sajandil. Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Eestis oli regilaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt Põhitunnused: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Viis on lühike
lõigata. Temale pidi alati kuuluma kõik kõige parem ilma, et ta oleks soovinud selle nimel mingitki vaeva näha. Isegi naabrimehega koos kaevatud kraav pidi jääma tema valdustesse, kuigi otsest kasu ta sellest saanud ei olekski, vaja oli tal seda ometi – uhkuse jaoks. Pearu tegi kõik, olid need teod siis keelatud või lubatud, et oma eesmärke saavutada. Pearu oli ka suur ärpleja. Lume tulekuga tabas Andrest suur häda: tal polnud teist rege, millega heina ja hagu vedada. Ta kaebas oma häda ka Pearule, kes pakkus kohe oma rege. Andres võttis pakkumise healt naabrilt vastu, lootes, et varsti on tal enda oma valmis. Kui Andres aga paari nädala pärast kõrtsis üleaedsega kokku sai, lärmas see kogu rahvale, milline vilets mees tema naabriks on. Samas ei jäänud ka Andres kunagi vastust võlgu, kuigi ise ausust ja õiglust taga ajas, tahtis ta siiski ka naabrile näidata, et temagi pole kehvem mees.
Löön ka sinu." Andres vastas talle seepeale: ,,Kolme armastab jumal: kolmas jääb!" Eespere Andres osutuski Pearule kõvemaks kiviks, kui too oli oodanud. Pearu, aru saades, et Andrese talu muutub aina jõukamaks otsustas viimase elu põrguks teha, et mitte ise häbisse jääda. Pearus leidus ka leplikum pool, mis viis ta enne arulauale minekut Andrese juurest läbi astuma ja vabandust paluma. Pearu oli ka suur ärpleja. Lume tulekuga tabas Andrest suur häda: tal polnud teist rege, millega heina ja hagu vedada. Ta kaebas oma häda ka Pearule, kes pakkus kohe oma rege. Andres võttis pakkumise healt naabrilt vastu, lootes, et varsti on tal enda oma valmis. Kui Andres aga paari nädala pärast kõrtsis üleaedsega kokku sai, lärmas see kogu rahvale, milline vilets mees tema naabriks on. Samas ei jäänud ka Andres kunagi vastust võlgu, kuigi ise ausust ja õiglust taga ajas, tahtis ta siiski ka naabrile näidata, et temagi pole kehvem mees.
RÄPP · Hakkas levima seitsmekümnendate lõpul Ameerikas. · Sai nimetuse ameerika slängisõnast lobisema. · Mustad diskorid arendasid välja rütmilise kiirkõne. · Diskori rütmilist kõnet saatis trummide ja bassi motoorika, samuti akustiline taust käte plaksutamine, vahelehüüded, naer. · Eestis räpp erilist kõlapinda ei saavutanud. REGE · Hakkas levima kuuekümnendate aastate keskel Ameerikas · Kujutas endast nii tantsumuusikat kui ka mustanahaliste vabadusliikumise protestiväljendust. · Rege eelkäijaks oli Jamaikal levinud popmuusika vorm ska. · Trummikomplektis kasutatakse spetsiaalseid kõrgema kõlaga trumme, vaheldusrikas basskitarri partii, klaveri asemel kasutatakse tavaliselt elektriorelit.
TÖÖ JA KINEETILINE ENERGIA 54. Jüri tahab Marile demonstreerida oma uut autot, aga mootor sureb välja just keset ristmikku. Mari istub rooli ja Jüri lükkab autot tagant, et ristmik vabastada. Lükata tuleb 19 m ja Jüril on jõudu 210 N. Kui palju tuleb tal tööd teha? 55. Traktor veab rege 20 m edasi, kusjuures vedav jõud 5000 N moodustab horisontaalpinnaga 36.9-kraadise nurga. Regi koos palkidega kaalub 14700 N. Hõõrdejõud on 3500 N. Leida iga jõu poolt tehtav töö ja kõigi jõudude summaarne töö. 56. Elektron liigub sirgjooneliselt konstantse kiirusega 8107 m/s. Talle mõjuvad elektrilised ja magnetilised jõud ning gravitatsioonijõud. Kui suur on elektronid 1.0 meetrisel lõigul tehtav töö? 57
Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani.Eestis oli regilaul üldlevinud ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid rahvalaulude repertuaaris üldiselt esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud.Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt. Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Soome ja Karjala rahvapärimuses kasutatakse selle värsimõõdu kohta terminit "Kalevala-mõõt"
See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, kyll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres
soovid. Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmi peeti üldiselt talvel, sest siis ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju. Selleks kasutati rege või saani, millega liitusid ka teised pulmalised. Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Mõrsjakodus kutsuti rahvas kohe sööma ja seejärel nõuti mõrsjat näha. Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine oli pulmarituaali teine järk mis oli väga laulurohke. Teise päeva tähtsaim sündmus oliu mõrsja lahkumine vanematekodust. Ta silmad seoti kinni ja mänguliselt üritati teda nö röövida. Teisel pulmapäeval mõrsja ka tanutati. Tanutamine toimus
● Underi luules esineb korduvalt Piibli motiive. ÜKS VALITUD LUULETUS “Valge värav” Üks valge lumetee viib allamäge, Sa, valge värav keset valget lund, kus üksik aken heidab väsind leegi – kesk valget õhtut, tähed tulid kõik, Üks vaikne tee, vist harva käib siin keegi: kuu kummardab su kumeruse üle – ei kuulda kuljust, rudisevat rege. su taga puhatakse viimset und. Tee lõpus valge värav. Salaväge Veel siinpool ma. Kui pea ehk kostab hõik, mind tunnen tõmbavat: ei ammu teegi mis avab mullegi su valge süle. ma õhtul muud – käin sama teed, ja seegi mu ainus käik on kurb, rind valus äge. KASUTATUD MATERJALID ● Gümnaasiumi kirjandusõpik “20. sajandi I poole Eesti kirjandus” (2006) ● https://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
töö tegemisest. Kas kõva töö tulemuseks on armastus? Peategelasel Eespere Andresel oli eesmärgiks ilus maakoht, kus ise hästi elada ning järgmistele põlvkondadele edasi anda. Eestlase kadeduse ning teisele jama keeramise tõttu satub alati teele keegi, kes käki keerab. Andresega just see juhtubki. Ta kohtub Tagapere Pearuga, jõukas naabrimees ning suur kiusaja. Ta tahtis olla Andresest iga hinna eest parem ja üle igas asjas. Talvel oli Andresel lume tõttu rege vaja ning laenas seda naabrimehelt. Pearu proovis kohe kasu lõigata ning kuulutas baaris kõigi ees, kui halb naaber on Andres. Selle peale proovis andres ka näidata, et ta ei ole papist poiss. Sellepärast ongi eestlase iseloomujooneks isekus, ei saa ju alla jääda. Andrese mured süvenevad Vargamäel. Ta muudkui töötab ja töötab uskudes, suurel tööl on magus vili. Kuid ta tegi suure vea, ta unustas teised, kes samuti kannatavad raskuse all. Murest murtud naine sünnitab
Liulaskmine on läbi aegade püsinud populaarsena . Pikk liug om hea õnne näitaja.Kel teistest paremini läheb,sel veab elus paremini. Vastlapäeva tähistamisel on juba aastakümneid tavaks suusa-ja kelgusõit (üksikult ja ,,rongina" ), uisukarnevalid ,jalaliug,hokivõistlused.Hea õnne nimel läksid liugu laskma nii vanad kui ka noored.Oluliseks peeti ,et liumäel käisid ka perenaised. Liugumiseks kasutati rege,kelku,puuhalgu,pütikaant,seaküna,labidat,pinki,vanasõela,kuuseoksi,Et lina kasvaks veelgi pikem,pandi linapeo kuuehõlma ja linaseemne kotti istme alla.Vastlalaule on palju ja erinevaid.Vastlalaulud on nimelt liulaulud,pooleldi hüüded: Lina liuga,pikka kiudu! Linad liulaskjale, Takud takkalükkajale, Tutred toas istujale, Luud ahju küttajale!
ja viljakamaks muuta. Kuid kraavi jõuaks jõkke läbi Pearu maa, kuid kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. Sellest tekibki naabrite esimene tüli. Pearu nõustub asjaga ainult siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse ja Andresel pole asjaga muud seost, kui et ta maksab pooled kuludest. Orul on lihtne Mäe karjamaad üle ujutada, kuid sellele mõtleb Andres liiga hilja. Kraavi valmimise käigus lähevad naabrid mitmeid kordi tülli, näiteks kui Pearu oma rege laenab ning hiljem kõrtsis nina alla hõõruma hakkab, et Andres ta rege kasutab. Loomad pääsevad korduvalt teise põldu, Pearu lõhub isegi aia, et naabri sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille üle tülitseda. Koerad käivad teisepere akende all istumas, hobused pääsevad naabri vilja jne. Pearu kemplemise põhjuseks on, et Andres naljataval jõukatsumisel temast ja ta sulasest kõvasti üle oli ning ta pidi leidma muu viisi käki keeramiseks.
See kraav saabki esimeseks suureks tüliõunaks Oru ja Mäe talude vahel. Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, ning Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on nüüd liigagi lihtne naabertalu maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale mõtleb Andres aga liiga hilja. Enne kraavi valmimist jõuavad naabrid mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast, et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina all hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, küll sellepärast, et loomad teise põldu rüüstavad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad naabri vilja ja muudki kahtlast. Pearule ei mahu pähe mõte, et
soovid. Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmi peeti üldiselt talvel, sest siis ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju. Selleks kasutati rege või saani, millega liitusid ka teised pulmalised. Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Mõrsjakodus kutsuti rahvas kohe sööma ja seejärel nõuti mõrsjat näha. Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine oli pulmarituaali teine järk mis oli väga laulurohke. Teise päeva tähtsaim sündmus oliu mõrsja lahkumine vanematekodust. Ta silmad seoti kinni ja mänguliselt üritati teda nö röövida. Teisel pulmapäeval mõrsja ka tanutati
See aga tähendab seda et pool kraavi oleks naabertalu maa peal. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Pearu mõtleb endamisi et nüüd on tal hea Andrese maad üle ujutada. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid palju kordi tülli minna, küll sellepärast, et Pearu oma rege Andresele laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda talle nina alla hõõruma hakkab ja ka selle pärast, et loomad teise põllule pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ning tal oleks mille pärast teiste kallal õiendada. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellised vingepussid. Lõpuks taipab Pearu, et Andresel on
See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, küll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu
· ,,Südame tuhas"(1954) · ,,Ääremail"(1963) · ,,Mu süda laulab"(1981) ON SIISKI KURB VALGE VÄRAV On siiski kurb, et pärib surm Üks valge lumetee viib alla mäge, selle südame, kus üksik aken heidab väsind leegi - selle südame, täis joobumispuhke, Üks vaikne tee, vist harva käib siin keegi: täis soovide sinisädelust - kuid ometi ei kuulda kuljust, rudisevat rege. loobumisuhke. Tee lõpus valge värav. Salaväge mind tunnen tõmbavat: ei ammu teegi On siiski kurb, et pärib surm selle südame ma õhtul muud - käin sama teed, ja seegi ja kõik tema laulmatud laulud - mu ainus käik on kurb, rind valus äge. Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm Sa, valge värav keset valget lund,
rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, kyll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et
lastelauludeks, mis omakorda jagunevad ahel- (nimetati ka onnimanni-lauludeks) ja mängituslauludeks, mille alla käivad ka tantsulaulud ja ringmängud. Eri tüüpide kohta on näited toodud LISA 2 all. 4 1.1 Vanem rahvalaul ehk regilaul Eestlaste keskne poeetiline ja muusikaline pärimus on regilaul Soome lahe äärsete rahvaste ajalooline laulustiil. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) - tantsulaul; rege - rida; rege- või rigenlied - rahvalaul. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt. Regivärsi vormi peetakse paarituhande aasta vanuseks nähtuseks ning mõningaid laule arvatakse nende sisu põhjal pärinevat eelmise aastatuhande esimesest poolest. Selles omapärases luule- ja muusikakeeles loodi ja esitati laule, mis hõlmasid kogu eesti talurahva eluolu ja mõttemaailma, saates inimest hällist hauani
See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, kyll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu
Jõudu katsutakse sõrme tõmbamises, kaikaveos ja maadluses. Lepitakse kokku ka sõnnikuveo plaanides. Kui sõnnikuvedamiseks läheb, siis on Andresel sõnnikut üsna vähe, oleks rohkem vaja. Kui jõuab kätte heinategu, siis hakkab Andres võitlust pidama võsa ja mätastega. Ta leiab, et enne kui heinamaad juurde ei saa, siis pole mõtet ka loomi juurde hankida. Põllusaak kipub kesine olema: eelmine peremees on maad halvasti hooldanud ja pole väetist pannud. Talvel laenab Andres Pearult rege, aga see hakkab kõrtsis ärplema, et üleaedne on nii vilets vend, et peab tema reega sõitma. Andres viib seepeale ree tagasi. Andres pidas varem plaani, kuidas uued kambrid ehitada, kuid kui ta oma majandusliku seisu näeb, siis on selge, et uusi kambreid ei tule. Krõõt sünnitab esimese lapse, tüdruku. Andres on pettunud, kuna lootis kohapärijat. Talv möödub põhiliselt tarbeasju tehes. Kevadel otsustab sulane (Juss), et jääb tallu edasi, Mai lahkus.
