Scott Thomas on nimetanud sellist uskumust poliitliseks müüdiks.. Olen nõus Lehtoga, et risitisõjad ja ka ususõjad 16-17saj ei toimunud puhtalt usulisel põhjustel. See oli lihtsalt üks ettekääne. Pigem saab usku vaadelda siiski kui hea ja kasuliku mõju allikana ühiskonnale, Näiteks keskajal oli tugev kirikuvõim just see, mis aitas ära hoida poliitilise võimu kuritarvitamist . 2) Nii mõnigi religioon seab inimestele liigseid piiranguid Nõustun sellega, et religioon seab inimesele küll piiranguid, aga need piiranguid ei ole kahjulikud ning ei mõjuta kuidagi inimeste vaimset ja füüsilist seisundit negatiivselt . Iga persoon on endale usu valinud lähtudes oma soovidest, mida ta elult tahab. See pigem annab eesmärgi, mille nimel elada. Kui usk jumala poole puuduks, oleks maailmas ebakindlus,
Igal inimesel on erinev seisukoht usust ja arusaam sellest, mis on ,,õige". Kas jumal määrab inimesi hukatusse või mitte? Kas põrgu on olemas või mitte? Kuidas tunneme ära selle usu, mis on just meile õige? Seesugused küsimused aitavad meil jõuda kindlale seisukohale ja neis asjus ei saa jääda ükskõikseks. Inimesed näevad maailma väga erinevalt ja seetõttu valime me endale sobiva usu ja otsustame ise selle üle, mis on see ,,õige" ning millesse tasuks uskuda. Seetõttu on religiooni väga raske otseselt selgitada, kuid ma arvan, et usundi eesmärgiks on panna inimesed elama head elu. Religioon on usk jumalasse või jumalatesse. Sellega võivad kaasneda oma rituaalid, eluviis või pühad paigad. Usk annab järgijaile kindla maailmavaate, elu mõtte ning juhised õigeks tegutsemiseks. Maailmas on olnud ja on edaspidigi palju erinevaid religioone. Enamik usundeid õpetab, et inimesed peaksid
Usk või uskumatus Usk mis see on? Kui selle sõna definitsiooni otsida, siis leiab paksudest raamatutest umbes sarnase sellele Religiooni lähtealus ja tema põhimõtted. . Siiski ulatub usk kaugemale kui vaid raamatu definitsioon. Mõnele on see mõte kogu eluks, teine on lugenud läbi piibli ning arvab, et ta teab kõike, mida vaja. Kolmas ei pea seda üldse tähtsaks. Palju on inimesi, kes usuvad, austavad ja järgivad oma valitud usundit. Maailmas on seitse põhiusundit : kristlus, juutlus, budism, taoism, budism, islam, hinduism. Usklikke on kolme tüüpi : ateistid, kes ei usu jumalasse, agnostikud, kes kahtlevad jumala olemasolust ja usklikud, kes usuvad. Ei osa öelda, keda kõige rohkem on. Idamaades on usklikke ~ 70%, Põhjamaades kõvasti vähem. See võib olla ka tingitud faktist, et idamaades elavad inimesed põlvkonniti koos ja seetõttu on usu mõju, traditsioonid tugevamalt kinnitunud. Uskumise ja uskmatuse
· inimõiguste rikkumine, · illegaalne immigratsioon, · põgenikud, · puudega inimesed, · HIV/AIDS jm epideemiad, · olenevalt riigist / piirkonnast negatiivne iive või vastupidiselt rahvastiku liigne juurdekasv, · terrorism, · jne. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised õigeks tegutsemiseks ja suhtlemiseks, tõekspidamised surma, saatuse, tuleviku, maailma alguse ning lõpu küsimustes jms). Religioon on saatnud inimest aegade algusest saadik, oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond. Pole teada ühtki
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõiguse juured ideelises mõttes. religo / religiere tähelepanelik olema, hoolikalt jälgima, hoolima, side kõrgemate vägedega. Pontifex maximus ülempreestri tiitel
...................................................................................................................21 SISSEJUHATUS Tänapäeval seostatakse enamasti islamiusulisi hirmu külvamise ja vägivallaga. Paljuski tulenevad need arvamused teadmatusest ja mitte mõistmisest, mida islami usk tegelikult endas sisaldab. Islam on midagi müstilist midagi millest ollakse kuuldud, kuid millest tihti tegelikult ei teata. Kuidas tänapäeva maailmas on võimalik midagi sellist uskuda? Miks peaks üks inimesed islamist üldse midagi teadma? Kas see usk tõesti õhutab inimest vaenule? Mis on islami järgijate religioossed kohustused ja kas terrorism on üks neist? Kes on see jumal Allah? Milline on islami tegelik pale, mida see inimesele õpetab ja kuidas nende elu mõjutab. Töö eesmärgiks on analüüsida islamit, et saada teada selle usu olemus ja põhimõtted ja usu mõju inimkäitumisele. Töö on neljas osas. Töö esimese peatükis antakse ülevaade islami
filosoofiast), see tähendab, et religioonil on loodusteadusest erinevaid aspekte ja vice versa; vastasel juhul ei läheneks me nendele kahele teadmusekollegiumile ja ei defineeriks neid spetsiifiliselt kui "religiooni" ja "loodusteadust". Antud arutluse käigus on meile hoopiski olulisem nende vaheline suhe, mis pole pelgalt taandatav sõnadele "religioon" ja "loodusteadus", vaid hõlmab kõike seda ampluaad, mis nende sõnadega kaasas käib. Teadus ja religioon on paljude inimeste meelest ühtesobitamatud, teineteist välistavad vastandid, inimtunnetuse kaks äärmust, millel puudub igasugune ühisosa. Niisuguse üldlevinud arusaama kohaselt ei tohiks ratsionaalsel, maailma realistlikult tajuval teaduseinimesel olla midagi pistmist pimeda, irratsionaalse usu ning sellega kaasneva maailmanägemusega. Teisalt, õige ja jumalakartlik usklik ei tohiks lasta ennast eksitada ilmalike teadlaste hoiakutest või tõestustest, sest need võivad viia
Religioon Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende
elust religiooni. Kirjutama hakates avastasin, et mul ei olegi kujunenud otseselt oma arvamust religioonist. Selle essee vältel üritan seda kujundada ning need sellega seonduvad asjad enda jaoks selgemaks mõelda. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Tänu religioonile on kõik inimesed seotud teineteisega usu läbi. Iga päev jõuab meieni maailmapoliitika uudiseid, kus oluliseks on usundite mõju. Erinevate maade kultuur, seadusandlus, kombed ja majanduselu
• nt. usundite teke ja kujunemine, ajalooline areng, õpetus jne. • Religioonifenomenoloogias otsitakse ja võrreldakse ülemaailmseid religioosseid ilminguid ja püütakse selgitada nende olemust ja tähendust • Religiooniantropoloogid uurivad usu kultuurilisi ilminguid • Erinevate kultuuride usulised rituaalid ja tavad (mis kujundavad vastavate rahvaste arusaama nende kohast maailmas ja suhtest ümbritsevaga) • nt. pühaks peetavad paigad ja ajad, eri usundite rituaalid, ohverdused • Religioonisotsioloogia läheneb religioonile ühiskonna vaatevinklist • Usu ja ühiselu suhete uurimine • nt. millistes ühiskondlikes olukordades kerkivad esile uususundid või kuidas on ristiusk või islam vastanud ilmalikustumise väljakutsele • Religioonipsühholoogid keskenduvad üksikinimesele. • Usulised kogemused ning inimese arengu, elukriiside ja usu suhe • nt
Paljud inimesed usuvad, et kõik see peab olema loodud erilise isiku poolt, ja nad kutsuvad seda isikut jumalaks. Nad ütlevad, et jumal oli olemas enne maailma ja universumit. Nad ütlevad, et jumal teab kõigest, mis maailmas ja kosmoses juhtub. Nad arvavad, et jumal ise on küll nähtamatu, kuid et inimesed võivad näha tema loomingut ilusas päikesetõusus, kaunites lilledes ja paljus muus. Inimesi, kes usuvad jumalasse, kutsutakse usklikeks. See, mida nad oma jumala kohta usuvad, on nende usund ehk religioon. Usu tähendus Inimesed peavad paljusid asju reaalseks, sest neid saab näha, puudutada ja kuulata. Kuid nad ei saa samal moel tunnetada jumalat või oma usku. Selle asemel on nad hakanud millelegi kindlalt lootma ning leidnud, et see annab elule mõtte. See veenab neid, et usk on midagi reaalset. Usk muudab mõnede inimeste jaoks kõik - sellest saab nende elu keskpunkt. Nad loevad oma usuga seotud pühi raamatuid. Nad palvetavad jumala poole.
2) kõverad mõõgad (kipranid) sümboliseerivad religioosseid ja ilmalikke kohustusi 3) ring, Jumala ja inimkonna ühtsuse ning tasakaalu sümbol. Religiooni rajas Põhja-Indias 15. sajandi lõpul Guru Nanak (1469-1538), oli esimene guru (õpetaja). Temale järgnes veel üheksa guru, kes olid sikhide juhid 16-18. sajandi alguseni. Sikhism tekkis, kuna Guru Nanak heitis kõrvale hinduismi ja islami õpetused ja uskumused, et luua oma religioon. Nad usuvad ühte jumalat, järgivad esimeste gurude õpetusi, peavad kinni püha raamatu ,,Guru Granth Sahib" õpetusest ega järgi ühtki teist religiooni. Sikhide sõjalise vennaskonna Khalsa lõi Guru Gobind Singh. Vennaskond pidi olema teistele eeskujuks. Khalsa vennaskonna liikmed peavad kandma: · Kanga - kammikujuline juuksehoidja. · Kara - raudkäevõru. · Kesh - religiooniga seotud habe. · Kirpan - pistoda. · Kachera - põlvpüksid.
B UDISM , TAOISM JA SINTOISM . Budism Budism sai alguse tänapäeva Nepaali aladel (Põhja-Indias) ning on 350 miljoni toetajaga suuruselt neljas religioon maailmas. Budistid elavad Indias, Nepaalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis jne. Religioon sai alguse India printsist Siddhartha Gautama, kes elas umbes 2500. aastat tagasi. Ta loobus kõrgest päritolust ja jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest. Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks. ,,Buddha" on tiitel, see tähendab ,,virgunu", mis tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist
Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti)
inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha tähendab ka "valgustatu", st inimene, kes on mõistnud elu tõde ja on võimeline aitama inimkonda. Budistid arvavad, et ajaloos on olnud teisigi inimesi nagu Siddhartha ning neid tuleb veelgi.
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon.
ISLAM JA ALLAH Islam on üks maailma religioonidest, mis nagu judaism ja kristlus on monoteistlik ehk usk Ainujumalasse, mis tekkis üle 1400 aasta tagasi Araabias. Sõna "islam" tähendab araabia keeles "Jumala tahtele alistumist". See usk õpetab, kuidas leida tõeline sisemine rahu- tuleb allutada end Jumala tahtele ning elama tema loodud seaduste järgi. Kõige tähtsam on teada, et ei ole olemas teist jumalat, kes vääriks kummardamist, peale Allahi. Islam on kõige kiiremini leviv religioon maailmas. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit selle usu järgijat ning see arv kasvab iga päevaga aina enam. Arvatakse, et iga viies inimene meie planeedil on moslem.(www.wikipedia.org) Islam on jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. See religioon julgustab inimesi teadmisi omandama, õppima ning selle käigus end harima. Islam õpetab, et iga inimene on vastutav ma tegude eest, mille kohta tuleb Viimsel Kohtupäeval vastust anda-
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur
· Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste üle, aga kasutavad seda ainult ristiusu kohta ning sellest saab alguse arusaam, et ristiusk on ainuke ainuõige usk. - Teiste usundite kohta kasutati halvustavaid mõisteid- idololatria(ebajumalate kummardamine); superstitio; secta(väikse pooldajaskonnaga grupp) · Varauusajal religiooni suhtumine jälle muutub
Sekulariseerumine- mis see on? Sekulariseerumine on protsess, milles ühiskonna alad ja kultuuripiirkonnad vabastatakse religioossete institutsioonide ja sümbolite mõju alt. See ei tähenda, et religioosseid sümboleid enam ei eksisteeri, kuid nendel sümbolitel ei ole alati religioosset tähendust. Samuti ei pea see alati tähendama, et inimene ei usu Jumalasse- inimene võib uskuda Jumalasse, aga ta elab, nagu Jumalat poleks olemas. Sekulariseerumist peetakse moderniseerumise vältimatuks tagajärjeks ning Euroopa kui moodsa ühiskonna häll, on selles arengus kaugemale jõudnud kui teised maailmajaod. Sekulariseerumist eristatakse kolmel tasandil: makro-, meso- ja mikrotasandil. Makrotasandil võib vaadata riiklike institutsioonide ja kiriku vahelisi seoseid. Eestis ei ole usuorganisatsioonidel
Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses.
Jäljel on kaks näitajat: “tihedus” ja “ulatus”. Lõhe – Mina ja piiri vaheline psüühika osa. Lõhe on usuline vaakum sügavaimate usuliste kogemuste ja psüühika kõige enam integreeritud osa vahel. Nende kategooriate seoseid on võimalik selgitada visuaalse näitega, mis on aluseks edasistele selgitustele. 7. Usulise orientatsiooni mõiste ja liigid: sisemine, väline, küsiv. Usuline orientatsioon tähendab uskumise või religioosne olemise viisi. 1)väline (inimese jaoks religioon täidab mingeid teisi ülesandeid, nt meelelahutustlik või sotsiaalne staatus, printsiip teenib mingeid teisi eesmärke) iseloomulik, et religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks. religioon on vahend mingite teiste huvide rahuldamiseks. Religioon võib olla vahendiks kindlustunde saavutamisel, suhtlemisvõimaluste loomisel, staatuse saavutamisel või ka lihtsalt meelelahutuseks. Usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad.
o Inimesed ei oma täiuslikku infot võimaluste kohta o Inimesed ei oska ratsionaalselt otsustada, isegi kui neil on kõik võimalused teada, näiteks: väärad ettekujutused juhuslikest protsessidest ja statistikast- nt. ilma kujunemine. · Sotsioloogiline lähenemine majandusprotsessid on mähkunud teistesse sotsiaalsetesse protsessidesse, sotsiaalsetesse võrgustikesse. VI Religioon · Religioon - on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid. Tänapäeval religiooni tähtsus langenud, seega on ka sotsioloogilised uurimisteemad sellel valdkonnas vähenenud · Teoloogia arutleb religiooni sisu üle (ning eeldab üldiselt religiooni tõe vastavust.) Sarnane õigusteadusele, mis uurib ka õigusnormide sisu. · Religioonisotsioloogia ei tegele, religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle.
SISSEJUHATUS Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. 3 ISLAMI TEKKIMINE Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis
Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia on psühholoogia meetodite ja teooriate süstemaatiline rakendamine religiooni valdkonnas (Wulff). Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega, seega on objektiks e uuritavaks inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine (seostes religiooniga). Uurimiseks on erinevaid meetodeid: 1) psühholoogiline meetod: usulise kogemuse mõju inimese elukäigule; 2) teooriapõhine: religioon kui kiindumusprotsess ja Jumal kui kiindumusobjekt; 3) religiooni seos erinevate elu- ja käitumisvaldkondadega: nt tervis, toimetulek ja organisatsioonikäitumine.
komplekssed ja abstraktsed filosoofia koolkonnad vähe lohutust; inimesed hakkasid filosoofias midagi maisemat otsima; nad tahtsid filosoofiat, mis käsitleks igapäevaelu probleeme. Peamine küsimus filosoofias ei olnud enam ,,mis on füüsilise, käegakatsutava reaalsuse olemus?" või ,,mida ning kuidas võivad inimesed mõista ning teada?", vaid pigem ,,kuidas on kõige parem elada?" või ,,mis on hea elu olemus või tuum?" või ,,mis on seda väärt, et sellesse uskuda?". Vastused nendele viimastele küsimustele peitusid järgnevalt tekkinud filosoofiliste koolkondade - skeptikute, küünikute, epikuurlaste, stoitsistide ning viimaks kristlaste seisukohtades. Skeptitisism ja künism Mõlemad mainitud suunad nii skeptitsism kui ka künism olid kriitilised teiste filosoofiliste lähenemiste suhtes, väites, et nood olid kas täielikult valed või ebaolulised inimeste vajaduste selgitamise mõttes
2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) · Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religion koosneb teooriast ja praktikast( J. Frazer 1890-1900) · Üksikinimese tunded, tugevused ja kogemused, mida inimene seostab jumalikuga ( William James 1902)'*institutsionaalne =eligioon * individuaalne , isiklik =eligioon
on kõige madalamad; ühest kastist teise ei saa liikuda ega abielluda Loodususund: Lunastusõpetus kindel usuline kord puudub Kogudus puudub Iseloomulikud tunnused puudub rajaja; puudub pühakiri,sest seda uskuvad rahvad ei oska kirjutada; puudub süstematiseeritud usk; võib olla nii polüteism kui monoteism; tähtsad on riitused; usk seotud looduse või nähtusega Peasuunad puuduvad Pühakiri puudub Rajaja puudub Pühad paigad hiied, pühad kivid; looduslikud paigad Iseloomulikud riitused üleminekuriitused; täiskasvanuks saamine; abielu; surm; sünniriitused Hinduism: Lunastusõpetus esimene suund on Vedanta õpetus; selle rajas Sankara; moksa tuleb, kui inimene saab üle teadmatusest ning ühineb Brahmaga; selleks on kolm teed või viisi; esimene neist on teadmiste tee, kui õpitakse ja uuritakse usulisi tekste; teine on tegude tee, kui elatakse õigesti ja sooritatakse õigeid rituaale; kolmas on armasus tee, kui andutakse jäägitult
» Oluliseks kujuks judaismis on veel Mooses, kes sai iisraellaste vastupanu juhiks pärast seda, kui juudid olid sattunud egiptlaste alluvusse. Moosese juhtimisel õnnestus juutidel põgeneda Egiptusest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal, umbes 13. saj eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kivitahvlitele raiutud kümme käsku. Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Lepingut hakati kutsuma Moosese seaduseks. Kümme käsku on kirjas Piibli Vanas Testamendis viiendas Moosese raamatus. Kümme käsku: 1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2. Sa ei tohi teha kuju ega mingisugust pilti ega neid kummardada ega teenida! 3. Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta! 4. Sa pead pühitsema sabatit (hingamispäeva)
Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism Suurimad religioonid maailmas: 1. Kristlus 2 miljardit järgijat 2. Islam 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism 900 miljonit järgijat tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud 850 miljonit inimest 5. Budism 360 miljonit järgijat tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism 23 miljonit järgijat tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted.
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
