Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Reformatsioon šveitsis,saksamaal - sarnased materjalid

kirik, tsehhi, paavst, petus, praha, kirikuvande, kirikuk, karistus, usutunnistus, likool, lutheri, rval, renessanss, calvin, ketserlus, bulla, kustutamise, lindprii, humanism, kirikuga, philipp, teoloogialluma, zwinglirmulaua, imaluse, indulgentside, hiilgus, firenzermulaud, vaimulikud, usurahu, petada, rotterdami, lorenzo, itisrvas, paavstid
thumbnail
1
docx

Reformatsiooni algus

Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Esimene kes kirikuforme nõudis, oli John Wyclif. Usutõdede ainuallikaks oli tema meelest Piibel. TSEHHI: *13. Sajandi lõpuks Kesk-Euroopa suurim riik. *1310. aastal sai võimule Luxemburgide dünastia *1355. aastal valiti kuningaks Karel I, Saksa-Rooma keisriks Karl IV nime all. *Tsehhi oli kogu keisririigi keskus, Praha oli pealinn. *Pärast Karl IV surma (1378) sai Saksa-Rooma keisriks tema poeg Wenzel. *1410-1437 valitses Sigmund, Karl IV teine poeg. KARL IV (14.05.1316-29.11.1378) 1348. aastal asutas Praha Ülikooli. Vlatva jõele lasi ehitada Karli silla. Laskis Prahale ehitada uue osa (Nove Mesto). JAN HUS (1371-06.07.1415) Pärit talupoja perest. Õppis Praha Ülikoolis . 1401. aastal sai vaimulikuks. Hiljem oli ta Praha Ülikooli professor. Koostas Tsehhi keele grammatika. Tõlkis Piibli tsehhi keelde.

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskaeg III

· Asketism­ ideaal, mis nõudis inimeselt loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutes hauataguse õndsuse nimel. HUMANISM KIRJANDUSES · Dante Alighieri 1265-1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid o ,,Jumalik komöödia"­ kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, mures, meeleheite, piina, kahetsuse. Põrgus on kujutatud reeturid Judas, Brutus kui ka krikutegelased, nt paavst. On kirjutatud Toscana murdes, mis sai itaalia kirjakeele aluseks. · Francesco Petrarca 1304-1374 väljendab sonettides oma tundeid armastatud Laura vastu ja muret kodumaa pärast. Giovanni Boccacio 1313-1375 100novellist koosnev ,,Dekameron", kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. Võrreldud ,,Tuhat üks ööga". Omandas kreeka keele. LEONARDO BRUNI 1370-1444 · Säravamaid teadlasi. Pärit vaesest perest, kuid õppis visalt ja oli andekas

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Reformatsiooni algus Liivimaal

selle sidumine reformatsiooniga, lühikene ülevaade kirjeldab Liivimaa elukorraldust. Reformatsiooni algust ja arengut mõjutanud kiriklik-ühiskondlikke taustajõude on ajaloouurimustes valdavalt käsitletud kui reaktsiooni toonase katoliku kiriku ja vaimulike korruptiivsele ja laostunud moraalile, saama- ja võimuihale. Paavsti võim Euroopas oli sajandeid püsinud täielikuna, see asetses kõrgemal ilmalikest valitsejatest, Roomast tulid nii kiriklikud kui ilmalikud juhised, paavst oli autoriteetide autoriteet, mille tuumaks ,,üks usk, üks õigus, üks tahe" (Arbusow: 1921: 3). Ja tsentraliseeritud oli ka katoliku kiriku majandusaparaat, kehtisid korralised maksukohustused riikidele, linnadele ja kirikuprovintsidele. Liivimaad on ajalookirjanduses nimetatud ka kui Vana-Liivimaa ning selle all mõistetakse poliitilis-territoriaalset tervikut 13.­16. sajandini, mis hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Põhja-Läti alad

Reformatsioon
31 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Reformatsioon

· otakar II premysl tugevdas keskvõimu · selle peale hakkasid feodaalid ­ panid ­ otsima endale järgmisi troonipretendente välismaalt · seetõttu saigi 1310 võimule Luxemburgide dünastia · saksa-rooma keisri Heinrich VII järeltulijad · kuningas Karel I valiti 1355 aastal ka saksa-rooma riigi keisriks Karl IV nime all · nõnda osutus tehhi kogu keisririigi keskuseks · praha selle pealinnaks · Karl IV 1 · Tunnustas osamaadevalitsejate kuninglikke eesõigusi · Seega ka tehhit iseseisva kuningriigina · Liitis tehhiga · Moraavia · Osa Pfalzist · Osa Saksimaast... · Väga tähtsaks pidas kaubanduse arengut · Lasi ehitadaprahale juurde ued osad

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta lõi raskeratsaväe. Selle võimaldamiseks hakkas ta andma oma kaaskondlastele andma maad, ning pani aluse keskaegsele rüütliseisusele. 2) Pippin Lühike ­ Merovingide dünastia kuningal polnud mingit võimu, reaalne võim oli Pippin Lühikesel, kes tahtis kuninga tiitlit endale saada. Seda sai võimaldada Paavst. Sealt alates tekkis Frangi kuningate ja paavsti tugev liit. Pippin sai Frangi kuningaks. 754, 756a tungis Pippin Itaaliasse, ning andis ilmaliku võimu Kesk-Itaalias paavsti kätte. ,,Pippini kinki" loetakse keskaegse kirikuriigi alguseks. See oli ebalegaalne, sest tegelikult võis seda võimu anda vaid keiser, ning see ürik kuhu oli Konstantinoopoli kuninga allkiri (?), oli tegelikult võltsing. 3) 768a tuli võimule Karl Suur (..

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

Selles on nähtud ka ühiskonna sisemist eneseregulatsiooni vältimaks rahvastiku kasvu piirini, mil tekib toidupuudus. Abielu kestvus jäi paljudel juhtudel üsna lühikeseks. Seda võis põhjustada nii abikaasade sageli suur vanusevahe aga ka naistele tihti surmaga lõppenud sünnitused. Seetõttu ei olnud teist või kolmandatki korda abiellumine kaugeltki erakordne. 80% lesestunud meestest ja 40% naistest abiellus uuesti juba vähem kui aasta pärast. Abielulahutusi katoliku kirik ei tunnistanud ning ka protestantlikus kirikus juhtus lahutusi haruharva. Näiteks abielurikkumise korral nõuti küll abikaasade ,,voodi ja leiva" lahutamist, kuid formaalne abielu jäi püsima ning puudus ka võimalust teistkordseks abiellumiseks. Varauusajale on iseloomulik seksuaalsete tabude kasv. Kui veel 16. saj. kõneldi kõigest seksuaalsusega seonduvast vabalt, siis 18. saj. oli tegemist juba tabuteemaga. See ei tähendanud veel, et 16. saj

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Varauusaeg

sajandi alguses laiendati, kuid keisrite tegelik võim vähenes. Karl V valitses 1519-1556. Tema valdused piirasid Kesk-Itaalias asunud Paavstiriiki ümberringi ja sellest tekkisid pinged ilmaliku ja vaimulike võimu vahel. Suurimaks probleemiks oli tükrlaste pealetung, kardeti, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. Kuurvürstiriigid. Varakapitalistlike suhete kiire areng, eriti mäetööstuses. Kaubanduse kiire areng. Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. 1. Paljud usuteenrid ei pidanud kinni tsölibaadist, levisid mitmesugused pahed. 2. Õukonnad, diplomaatiline tegevust, sõjaväe ülalpidamine jne nõudis suuri kulutusi. Leiutati täiendavaid makse, kiriklikud ametikohad olid müüdavad. Patukaristustkustutuskirjade müük. Martin Luther. 1483. sündis. 1507. pühitseti ta preestriks. Wittenbergi ülikool. 31. okt 1517 naelutas ta

Ajalugu
110 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia ­ suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon ­ kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima.

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Varauusaeg Euroopas

d. William Shakespeare'i näidendite temaatika: · Antiikaeg ("Suveöö unenägu") · Renessansiaegne Itaalia ("Romeo ja Julia") · Inglismaa ja naabermaade ajalugu ("Macbeth" ja "Hamlet") 5. Uus maailmapilt a. Mikolaj Koperniku heliotsentriline e. päikesekeskne maailma süsteem. b. Giordano Bruno: · Päikesesüsteem on üks paljudest maailmadest. · Arutles Jumala olemuse üle ja järeldas, et Jumal ei asu loodusest väljaspool. · Kirik mõistis ta ketserina tuleriidal surma. c. Galileo Galilei: · Avastas enda pikksilmaga Jupiteri kaaslased. · Järeldas, et Maa pöörleb ümber telje ja tiirleb ümber päikese. · Kuigi sunniti kiriku poolt oma õpetusest loobuma, kuulutas Galilei saalist väljudes: "Ta liigub siiski!" (st Maa). Suured maadeavastused ja nende tagajärjed 1. Põhjused ja eeldused a) Suurenev vajadus väärismetallide järele (kuld, hõbe).

Ajalugu
398 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Varauusaeg

augustil 1492 väljus Palose sadamast kolm laeva ­ ,,Pinta", ,,Santa Maria" ja ,,Nina". Sama aasta 12. oktoobril heitis Kolumbus ankrusse Bahama saarestikus, mille nimetas San Salvadoriks. See päev on nüüd kõikide Ladina-Ameerika riikide rahvuspüha. Esimesel reisil avastas Kolumbus Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teisel Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. Kolmandal Venezuela rannikul. Portugallsed taipasid ohtu, mis nende kaubandushuvidele Kolumbuse avastustest tuleb. Paavst Aleksander 6 Borgia vahedusel sõlmiti 1494. Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele 1497. asus Vasco da Gama, kes jõudis 1498. Indiasse. Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol. Brasiilia rannikule jõudsid hispaanlased ja portugallased 15. saj lõpp 16 algul. Amerigo Vespucci järgi sai Ameerika oma nime. 20

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Feodaalsuhete kujunemine Lääne – Euroopas

majordoomus Karl Martell sai Frangi hertsogiks 732 Poitiers'i lahingus peatati araablased sõjaväereform: lõi frangi raskeratsaväe , mis püsis üle 600 aasta (sõduri varustuses pikk mõõk ja sadulajalused) sai kiriku toetuse Pippin Lühike VIII saj tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik diplomaatiline, tark, ettenägelik paavst kroonis kuningaks 3. Karolingide Gallia VIII saj. - Karl Suur (768 ­814) 190 cm pikk, tugev väejuht, julm valitseja, kaunite kunstide austaja 50 sõjakäiku, ise osales u. 30-s 800 a. kroonis Rooma paavst Karli keisriks 4. Karolingide impeerium - Suurriik, millel puudus sisemine ühtsus - 843 a. Verduni lepinguga lagunes Frangi riik kolmeks: lääneosa (kujunes Prantsuse kuningriik) keskosa (kuj. Itaalia kuningriik)

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Ajalugu 10. klassile

talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus: 1. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid (vasalliteet). 2. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Selle kujunemise peamised põhjused: 1. Vajadus luua uutlaadi sõjaväeorganisatsioon 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Lään ­ Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits ­ anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood ­ vabalt pärandatav. Domeen ­ kuninga maavaldus Allood ­ maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes.

Ajalugu
187 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskaeg ja varauusaeg

poegade vahel riigi ära. ida-Frangi riigiks, kus tuli võimulse Ottoniidide dünastia, Saksa- Rooma ehk Lõuna Frangi riiks ja Lääne-Frangiks. Ida-Rooma ehk Bütsantsi keiserriik Aastal 395 jagunes Rooma kaheks, idaks ja lääneks. Bütsntsi alad paiknesid Antiik-Kreeka kultuuri, rahva ja keele aladel. Pealinnaks sai Kontstantinoopol ja Rooma riigi jagunemisega jagunes ka ristiusk kahte ossa. Lääne-Roomas katoliku kirik ja Ida-Roomas õigeusu kirik. Miks jäi Ida-Rooma püsima, kui aastal 476 Lääne-Rooma lagunes? · Teistsugune sõjaväe ülesehitus, sõjaväkke ei värvatud germaani hõimude liikmeid · Jätkus kaubanduselu · Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta · Vabadele talupoegadele säilitati maavaldus ja see pidurdas põllumajanduse langust, samas jätkus ka orjanduslik kord Riigikorraldus Ilmaliku elu korraldus kuulus keisrile ehk basileusele (tal oli seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim)

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

- Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakorda kaheks: 1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt. (viikingid ja araablased) 2)Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed. Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu) Seevastu on 14. saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb. 3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg Suur rahvasterändamine (§2): mis see on, millal toimus, missugused muutused endaga kaasa tõi. hunnid, Attila, germaani hõimud - Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
10
doc