Pearul 2 last. Nelipühad. Kirikus käimine, tutvumine Andrese talus, Pearu sulane Kaarel katsub Andresega rammu, Andres on tugevam. Sõnnikuveotalgud, Kaarel ja Andrese talutüdruk Mai teevad lähemalt tutvust. Veesõda. Palju tööd, Krõõt sai tütre. Kraav sai valmis. Kõigil on raske, kuna tööd oli palju. Juss kurtis,et peremees tapab teda ja ennast tööga. Sead läksid Pearu maale, Krõõt tuli lapsega neid tagasi kutsuma. Andres laenas Pearult rege, Pearu tegi sellest kõrtsis numbri, et Andres on vaene mees. Näis, et kahe talu vahel toimub võistlus. Mai lahkub, kuigi tal oli kahju, kuna Krõõt oli talle meeldinud. Küllap lahkus Kaarli pärast. Andrese hobused said koplist välja, käisid Pearu kapsaid söömas. Andres tahtis ka Aaseme Aaduga kraavi kahasse kaevata, kuid Aadu polnud kindel, kas ta sinna elama jääb. Mari lõõbib Jussi kallal. Juss tahab Marile näidata, et on kõva mees, ujub üle jõe ja tagasi
1Eurunlosewslo elewupes e[ efelenp.f 'pe41err1 e[ smepeese$p.{ eprpftapur - Euerrd eu{rsglld o :DIrrI orqo>I el1o qlg prnEuern4 'nrIJoAeuro selnnu '?sso esrelesseugru Fuoe$$s tsepe pennEH pl"A'oe>1 te pnEuurrrd 1e 'eurulssue qeed ssmnfeeg '6rurueerm$pur ('sur[ eurg,re>lsepqglepednal 'umsa1) Ipunlig^ elles qelsDlsl snu Jeelqepnd >1qeEue.nrds111 l1erueq.s.^('eut leqeeulel 'e1g,rege)15uee6lls 1eE1uo phgd epEuerrr4 'slrp JI $Ieil-?.u "Fooel { pls^ 'sesru4ool lpure e$nu eF nlle {IIetuIgA uo pos }ses 'preure>1npe$U! suooe} uo ssrrrss 'Aerrue ilesrrrree eunllpuo>lgr elles uo lsBrruo{pl? }p^n{gs EutN 'pppoosNrur4rlnl Islol e>l ptmtr qepl pF^ tsesrure8npqgl etrnl"ur"J r$l.tlnwe usrrd re s{esrur?pue{Br olles 'pnur^ol {esrFssuu e8.e.,re$Iu ptsls pm{ 'snlnn{ IIR>I seurFseul euooe} epEuernd A"ppsrs ..1uAr1nd"
See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, kyll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte,
ekstrakte tegema, sest arst pidi tarbekorral oskama ise oma rohtusid valmistama.''- Seda oli tore lugeda, sest see kirjeldab meditsiiniõpet, mis on nüüdseks arenenud juba väga kõrgele tasemele, ent baas on siiski võrdne lauses olevaga. `'Aegade algusest on määratud, kuidas kujutatakse püstiseisvat inimest ja kuidas istuvat. Aegade algusest on kindlaks määratud, kuidas hobune jalgu tõstab ja kuidas härb tõmbab rege. Aegade algusest on kindlaks määratud, kuidas kunstik peab soorimata oma töö, ja kes sellest kõrvale kaldub, see ei kõlba templisse ja tal keelatakse kivi ja peitli tarvitamine ära.'' Ideaalid, ühiskonnanormid, mis on tänapäeval kehtivadki (kuigi tänapäevastunud.) III Raamat: Teeba kirg `'Ta elab koiduvalgeni, kui ta jumal seda tahab.'' Inimene on valmis kõigeks, kui tema iidol seda sooviks. `'Armastust pole olemas. Mees on kurb, kui tal pole naist, kellega võiks magada
See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, kyll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu
Leida raskusjõu töö palli liikumisel üles, alla ja kogu liikumisaja vältel. 1) A = mgh = 0,1 5 9,8 = 4,9 J ja A2 = - A = - 4,9 J raskusjõud palliliikumisel alla 2) A = - mgh = - 4,9 J 3) 4,9J + 4, 9J = 0 ja A2 = -A = 4, 9 J palli liikumine alla 5. Kui suure töö peab tegema, et tõsta vertikaalasendisse maapinnal lebav homogeenne latt, mille pikkus on 2 m ja mass 100 kg? A = mgh = 100 9,8 1 = 980 J 6. Traktor veab rege 20 m edasi, kusjuures vedav jõud 5000 N moodustab horisontaalpinnaga 36.9-kraadise nurga. Regi koos palkidega kaalub 14700 N. Hõõrdejõud on 3500 N. Leida iga jõu poolt tehtav töö ja kõigi jõudude summaarne töö. 1) vedav jõud on A = F S cos = 80kN 2) raskus töö on A = F S cos - mgS cos90º = 0 3) hõõrdejõud A = F S cos 4) toereaktsiooni töö = 0 5) summaarne 80 kJ 70 kJ = 10 kJ VÕIMSUS 7
