on mahlakas, täis rahvalikke kõnekäände ja vanasõnu. Saksamaal levisid analoogse malliga svangid, mida hiljem kirjutati proosaski. Itaalias kutsuti taolisi jutustusi novelladeks sealt sai oma zanrinime novell. Tähelepanu väärib hiliskeskaegsete vagantide (alamamast vaimulikkonnast pärit rändlaulikud) ladinakeelne luulelooming, mis pilkas kiriku silmakirjalikkust, kutsus üles nautima maiseid rõõme. Vagantide luuletused olid riimis. Kuulsaim kogu ,,Carmina Burana". Francois Villon (15. saj keskpaik) elas hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud, kuid looming oli renessansiideedest puutumata, sest Prantsumaale jõudsid 100-aastase sõja tõttu kultuuri uued suunad hiljem
Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline romaan, psühholoogiline romaan jne. Romaanil on omakorda alaliigid: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. · jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin). · novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton). Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte "Iliase" ja "Odüsseiaga". Dramaatika Draama kreeka k `tegevus'. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks,
Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.) aleksandriin 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel. Aleksandriini kasutati esimest korda Makedoonia keisri Aleksander Suure seiklusrohket elukäiku kujutavas "Aleksandri romaanis" (XIII saj). Näiteks Moliére (16221673) komöödia "Tartuffe" August Sanga tõlkes. Need, kes tunnevad mind, / need teavad, et ei asu iial püüdma mu hing / minu enese kasu. Maistel varadel on / mu silmis odav hind, võltsi säraga need / ei suuda petta mind. algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim vt riim. allegooria mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või
Maalikunstis on valdavasteks märkides ikoonilised märgid. Abstraktses kunstis on valdavad konventsionaalsed ja indeksaalsed märgid. Kirjanduses ja muusikas konventsionaalsed märgid. 6. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid · Eepika. 1. Eepos, 2. Romaan, 2.1. Seiklus-, 2.1.1. rüütli-, 2.1.2. kelmi-, 2.1.3.kriminaal-; 2.2. Ajalooline-, 2.3. Perekonna-, 2.4. Psühholoogiline-, 2.5.Arengu- (kujunemis-), 2.6. Ulme-, 2.7. jne, 3. Novell, 4. Jutt, 5. veste, 6.miniatuur, 7. skits, 8. humoresk, 9. jutustus, 10. valm, 11. rahvajutt 11.1.muinasjutt, 11.2. muistend. · Lüürika. 1. rahvalaul, 2. hümn, 3. eleegia, 4. satiir, 5. epigramm, 6. epitaaf, 7.läkitus, 8. pastoraal. · Dramaatika. 1. tragöödia, 2. komöödia, 3. tragikomöödia, 4. farss, 5. vodevill, 6. draama 6
- romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccacio, Maupassant, Tšehhov, Valton). Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” juurde. LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm
Nii on olnud juba mitmeid sajandeid. Teatrietendusi esitatakse nii teatrihoonetes, kultuurimajades, kui ka tänavatel. Vanakreeka näitlejad olid ainult mehed, neid oli laval alati kolm ja nad pidid mängima ka naiste osi. Näitlejad võisid olla ainult vabad kreeklased. Teatri keskmes oli koori ja näitleja vaheline dialoog. Koor koosnes 12-25 inimesest. Koori ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat. Teatri peamised zanrid olid tragöödia, komöödia ja saatürdraama.Teatri etendused toimusid ainult paar korda aastas. Kogu rahvas läks selpäeval teatrisse. Teatri pääse oli tasuline ja vaestele anti ka toetust teatripileti ostuks. Etendused kestsid hommikust õhtuni. Etendusel söödi ja joodi, kuna see oli ikkagi pidustus. Teatrietendused toimusid linnapeal, kus oli palju lärmi ja sagimist. Antiikajal kandsid näitlejad maske, mis väljendasid nende emotsioone. Nad pidid kandma ka pikka pidulikku rüüd ja kõrget
legendid, müüdid. Dramaatika üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Draamateoses kujutatakse dialoogi vormis (vastuoludest ja konfliktidest lähtuvalt) tegevust olevikus toimuvate sündmuste jadana. Teos on määratud laval esitamiseks. ülivõimas Ateena õitseajal 5. saj e Kr. Näitekirjanduse- ja lavastamise festivalid-võistlused. Sophokles tuntuim antiikaja näitekirjanik. Peamised draamazanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Draama on tõsise konflikti ja mitmekülgsete tegelastega näidend, mis sisaldab nii traagilist kui ka koomilist. Komöödia ja tragöödia on antiikset algupära, draama tekkis aga 18. sajandi keskel seoses valgustusega. · Krossi elu ja looming, ühe romaani analüüs Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult
Ent pärast hüdra tapmist ei saanud Lerna kuulsaks kohana, kust allmaailma pääseb. näitlejad olid ainult mehed, neid oli laval alati kolm ja nad pidid mängima ka naiste osi. Näitlejad võisid olla ainult vabad kreeklased. Teatri keskmes oli koori ja näitleja vaheline dialoog. Koor koosnes 12-25 inimesest. Koori ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat. Teatri peamised zanrid olid tragöödia, komöödia ja saatürdraama.Teatri etendused toimusid ainult paar korda aastas. Kogu rahvas läks selpäeval teatrisse. Teatri pääse oli tasuline ja vaestele anti ka toetust teatripileti ostuks. Etendused kestsid hommikust õhtuni. Etendusel söödi ja joodi, kuna see oli ikkagi pidustus. Teatrietendused toimusid linnapeal, kus oli palju lärmi ja sagimist. Antiikajal kandsid näitlejad maske, mis väljendasid nende emotsioone. Nad pidid kandma ka pikka pidulikku rüüd
lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.-d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trt-s oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi.
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
kus etendati jumalanna Demeteri röövimist allmaa poolt. Aristoteles on väitnud, et tragöödia on tekkinud ditürambidest (jumala aux lauldav kiidulaul) koorist eraldub eeslaulja, kes deklameerib (eeslauljakoori kordamööda laulminealgeline dialoog). Etendati jumala sündi, kannatusi, surma, ülestõusmist. Hiljem lisanduvad müütide lood. Kreekas tekib 2 näideniliiki: tragöödia ja komöödia. Tragöödia lõpus pidi olema saatiirdraama, mis pidi pärast kurba näidendit inimestel tuju heaks tegema. Teater oma mütoloogilisema sisuga tekkis 6 saj. eKr.. Esimene dateeritud etendus toimus 534. eKr kirjanik Thespise poolt toob sisse esimese näitleja. Ehitist, kus etendusi esitati, nim. amfiteater: keskel oli orkestra (lava, koor asus sellel, kuni 24 m diameetriga), selle taga olid
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
"Kalevipoeg") 2. Muinasjutt- "Seitse 2. Värssromaan- 2. Ood- Kristjan Jaak 2. Tragöödia- pöialpoissi ja lumivalgeke" Puskin Peterson "Kuu" Sheakespeare "Vaskratsanik" "Romeo ja Julia" 3. Naljandid ia muistendid- 3. Ballaad- O. 3. Sonett (14 rida)- 3. Draama- A. Leida Tigane "Peremees ja Masing "Päts"; M. Marie Under "Sinine Kitzberg "Libahunt" sulane" Under "Rändav järv" terrass" 4. Följeton 4. Valm - M. Under 4. Haiku- Jaan 4. Jant- O. Luts "Lapse hukkaja" Kaplinski "Säärane mulk" 5. Anekdoot 5. Poeem 5
Psühholoogilise realismi kasvu Vilde loomingus näitavad romaan "Mäeküla piimamees" (1916), novellid ("Kuival", "Tooma tohter" jt.) ning näidendid ("Tabamata ime", 1912). Neid teoseid kirjutades huvitas Vildet inimeste käitumispsühholoogia seostatuna armastus-, kunsti- ja ühiskonnaelu probleemidega. Kirjanik pöördus taas ka nalja-Vilde aegadesse. Nüüd, juba küpse meistrina, kirjutas ta ühe parema eesti komöödia "Pisuhänd" (1913). "Pisuhänd" sündis kirjanduslikust võistlusest A. Kitzbergi "Libahundiga", mida Eesti Kirjameeste Seltsi zürii oli eelistanud Vilde "Tabamata imele". Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid.
Hiljem Lümanda koolijuhataja, populaarne, juhtis seltsielu, hea kõnemees. 1944 läks Rootsi ja oli elulõpuni seal. Looming: I romaan 1926 ,,Kesaliblik", rannatriloogia: ,,Õitsev meri", ,,Taeva palge all", ,,Hea sadam" , näidend: ,,Vaese mehe ututall" Kirjutanud romaane. Näidendeid ja jutustusi. 1938 anti talle riigi poolt talu. Teine kandidaat oli Tammsaare, aga ta oli linnastunud ja Lagle talu sai Mälk. Kirjutas rannaäärsest eluolust. Novell ,,Surnu Surm", romaan ,,Õitsev meri" 5. Aira Kaal- Põidest pärit, eelkõige luuletaja. 1960ndatel proosakogumik ,,Kodu nurga laastud" I-III 6. Aadu Hint- 30ndatel ,,Pidalitõbi", ,,Vatku tõbilas". Tetraloogia ,,Tuuline rand" 1951- 1966. 7. Juhan Smuul- 1920-1971, ,,Karm Noorus" 1946, poeem ,,Poeem Stalinile", ,,Järvesuu poiste brigaad" 50ndatel ,,Kirjad sõgedate külast"-olupiltide kogumik. Monodraama ,,Polkovniku lesk"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