2. kursuse 3. töö

Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von hutten, Machiavelli ja campanella 29.Renessansskunst: arhitektuur, maalikunst, leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30. Saksa reformatsiooni algus: Saksa keisririik, Majandus, Kirik ja vaimuelu, Martin Luther, Usupuhastus 31. Philip Melanchthon: Erimeelsused reformatsioonis, Talurahvasõda, Armulauatüli, Augusburgi usutunnistus ja usurahu 32. Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin, zwingli ja reformatsioon, Calvin ja reofrmatsioon 33. .Reformatsioon inglismaal: Kuningavõimu tõus, Majanduse areng,

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Protestandid = riigi lagundajad Hugenottide asuala = normandia ja lõuna prantsusmaa 1562 lahvatas hugenottide vastane vaen Õukond katoliiklasi Valuaad laveerisid 24 august 1572 pärtliöö tapeti 10 000 hugenotti Henry IV (1574- 1589) pärast Henry III mõrvamist tõusis Henri Guise troonile Troonile sai Henry IV ­ 1593 astus taas katolikuusku Verine kodusõda ­ 1598 Nantes'i edikt ­ valitsev usund on katoliku usk 1620 valgemäe lahing katoliiklased purustasid Tsehhi protestantide väe Protestante hakkas toetama Taani Sõtta sekkus ka rootsi ­ katoliiklaste väed purustati 6 nov 1632 ­ 2 tundi enne lahingut kirjutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli rajamise ürikule 1648 festvaali rahu Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi Saksamaa jäi killustatuks 3.Absolutism Prantsusmaal · Absol kujunemine: · rahvusriikide ja reformatsiooni tulemusel · põhjendaja: Jean Bodin 1530-1596,(Teos:''Kuus raamatut riigist'' 1576)

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

ise end ülal pidama. See tagas armee usaldusväärsuse. Talupojad, käsitöölised, kaupmehed: Algselt olid talupojad vabad. Makse maksti riigile. maksu laekumise eest vastutas terve küla. Võlgu jäänud talupojad müüsid maa maga ja läksid linna. Keiser püüdis seda protsessi peatada, kuid talupoegade laostumine mõjutas ka sõjaväe nõrgenemist. Käsitöölised ja kaupmehed kuulusid äriühingutesse ­ kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutistele. Kirik ja kultuur: Konstantinoopoli patriarh allus keisrile. Kirik oli Bütsantsis osa riigiaparaadist, millele oli delegeeritud tää vaeste ja vigastega. Erinevused ida ja lääne kiriku vahel tugevnesid. Jätkus vaidlus, kas Püha Vaim lähtub ainult Isast (ida kirik) või Isast ja Pojast (lääne kirik). 1054 panid mõlemad kirikud teineteise kirikuvande alla. Kirik hierarhiline ­ patriarh ­ metropoliidid ­ preestrid. Puudus tsölibaadi nõue ­

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Euroopa kesk- ja varauusaeg

tungisid riiki araablased, kuid need purustati Poitiers' lahingus aastal 732. ta hakkas jagama sõjameestele maatükke, et nood teeniksid raha ratsaväevarustuse jaoks. Martell ­ Haamer. Karl Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal tihenesid sidemed paavstide ja Frangi valitsejate vahel. Paavstidel oli probleeme langobardidega ja Pippin vajas Frangi riigi kuninga tiitlit. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini 751. aastal frankide kuningaks ja Pippin kaitses oma sõjaväega Itaaliat. Peale õnnestunud retke kinkis ta paavstile Ravenna ja Rooma ümbruse ning pani aluse kirikuriigile, mille eestosas oli paavst (756. a.). Karl Suure keisririik Frankide võim saavutas haripunkti Pippini poja Karl Suure valitsusajal. Tema laiendas riigi piire kõikides suundades ja valitsusaja lõpuks allus talle suurem osa Lääne-Euroopast (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania)

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Reformatsiooni ülevaade

inimesi. Üheks selliseks oli näiteks Rodrigo Borgia, paavstina Alexander VI, kes oma võimupüüdlustes ei kohkunud tagasi salamõrvade, äraostmise ja muude räpaste tehingute eest. Kiriku probleemidele lisandus ka rahapuudus ja kuna oli pooleli paavstikiriku, Püha Peetruse katedraali ehitus ja pealegi tuli asuda uute, vastavastatud maade elanike kristianiseerimisele, mis oli samuti suhteliselt kulukas ettevõtmine, siis selleks, et raha saada asus kirik müüma indulgentse, mis oli paljudele tõsiusklikele inimestele vastuvõetamatu. Põhjuseid oli veel palju teisigi, kuid ainuüksi nendest piisas reformatsiooni algatamiseks. Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus-usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Läbi keskaja eksisteerisid mitmed kiriku organisatsiooni ja paavstivõimu suhtes kriitilised liikumised, mis kutsusid tagasi

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

Allajäämise põhjused: 1. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, aga plaanipärase vallutuse korral osutus ebapiisavaks. 2. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult rahvast, tuli puudus elavjõust. 3. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, kasutasid selle aja kõige paremat relvastust. 4. Vallutussõda toetas roomakatoliku kirik ja paavsti lubatud patukustutus meelitas uusi ristisõdijaid. 2. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhjused: Harju-Virus oli maade läänistamine ja mõisate rajamine toimunud kõige intensiivsemalt, mille tagajärjel halvenes talurahva olukord Taani kuningas ei suutnud ülemerevaldusi kontrollida ja oli huvitatud nende võõrandamisest. Põhja-Eestist huvitusid nii Rootsi kui Saksa ordu. Tekkis võimuvaakum, mida põlisrahvas tahtis kasutada endale soodsamate tingimuste saavutamiseks.

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
7
docx

RRENESSANSS

ka eelolevate pattude eest. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal, kus pol. Killunemise tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksimaalt. Saanud Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessoriks, koondus Lutheri tähelepanu Piibli teksitedele, mis keskendusid inimese ja Jumala vahekorra küsimustele. Hakkas kahtlema, kas kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Süvenes temas arusaam, et õndsaks saab vaid usu kaudu. 31.okt.1517 lõi M.Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladina k teesi, mis hiljem saksa k tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Igasugune vaimulik kirjandus oli au sees. Ta vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse ja leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla piibel.

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Keskaeg

Euroopas eneses oli vana feodaalkord aga juba järk-järgult murenema hakanud. Paljud talupojad olid ennast feodaalide võimu alt vabaks ostnud. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised. Ka kõrgkeskajal nii kindlana näinud paavstide autoriteet hakkas nüüd nõrgenema ja Saksa õpetlase Martin Lutheri eestvedamisel lõid terved piirkonnad Euroopas, teiste seas ka eesti, katoliku kirikust lahku. 2) Katoliku kirik kõrgkeskajal ( 21 ) Aastal 1054. toimus suur kirikulõhe, kuna paavst ja patriarh läksid tülli. Kirik jagunes kaheks. Läänes on paavstile kuuluv katoliku kirik ja idas patriarhile kuuluv õigeusu kirik. 13. sajandi alguses oli paavstil kõige suurem võim. Innocentus III. Oli paavst kelle valitsemisajal oli paavstidel kõige suurem võim.( Paavst on jumala asemik maal, kes allub ainult Jumalale ) Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Keskaeg ja Uusaeg

Valitsemine: Keiser oli piiramatu võimuga valitseja, keda peeti Kristuse maapealseks asemikuks. Keisril oli palju ameteid ning ta nimetas ametisse ka teisi. Keisrivõim polnud päritav , iga keiser valis ise endale järeltulija. Sõjaväe moodustas palgaarmee. Maa jagati teemadeks, mida valitsesid strateegid. Keisrile allusid ka patriarh ja ametkonnad. Kultuur: kultuur oli väga tihedalt seotud ristiusuga. Bütsantsi peakirik oli Hagia Sophia, mis asus Konstantinoopolis. See oli väga uhke kirik , mis oli kaetud mosaiikidega. Sealsed toimuvad üritused olid seotud usupühadega. Pangi kirja pühakute elulugusid. Sai algusea sealt slaavi tähestik. *Suured maadeavastused Eeldused: paremad meresõidu oskused, täpsemad mõõteriistad, kompass, uus laevatüüp- karavell(ladina puri), varasemate maadeavastajate tegevus. Põhjused: oli kullajanu, s.t et oli vajadus väärismetallide järele. Vajadus idamaiste vürtside järele, seiklus janu ning rüütlitel polnud tööd.

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskaeg

maatükk läks pojale edasi, aga maatüki ülemineku pidi kinnitama see, kes oli maatüki andnud. Talupoeg pidi maaomanikule makse maksma ­ maksude eest osteti sõjavarustust · Karl Martell pani alguse feodaalsuhetele ­ maa jagamine sõjateenistuse eest · Kuningaks sai Karl Martelli poeg Pippin Lühike. · 751. aastal viimane merovingide soost kuningas kõrvaldati troonilt ( ei tapetud, vaid saadeti kloostrisse) Paavst andis Pippin Lühikesele kuningatiitli. Pippin andis paavstile maad( kirikuriik ) · Pärast Pippin Lühikest sai võimule tema poeg Karl Suur. · Ta tegi 50 sõjaretke, et laiendada Frangi riiki · Kagusuunas langobardide vasu ning nende riik liideti Frangi riigiga · Teine suund, kuhu suunduti olid saksid ( paganad Reini jõe ja E vahel) · Sõjad sakside vastu kestsid aastakümneid · Niipea kui sõjavägi lahkus, alustasid saksid ülestõusu

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Keskaeg

lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks. Frangi riik jagati Verdun’i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks: Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes 4. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale) Domeen- kuninga maavaldus

Ajalugu
492 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010

Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Karl Martell peatas araablaste pealetungi 732. a Poitiers [puatje:] lahingus. Araablaste sissetungi oht siiski püsis, kuid Karl Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millest saadava sissetuleku eest pidid ratsaväelased ise omale muretsema ratsahobuse ja raskeltrelvastatud ratsaväe varustuse. Pippin lühike on Karl Martelli poeg. Tema valitsemisajal tugevnesid valitsejate sidemed paavstidega. 751 a. kuulutas paavst Pippini frankide kuningaks. Pippin pani aluse 756 a paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile. Karl suur on Pippini poeg. Laiendas riiki vallutusretkedega. 800. ndal aastal läks ta Rooma paavsti ja kohaliku aristokraatiaga puhkenud tüli lahendama. Paavst kroonis ta esimesel jõulupühal Keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Karl Suure pojapojad jagasid omavahel riigi Verduni leppega kolmeks. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida. Sellega hakkas riik lagunema

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

Al 7saj sai araabia büntsanti vaenlaseks. Al 13saj sai türgi kes 1453 lõplikult vallutas büntsantsi. Ühikonna korraldus 1. tugev tsentraliseeritus- kõik sõltus keisri võimust. 2. raha hulgas oli valdav osa vabu inimesi,kes tegid tööd ja maksid riigile makse. 3. ametnikule ja sõduritele maksti palka kullas ja anti maad, see tagas nende rahulolu ja soovi hoida riigis kord. Vastuolud lääne maailmaga 1. 1054 toimus kiriku lõhe. Katoliku kirik jagunes vaenulikeks poolteks. Idakirikuks konstantinoopol. Lääne pool oli rooma paavst. 2. prantsusmaalt ja saksamaalt lähtuvad ristisõdurid vallutasid 1240a konstontioopoli ja hävitasid suure osa linnast. 3. hilis keskajal süvenes sõltuvus lääne kaubalinnadest. Kultuur 1. Tähtis osa oli antiik kirjandusel. 2. kirja oskus oli laialt levinud. 3. 425 asustati esimene kõrgkool 4. populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafiad. 5

Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskaeg

heaks, ilma majandusliku sunnita vaid kohustuse pärast. Kui lugeda feodalsmist, siis vaata enne, mida autor feodalismiks peab, muidu võib möödarääkida üksteisest. Bastard feodalism ­ värdjaslik feodalism ehk palgaline leping vormistati ning vasall sai raha mitte maad. Skandinaavias, v.a Taanis, ja Preisimaal polnud feodaalkorda. Ristirahvas, christianitas, oli määrav, Euroopa mõiste ei omanud tähtsust. 1054 Ida - ja Lääne ­ Rooma vaheline võitlus, kirikujuhid panid üksteist kirikuvande alla. Lõhe katolikukirikus! Lõuna ­ Itaalia kaudu lisandus araabia kultuuri, nt teoste tõlkimine. Keskaja lõpul hakkavad kujunema võimualad, millest hiljem kujunevad rahvusriigid. Saksa ­ Tsehhi vastuolud, Prahast sai üleriigiline keskus. KESKAJA AJALOOALLIKAD Ajalooallikad ehk igasugune tunnistus, mis aitab vastata meie küsimustele, nendeks on kirjapanekud, asjad, sõnad. Allikaid ei saa jagada väärtuslikeks ja väärtusetuteks. Allikad muutuvad ALLIKAKS

10.klassi ajalugu
498 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun