Kevin Liimask Yosif Feigelsoni (tsello, USA) Peep Lassmanni (klaver) kontsert Mina käisin kolmpäeval 28 novembril Feigelsoni ja Lassmanni kontserdil TÜ aulas. Alguses ei olnud mul plaani sinna minna, sest samal päeval oli muud teha, aga oli vaja ära käia, ja paremad kontsertrid tulid alles tüki aja pärast. Kuid viimasel hetkel mõtlesin, et käin ikka ära. Oma otsust ma ei kahetse, olgugi et ma ei ole sellise muusika austaja. Väikse pettumuse valmistas tõsiasi, et rahvast oli kohal vähe. Võiks ju arvata, et nii tuntud pianisti ja tsellisti tuleb rohkem inimesi vaatama. Järk-järgult hakkas mulle kontsert rohkem meeldima, sest algul oli rohkem kohustustunne. Enim jäi mul meelde viimane laul, sest see meeldis kõige rohkem.Rohkem meeldis mulle
Käisin 16.otktoobril 2011 Estonia kontserdisaalis kontserdil ,,Parimad pianistid". Kontserdi korraldas Tallinna Muusikakeskkool. Esinesid Peep Lassmann, Lauri Väinmäe, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Ralf Taal, Marko Martin, Age Juurikas, Kadri-Ann Sumera, Sten Lassman, Mihkel Poll, Mihkel Mattisen ning tuntud meile Rein Rannap. Õhkkond Estonia kontserdisaali fuajees oli äärmiselt pidulik.Inimesed särasid, naised olid väga ilusti riides ja mehed olid ülikondades.Alguses see pani mind veidi ebamugavalt ennast tundma, sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad. Kui ma olin istunud oma kohale ja seadnud end mugavasse asendisse, pöörasin momentaalselt pilgu suurele klaverile, mis laval
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad
3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.
Noor Liszt mängis lehest võõraid kompositsioone nagu oleks ta neid juba kaua harjutanud, lisaks sellele oli ta veel suurepärane improvisaator. Mõned aastad hiljem pöördus isa pojaga taas Viini. Ta oli kogunud väikese rahasuma, et poisile haridust anda. Raha jätkus aga vaevalt elamiseks. Siiski sai noorukist Czerni ja Salieri õpilane. Mõlemad õpetasid noort Liszti tema andekuse pärast tasuta. Aastal 1822 toimus Viinis 11-aastase Liszti esimene avalik kontsert, mis kutsus publikus välja üldise vaimustuse. Veelgi suurem oli poisi menu teisel kontserdil 1823. a. aprillis. 1823.aasta lõpul seisis Adam Liszt oma geniaalse pojaga Pariisi Konservatooriumi direktori helilooja Luigi Cherubini ukse taga. Sellest kirjutas hiljem Liszt:"Parajasti lõi kell kümme. Vaevalt jõudsin läbida hoone peasissekäigu, kui mind haaras sügav aukartus. /.../ Viimaks
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.
Haydn ja Mozart Käisin reedel, 29.novembril 2013 Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdit ,,Kuldne klassika: TKO. Haydn ja Mozart". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Joseph Haydn (1732-1809) olid esimesed sümfooniameistrid ning varaseimad heliloojad, kelle teosed sümfooniazanris kõlavad reguraalselt kontserdisaalides. Nii Haydn kui ka Mozart olid klassitsismi ajastu heliloojad ning kuulusid mõlemad ka Viini klassikute hulka. Mozarti kohta on öeldud: ,,Ta vabastas muusika ajastule omaste vorminõuete kütkeist, jäädes sellegipoolest truuks kaheksateistkümnendale sajandile." Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Kontsert Kontserdil esitati Mozarti loomingust: 4-osaline Sümfoonia nr 47 D-duur, Licenza ,,A Berenice... Sol nascente" KV 70 (61c) (1767-69), 4-osaline Sümfoonia nr 7 D-duur KV 45
ANSAMBEL ,, RUJA" 1971-1988.a KOOSTAJA:IVAR TURJA 07.03.2009.a SISSEJUHATUS Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. Ent see on tegelikult vaid jäämäe veepealne osa. Üritame läbi Alenderi ja Ruja muusika veidi vee alla vaadata, kompida seda suurt keha, mille piirid pole selged. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Rein Rannap (klahvpillid) · Andrus Vaht (trummid) · Toomas Veenre (kitarr) · Andres Põldroo (kitarr) 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna
Gregoriuse laul on ühehäälne ja saateta kuid kirikus kasutatakse siiski tihti tagasihoidlikku orelisaadet. Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus mille ülesehitus on keeruline ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa ülesehitus jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. 3. Keskaja ilmalik muusika. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12.sajandist. Kirja panijate hulgas olid ka vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud kes parodeerisid sageli kristlikke hümne ja laulude sisu oli tihti peale üsna siivutu. Vanemate säilunud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud ja nende esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud- zonglöörid ehk menestrelid
reklaamitahvlil infot antud kontserdist. Sümfoonia kontserdi dirigent Risto Joost on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end Viini Muusika- ja Kaunite Kunstide Ülikoolis ning 2008 kevadel lõpetanud magistrantuuri Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis prof Jorma Panula dirigeerimisklassis. Ta on osalenud Neeme Järvi, Eri Klasi, Paul Mägi, Paul Hillieri meistriklassides ning mitmel varajase muusika meistrikursusel Taanis ja Rootsis. Alates sügisest 2006 on ta Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent, alates 2008. aastast Tallinn Sinfonietta peadirigent, alates 2009. aasta sügisest peakoormeister ja dirigent Rahvusooperis Estonia ning ka Madalmaade Kammerkoori peadirigent. Samuti on ta dirigeerinud 2009. aastal toimunud Riia Rahvusvahelisel Saksofonimuusika Festivalil ning osalenud 2009. aasta Üldlaulupeol üldjuhina.
sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi
Üheks tähtsaimaks ettevõtmiseks olid suured maadeavastused. Suurimaid saavutusi oli ülikoolide rajamine ning trükikunsti teke. 2) Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest. Ning kuna lagunenud Rooma läänepoolsed osad olid paljude erinevate rahvaste võimu all, tekkisid erinevad kohalike vaimulike traditsioonid, millest igaühel oli ka oma muusika stiil.Kõige paremini on neist paljudest stiilidest ja traditsioonidest tuntud Ambrosiuse laul ja Gregoriuse laul, mis on kõige rohkem mõjutanud lääne muusika arengut. 7. -8. Sajandil kujunes läänekristlikus kirikus välja gregooriuse laul, milles on alati peamised tekst ja sõnum ning mille muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev. Laul on ühehäälne ja saateta ning tekstid on enamasti ladinakeelsed. Selle rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu
Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast
viiulit ja klaverit. Ta oli karm ja alkoholilembene ning tahtis näha oma pojas uut Mozartit- imelast. Nagu Mozart, nii sai ka Beethoven Viinis kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina. Alles 1800. aastal sai tema looming laiemalt tuntuks, kui Viinis tuli ettekandele Beethoveni esimene sümfoonia. Paraku oli selleks ajaks helilooja kurdistumine juba sedavõrd süvenenud, et ta hakkas hoiduma inimestega suhtlemisest. Beethoven kaalus tol ajal suures masenduses koguni oma elu lõpetamist, kuid muusika ja peagi saabunud edu andsid uut jõudu. Aastatel 1800- 1812 lõi Beethoven suurema ja tuntuima osa omaloomingust: üheksast sümfooniast kaheksa, pooled klaverisonaatidest jakeelpillikvartettidest, 7 viiulisonaati, 3 klaverikontserti, ooper "Fidelio" jpm.Beethoveni looming lähtub sel perioodil klassikalisest loogikast, kuidlaiendab tohutult tavapärase sonaadivormi raame. See väljendub eelkõige klaverisonaatides, keelpillikvartettides ja sümfooniates
saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine. Arvati, et inimene on võimeline tajuma kõike suurt ainult iseendas. Kunstniku subjektiivset
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana
BEETHOVEN RISTITI JÄRGMISEL PÄEVAL, 17. DETSEMBRIL. KUIGI HELILOOJA SÜNNIPÄEV EI OLE AMETLIKULT KINNITATUD, TÄHISTAS TA PERE TÄHTPÄEVA 16. DETSEMBRIL. BEETHOVENIL AVALDUS MUUSIKALINE ANNE SAMAMOODI VARAKULT NAGU MOZARTILGI. VÄGA NOORENA HARJUTAS TA KLAVERIT NING ÕPPIS TUNDMA NOOTI JA KIRJA. TEMA ESIMESEKS ÕPETAJAKS OLI ISA JOHANN, KES JÕUDIS KA ISE TEGELEDA MUUSIKAGA. TA LAULIS BONNI KIRIKUKOORIS TENORIT. KUNA LUDWIGUL OLI HEA MUUSIKA, SIIS SUNNITI TEDA PALJU HARJUTAMA, TÕSI KÜLL, VAHEL KA PÄRIS JULMALT JA EBAÕIGLASELT. ON TEADA, ET TA ISAL OLI PROBLEEME ALKOHOLI LIIGSE TARBIMISEGA. SEETÕTTU OLI PÄRIS TAVALINE, KUI LUDWIG MAGAS JUBA, AGA JÄRSKU TULI ISA JOOBES PEAGA KOJU, KAASAS SÕBER TOBIAS PFEIFFER, JA SUNDISID POISIKEST HARJUTAMA KUNI HOMMIKUSTE TUNDIDENI VÄLJA. PEREKONNAL OLI KA PIDEVALT PROBLEEME MAJANDUSLIKULT TOIMETULEMISEGA. SEETÕTTU OLI TÄHTIS, ET KEEGI PEREKONNAST
Kontserdi arvustus Käisin laupäeval 30.aprillil 2011 aastal Pärnus kaubandus keskuste Port Artur 1 ja Port Artur 2 vahelisel alal, kus toimus järjekordne kontsert nimega ,,PIDU", et tähistada Port Arturite 14.sünnipäeva ühes volbriööga. Port Arturi sünnipäeva õhtusel kontserdil ,,PIDU" esinesid Ukraina rahvamuusika sugemetega Svjata Vatra, Pärnu noortebänd Epordwerk ja Emil Rutiku oma bändiga Compromise Blue. Õhtu hakkas 20.00 ja rahvast oli kohale tulnud alguses vähe, kuigi võis arvata, et publiku seas on enamus nooremad inimesed, siis olid end kohale vedanud ka üllatavalt palju vanemaid inimesi
virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.
Motzarti fenomen Uurimistöö Juhataja: Irina Bljaskina Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus I. Teoreetiline osa 1.1 Mozarti elulugu 1.2 Elu algusaastated 1.3 Viimased eluastased ja surm 2. Mozarti käsikirjad Eestis 3. Muusikastiil 4. Kompositsiooni kirjutamise meetod 5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäevani. Vastavalt hilisaegsetest oli fenomenaalne kõrva muusika, mälu ja võimet improviseerida. Mozart
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised
Loewe isa oli tuntud operetitenor Edmund Löwe. 5- aastaselt hakkas Frederick(siis veel nimega Fritz) klaverit õppima ja juba 7-aastaselt komponeeris oma esimesed meloodiad. 1924. aastal saatis Fritz Löwe(ehk Frederick Loewe) oma isa Ameerika-turneel. Pärast seda otsustas ta Ameerikasse jäädagi. Paraku ei olnud ta Ühendriikides siiski nii edukas, kui Berliinis. Ta proovis mitmeid erinevaid ameteid nagu profipoksija, ratsutamisõpetaja, klaverimängija, ratsakirjakandja ja kullakaevur. Muusika juurde suundus ta tagasi aurikul, mis pidas ühendust Miami ja Havanna vahel. 1930ndate aastate algul sõitis ta New Yorki ja hakkas Yorkville'is lõbustama õllesaali külalisi saksa laulude ja meloodiatega. Esimest korda puutus Loewe kokku muusikateatriga 1935. aastal, kui kirjutas ühe show tarbeks laulu ,,See valss sündis Viinis". 1937. aastal valmis tal muusikal ,,Tervitus kevadele"(Salute to spring) ning kohe järgmisel aastal esietendus tema
RICHARD WAGNER 1813-1883 Samal aastal sündisid ka Verdi ja Dargomõszki -- suured ooperireformijad. VERDI -- viis ooperi uuele tasandile; lõi nn. muusikalise draama, kus muusika ja lavaline tegevus on võrdselt tähtsad. DARGOMÕSZKI -- tõi ooperisse uue laulustiili -- deklamatsiooniline stiil. WAGNER -- sümfoniseeris ooperiorkestri -- suur osakaal; ooper tugineb peateemadele. TEGEVUS · Kõige romantilisem kõigist romantikutest · Ooperikomponist, reformaator · Suur dirigent -- ooperiorkestri dirigent -- 1. dirigent, kes seisis seljaga publiku poole, juhatas ilma partituurita · Silmapaistev muusikakriitik -- avaldas artikleid, mille tähtsus pole
August Topman ja Johannes Hiob 13. Millise usurühmitusega seostatakse eesti koori- ja puhkpilliorkestrikultuuri teket? Vennastekogudus ehk hernhutlased. 14. Kus ja kuna loodi esimene eesti laulukoor? Laiusel 1823. aastal 15. Mis on Liedertafel ja kuidas seostub see Eestiga? Koorilaulu stiil. Tähendas meie kogukonna jaoks meie linnade saksa meesteklubide laulu. 16. Millist sündmust peetakse eesti esimeseks sümfooniakontserdiks? 19.11.1900 Tartu Bürgermusse saalis toimunud kontsert, eesti suurem orkester mida juhatas Aleksander Läte 17. Millist teost peetakse eesti esimeseks instrumentaalkontserdiks? Rudolf Tobiase „Klaverikonsert d-moll“ 1897 aastal. Esiettekanne 19.11.1907 18. Nimeta eesti esimeseks rahvuslikuks ooperiks peetav teos. Evald Aava „Vikerlased“ 1928 19. Millist teost peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks balletiks? Eduard Tubin „Kratt“ 1940a 20. Millist teost peetakse esimeseks kaasaegsete tegelaste ja ainestikuga balletiks eesti muusikas
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed,
.......................................................................4 Kokkuvõte.......................................................................................................................................7 Kirjandus.........................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus: Mozarti nime võib õigusega nimetada muusika sünonüümiks. Sest muusika, mida see helilooja kirjutas, on üleva iluga ning puudutab sügavalt hinge. Sageli on Mozarti kujutatud kui meest, kellel oli küll imepärane anne, millega kirjutada vapustavat muusikat, hoopiski kurva, üksildase ja murtud mehega, kelle elus ei olnud rõõme ega õnnestumisi. Tegelikult oli Mozart täis elurõõmu, temas valitses kirglik vaim teha tööd korralikult ja kõvasti, õppida teistelt suurtelt meistritelt. Mozart elas
· Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"),
See ju nii tore laul . **** Uus, loodame et tore päev..Tegin siis endale ilusa hommikumeigi . Puuder,põsepuna,roosad silmalaud,roosad huuled ning ripsemeduss. Selga panin veel roosa seeliku, valge pluusi ning kingakesed. Oi ma olen ikka nii ilus ütlesin ma endale peeglisse vaadates. 1 Siis sõin ma natuke Fitnessi hommiku helbeid ning kõrvale sõin tassikese sooja ekspresso kohvi. Mõtlesin et käin pissil ka ära, kooli vetsu on ju nii rõvedad. Kuid järsku helises uksekell. Ust avades nägin et seal seisis... Jätkub Cry// Kristel Kiisk 2 Ust avades nägin et seal seisis...Kaire. Mõtlesin siis et mida see hull bitch minust tahab. "Hey Angela, kuule unustame omavahelised tülid ning tule meiega klassiga matkama." "Mm..nh olgu.Aga kus matk toimub?" "Metsas loomulikult,homme hommikul kell 9 saame kooli ees kokku..
......................................................21 9. LISAD................................................................................................................22 SISSEJUHATUS 2 31. juuli 1950 sündis Eesti üks tuntumaid heliloojaid ja pianiste Olav Ehala (sõpradele Olku), kes juba varases nooruse seadis oma sammud muusika maailma. Laulud nagu ,,Rahalaul", ,,Kodulaul" ja muidugi ,,Päikeseratas" on peas ja südameis kõigil noortel ja vanadel. Olavi tee keerulisse muusikamaailma algas juba noores eas, kui ta 34 aastaselt näitas üles huvi klaveri vastu. Me kõik teame, et Olav Ehala on väga heal tasemel helilooja, aga et Olav Ehala on peale laulude loomise neid ka esitanud lapsepõlves oma bändiga ja vanemas eas vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kellega on antud välja ka mõned plaadid.
vanemail olid käed töödtegemist täis, peaaegu omapead jäetud Giuseppe kasvas inimpelgliku ja endassesulgunud lapsena. Aidates ema kodustes töödes, täites isa poekeses müüjakohustusi ning hoolitsedes nõrgamõistusliku noorema õe Giuseppa eest, jäi poisike õige kauaks kooliõpinguist kõrvale (Roncoles kooli polnud) ning tema üksluist lapsepõlve aitas sisustada külaelanikelt ja rändpillimeestelt kuuldud muusika. Kõige suuremat naudingut pakkusid talle külakiriku oreli võimsad helid. Kohalike tavade kohaselt pidi Giuseppe juba seitsmeaastaselt jumalateenistuste ajal kooris laulma ja kirikuõpetajat abistama. Kord olnud muusika võlujõud sedavõrd lummav, et ta kogu maailma ja eeskätt muidugi oma "ametialased" kohustused hoopis unustas, paatrile püha vee ulatamata jättis ning oma hajameelsuse pärast pühalt isalt nii tugeva müksu sai, et ta altaritrepilt alla veeres ning meelemärkuse kaotas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
