50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karina Kanarbik
Õppematerjali autor
Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Reformatsioon sai alguse 16.saj Prantsusmaal, kus Martin Luther naelutas Wittenbergi kiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Nendes nõudis ta muu hulgas indulgentside müügi lõpetamist, emakeelset jumalateenistust ja soovitas luua kristlikke koole. Minu arvates üks tähtsam usupuhastuse positiivne tagajärg ongi hariduse laialdasem levik. Loodi külakoole, hakati tähtsustama ka lihtsate inimest kirjutama ja lugema õpetamist. Oluline on
usupuhastus ristiusu öpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestund täiendusest ja tölgendusest reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt, sh valitsemine, poliitika ja majanduslik vöim SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJ LÖPUL 16. SAJ ALGUL Friedrich III Habsburg Saksamaa valitseja 1440-1493 Maximilian I Friedrich III pog, Saksamaa valitseja, abielus Burgundia pärijannaga Karl V Maximilian I pojapoeg, Saksamaa valitseja 1519-1556. Tema ajal toimus Saksa reformatsioon, on Habsburgi dünastia silmapaistvaim esindaja. Ta sai isa poolt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania (sh Löuna-Itaalia ja koloniaalvaldused Ladina-Ameerikas) troonipärijaks. Paavstiriigi ümberolemine tekitas pingeid ilmaliku ja vaimuliku vöimu vahel. Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. 1521. aastal vallutasid türklased Bergradi, 1526. aastal (Buda)pesti ja jöudsid 1529
MADALMAAD · Tähtsad olid SaksamaaAlbrecht Dürer- ja Madalmaad. · Võeti kasutusele õlitehnika värvivarjundid ja detailid. · Idealiseerimine ja sümmetriataotlused puudusid. Maalähedane ja realistlik. PIETER BRUEGHEL VANEM · Maalis paljufiguurilise pilte, mille kujutas talupoegade töid. Nt ,,Aastaaajad", ,,Talupoja pulm" 3 25. REFORMATSIOONI ALGUS: HUSSIITIDE LIIKUMINE · Katolik kirik ristiusu kirikuorganisatsioon, mis allub Rooma paavstile · Usupuhastus e. reformatsioon ristiusu õpetamine, puhastamine täiendustest ja tõlgendustest · Protestantlus katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus, nt luterlus, kalvinism, anglikaani kirik jms. · Reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus TSEHHI 14. JA 15.SAJANDIL · 13.sajandiks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille
aastal Taani, Norra ja Rootsi vahel Kalmari unioon. Ühenduses pidi riikidel olema ühine valitseja, kuid iga riik pidi säilitama oma õigused. Sõja korral tõotati üksteist aidata. Järgnevalt püüdis Taani Rootsile oma tahet peale suruma, aga see rootslastele ei meeldinud ja 1521. Aastal puhkes Rootsis taanlaste vastu ülestõus, mida juhtis noor aadlik Gustav Vasa. Võitlus oli edukas ja 1523. aastal sai Gustav Vasast Rootsi kuningas. Taanis, Rootsis ja Norras leidis reformatsioon kiiret vastukaja, sest Taani kuningas Christian nägi usu-uuenduses võimalust katoliku kirikust ja aadli mõju alt vabanemiseks. Paraku see ebaõnnestus ja alles Christian II mantlipärijal õnnestus luterlus peale suruda. 1536. aastal anti katoliiklusele Taanis lõplik hoop. Taanist sõlutunud Norras üritati samuti katoliku usku luterlusega asendada Christian II ajal, kuid lõplikult kehtestati see vägivalla abil alles XVI sajandil. Rootsis oli reformatsioonist kasu
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on
Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) – aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) Tugev konkurentsivaim – püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad:
Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad:
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid