Tänapäeva tlna kohale kerkis keskus Revala.Enne muistset vabadusvõitlust elasid inimesed paremini, põllumajandus oli parem. Muinaseestlaste uskumused: Paljude loodusrahvuste kohta võime kasutada mõistet ANIMISM-e loodususk, kus on loodusega kooskõlas ja sõltuvuses kogu elu. Usutakse eelkõige seda, et kõigil elusolenditel on hing. Hinge austamine on kõige olulisem, sest usutakse, et hing rändab.(Ka puudel ja taimedel oli hing) Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi.Inimestel usuti vägi olevat kätes, küüntes ja juustes.Hoiduti juuste ja küünte piiramisest ja lõikamisest, seda tehti vaid täiskuu ajal. Usuti olevat ka elavat haldjaid, kellag pidi hästi läbi saama. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ka ohverdused. Ohvrikohti nim hiiedeks.Tekkisid omaette ohvrikivid(lohkudega) Enne sõjakäiku kindlasti ohverdused. On teada, et on olid oelmas ka jumalad
Usuti ka, et kõigel on VÄGI, eriti just küüntes, hammastes, juustes. Neid ei piiratud, kui siis ainult täiskuu ajal. Usuti, et veekogudes elasid haldjad, kellega pidi hästi läbi saama, kujunesid välja pühad kohad, kus käidi haldjaid austamas, ohverdati toitu ja ka inimesi, tavaliselt vanureid. Tekkisid ohvrikohad, HIIED, kus olid omaette ohvrikivid, tavaliselt lohkudega. Enne sõjakäike ohverdati palju. TAARA e. Tarapiita oli eestlaste jumal, tuntakse, kuna on mainitud Läti Hendriku kroonikas. Arvatavasti oli jumal, keda austati kõikides maakondades. UKU oli teine jumal, keda tunti. Veel olid targad e. nõiad e. arbujad, kelle juures käidi nõu ja abi küsimas. Eestlased pidasid kodudes usse, kes püüdsid hiiri, usuti, et targad on neile sõnad peale lugenud ja nad ei teinud perele halba. Surnuid põletati, mitte ei maetud, sest siis sai hing
Toimus mina-teadvuse moodustumine. Usuti, et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, leil, toss 2) vabahing – võivad liikuda: irdhing, siirdhing. 3) Vahepealsed – vari, minahing – väljendab personaalsust, ise (võib suguvõsa piires kuju vahetada). Teisik – kõike on vähemalt 2 ja temast saab aimu ärkvelunes – väljendas end kivi, vihma või muu kaudu.., peeti oluliseks sidet mitteinimliku maailmaga. Kõik on seotud Emakese Maaga ning taevaga (Ilm). Usuti, et haigustel on omad põhjustajad (koeranaelad koerast jne..). On 2 matust ja mitu surma. 7 taevast ja 7 põrgut. Surnud elavad Toonelas. Surnutesse suhtutakse positiivselt kuna inimesed muutuvad paikseks. Surnu tuli matta nõuetekohaselt – ei tohtinud olla sõlmi, tuli täita riitused. Esivanematest oleneb inimese sigimine, viljakus, loomaõnn, haigused jne.. Monoteism: seotud juudiusu, kristluse ja islamiga..usuti, et maailm on Jumala looming (kreatsionism)
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ, lk 156-161, 162-167............
Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks
Iga jumalus soosis ja valitses teatava objekti, territooriumi, loodusnähtuse üle. Naisjumaluste domineerimine - Mordva keeltes puudub ka sooeristamise kategooria On vähe müüte maailma loomisest arvati, et maailm tekib ise levinuim motiiv kõneleb ilmalinnust, kes muneb maailmamuna, mille rebust tekib maa ja koorest taevas ja maa-alune Müütides esineb ka maailmapuu maailma kujutatakse kolmekihilisena Uskumus, et kõik, mis elutseb maal, vees ja õhus kasvab koos Maaga Uskumus, et Maa on nelinurkne ja taevas on kaarena selle kohal; universumi keskpunkt on Põhjanael Kombed, tavad ja jumalused lõi ersa ülemjumal Nishkepaz koos kõuejumala Pur'ginepazi ja Nikulapaziga. Uus-paganlus Eestis Maausk on eesti eelkristlikul rahvausundil põhinev tänapäeva usuline liikumine. Maausuliste jaoks on
· Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste üle, aga kasutavad seda ainult ristiusu kohta ning sellest saab alguse arusaam, et ristiusk on ainuke ainuõige usk. - Teiste usundite kohta kasutati halvustavaid mõisteid- idololatria(ebajumalate kummardamine); superstitio; secta(väikse pooldajaskonnaga grupp) · Varauusajal religiooni suhtumine jälle muutub
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate
Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses. Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg. Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on muutunud, ene arvati, et see oli külm, aga nüüd on arvamus hoopis teine. Ristiusk on ainus tõeline religioon, kuid see on vale arusaam. Idilolatria – kummardamine Superstitsio – ebausk Secta – (tuleneb ka sekt) sekt on rühm, milles on väike pooldajaskond. Sektandid on usuhullud. Varasel uusajal hakkab reliigo mõiste muutuma, sest eurooplaste kontaktid kipuvad laienema. Tasmaania religioon suri välja, kuid seda on misjonäride poolt kirjeldatud. Mission aitas kaasa religiooni teaduslike uuringute tekkimiseks. 17. Sajandi teiseks pooleks toimub selline
Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad) Animatism usk ebaisikulisse väkke looduses; see vägi on mana (Okeaania päritolu) Ükski religioon ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei saa. Religioonipsühholoogia uurib nt hirme. Veel seisukohti:"Valitsejal on lihtsalt religiooni vaja." Kuid tekkimist nii lihtsalt seletada ei saa. Üleloomulik argipäevasest teistsugune; võib tähendada teatud olendeid, paiku. Püha võtmemõiste, inimese poolt kontrollimatu; püha tõmbab ligi, kuid samas on hirmutav. (Söderblom, Otto ja Eliade) Definitsioone: 1) Uku Masing: ,,Mis asi on usk
Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (taeva-, pikse- ja tormijumal) Riik ja religioon- Religioon sarnanes kreeklaste ja etruskidega. Kreeklastelt oli pärit enamus jumalaid, kes olid roomlastelt uued nimed saanud (Zeus oliJupite; Hera oli Juno; Aphrotite oli Venus)
Franciscus hakkas mungaks. Tema surma järel kuulutas paavst ta pühakuks. Frantsiskaani mungad kandsid halli mungarüüd, mistõttu nimetati neid hallideks vendadeks. Nad pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates või töötades. Raha ei tohtinud neil olla. Hiljem lubati neil siiski kanda jalanõusid ja omada vähest vara. Pilet 3. 1) Kirik varakeskajal ( 1 ) Kristlus oli põrandaalune religioon. Neil ei lubatud ametlikult tegutseda. 4. sajandi alguses tahtsid nad avalikult tegutsema asuda. 4. sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Kirik tegeles sotsiaalabiga ( aitas vaeseid, orbusid, kodutuid, leski, hoolitses haigete eest ) Kirik oli ka antiikkultuuri säilitaja. Samuti andis kirik ka haridust. Kirikuhoone oli varjupaigaks paljudele. Kiriku hierarhiaks nimetatakse allumisvahekorda. Kõige tähtsam oli paavst ( paavstiks peetakse Peetrust )
Uusajast omakroda eristiub selle esimene periood-varauusaeg, mis tinglikult kestab kuni 1789. Aastal alanud Prantsuse revolutsioonini. Uusimat ajajärku nimetatakse lähiajalooks. Selle aluseks loetakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918 aastal. Enamik kirjalikud allikad asuvad arhiivides. PILET 6 1.Hetiidid ja Pärsia impeerium Indoeuroopa rahvad. Hetiidi riik ja tehnoloogilised uuendused. Pärsia suurriigi kujunemine, stabiilsus ja häving. Pärsia religioon. · Indoeuroopa rahvad olid hetiidid Väike-Aasias ja pärslased Iraanis. Hetiidi riiik:1700. Aasta paiku eKr kerkis esile hetiitide impeerium, mille moodustasid väiksemad sõltlasriigid, mis kõik allusid hetiidi kuningale. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja nende kaaskondlased moodustasid võitlusvõimelise kaarikuväe, mis tagasi hetiitide sõjalise edu. Hetiidi lihtkogukondlased -
19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne jutustus, mis kirjeldab teatud religioosseid sündmusi), toiminguid (ohvrid, palved).
kodus hiies või kalmistul. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu. Surnule pandi hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Sööki-jooki viidi kalmule veel hiljemgi, kui seal peeti mälestussööminguid. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Mihkli- ja mardipäeva vahel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Põletamismatused usuti, et nii vabaneb hing kiiremini kehast. Loodusobjektidesse lähtuti seisukohalt nagu mina talle, nõnda tema mulle. Seepärast suhtuti loodusobjektidesse sõbralikult ja heatahtlikult. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati sellele samavääriliselt. Kõikjal esines teatud vaime ja haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kod. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Konkreetsetest jumalatest nimetarakse Läti Hendriku koornikas vaid Tarapitat (Taarat)
· Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal kui Egiptus. Oli avatud vaenlastele. · Tigris ja Eufrat ei olnud nii hästi laevatatavad. Elulaad paljuski ebastabiilsem. Lisaks poliitilisele ebastabiilsusele. · Sumeris oli kirjaoskus veidi laiemalt levinud. · Sumeris oli kuningas jumala ja rahvaste vahendaja, Egiptuses vajas vaarao võimu teostamiseks ametnikkonda. · Sumeris oli pigem linnatsivilisatsioon, Egiptuses oli tegemist pigem maaühiskonnaga. · Egiptuses usuti sünnipäraselt surematusesse ning pühendati palju energiat teispoolse elu ettevalmistamisele, sumeris elati pigem olemasolevas päevas ning hellitati lootust heale saatusele väljaspool hauda, mumifitseerimist ei praktiseeritud ning surnule pandi kaasa väga vähe. 2. Sumeri eepos ,,Gilgames" (kirjutamise aeg, tegelased, teemad jms.) Sumeri algupäraga akadikeelne eepos. Maailma vanim eepos. Üksikud kangelaslaulud on koondatud sisuliseks tervikuks
Põhjast ründasid Euroopat viikingid ehk normannid ehk varjaagid. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid vabad talumehed ehk bondid ühiselt suurtel koosolekutel tingidel. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud hõimujuhid ehk konungid. Skandinaavlasi valitses muinasusund. Tähtsaim jumal oli inimeste isa Odin, kes valdas nõiduse kunste. Kõrgelt austatud oli ka vasaraga piksejumal Thor. Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika Valhallasse, loomulikku surma läbi lahkunuid ootas aga sünge surnuteriik. Viikingite võõrsile siirduvate laevade juhtideks asusid ülikud. Laevad, millel nad purjetasid olid väikesed kiired ja madala süvisega. Tänu sellele said nad sõita ka läbi madalaid jõgesid. Laevad liikusid põhiliselt tänu raapurjele, kuid tuulevaikse ilmaga liikusid laevad aerude mõjul. Viikingid olid nii sõdalased kui ka kaupmehed
Erinevalt Kreekast on Itaalia pinnamood tasane ja põllumajanduseks sobiv. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtlane ehk oli rohkem kui üks rahvus (VÕRDLUS- Kreekas elasid kreeklased, aga Itaalias elasid lisaks roomlastele ka teised rahvad, kes ei pruukinud omavahel isegi mitte suguluses olla). Rooma linn/asula kujunes Tiberi jõe ääres umbes 10.saj eKr ja asus Latiumi maakonnas (latiinid). Rooma linn asutati aastal 753 eKr. Usuti, et selle asutajateks olid Romulus ja Remus. Legendi järgi valitsesid linna seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid. Viimane oli Tonquinius Superbus (samas, esimene oli Romulus, kes oli latiin). 4.saj eKr rajati linna ümber müür, kuid enne seda oli rajatud juba kapitoolium (vt mõistet) ja foorum (vt mõistet). Rooma vabariigi valitsemine. Rooma vallutused ja vallutatud alade valitsemine (vaata ka lisateksti lk 41) ning vallutussõdade
poolsusesse ja seega ühinenud sugukonda kaitsvate vaimude või jumalusega, muutunud võimsaks ja samas ohtlikuks. 2. KIRJUTAJA-INIMESED Ühiskondlikus olemises oli raskesti arusaadava kirja tundjatel tunduvalt kergem ja väärikam elu. Seega oli oluline tähtsus kirjutamise oskusel. 2.1 Sumer Sumerite panteoni kuulus suur hulk jumalaid. Varasemast ajast oli jäänud uskumus hingedesse, vaimudesse, deemonitesse, ohverdamisse, loodusjõududesse ja palvetamise vajalikkusesse. 3 Muistses Mesopotaanias oli tähtis roll maagial. Kõikjal käis võitlus deemonite ja heade vaimude vahel. Kanti mitmesuguseid talismane. Vanemad pidid lastele varakult sisendama, et vale käitumine toob endaga kaasa jumalate poolse karistuse. Valeks käitumiseks peeti lohakust, üleolevat suhtumist
Hispaaniasse tungisid läänegoodid ning Itaalias asus idagootide riik. Nendele riikidele tekkis germaani ja ladina keele segunemisel Momaani keel. Kõige püsivamaks riigiks sai nendest Frangi riik. Frangi riigile pani aluse Chlodovech. Ta võttis üle ristiusu ning selle võttis ta üle ilma muutusteta. Aastal 496 toimus ristiusu ülevõtmine. Lääne-Euroopas toimus üldine kultuuri allakäik. Paljud tekstid säilisid tänu kirikule. 2) Kirik varakeskajal Kristlus oli põranda alune religioon. Neil ei lubatud avalikult tegutseda. 4.sajandi alguseks tohtisid nad avalikult tegutseda. 4.sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega. Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus. Paavstile allusid peapiiskopid
maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusega pidi leppima. 2. Kirjandus silmapaistvamaks zanriks tõusis luule. Erinevalt varasemast perioodist ei pööranud poeedid tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid elegantsele stiilile ja eruditsioonile. Armastati endiselt teatrit, aga rahva maitse oli muutunud tragöödia ei pakkunud enam huvi, ellistati komöödiaid. 3. Religioon hakati austama ka palju Idamaiseid jumalaid. Kõige armastatumaks jumalaks tõusis Isis. Hakkasid levima müsteeriumid(salajased usutalitused, millega taheti kindlustada hingesurematust) VANA-ROOMA Nimetusena säilis Rooma, mitte Itaalia. Mis aitasid kaasa ühtse riigi kujunemisele Itaalias? 1. Liigendamata rannajoon 2. Ühendusteed kulgesid mööda maismaad
Eelkõige esivanemate austamist, kes olid juba läinud teis- poolsusesse ja seega ühinenud sugukonda kaitsvate vaimude või jumalusega, muutunud võimsaks ja samas ohtlikuks. 2. KIRJUTAJA-INIMESED Ühiskondlikus olemises oli raskesti arusaadava kirja tundjatel tunduvalt kergem ja väärikam elu. Seega oli oluline tähtsus kirjutamise oskusel. 2.1 Sumer Sumerite panteoni kuulus suur hulk jumalaid. Varasemast ajast oli jäänud uskumus hingedesse, vaimudesse, deemonitesse, ohverdamisse, loodusjõududesse ja palvetamise vajalikkusesse. 3 Muistses Mesopotaanias oli tähtis roll maagial. Kõikjal käis võitlus deemonite ja heade vaimude vahel. Kanti mitmesuguseid talismane. Vanemad pidid lastele varakult sisendama, et vale käitumine toob endaga kaasa jumalate poolse karistuse. Valeks käitumiseks peeti lohakust, üleolevat suhtumist
hunnide edasiliikumine. Nad hakkasid hõimude kaupa elama keisririigi territooriumil ning 410. aastal rüüstasid nad tooma linna. aasta 476 pKr - germaani väepealik Odaaker kukutas toonase Lääne- Rooma keisri võimult ning hakkas asenikuna Itaalias valitsema. Sellega märgistatakse varaaja lõppu. Islami kujunemine ja levik. Araabiamaade kultuur Viited: Kaart lk 43. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükk 13 Islami usu tekkimine Islam sai alguse rohkem kui 600 a pKr- kõige noorim religioon. Islam tuleneb araabiakeelsest sõnast aslama (allutab end), seega on tegemist alistumisega Allahi teatele, mis on ilmutatud inimestele prohvetite keudu. Islam tähendab ka rahu. Moslem on inimene, kes on jumala tahtele alistunud. 7. saj alguseni olid araablased rändkarjakasvatajad ja paiksed põlluharijad. Kes tegelesid kauplemisega. Araablaste usund oli polüteistlik. Juma enne islamit oli neil olemas taevajumal Allah. Araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu. 7
seadusekogusid Lähid-Idas. Ei rõhutatud aga ühiskonna kihistatust, vaid vabad inimesed ja orjad. Diasporaan Juutide hajumine. Prohvetid usukuulutajad. Jesaja, Jerenuja. Sünagoog juudi kirik. Tempel vaid Jerusalemmas. Messias uus kuningas, kes rajab uue riigi. Taaveti soost salvitu. Monoteism -ainujumalakultus Jahve jumal, keda kummardati. Toora seadused paberirullidel. Moosese raamatud. Rabi preester. Sabat juutide pühapäev, hingamispäev. Juudi religioon erines teistest-jumalat ei kujutatud, jumal oli maailmaväline jõud, milles kõik alguse on saanud. Igavene jõud. Juudipoisse lõigati ümber. :) Peavad end väljavalitud rahvaks. KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud
Esmajoones levisid liivast kuhjatud kääpad. Kaasa pandus esemete hulk enamikus kivikalmetes vähenes, kalmete suured erinevused kõnelevad ühiskonna kihistumise süvenemisest ja ülikute rikkuse kasvust. · Aarded- pronksehete kõrval peideti maasse ka hõbeaardeid, mille hulgas esines ka kullast esemeid. Arvatakse, et väärismetallist ehteid maeti maha sõjaohu korral, vahel seostatakse ka omaaegsete ohverdamistega, välistatud pole ka Skandinaavias levinud uskumus mille kohaselt pidavat omanik saama maassekaevatud varandust kasutada ka surmajärgses elus. · Suhted- Keskmisel rauaajal elavnesid sidemed ülemeremaadega ja Viikingiajal tihenesid suhted Skandinaaviaga veelgi, eesti jäi viikingite kaubateede vahetusse lähedusse. 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL · Käsitöö: Peamised töö-ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati igas peres oma jõududega. Keerulisematel aladel tegelesid meistrid ja sepad
........................................................................................ 9 Kreeka................................................................................................................................................. 10 Vana-Rooma....................................................................................................................................... 14 Rooma, kui impeerium....................................................................16 Rooma religioon.............................................................................. 18 Uusaeg................................................................................................................................................. 21 Absolutism........................................................................................................................................... 22 Absolutism Prantsusmaal............................................................... 23
Bengt Gottfried Forselius: Ta õpetas välja koolmeistreid. Alustas talupoiste tasuta õpetamist. Oli Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. Piiskopimõisa seminar 1684: Koolmeistrite ja kõsterite ettevalmistamine. Liivimaa maapäeva otsus 1687: Oltsustati, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsetele koolmeistritele palka. Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630: Johan Skytte eestvedamisel asutatud. Õppetöö oli lähedane kõrgkoolide omale. Tartu ülikool -15. okt.1632: Skytte esitas palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. Gustav II Adolf kirjutas alla. 4 teaduskonda. Ladina keel. Loengud ja dispuudid. 26. Põhjasõda 1700-1721 (+KAART) Põhjused: Rootsi soov kaitsta oma valduseid (ka laiendada) Poola soov saada tagasi kaotatud alad. Taani soov saada ülemvõim Läänemerel või tugipunkt. Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja saada tagasi kaotatud alad.
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt Müüt seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tegelasteks üleloomulikud olendid, laialt levinud irratsionaalse tähtsusega uskumus. Müütidel on ühisosa paljude valdkondadega: folkloor, kirjandus, filosoofia, kunst, religioon ..... Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia on teadusharu, mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende tekkepõhjusi ning vastavust reaalsete sündmuste ning nähtustega. Elav mütoloogia
liit, mida juhtis isandaks kutsutav vanem. Muinaskihelkonna keskuseks oli kas linnus või kindlustatud asula, mis oli tihti ka vanema residentsiks. Oli ka kahe ja enama vanemaga ning mitme linnusega kihelkondi. ·Vanem- tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti. ·Rahvausund- tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja nõiad olid eriliselt
koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele. Arvati, et teispoolsusega suhtlemiseks pidi pidama rituaale ja tseremooniaid. Nende ajal kasutati fantaasiaküllaseid kaunistatud maske. Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad: Kalastus ja mereloomade küttimine
Restaratsiooniajastu ja Kuulus Rev. Panid aluse parlamentismi kindlustumisele. 1714 tuli troonile Hannoveri dünastia Georg I (1714-1727). Enamuspartei parlamendis määras ametisse ministrid ja kõrged ametnikud, partei juht oli peaminister. Robert Walpole (1721-1742), parlamentarismi kindlutamine William Pitt vanem (1756-1761), Soti ja Inglise parlamentide ühinemine, võeti kasutusele Ühenenud Kuningriigi nimetus Pilet 3 1.Egiptuse religioon ja kultuur Kiri ja haridus- arenes u ühel ajal tsivilastsiooniga. Egiptuse kirjaks olid hieroglüüfid, meenutavad välimuselt piltkirja ja on tõenäoliselt ka sellest välja arenenud. Kiri oli keeruline ja märke oli palju, kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Põhiliselt kirjutati nendega enamasti poliitilisi ja muid tähtsaid tekste, kuna kirjutamisega läks kaua aega. Kirjaoskus oli suur privileeg, ainult 1% kogumaa elanikkonnast oskas kirjutada
põldu harida oli vaja niisutuskanaleid. Põlde rajati ka mäekülgedele, kõige kõrgemal olid karjamaad. Toimus nn vertikaalne majandus. Peamised toiduained oli mais ja oad. Lisaks kasvatati veel kartulit, tsillit, tomatit, kõrvitsat, kakaod, tubakat, puuvilla. Tehnoloogiliselt arengult olid kõik tsivilisatsioonid kiviaja (neoliitikumi) tasemel. Religioonil oli keskne roll kõigis kõrgkultuurides. Ühendas eri alade inimesi, hõime oli palju aga neid ühendav tegur oli religioon. Usulistel eesmärkidel rajati väga suuri tseremoniaalrajatisi (püramiide). Püramiidid olid templite alused. Usk õhutas ka sõdima sõdadest saadi vange keda ohverdati jumalatele. Aitas kaasa ka kaubavahetusele, sest oli vaja muretseda rituaalideks teatud kindlaid esemeid, mida vahetati omavahel. Nt oli vaja obsidiaani (vulkaaniline klaas), mis oli terav ja millega ennast veristati; astelrai astel samuti enese veristamiseks; teatud merekarpe kasutati pasunatena.
Gallias tevendusjumalanna Sulis. Brigit iirlastel; temaga seotud iiri püha imbolc 1. novembril. · Dies-Pater (Pluto) - kreeka Hadese asemel. Teispoolsuse jumal, jõukuse ja rikkuse andja. Võib tõlkida kui ,,rikas isa". Druiidide õpetusel olevat nad kõik olnud pärit sellest esiisast. Caesar pani tähele, et gallid usuvad ühtsesse esivanemasse. See pole vaid Gallia komme, selline uskumus oli ka Indias, Iirimaal jm Indo-Euroopas. Iirimaal Lug Lamfhota kangelane ja esiisa, kuninga dünastiate rajaja, maa- aluste rikkuste valitseja. Sarnane jumalus on ka Sotimaal. Caesar võis selle nime all pidada silmas üleüldse (paljusid) esivanemate kultust(eid). Dis-Pateri taga võib olla gallide Sucellus (tõlkes ,,hea lööja"). Ka allilmajumalana austatud. Käes mingi pikavarreline vasar. Võib olla ka Cernunnos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