Maie (Mai) ja Kaarli vaheltekib suhe. XXX Jaagup lasti kroonust koju. Andres kauples Matu sulaseks. VIII Eesperte ja Tagapere talud on loodud nii, et kõik on kasulikum Hakkasid protsessid piiride pärast Vargamäel on rasked päevad. Mari Tagaperele. Vargamäe on nime saanud, sealt varastatud kuusemetsa järgi. saab Andrese käest peksa ja Indrek näeb seda pealt. Pearu topib IX On sügis ja saak juba salves. Pearu laenab Andresele rege. Krõõt kraavimudasse ja jõkke orke, aga Matu saab sellest teada ja topib neid saab esimese lapse. ka Pearu teerajale. Pearu muudab soosilla läbimatuks. Matu keerab X Sulane Juss jääb talusse, kuid tüdruk Mai lahkub. Pearu ei taha Pearule viimase käki, nii et Pearu hobune soosillal sisse vajub. Andresest maha jääda, ehitavad võidu aeda
Arvestusperioodi möödumisel jaotatakse kogu maja küttekulu soojaarvestite osalussuhte alusel, nii arvutatakse iga korteri tegelik soojuse tarbimine. 98 Enne seda arvestati soojakulu korteri kohta kubatuuri (keha ruumala kuupühkikutes) ja arvutuslike 95 Malva, N. (14.04.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu. 96 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. Tamsalu. 97 Pakkanen, H. (2007). Rege rauta suvel. Tamsalu Ajaleht, nr 4, 4. aprill, lk 7-8. 98 Agr Torud. INDIVIDUAALNE KÜTE-JA VEETARBIMISE ARVESTUSE SÜSTEEM. [www] http://agr-torud.ee/?page_id=59 (24.04.2014) 31 valemitega. Soojusmõõtjate kasutamine Tamsalu soojavõrgus on palju energiasäästlikum kui kubatuuri ja matemaatiliste valemite kasutamine.99
0 kg m2, kui ta käed on laiali, ja 2.2 kg m2, kui käed on rinnal. Hantlid on alguses 1.0 m kaugusel teljest, pärast 0.20 m kaugusel. Hantlid loeme punktmassideks. TÖÖ JA KINEETILINE ENERGIA 54. Jüri tahab Marile demonstreerida oma uut autot, aga mootor sureb välja just keset ristmikku. Mari istub rooli ja Jüri lükkab autot tagant, et ristmik vabastada. Lükata tuleb 19 m ja Jüril on jõudu 210 N. Kui palju tuleb tal tööd teha? 55. Traktor veab rege 20 m edasi, kusjuures vedav jõud 5000 N moodustab horisontaalpinnaga 36.9-kraadise nurga. Regi koos palkidega kaalub 14700 N. Hõõrdejõud on 3500 N. Leida iga jõu poolt tehtav töö ja kõigi jõudude summaarne töö. 56. Elektron liigub sirgjooneliselt konstantse kiirusega 8 107 m/s. Talle mõjuvad elektrilised ja magnetilised jõud ning gravitatsioonijõud. Kui suur on elektronid 1.0 meetrisel lõigul tehtav töö? 57
4000 aastat eKr hakati Egiptuses esimest korda kasutama veolooma eeslit (9, lk 15). Kaupade paigast paika vedamiseks kasutati kandesadulaid. Viimasest võisid välja kujuneda primitiivsetest lohistitest, kus pakk seoti kahe teiba külge mille esiotsad kinnitati hobuse selga ja tagumised lohisesid mööda maad. Taolist seadet kasutatakse mõnes Põhja-Ameerika indiaanlaste hõimus ja Siberis veel tänini. Samuti kasutati rege nii tasasel maal kui ka jää ja lume korral. Tõenäoliselt kasutati regesid ja rulle suurte ning raskete seadmete vedamiseks. Ratastega veerev vanker ilmus esmakordselt nähtavale vast Mesopotaamia linnades umbes 3500 aastat enne Kristust(vt lisa 1.). Neil vankritel olid teljed, mis pöörlesid koos ratastega ja olid kinnitatud vankri alla nahast aasadega. Pöörlemise hõlbustamiseks määriti neid loomarasvaga. Samalaadseid vankreid võib leida Indias veel tänapäevalgi.
Just seda lugedes kujutasin kõike seda olukorda ette sest inimene muutub märgatavalt, kui ta armub. + Siin kehtib 100% ütlemine, et mehed armastavad silmadega!!! “Aegade algusest peale on otsustatud, kuidas kujutatakse seisvat inimest ja kuidas istuvad inimest. Aegade algusest peale on otsustatud, kuidas tõstab hobune jalgu ja kuidas veab härg rege. Aegade algusest peale on otsustatud, kuidas peab kunstnik oma tööd tegema, ja kes sellest kõrvale kaldub, ei kõlba templisse ja temalt võetakse kivi ja peitel.” lk 57 Ja läbi aegade, alustades tuhandetest aastatest enne Kristust kuni tänapäevani välja kujunevad välja ühiskonna normid ning kui sellest normist kõrvale põigelda, tembeldatakse automaatselt ebanormaalseks inimeseks. 3.raamat
Mari istub rooli ja Jüri lükkab autot tagant, et ristmik vabastada. Lükata tuleb 9 m ja Jüril on jõudu 2 0 N. Kui palju tuleb tal tööd teha? Lahendus: Algandmed s = 19 m F = 210 N A=? Töö leiame valemi järgi cos , kuna nurk on 0 , siis cos 0 Seega 210 N * 19 m = 3990 J Vastus : Jüril tuleb teha tööd 3990 J 55. Traktor veab rege 20 m edasi, kusjuures vedav jõud 5000 N moodustab horisontaalpinnaga 36.9- kraadise nurga. Regi koos palkidega kaalub 4700 N. Hõõrdejõud on 3500 N. Leida iga jõu poolt tehtav töö ja kõigi jõudude summaarne töö. Lahendus: Joonised 1) Vedava jõu poolt tehtav töö s = 20 m cos = 5000*20*cos36,9° 79968 Nm = 80 kJ = 5000 N 2 Raskuse poolt tehtav töö
naisele pakkus Jussi lugu nalja ja rõõmu, ainuke, kes jutust mõnu ei tundnud oli Mai, sest oli nukker, et Kaarel Vargamäelt välismaale ära läks ja lähiajal tagasi tulla ei plaaninud - Lumi tuli vara, Andresel häda: tal oli vaid üks regi, teist oli plaaninud valmistada ise, aga ei jõudnud, Pearu pakkus enda oma ja Andres oli nõus, kuid kõrtsis karjus naaber, et Andres on nii vilets mees, et ei suuda endale rege teha ja sõidab tema omaga, Andres otsustas ree Pearule tagastada, et too õiendada ei saaks - Kõrtsis pakkus Aasme Aadu oma rege, kuid Andres keeldus, tahis ühega hakkama saada seni kuni ise teise valmis meisterdab - Krõõt oli unistanud uutest kambritest, mis pidanuks valmima enne lapse sündi, kuid läks teisiti, sest perel polnud jõudu ja raha ehituseks - Krõõdal sündis tütar, kuid naine oli väsimuse ja kurnatuse tõttu üsna emotsioonitu, ükskõikne
diskor. Diskori rütmilist kõnet saatis trummide ja bassi motoorika, samuti käte plaksutamine, vahelehüüded, naer. Rütmilise kõne teema ei olnud oluline, peaasi, et kõlas efektselt. Stuudiotes hakkasid diskorid endale ise muusikat miksima. Iseloomult on rapmuusika agressiivne. REGGAE Kuuekümnendate aastate keskel levis Jamaical rockmuusika eriliik reggae, mis kujutas endast üheaegselt nii tantsumuusikat kui ka mustanahaliste rahvusliku vabadusliikumise protestiväljendust. Enamik rege- muusikuid tunnustas kohalikku rastafariusundit, mis oli vabadusliikumise vaimne jõud. (Rastafarid – mustanahalised, kellel palju patsikesi.) Reggae eelkäijaks oli Jamaical levinud popmuusika vorm ska, mis ühendas endas USA afro- ameerika popmuusika ja kohalike muusikapärimuste elemente. Rastafari- usund nägi Aafrika kontinenti kõigi mustade tõotatud maana- olid ju Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Ameerika mustade elanike esivanemad Aafrikast toodud orjad. Suur tähtsus on reggael rütmil
Erinevused: Eestis pesapaigaks koppel ja põõsad, Karjala lauludes meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuv põlv Regilaulud läänemeresoome rahvaste folklooris · Regivärsilised laulud tuntud karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel (pole vepslastel ja liivlastel); regivärss ka loitsudes, vanasõnades, mõistatustes; · eesti/seto: leelo; vanad laulud; pikad laulud; regilaul (< sm. rekivirsi, rekiviisu `neljarealine uuem rahvalaul' < alamsaksa rege, reig, reie, rei `tants; tantsulaul; laul'); · soome/karjala: virsi, laulu, runo; runolaulu (ka KalevalamiDainen laulu); · vadja: soomõõ virrõd; ka isuri: lörpötykset jms. Laulutüüp "Loomine" · Laulutüüp tuntud kogu läänemeresoome regilaulu alal (karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel) Karjalas: müüt > ... > kangelaseepika (nn. sampo-tsükkel) Eestis ja Ingeris: müüt >... > kiigelaul, ringmängulaul
kuurordeks, leistangesse, leitnandel) PÕHITÜÜP RIDA · Rea, rida, reasse e ritta, ridade, ridu e ridasid, ridadesse · Nõrgeneva b, d, g laadivaheldusega nom 2-silbilised, gen enamasti 1-silbilised sõnad · Agu, idu, jagu, kadu, kägu, ligu, lugu, mägi, nõbu, nägu, ruga, sigam tegu, tuba, vedu, õde, koda, pada, rada, sadam sadu, sõda, tõbi VORMISTIKUST: · Aind part tugevas astmes ja lõputa, enamikul sõnadel samane nom.ga (jõge, mäge, lage, rege, tuge, tõbe, väge) · Ains illat sse-lõpuline või geminatsiooniline vorm (jaosse e jakku, jõesse e jõkke, kojasse e kotta) · de-mitmus tugevaastmelisest tüves de-tunnuseline (jagude, kudede, lugudele, nugadele, nägudele) · Mitm part enamikul sõnadel sid-lõpuline, osadel ka lõputa vorm (idusid, jõgesid, kudesid, lagesid, regesid; jugasid e juge, lubasid e lube, nugasid e nuge, ridasid e ridu) PÕHITÜÜP JÕUD
Kuis hõiskamise kõliseva noole ta väsimata pildus päikse poole kui kirka naeru sätendava läike! See väike sillerdusi sadav rind, ekstaasi kantuna – üks kiidujõgi, ta rõõmustlema vallutas ka mind ja mulle suve alles suveks tegi. Ning hajusid kõik hallid mõtiskelud, mull’ avardusid uued, julged elud. Valge värav Üks valge lumetee viib alla mäge, A kus üksik aken heidab väsind leegi – B Üks vaikne tee, vist harva käib siin keegi: B ei kuulda kuljust, rudisevat rege. A Tee lõpus valge värav. Salaväge A mind tunnen tõmbavat: ei ammu teegi B ma õhtul muud – käin sama teed, ja seegi B mu ainus käik on kurb, rind valus äge. A Sa, valge värav keset valget lund, C kesk valget õhtut, tähed tulid kõik, D kuu kummardab su kumeruse üle – E su taga puhatakse viimset und. C Veel siinpool ma. Kui pea ehk kostab hõik, D mis avab mullegi su valge süle. E a) Tõesta, et tegemist on sonetiga!
välja mõisatesse tööle ja nende kaudu jõudis talupoegadeni käsitöö oskused ja tehnikad. • Saksa keelest on tulnud eesti keelde enamik tööriistade nimetusi nt haamer, höövel, saag, tangid. • Käsitöö tegemisel arvestas maarahvas alati põllumajandustööde tsüklilisusega. Mardipäevast jüripäevani harrastati käsitööd. Suve perioodil parandati tööriistu ja ehitustöid sai suvel teha. Suvel valmistuti ka talveks "rege rauta suvel, vankrit paranda suvel". • Põlvest-põlve kantud uskumuste ja tava ja kogemustega arvestamine. Mingite tööde tegemine kindlal ajaperioodil, jälgiti pühasid, tähtpäevi, kuukalendrit. ( viljaketramine pidi olema lõpetatud küünlapäevaks ehk siis 2.veebruar; noorel kuul kedrati linu ja vanal kuul villa). Algmaterjalide hankimine ja käsitlemine tarbe puu langetamine oli talveperioodil, pidi arvestama tuult,
Endel Jürisson) Lahmuse mõisa kõrtsidest on säilinud üks järve otsas Viljandi-Vändra maantee ääres, kuulub kahele perele. Üks omanikest oli skulptor Edgar Viies, nüüd tema perekond. Lahmuse mõisa teine kõrts on asunud Soomaa territooriumil (olemas foto) , samas stiilis Lahmuse aida ja tall-tõllakuuriga, poolkelpkatusega, 36x12 meetrine kivihoone. Talvel sai seal peatuda 60 rege, pakuti vaadi- ja pudeliõlut. Mõisaõue alused keldrid olid sovhoosi alguses läbitavad, kuid kooli ohutuse tagamiseks suleti pikemad käigud väljast. Sovhoosi ajal (1950-1960) kaupluse hooneks olnud maja järve kaldal on hävinenud. Mõisa ajal oli samas majas õunahoidla ja 1930-40 aastail peeti seal kodulinde (kanad, pardid ja haned) . Järve kaldal juustumaja ligidal oli mõisa pesumaja, kus oli ka korter (foto) 1992. aastal tagastati hoone endistele omanikele perekond Kullidele
Juss nägi tee ääres vedelemas 2 viljavihtu ja viis need öösel tallu- arvas et saab veel sealt neid(pererahvas oli selle üle õnnelik). Kaarel rääkis Maile et too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos olla. Mai sai aga lõpuks aru et see mis nende vahel toimus oli ainult kevade ja suve armastus- midagi sellest enam välja ei tuleks, sest mees ei näita enam huvi ka üles ja abiellumisest ei tuleks ka midagi välja. Andresel ei olnud rege, millega saaks talvel asju vedada- laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks selle talle tasuta sest A on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis
Kultuurkiht õhuke. Hoonepõhjad. Mitmeid eri tüüpi hooned. Palju matmispaiku. Ookriga ja ilma. Enamikus siiski ookrit. V panusterohkeid matuseid. Panused: merevaik, tulekivist nooleotsad, rohkesti kiltkivi; sageli keraamikat. Kalmistud kas asulas v pisut eemal. Maetud ka elamutesse. Ruhede jäänused, reejalased. Pikemad retked talvel, oli hõlpsam liikuda. Jääga kaetud veekogud, sood, rabad tasased pinnad, lihtne liikuda. Heinola reejalas: hiljemalt jääaja lõpul tunti rege, oli tarvitusel kogu kiviaja. Nii ühe- kui kahejalaselised reed. Mõnikord olid need reed üsna suured. Keskmine jalase pikkus 34 m. Vedas arvatavasti inimene v koer. Laadogast lõuna poolt on leitud veokoeraks sobinud koerte luid. Millal põhjapõder kodustama, pole teada: kas Siberi alal neoliitikumis, või pronksiajal või veel hiljem. Mitmesugused üleni lihvitud talvad. Savi-iidolid. Neoliitikumis kaljukunst. Vanimad u 4900 eKr, ent võivad pärineda juba varasemast perioodist
rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, küll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-
viis need öösel tallu- arvas et saab veel sealt neid(pererahvas oli selle üle õnnelik). Kaarel rääkis Maile et 3 too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos olla. Mai sai aga lõpuks aru et see mis nende vahel toimus oli ainult kevade ja suve armastus- midagi sellest enam välja ei tuleks, sest mees ei näita enam huvi ka üles ja abiellumisest ei tuleks ka midagi välja. Andresel ei olnud rege, millega saaks talvel asju vedada- laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks selle talle tasuta sest A on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis
Juss nägi tee ääres vedelemas 2 viljavihtu ja viis need öösel tallu- arvas et saab veel sealt neid(pererahvas oli selle üle õnnelik). Kaarel rääkis Maile et too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos olla. Mai sai aga lõpuks aru et see mis nende vahel toimus oli ainult kevade ja suve armastus- midagi sellest enam välja ei tuleks, sest mees ei näita enam huvi ka üles ja abiellumisest ei tuleks ka midagi välja. Andresel ei olnud rege, millega saaks talvel asju vedada- laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks selle talle tasuta sest A on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis
tegemine avab alamakna, mille kaudu saab määrata koordinaaattasapinnaga XY, YZ või XZ paralleelse tarbijakoordinaadistiku nihke vastavalt kas XY-, YZ- või XZ-tasandist. 25 Joonis 20. 7. Varjamine ja varjutamine Varjatud jooned saab jooniselt kaotada parameetriteta käsuga HIDE, ühtlasi joonis rege- nereeritakse. Käsu HIDE seisukohalt on läbipaistmatud järgmist tüüpi objektid: CIRCLE, SOLID, TRACE, REGION, lai polüjoon, 3DFACE, ruumilised kehad, võrk ja nullist erineva paksusega objektide külgtahud. Ruumilised kehad omandavad käsu HIDE toimel loomuli- kuma väljanägemise (ilma selleta on objektid justkui läbipaistvad). Käsk HIDE ignoreerib külmutatud kihtidel asuvaid objekte. Käsuga HIDE võrreldes annab käsk SHADEMODE ruumilisest joonisest tõetruuma pildi:
See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, kyll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-
Heinamaad olid kehvad ja seega heinasaak kesine, pole midagi loomadele talvel ette anda. 6. Esimene talv Vargamäel (IX, X ptk.) Esimese lume saabumiseks olid kõik välistööd korras. Viljasalved ja kotid ei täitunud aidas küll peremehe tahtmise kohaselt, ometi korjus sinna rohkem, kui ta oli julgenud loota. Muidugi Oru Pearu vastu ta ei saanud. Pearul olid ka paremad maad. Lume tulekuga tabas Andrest suur häda: tal polnud teist rege. Pearu pakkus enda oma laenuks niikauaks kui Andres enda oma valmis saab. Aga kõrtsis hakkas Pearu Andrest narrima, et too sõidab tema reega ja Andres andis veel samal õhtus ree naabrile tagasi. Andres plaanis talvel uued kambrid ehitada, aga raha ei jätkunud ja ta lükkas selle edaspidiseks. Krõõdal sündis varsti tütar. Andresel oli kahju, et ei sündinud poisslaps. Esimene talv möödus vahetpidamatus töömurdmises. Oli sadu või tuisk, ikka pidi väljas olema, et