Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Esimene kes kirikuforme nõudis, oli John Wyclif. Usutõdede ainuallikaks oli tema meelest Piibel. TSEHHI: *13. Sajandi lõpuks Kesk-Euroopa suurim riik. *1310. aastal sai võimule Luxemburgide dünastia *1355. aastal valiti kuningaks Karel I, Saksa-Rooma keisriks Karl IV nime all. *Tsehhi oli kogu keisririigi keskus, Praha oli pealinn. *Pärast Karl IV surma (1378) sai Saksa-Rooma keisriks tema poeg Wenzel. *1410-1437 valitses Sigmund, Karl IV teine poeg. KARL IV (14
Saksa reformatsiooni algus Usupuhastuseks nim. ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsiooni all mõistetakse kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt. Saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajajaks sai Martin Luther. M. Luther oli sündinud 10.nov. 1483.a. Eislebenis. 1507.a. pühitseti Luther preestiks. 1512.a. sai Luther teoloogiadoktoriks ja ühtlasi Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks. Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogidega, tekkisid vaidlused. Tõelise tüli vallandas järjekordne patukaristuskustutuskirjade e. indulgentside müük. Kõigi pühakute pühal 31.okt. 1517.a
Reformatsiooni mõju Euroopale Reformatsioon sai alguse 16.saj Prantsusmaal, kus Martin Luther naelutas Wittenbergi kiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Nendes nõudis ta muu hulgas indulgentside müügi lõpetamist, emakeelset jumalateenistust ja soovitas luua kristlikke koole. Sellega kinnitas Eestis oma olemust luteri kirik. Luterlus pani alguse eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile. Ka luterlikku tööeetikat peetakse eestlastele omaseks. Trükiti ka esimene raamat: ,, Katekismus". Moraalne võim, mis seni oli takistanud ülikiiret teaduse arengut, kadus. Me näeme, kuidas teadus areneb kiiremini inimmoraali arenemisest. Hääbus ka ladinakeelsel traditsioonil põhinev ülemaailmne teaduskultuur, selle asemel kujunes rahvuskeelne rahvuslik teaduskultuur. Minu arvates üks tähtsam usupuhastuse positiivne tagajärg on hariduse laialdasem levik. Hakati tähtsustama ka seda, et lihtsad inimesed saaksid õppida kirjutamist ja lu...
Kiriku probleemidele lisandus ka rahapuudus ja kuna oli pooleli paavstikiriku, Püha Peetruse katedraali ehitus ja pealegi tuli asuda uute, vastavastatud maade elanike kristianiseerimisele, mis oli samuti suhteliselt kulukas ettevõtmine, siis selleks, et raha saada asus kirik müüma indulgentse, mis oli paljudele tõsiusklikele inimestele vastuvõetamatu. Põhjuseid oli veel palju teisigi, kuid ainuüksi nendest piisas reformatsiooni algatamiseks. Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus-usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Läbi keskaja eksisteerisid mitmed kiriku organisatsiooni ja paavstivõimu suhtes kriitilised liikumised, mis kutsusid tagasi pöörduma algkristluse vaimu juurde paulikaanid, bogomiilid, katarid, lollardid, hussiidid jne. Katoliku kirik mõistis need liikumised harilikult ketserlusena hukka, kuid mõnedest said
Reformatsiooni algus Liivimaal Katri Aaslav-Tepandi 2013 Vaatluse all on luterliku reformatsiooni algus ja esimeste luterlike jutlustajate tegevus Liivimaal 1521-1525. Luterliku reformatsiooniliikumise areng Liivimaal toimus pea samaaegselt kui Saksamaal, oli tihedalt seotud Lutheri ja tema kaastööliste tegevusega, mõtlemistega, kirjutistega. Küsimuse all on, millal, miks, kellega, kuidas esimesed reformatsiooni ideed siia jõudsid, kuis kajastusid toonases Liivimaa kirikuelus, nii baltisakslaste kui ka maarahva ehk siis eesti soost inimeste igapäevaelus ning kuidas mõjutasid usuvaateid. Ülevaade reformatsiooni sündmustest on üles ehitatud kronoloogiliselt. See tähendab, et ülesandeks on võetud taastada ajalises järgnevuses Liivimaa reformatsioonisündmuste, juhtisikute ja nende poolt mõjutatud usurahva tegude kulg.
Saksamaa Sveits Inglismaa Sotimaa Prantsusmaa Skandinaavia Madalmaad Pahameel rikka, Nõuti nii kiriklikke Reformatsiooni Enamarenenud Üle 30 aasta (1562- 1397 Taani Madalmaad (Holland, Belgia) toretseva ja kui ka ilmalikke iseloomustas algul Lõuna-Sotimaal 1598) verised juhtimisel Kalmari kuulusid katoliikliku Hispaania amoraalse katoliku uuendusi. majanduslike ja levib kalvinism. ususõjad katoliiklaste unioon Rootsi ja alla
kuritarvitusi-eesmärgiks rahvale kättesaadava rahvusliku kiriku loomine. Tema haamrilöögid kuulutasid uue ajastu algust. Lutheri peaidee seisnes inimese individuaalse usu rõhutamises: igaüks peaks pühakirja kaudu ise jõudma Jumalani.Lutheri demostratiivne lahkulöömine ametlikusr kirikusr viis selleni, et ta tunnistati ketseriks ja kuulutati lindpriiks. Ta varjas end Saksi kuurvürsti juures Warlburgi lossis, kus tõlkis UT saksa keelde. 1534a ilmus saksa keeles kogu Piibel. Reformatsiooni tähtsaimaks kultuurisündmuseks oligi Piibli rahvuskeeltesse tõlkimine, millega pandi alus paljude kirjakeelte tekkele, see aga soodustas omakorda rahva haridustaseme kiiret tõusu. Lutheri tõlge leidis oma rahvaliku stiili ja rikkaliku sõnavaraga sooja vastuvõtu ning laia leviku; ka tema tõlgitud ja mugandatud kirikulaulud ja humoorikad lauakõned said rahva hulgas ülipopulaarseks. Jumal tuli inimesele lähemale. Hirm asendus armuga ja paremate aegade lootusega, paradiisi
Inimene ei saa õndsaks saamisele kaasa aidata, kuid jumal saab juba maises elus märku anda, et too saab õndsaks (kui inimene on edukas) Piirati lõbususi riietuti musta loobuti ehete kandmisest pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teater koguduse valitud ametikandjatel oli õigus kontrollida inimese elu kirikukorralduse ignoreerijad võis hukata teiseusuliste suhtes käituti karmimalt, kui katoliiklased seda tegid Miks tegi Henry VII reformatsiooni? Kuidas see erines luterlusest? Henry tegi reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna tema abielu Arsgoni printsessi. Katariinaga ei andnud meessoost järeltujijat, otsustas ta temast lahutada ja abielluga õuetüdrukuga, kuid vajas paavsti luba, kuid paavst katris keisriga tülli minna ja ei andnud luba, seetõttu pidi kuningas Inglismaal reformatsiooni alustama. Ladinakeelsed missad asendati inglise keelsetega. Alles jäi katoliku kiriku liturgias aga õpetus muutus. Vastureformatsioon
Välise hilguse varjus peitusid tõsised probleemid: 1. Elati üpris ilmalikku elu, levisid mitmesugused pahed 2. Suured kulutused enam ei piisanud kirikukümnisest Humanism ja renessanss ajastu vaimse pale mõjutajad Ühtlasi tugevdas humanism rahvuslikku ühtekuuluvust Humanisimi mõju ülikoolile avaldus: 1. Teoloogiakäsitlustel 2. Filosoofilistel õpetustel Martin Luther Saksa reformatsiooni tähtsaim juht Uue kiriku rajaja Sünniaeg: 10. nov 1483, Eislebenis Eesnimi pandi Püha Martinuse järgi 1507 Pühitseti Martin Luther preestriks Ülesanne: teoloogia õppimine 1512 Matrin Luther sai teoloogiadoktoriks ja Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks Võitluse algus Tülide algus indulgentside müük 31
REFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse. Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai
Muutused inimeste elus reformatsiooni tõttu 1.Prostituutidel keelati avalikult linnas oma ametit pidada. Nad võisid seda teha ainult salaja. ühel hetkel hakati prostituute ja nende kliente linnast välja saatma. 2.Abielu vastased suhted olid keelatud. Selle reegli rikkumisele võis järgneda rahaline trahv, linnast välja saatmine või isegi kaakipanek. Kaaki Panekust sai aja möödudes pea maha löömine. 3.Vähem tähtsad “pidupäevad” jäeti ära. 4.Inimestel keelati osaleda hasartmängudel. 5.Pidustuste kestvust vähendati. Näiteks Jõulujoodud hakkasid kestma kahe nädala asemel kaheksa päeva jne. 6.Mustpeade vennaskond otsustas, et pidustuste ajal ei tohi kedagi vägisi jooma sundida. 7.Keelati ära rahvapärased tavad. Näiteks maskides ringi jooksmised, ümberriietumised, saanisõidud jm. 8.Reformatsioon ei vabastanud sünnitusjärgse rituaalse järelevalve türanniast. 9.Hakati eristama seisuseid rõivaste abi...
Reformatsioon. · on usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16 saj. · Usulise uuendusliikumise tulemusena eraldusid katoliiklikust protestantlikud harud · Nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik Põhjused: - ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla - vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Augsburgi usurahu: - 1526.a vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku - 1555.a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemine. "Kelle valitsus,selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele - Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luretliku kirikuteenistuse alused Reformatsioon Eestis: - 1521.a jõudis usupuhastus Saksamaalt Vana-Liivi...
Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Reformatsioon sai alguse 16.saj Prantsusmaal, kus Martin Luther naelutas Wittenbergi kiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Nendes nõudis ta muu hulgas indulgentside müügi lõpetamist, emakeelset jumalateenistust ja soovitas luua kristlikke koole. Minu arvates üks tähtsam usupuhastuse positiivne tagajärg ongi hariduse laialdasem levik. Loodi külakoole, hakati tähtsustama ka lihtsate inimest kirjutama ja lugema õpetamist. Oluline on ka jumalateenistuste muutumine emakeelseteks, sest nii said inimesed sellest paremini aru. Kindlasti on hea ka Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse.Esimesena tõlgiti Piibel saksa ja prantsuse keelde, hiljem ka paljudesse teistesse keeltesse. Samuti võib pidada positiivseks kuningavõimu tugevnemist.Nt Inglismaal kuulutas parlament 1534.aastal kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest.Ilm...
1522/1534 2.keisri pooldajad *LUHERI PÕHISEISUKOHAD: *paavsti ülemuslikkuse eitamine *piibel on vaieldamatu autoriteet *emakeelse piibli ja jutluse nõue *vaid armulaud ja ristimine sakramentideks *tahtevabaduse eitamine *kirikupea on riigivalitseja *pühakutekultuse eitamine *tselibaadi(abielukeeld) kõrvaleheitmine *kloostrite ja mungaordude kaotamine *kirikuvarade võõrandamine VASTUREFORMATSIOON 1.Reformatsiooni mõju Euroopale: *ideed levivad ülekogu Euroopa väljaarvatud Hispaania, kogu Pürenee ja Venemaa *eesmärk ei ole uue usu loomine, vaid pöördumine tagasi algkristluse juurde *reformatsiooni käigus levivad kirjandus: Piibli tõlkimine erinevatesse keeltesse. Eesti keelde tõlgitakse 1739. A Jüri kiriku pastori poolt. 2.Vastureformatsioon- katoliku kiriku abinõude kompleks taastamaks katoliikluse mõju terves
o Reformatsioon XVI saj. toimunud usupuhastus=>katoliik. eraldunud protestantlikud kirikud. o Indulgents patukustutuskiri. o Simoonia vaimulike kohtade müük raha eest. o Predestinatsioon ettemääratus, inimese kui loodu sõltumine jumalast kui loojast. o Protestant protestantismi pooldaja. o Augsburgi usurahu luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks . o Vastureformatsioon katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. o Jesuiidid katoliku mungaordu liikmed. o Võitmatu armaada Filipe II laevastik, mida saadeti Inglismaad vallutama. o Supremaatiaakt kuulutati Inglise kuningas kirikupeaks. Nimed: o Leonardo da Vinci (1452-1519) · Keha täiuslikku kujutamise nimel lahkas laipu. · Itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius.
Reformatsiooni sarnased ja erinevad jooned kolmes riigis Ma valin räägitavateks reformatsioonimaadeks Taani, Norra ja Inglismaa. Taanis hakati luterluse heaks propagandat tegema juba 1520. aastate algul, 1524 aastal kerkis esiplaanile kirikutegelane Johann Hans Tausen. Reformatsiooni mõtteks Taanis oli põhiliselt võitlus kuningatrooni ümber. 1523. aastal tagandati kuningas Kristian II ning tema asemele tuli Frederik I. Ka tema keelas alguses Taanis luterluse propageerimise, kuid 1527. aastal kuulutas välja südametunnistuse vabaduse. Peale Frederik I surma puhkes Taanis kodusõda ja sellest väljus võitjana Kristian III , kes hakkas oma võimu tugevdamiseks läbi viima luterlikku reformatsiooni. 1536
Kadri Kivirand EKL-kõ1 Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest
Renessanssi ,maadeavastuste ja reformatsiooni osa uue maailmapildi kujunemisel Varauusajal arenes Euroopas rahvusriiklus. Tugev kuningavõim kujunes Inglismaal, Prantsusmaal ja Hispaanias . Saksamaal ning Itaalias säilis riiklik killustatus. Põhja-Euroopas kujunesid välja Taani ja Rootsi rahvusriik. Ida- ja Kagu-euroopas domineerisid Poola-Leedu , Venemaa ja Türgi. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastuleandnud nimeks renessanss ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nimetatakse seda ka humanismiks. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. Ka keskajal oli kirik ja skolastika suhtunud antiikkultuuri lugupidavalt, toetades oma õpetust antiikautoritelt pärit seisukohtadega.Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. Eeskuju võeti ka antiikkunstist. Keskaja inimesed olid alasti inimkeha kujutamist sajandeid vältinud , Kreeka ja Rooma kunstis oli see ...
ameteid ja inimtüüpe. ( Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". Mikolaj Kopernik- taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Giordano Bruno- Itaalia õpetlane. Jumal ja loodus on üx. Vaidlustas põha kolmainsuse, hinge surematuse. Galileo Galilei- Itaalia õpetlane. Avastas 2 jupiteri kaaslast. Reformatsiooni sündmused: 1519. a keisrix valitud Karl 5. Lootis poliitiliselt killustatud Saksamaad keisrivõimu tugevdamisega tihedamini liiita. Aladel, kus reformatsioon võitis hakati kloostreid sulgema ja vaimulikud said õiguse abielluda ning Luther hakkas üles ehitama uut kirikut. Riik võttis kiriku varad ja maavaldused üle. Kirikutest eemaldati liigsed kaunistused. Hävitati ja rüüstati kirikuid. Jumalateenistused muutusid
1. Reformatsioonide olemus ja eeldused a) Reformatsioon: · Liikumine kiriku ja ühiskonna muutmiseks. · Usupuhastus - ristiusu õpetuse puhastumine tõlgendustest. b) Eeldused: · Rahvusriikide valitsejate püüe pääseda paavsti võimukontrolli alt. · Vaimulike privileegid ning ebakõlbeline ja ilmalik eluviis. · Indulgentside müük. · Humanismi levik. 2. Martin Luther ja tema õpetus a) Martin Luther (1483-1546): · Saksa reformatsiooni tähtsaim esindaja ja luterluse rajaja suurim katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus. · Lõpetas Wittenbergi ülikooli usuteaduskonna ja tegutses seal usuteaduste professorina. · Usuküsimusi käsitledes sattus vastuollu skolastikutega. b) Lutheri õpetus: · Terav vastuseis indulgentside müügile 31. okt. 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi.
REFORMATSIOON Koostaja:Anet Põdra Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine Reformatsiooni põhjused ja eeldused Ulatus ja tagajärjed Paavstide huvid muutusid Patukustutuskirjade indulgentside müük JohannTetzel- Saksamaal kurikuulsaks saanud indulgentside müüja Martin Luther Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) Lõi 95 ladinakeelset teesi Ta leidis ,et usulise tõe ainsaks allikaks on vaid Piibel Luther oli jäiga kirikuhierarhia vastu Tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte,s.o ristimist ja armulauda Katharina von Bora Reformatsioon Saksamaal Paavast Leo X Lutheri tegevusele ei pööratud tähelepanu, kuni märgati ,et tal
Henrique Meresõitja Bartolomeu Diaz Christoph Kolumbus Vasco da Gama Fernao de Magalhaes Reformatsioon Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Erilist pahameelt tekitas südametunnistusega kristlastes patulunastuskirjade indulgentside müük Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483- 1546) oli pärit Saksamaalt Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther muutis meelt ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat 31. oktoobril 1517 Lutheri 95 teesi, mis hiljem trükituna kiiresti levisid 1520 paavsti bulla Luther kirikuvande alla 1521 Karl V kuulutab Lutheri lindpriiks Ristimise ja armulaua sakramendist piisab Vaimulike ilmaliku võimu piiramine Munkade-nunnade lahkumisõigus Preestritele abiellumisõigus
AJALUGU 1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on kaasajal levinuim usk...
keiser kui ka kirik 1521. aastal kutsuti Martin Luther Wormis toimuvale Saksa riigipäevale, lootuses, et Luther loobub oma seisukohtadest, kuid ta siiski ei teinud seda. Luther kuulutati lindpriiks. Varjudes aasta aega Friedrich Targa lossis, pöördus ta lõpuks tagasi Wittenbergi ning asus uut kirikut üles ehitama, riik võttis aga kiriku vara ja maavaldused üle. Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid. Reformatsiooni eesmärkideks olid muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemakas ning anda ilmalikule tegevusele suurema tähtsuse. Piibel oli usu aluseks ning see pidi olema emakeeles. Põhimõtteks oli see, et õndsaks saab ise uskudes. Alles jäid ainult kaks sakramenti, milleks olid ristimine ja armulaud. Lõpuks muutusid kirikutalitused lihtsamaks ja odavamaks. Reformatsioon lõppes 1555. aastal Augsburgi usurahuga, milles sätestati, et Saksa- Rooma riigi valitsejad võivad olla nii
VASTUREFORMATSIOON Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Paavst Paulus III kutsus 1545. aastal kokku Trento kirikukogu ning tegi kkardinalidele ülesandeks võtta meetmeid vaimulike korruptsiooni ning rahaliste kuritarvituste vastu. Kirikukogu mõistis hukka protestantlikud õpetused (lunastus ainuüksi usu läbi, konsubstantsioon) ning jäi dogmaatilistes küsimustes endistele seisukohtadele. Säilitati
Ka tänapäeva koolist ei taha keskaegne hirmu abil õpetamise meetod veel kaduda. Hirmu ei tunta enam küll jumala viha või kehalise vägivalla ees. Ähvardada saab küll aga halbade hinnetega, mille tulemuseks on virelev positsioon elus. Kuid siiski, mitmed lapsekeskse pedagoogika suunad on sarnaselt antiikse haridussüsteemiga võtnud eesmärgiks arendada isiksust nii vaimselt, esteetiliselt kui kehaliselt. 2. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. Reformatsiooni ajajärgul sai hariduses valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine (Comenius). Praktilist tegevust vastandati jutustavale meetodile (Bacon). Õpetajast sai absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju. Reformimeelsed haridustegelased kuulutasid, et inimene kannab vahetut vastutust jumala ees, sellepärast saab tähtsaks vahetu kontakt pühakirjaga. Paavstivastaselt meelestatud inimesi
Millised olid reformatsiooni tagajärjed Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Prantsusmaal ja Madalmaades? 16. sajandiks oli katoliku kirik kaotanud oma värskuse ning kirik sarnanes piirideta ja ühtse territooriumita riigiga, millel oli rikkalikult maavaldusi, hooneid ja väärisesemeid ning sellise kiriku vajalikkuses hakati kahtlema. 1517. aastal Martin Luther enda teadmata käivitas reformatsiooni ehk usupuhastuse ning tegemist oli tõepoolest erakordse sündmusega, kuid samas ei oleks saanud see ka olemata olla. Aja möödudes kerkis esile teisigi reformaatoreid, kellest kõige mõjukamaks võib pidada Jean Calvinit. Reformatsioon jaguneb mitmeks eri vooluks ning alguse sai mitu usulahku ja omaette kirikut. Olid ka usuvoolude tunnistajad, keda nimetatakse protestantideks. Reformatsiooni ajendiks peetakse Saksamaale saabunud indulgentse, mida
· Karoliku kiriku õpetus oli oma aja ära elanud · Vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Martin Luther: Elu, tegevus, vaated: Ta oli päris Saksimaalt, isa soovil oleks pidanud õppima juristiks, aga ta läks Wittenbergi teoloogiat õppima. Ta ei pidanud indulgentside müümist õigeks. Ta lõi 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis laialdaselt levisid. Ta algatas reformatsiooni: ainsaks allikaks saab olla vaid Piibel, tunnistas vaid armulauda ja ristimist, vaimulikel oli õigus abielluda, oli kloostrite vastu, tõlkis Piibli saksa keelde. Ta kuulutati lindpriiks. || Toonane paavst Leo X Medic suhtus alguses ükskõikselt sellesse. Talle meeldisid ilmalikud huvid. (teater, maskeraad). Bulla paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, läkitus. Kui paavst viimaks andis välja bulla Lutheri tegevuse lõpetamiseks, oli juba hilja.
lastele Avalikud elementaarkoolid olid 1860. aastateni enamasti 1-klassilised Enamikus Eesti elementaarkoolides ja kõikides kreiskoolides toimus õppetöö saksa keeles Maakonnakoolid Talurahvakoolide kolmandaks, kõrgemaiks astmeks pidid olema eesti õppekeelega ringkonna-ehk maakonnakoolid(kreiskoolid), mis seni maakohtades talurahva laste jaoks üldse puudusid. Need pidid jätkama kihelkonnakoolide haridust. Maakonna kooli õppeaeg pidi kestma kolm aastat. Reformatsiooni mõju Eesti koolile. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Hariduse ümberkorraldamist alustati neljas suunas: reorganiseeriti linnakool, välismaa kõrgkoolidesse saadeti usuteadust õppima ka Eesti noormehi, hakati tõlkima ja välja
Kriitika kasvas varsti üle Paavsti ja kiriku juhtkonna vastaseks. Luther pandi kirikuvande alla ja arvati välja kirikust. Kui Paavst pani Lutheri kirikuvande alla, siis Saksa-Rooma keiser Karl V kuulutas Lutheri riigipäeval lindpriiks. Kuigi oli ta lindprii, ei pooldanud kõik seda valikut ja terve rida Saksa vürste, linnasi ja väikeriigivalitsejaid hakkasid Lutherit toetama. Osad Katoliku kiriku vaimulikest hakkasid ka Lutherit toetama, ja nendest saidki peamised Luterliku reformatsiooni läbiviijad. Linnades ja maapiirkondades hakkasid jutlustama vaimulikud luterlikud vaimus ja eeskätt tegutsesid linnades. Raed toetasid Luterlike jutlustajade tegevust. Raed kuulutasid Katoliku kiriku omandi linnavalitsuse e. rae omandiks. 15. aasta vältel levis Luterlus, enamikes Saksa linnades. Sama usk levis ka Põhja-Saksa vürstiriikides, sest nende valitsejad leidsid põhjuse, et oma maid laiendada Kiriku arvel. Piibel ja jumalateenistus peab olema emakeeles. Indulgente ei saa osta
Isikud ja mõisted Kes olid ja mida tegid? Martin Luther-teoloogiadoktor, algatas katoliku kiriku vastu usu-uuendusliikumine. Leo X-Paavst, heitis Lutheri kirikust välja, sest Luther ei loobunud oma ketserlikest väidetest. Ulrich Zwingli-endine palgasõdurite preester, ta soovis et pöördutakse tagasi algkristliku lihtsuse juurde, võitles ilmalike uuenduste eest . Jean Calvin-reformatsiooni jätkaja Sveitsis, lõi Calvini õpetuse e kalvinismi, mis oli väga range. Henry VIII-inglismaa kuningas, mõistis Lutherit hukka, kuulastas end inglismaa kiriku peaks ja nii tekkis anglikaani kirik, kloostrite tegevus lõpetati ning 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. Thomas More-Euroopas üks harituim mees, sattus vastuollu Henry VIII-ga, kuningas lasi ta hukata.
2) Kirikute ülalpidamine nöudis palju raha, kuid seda eriti polnud, enam ei piisanud kirikukümnisest, leiutati uus makse, kiriklike ametikohtasde müük, patulunastuskirjade (indulgentside) müük. Sellel ajastu vaimst palet möjutas palju humanist ja renessanss, hakati rääkima ühtekuuluvusest, saksa öigusest, saksa keelest, rahva röhumine katoliku kiriku poolt, avaldas möju teoloogiakäsitlusele ja filosoofia öpetusele. MARTIN LUTHER Saksa reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther (sünd 10.11.1483 Eislebenid). 1507 pühitseti Luhter preestiks. Ta astus Saksi kuurvürsti asutatud Wittenbergi plikooli, elades ise ordukloostris. 1512 sai temast teoloogiadoktor ja sama ülikooli piibliteaduse professor. VÖITLUSE ALGUS Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogiatega. Töelise tüli vallandas järjekordne indulgentside müük, mida volitas paavst
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille
aastal. Seda peetakse Vene vanimaks kroonikaks. Kroonika ise ei ole originaalis säilinud, kuid selle eri säilinud koopiatest koostas kompilatsiooni vene ajaloolane Vassili Tatistsev (17351800). Nimeta sündmusi, mis toimus aastal: 862 sai esimeseks vürstiks Novgorodist viikingipealik Rjurik. 882 Vürst Oleg vallutas Kiievi ja asutas Vana-Vene riigi. 988 valitses Kiievi suurvürst Vladimir. 1030-1061 vallutas Jaroslav Tark kagu-Eesti ja rajas Jurjevi kindluse Tartusse. Reformatsiooni algus Saksamaal. Defineeri e seleta mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Reformatsioon - Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinudkatoliku kiriku vastane usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517.
1494. 5. Mis oli Suurte maadeavastuste tulemused?(3) *kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused-kauba-ja fondibörs. *leidis aset oluline hinnatõus-nn hindade revolutsioon. *avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. 6. Kirjelda lühidalt Talurahvasõda (millal, miks, kelle vahel, tulemus) 7. Augsburgi lahingu sisu-(3) 8. Mis aastal sõlmiti Augsburgi usurahu? 1555.aastal 9. Kes oli Philipp Melanchton ja mida ta tegi? Saksa reformatsiooni teine tähtsam ideoloog. Aitas lutherit reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ning ka piibli tõlkimisel. 10. Miks tekkis erimeelsusi reformatsiooni leeri? 11. Mida rõhutasid nn prohvetid uues suunas?(3) 12. Kes oli madalmaade tegelik valitseja? 13. Mis juhtus madalmaades aastal 1581? 14. Mis oli Madalmaade suurim sadam ja ärikeskus? 15. Kuidas jagunes looduslike olude järgi Sveits?(2) Metskantonid ja linnakantoniteks. 16. Millised olid Calvini põhimõtted
Ratsutamine, ujumine; oda, mõõga, kilbi käsitsemine, vehklemine, jahipidamine Vaimulike kasvatus kloostri- ja toomkoolides alates VI saj Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed; talupoegade ja linnakodanike lapsed õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: ladinakeelne; trivium+ muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. - Usupuhastusliikumine 16. sajandil Euroopas. Sai alguse 1517.a Saksamaal Martin Lutheri eestvõttel. - inimene peab kandma isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas. Selleks oli aga vaja 1. emakeelset jumalateenistust, 2. emakeelset piiblit, 3. lugemisoskust. - Ümberkorraldused hariduses: 1) rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu
humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von hutten, Machiavelli ja campanella 29.Renessansskunst: arhitektuur, maalikunst, leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30. Saksa reformatsiooni algus: Saksa keisririik, Majandus, Kirik ja vaimuelu, Martin Luther, Usupuhastus 31. Philip Melanchthon: Erimeelsused reformatsioonis, Talurahvasõda, Armulauatüli, Augusburgi usutunnistus ja usurahu 32. Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin, zwingli ja reformatsioon, Calvin ja reofrmatsioon 33.
Reformatsioon ja vastureformatsioon Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine sai alguse 16.sajandil ja algatajaks oli Martin Luther, kelle eesmärgiks oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalekaldeid katoliku kirikus . Reformatsiooni põhjusteks olid 1) vastuolud usutõdedes 2) katoliku kirikule omane tagasihoidlikkus puudus ja see tekitas pahameelt 3) vaimulike eelistatud seisus tekitas pahameelt 4) Lutherile ei meeldinud indulgentside müük Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ning ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde.
Eesti kirjakeele algusaeg 16. saj tõlkelistes usutekstides • 16. sajandi kultuuriajalooliselt olulisemaid sündmusi Baltikumis oli reformatsioon (1519 Saksamaal M. Lutheri võitlus katoliku kiriku vastu) • Reformatsiooni kultuurilooline tähendus seisnes eeskätt selles, et ta tõstis esile rahvakeelse jumalasõna vajaduse, millele aitas kaasa trükikunsti levimine samal sajandil. • Rahvakeelne usuõpetus eeldas tähtsama usukirjanduse esitamist trükis, mis nõudis rahva lugema õpetamist. • Kirjakeelt arendati ja ühtlustati peamiselt piiblitõlke ja luterliku misjonitöö käigus. Eesti kirjakeele kujunemine Lõuna- Eestis (Liivimaa aladel) • Lõunaeesti ehk tartu kirjakeel
Geomeetria (arhitektuuri ja maateaduse alused) Astronoomia (ajaarvamine) Muusika Vaimulike kasvatus Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed, talupoegade, linnakodanike lapsed Õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: -ladinakeelne -trivium + muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Eesmärgiks ei olnud rohked ja sügavad teadmised, vaid jumalakartlikkuse kasvatamine. Parimaks vahendiks distsipliin ja erakordne rangus. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. Martin Luther - Inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas SELLEKS OLI TARVIS: Emakeelset jumalateenistust Emakeelset piiblit Lugemisoskust Reformatsiooniaegsed ümberkorraldused hariduses: Algatajateks: Martin Luther ja Philipp Melanchthon 1) Rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost.
Köstrite juhtimisel õpetati noorukitele palveid, andekamatele lugemist ja kirjutamist ladina keeles. Peatähelepanu oli mitmehäälsel laulmisel. Nõutavaks sai organistide väljaõpetamine, et poistekoori laulu kirikuteenistuse ajal orelimänguga toetada. Seal, kus orelit polnud, õpetati talunoortele puhkpillimäng selgeks. Levima hakkas noodikiri ja muusikaõpetus. Andekamatele õpetati viiulimängu ja linnades algas kontserttegevus. 3. Reformatsiooni mõju Eesti koolile. (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaasesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale
Paljudele inimestele oli väljakujunenud kiriku- ja paavstivõim ning nende omakasupüüdlikud võtted vastumeelseks muutunud. Nii kujunesid läbi keskaja mitmed erinevad liikumised, kõigil oma arusaam ja tõlgendus kristlusest ning piiblist: paulikiaanid, bogomiilid, katarid, valdeslased, lollardid, hussiidid ja mitmed teised. Eesmärk oli kõikidel liikumistel sama- levitada oma ideid rahva seas ning läbi viia reformatsioon. Küll aga olid motiivid tihtipeale erinevad. Kuna reformatsiooni motiivid jagunesid põhiliselt usulisteks, majanduslikeks ja poliitilisteks ning reformatsioon ise ka mõjutas neid valdkondi, siis saab reformatsiooni ennast seetõttu ka nimetada usuliseks, majanduslikuks ning poliitiliseks nähtuseks. Miks aga saab reformatsiooni nimetada nendeks nähtusteks, millised olid täpsemalt nimetatud motiivid ning kuidas reformatsioon mõjutas usulist, majanduslikku ja poliitilist valdkonda?
Kuidas mõjutas luteri usk hariduse arengut? Reformatsioon oli 16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Nii nimetati usulisi õpetusi, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Ketserlike õpetuste alusel tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud.
Kuidas muutis reformatsioon inimese mõttemaailma ja väärtushinnanguid Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. 1517. aastal pani Martin Luther kirja oma kuulsad 95 teesi, andes sellega tõuke ühele suurimale muutuste perioodile Euroopa ajaloos kiriklikule reformatsioonile ehk usupuhastusele. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel. Ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja
Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon. Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/ 3. teema: Muutused usuelus… 1. Reformatsiooni põhjused: Algataja: Tema põhiseisukohad: Reformatsiooni suhtumine Saksamaal: Pooldajad: Vastased: Tagajärjed: 2. Reformatsiooni levik(erijooned, tunnused), kas jäi püsima: Šveits: Inglismaa: Põhja-Euroopa: Prantsusmaa: 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: Ordud: Riigid: 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed. Madalmaad: Inglismaa: Prantsusmaa: Euroopa tervikuna: Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3
Rootsi kuningaks. Reformatsioon Reformatsioon tõusis Rootsis päevakorda 1520. Aastatel. Luterluse ideid levitas Olaus Patri, kes oli õppinud ülikoolis Martin Lutheri juures, kuid naases enne, kui luterlik reformatsioon oli Saksamaal välja kujunenud. Seetõttu võis Rootsi protestantliku kiriku areng kulgeda mõneti eripäraselt. Nagu mujal, nii andis ka Rootsis katoliku kiriku ründamiseks käepärase võimaluse kirikumeeste moraalilagedus. Olaus Petri alustas reformatsiooni 1525.aastal abiellumisega. Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud. Riik kippus järjekindlalt kiriku varade kallale: Nõuti makse riigi või sõjaväe ülalpidamiseks või võeti laenuks väärisasju jne. Tõsiseid raskusi tekitasid ühisriiki loovale kuningale suhted peapiiskoppidega, kel olid sõjalised kaaskondlased. Olukorra lahendamiseks kutsuti kokku 1527.aastal Riigipäev, mis võttis vastu riikliku reformatsiooni põhidokumendid. Otsustati, et piiskoppide
sõlmitud kokkuleppe alusel pidi kuningas säilitama kiriku privileegid. Reformatsioon Rootsis Reformatsiooniprobleem tõusis esile 1520 aastatel kui luterluse ideid levitas Olaus Petri kes oli õppinud Martin Lutheri juures, kuid ei naasnud,0 koju enne kui luterlik reformatsioon oli Saksamaal välja kujunenud Rootsis andis katoliku kiriku ründamiseks käepärase võimaluse kirikumeeste moraalilagedus Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud Riik kippus järjekindlalt kiriku varade kallale Raskusi tekitasid kuningavõimule suhted piiskoppidega kel olid omad lossid ja sõjalised kaaskonnad Olukorra lahendamiseks võttis Riigipäev vasturiikliku reformatsiooni põhidokumendid .Poliitilisel alal otsustati et piiskoppide lossid lähevad kuningale. Piiskoppidel säilis kohtumõistmise õigus ainult vaimulikes asjades ja abieluküsimustes
Seal toimus suurem lahing, milles kroonikapõhjal lan ges tuhatkond venelast, sossoleid aga arvutult. 1030-1061-nurjati venelaste tõsine vallutusktse. Eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi agressiooni vastu. Peale selle ei ole teada ühtki sõja käiku eestisse venelaste poolt, poole sajandi jooksul. Reformatsioon Liivimaal Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Nende töö kandis vilja, seda enam, et linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas pildirüüste: mitmesajapealine sakslastest ja
Kokkuvõte ajaloolisest artiklist Analüüsitavaks artikliks valisin Tiina Kala "Kirikuelu ümberkorraldamine Tallinnas 1520. aastatel ning selle majanduslikud ja sotsiaalsed tagamaad" ajalookultuuri ajakirjast Tuna (3/2007). Artiklis keskendutakse aastatele 1524-1525, mida võib pidada reformatsiooni algfaasiks Tallinnas. Lisaks allikate uurimisele sündumuste kohta kirjutiste leidmiseks peatutakse käesolevas artiklis lähemalt allikate vormil, iseloomul ning sellel, millises kontekstis reformatsiooniajalooga need esinevad. Suhtumisest reformatsiooni ning kirikuelu ümberkorraldustest rääkides toetub autor peamiselt Tallinna rae määrusaktidele ning finantsdokumentidele. Üldplaanis räägib artikkel evangelistide ning katoliiklaste suhetest
4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varasid ja maid, tahtsid kirikuid oma mõjule allutada vaimne taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi, kiriku õpetuse puhastamist sinna aastasadade jooksul lisandunud ja ladestunud seisukohtadest (vastu võetud paavsti ja kirikukogude poolt) = USUPUHASTUS Protestantism reformatsiooni tulemusena katolikust kirikust 16. sajandil eraldunud usuvoolude ühisnimetus (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik) Lutheri seisukohad ,,Ainus usulise tõe allikas on Piibel" väliste usukommete (indulgentside müük, pihitool jm) asemel rõhutati sisemist usklikkust, kõlbelist käitumist, enesedistsipliini jm. Rahval peab olema vaba pääs piiblitõdede juurde Piibel tuleb tõlkida rahvakeelde. Ei vajata vaimulike tõlgendusi
annaabi.ee 
