Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Reformatsioon Eestis ja Saksamaal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reformatsioon, usul, luterlus, nõudmine, lihtrahvas, usule, teoloogia, professor, munk, wittenbergi, kuuga, luterlased, lutheri, pooldajad, katoliiklased, piiblid, rahvakeeles, lähendamine, truud, koelli, uuendusi, rahutused, truuks, aadlikud, vastaste, usupuhastusSissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis
sügavaima mõtte, eluõigustuse. Ristiretkede jooksul tekkis kohalikel valik, kas lasta ennast füüsiliselt hävitada või allasuruda igakülgselt. Millise valiku tegid siinne rahvas- seda vastust kroonika meile ei anna. 2 Luterliku reformatsiooni kultuurimõjud Eestis 16. sajandil Vaatamata Liivimaa reformatsiooniajaloo rikkalikule historiograafila pole siiski õnnestunud näidata, millises suunas, kas poliitilises, sotsiaalses või ideoloogilises, avaldas reformatsioon 16. sajandil Liivimaa ühiskonnale kõige suuremat mõju. Ideoloogiliselt kujunes võitlus kirikumeestega leebeks ning evangeeliumiõpetuse omaksvõtmine aeganõudvaks. Iseloomulik oli mõlema usutunnistuse aastakümnete pikkune kõrvutieksisteerimine. Mittesakslasteks peeti keskaegsel Liivimaal enamasti eestlasi ja lätlasi, lisaks veel läänemeresoome väikerahvaid liivlasi ja vadjalasi. Siinmail elavaid soomlasi, rootslasi, taanlasi ja
Temast sai tuntud teoloog. Kerjusmungaordud tegelesid linnades keset pulbitsevat elu, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetusesele. Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Assisi. Frantsisklased olid tuntud oma lihtsuse ja alandlikkuse poolest, kandsid halli kuube ja neid kutsuti hallideks vendadeks. Soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Neist peeti lugu justnimelt nende lihtsuse tõttu. Pöörasid tähelepanu haridusele. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu munk Dominicus. Dominiiklased kandsid musta ja olid tuntud kui jutlustajavennad. Samuti panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud. Jumala armu ei vahendanud ainult katoliku kirik, vaid ka pühakud. Need olid surnud või elavad inimesed, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Nad olid otsekui eeskujud, kaitsjad, kes aitasid surelikel taevariiki pääseda.
Arbusow noorema põhjalikku raamatut Die Einführung der Reformation, on raske tuua Liivimaa reformatsiooniajaloo sündmuste kohta käibele uusi fakte (Kala 2007:12; Põltsam 2003: 13). Baltisaksa- ja eesti ajalookirjutusest pärinevad reformatsiooni ehk usupuhastuse käsitlused on enamasti luterlikelt autoritelt ning see on mõjutanud nende uurimusi ja sündmustele antavaid hinnanguid ja tõlgendusi ka siis, kui religiooniküsimused ei ole asjaomastele uurijatele isiklikult olulised. Seda, et reformatsioon oli vähemalt sotsiaalses ja kultuurilises mõttes positiivne sündmus, võetakse eeldusena, mida ei ole vaja tõestada (Kala 2007:11). ,,Reformatsioon tähendas oma kiriku minevikku, selle isemoodi uut algust ning see paistis kui mitte ilmutusliku sündmusena, hetkena, mil evangeeliumi valgus äkitselt paistma hakkas, siis vähemalt ühe suure ja pöördumatu eduloona, evolutsioonina, mis pidigi nii minema, sest nii oli õige ja hea." (Kreem 2007:136). Eestikeelses historiograafias
aastal Roomas, pärines mõjukast perekonnast. · Koostas traktaadi ,,Constantinuse kingituse" kohta, kus tõestas, et see on võltsürik (Rooma keiser Constantinus kinkis paavstile Lääne-Rooma riigivõimu 4.sajandil), põhjendades seda paleograafilistevanu küsikirju uuriv teadus analüüside, geograafiaalastele jt argumentidele. See oli tegelikult pärit 754.aastast. · Astus vastu Aristotelese austamisele. Vabastas filosoofia ja teoloogia omavahelt ja kriki võimu alt. · Vaimulik olgu parem ühe naise abikaasa, kui paljude armuke. Piibli üleoomuliku võimu eitamine astus Napolis inkvisitatsioonikohtu ette. · Paavst Nicolaus V kutsus ta enda teenistusse Roomas sai sekretäriks. · Sarkofaag asub Roomas Lateraani kirikus. ROTTERDAMI ERASMUS 1466-1536 · Tegelik nimi Greet Geerts. Sündinud vaimuliku isa ja kod. Ema abieluvälise lapsena. Elas kloostris ja hakkas mungaks
alguses nõrgenenud. IV ristisõjas Kristlased võitlesid Kristlastega. IV ristisõjas rüüstati Konstantinoopol. Kõige edukam nendest ristisõdadest oli I, mis oli 1096-1099 .a. Esimese ristisõja tulemusena Jeruusalemm hõivati, ja neli ristisõdijate riiki rajati selle tulemusena. Lähis-Itta üritati sisse viia läänisüsteemi. Need, kes olid I rs. osalenud said osad senjööri koha. Loodi vaimulikud rüütliordud, et ristisõdijate riike üleval hoida. Ühelt küljelt oli ordurüütel munk ja teiselt küljelt oli rüütel. Templirüütlite Ordu on kõige kuulsam kolmest ordust(Teutoonide Ordu, Hospitaliitide e. Johaniitide Ordu). Kuna araablased ikkagi surusid peale liiga tugevalt, siis tõsteti ordud ümber Euroopasse. Templirüütlid hakkasid suuresti tegelema pangandusega. Hävitati 14. saj. Prantsuse kuningas Philippus Ilusa käsul. Hospitaliitide ordu hakkas tegelema meditsiiniga, haiglate eest hoolitsemisega. Heategevusega. Saksa e. Teutooni ordu tegevusala kestis edasi
keskvõimuga riikide tekkimine Prantsusmaal ja Inglismaal. Kombed muutusid peenemaks Euroopas. 100 aastane sõda, mis toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel võitluses võimu vahel, kuna mõlema riigi valitsejad olid sugulased. Keskaja suur katku epideemia, mida nimetati ka mustaks surmaks ja see levis kõikjale üle Euroopa. · 15. 16. saj hiliskeskaeg Ühiskonna ja kiriku kriis. Lääne kristluse lõhenemine ja Martin Lutheri reformatsioon (1517) ehk reformiti katoliku kirikut ja usulahke hakati nimetama protestanttismiks näiteks luterlus ja kalvinism. ürgkaeg vanaaeg keskaeg uusaeg uusaeg ürgkogukondlik orjanduslik, feodaalkond, kapitalism, imperialism , kord, ürgkari, orjapidaja ja ori, feodaalid ja kapitalistid turumajandus,
lõunast ümbritsetud Habsburgide võimu alla kuuluvatest maadest. Keiser Karl V sugupuu, tema võimulesaamine ning valitsemisaja peamised probleemid Pärast seda kui tema vanaisa Maximilian I suri, pretendeeris 1519. aastal Karl SaksaRooma keisri troonile. Soodsatele eeldustele, kujunes siiski tema valitsusaeg komplitseerituks. Saksamaa ühendamist takistas puhkenud reformatsioon, mis lõhestas riigi nii poliitiliselt kui ka usulisel pinnal. Rivaliteet vürstidega, kes tegutsesid keisrivõimu tugevnemise vastu. Toetades küll katoliku usku, siis siiski rivaalitses ta ka paavstivõimuga, mis takistas katoliku ühisleeri loomist Euroopas, sh ka Itaalia sõjad. Augsburgi usurahu 1555. aastal nõrgendas veelgi keisrivõimu.
hakkasid linna tekkima Vahemere piirkonda, antiiksete linnade kohale, hiljem kesk- ja põh-euroopas. Suurimad linnas u 50-100 tuh, keskmine linn 10 tuh, väikelinn 1000 elanikku. Tähtsamad ehitised olid kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linnaõigus e linnaharta saadi valitsejalt, õigus omavalitsusele (nõukogu e raad), raha vermimine, seadused, kohus, maksud, kaitsemeeskond. Linnaelanikud olid osa III seisusest, vabad inimesed- käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas. 1.a linnas- vaba inimene (sunnismaine talupoeg oli põgenendu linna, suutis end seal elatada, ilma, et teda leitaks). Gildid olid usulised ja poliitilised kaupmeeste ühingud, tsunftid käsitööliste ametiühingud. Idamaadekaubatee läbis Vahemerd. Siiditee: Hiina-Pärsia-Araabia-Lähis- Ida (siid, portselan, paber, muskus, vürtsid, juveelid, klaas). Vürtsitee: Moluki saared- India ookean-Punane meri-Egiptus (maitseained, narkoained, tee, oopium).
................................................................................................13 Pärast Jüriöö ülestõusu.......................................................................................................13 Keskaegsed linnad................................................................................................................15 Karoliiklus keskaegses Eestis.............................................................................................. 15 Reformatsioon Eestis........................................................................................................... 16 Kultuur Eestis...................................................................................................................... 16 Muistne vabadusvõitlus kui pöördepunkt eestlaste ajaloos................................................17 Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal............................................................ 17
Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole. Suhete isiklik lähenemine, truuduse ideaal. Usalduse eest anti lääne, mis lõhkusid riigi. Lääni andmise
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahvakoosolekule jõudmist
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega
vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453, kui Bütsants lagunes, teisalt võib nimetada lõpuks ka 1492. aastat, kui Kolumbus avastas Ameerika mandri, või 1517. aastat, kui algas reformatsioon. Aga üldiselt lõppes keskaeg 15-16.saj. Ruumiliselt määratakse keskaega seal, kus usuks katoliiklus ja valitsev kord feodalism ehk löönikord. Sellist kooslust nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks. Selle kese oli Gallias, sest just sealt arenesid välja esimesed feodaaltsivilisatsiooni tunnused. Tunnused · Uute rahvaste ilmumine ajalukku (germaanlased ja slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub vahemere äärest põhjapoole
teadlastele/õpetlastele. Keskajal ei tuntud Kreeka autorite teoseid mitte Vana-Kreeka kaudu vaid araablastelt. Põhiline probleem seal oli ristiusu ja antiik filosoofia ühendamine. Ristiusk oli küll ülemuslik aga austati ka Aristotelese loogikat. Aquino Thomas oli see kellel õnnetus see ühendada teosega ,,Summa Theologiae" tema arusaam oli, et usu ja mõistuse teed ei saa lahku minna: mõistus aitab uskuda ja usk mõista. Küll aga sellistel puhkudel kuhu mõistus ei küüni tuleb loota usule. Katoliku kirik aktsepteeris selle 14.saj ning sellest sai ametlik õpetus Ilmalik kultuur Rüütlikultuur ja linnakultuur. Kirjanduslikult olid rüütlikultuuris populaarsemad 3 zanrit: Rüütlilaul, Rüütliromaan, Trubatuuride luule. Linnakultuuris kujunes välja nt Rebase romaan värrsides valmilik süzee, mida näideldi loomanahkades ja linnateater koosnes kiriklikest etendustest, seal hakati ministeeriumide raames teatrit tegema sealt tuli ministeerium = müsteerium, keskajal
Kuigi enamasti peetakse domineerivamaks pooleks ühiskonna sekulariseerumist, purustas just usupuhastus (reformatsioon) Euroopa keskaegse ühiskonnakorralduse, avades ukse uude ajastusse. Usupuhastus Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on olnud ristiusukirikus selle kujunemisest peale. Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas alati vastuseisu ning nõudmisi ristiusu algete juurde tagasi pöörduda. Selles tähenduses ei olnud ka reformatsioon ehk usupuhastusliikumine mingiks erandiks. Küll aga osutusid tavatuks reformatsiooni ulatus ning selle tagajärjed: pärast ristiusukiriku lõhenemist rooma-katoliku ja kreeka-katoliku kirikuks oli reformatsioon suurim vapustus kristluse ajaloos. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul. Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas teiste seisuste rahuolematust
õpetamiseks · Maarahvas ja katoliku usk o Koos kristlaste jumalaga austasid eestlased edasi oma jumalaid ja haldjaid o Nende kõrvale tõusid kristlikud pühakud, kellele kanti üle muinasusundi tähendusi · Majandust mõjutavad tsistertslased · Usuelu dominiiklased · Bernt Notke ,,Surmatants" o Surmatants populaarne alatarimaali piltmotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal · Reformatsioon e. usupuhastus o Sai alguse 1517. a Saksamaal Wittenbergis, algatas Martin Luther o 1521 a. Riiga esimesed jutlustajad o 1523 a. jutlustajad Liivimaale o Tartus alustas tegevust Lutheri õpilane Herman Marsow o Ordumeister Plettenberg saatis Tallinnasse manitsuskirja o Pildirüüste liikumine hävitati kirikumaale, altarikaunistusi, reliikviaid · Saksa ordu teelahkmel mida teha? o Ordu kõrgmeister otsustas luteri usu kasuks
3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Columbus avastab ameerika 1453 Konstantinoopol langed türklaste kätte, Rooma lõpetab täielikult eksisteerimise 1517 algab reformatsioon Ruumiline piiritlus: seal pidi olema läänikord seal pidi olema levinud ristiusk katoliiklikul kujul need on ka feodaaltsivilisatsiooni tunnused. See sai alugse Gallias, kust toimus laienemine itta, edelasse, põhja ja läände. 2. Varakeskaegse Euroopa kujunemine(Suur rahvasteränne) LäRo elasid keldid al. Umbes 1000 a eKr. Nende seas nt gallid, britid, skotid, helveedid Kui kehtestati Ro võim, siis nad romaniseerusid, kombed ja kultuur muutus roomalikumaks. 1. saj. eKr
saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima.
tõenäoliselt ajavahemikus 12241227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile. "Liivimaa vanem riimkroonika" on üks meie vanema ajaloo tähtsamaid allikaid. Kroonika vestab Balti ristisõja sündmustest ja hõlmab aastaid 11611290. Kroonika on kirja pandud 1290ndatel aastatel nimeliselt teadmata ordurüütli poolt. Tegemist on ordukroonikaga, sündmusi on nähtud ordu vaatepunktist. Varauusaeg: renessanss ja reformatsioon ·Liivi sõda- Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana- Liivimaale sissetunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, hiljem ka Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust.
I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad ja kaitsvad haldjad 2. Kes oli, mida tegi:
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust
Kus oli parem olla naine, kas Kreekas või Roomas? Roomas, sellepärast, et seal oli naistel rohkem õigusi. ROOMA RELIGIOON Roomas olid riik ja religioon omavahel väga tihedalt seotud. Kõik preestrid olid riigiametnikud. - Kõige kõrgem preester : pontifex maximus - Madalam preester : pontifex - Preester, kes tegeles ennustamisega : augur *Alistatud rahvaste usk jäeti rahule, aga nõuti enda jumalate kummardamise kõrval ka Rooma jumalate kummardamist. · Rooma usule on avaldanud mõju Kreeka ja etruskid · Roomlastele oli omane looduse hingestamine animism *palju jumalusi · nuumen igale asjale omane jõud ja vägi · laar esivanemate hing, maja kaitsevaim. Igas kodus oli esivanemate kuju nurgas, pereisa tegi ohverdusi(toit) · penaad kodukolde jumalus, neid austati iga eine korral, iga eine korral ohverdati veits. Koldesse kallati iga eine korral natuke süüa ja juua. · genius mehe kaitsevaim
Pildi rüüste liikused Tähtsale kohele tõusis jutlus Luther kirjutas kirikuhümni (,,Üks kindel linn ja varjupaik") Reformatsiooniga liitus talurahvas hakati tagasi nõudma koguduse maa-alasi 1524-1525 Saksa talurahva sõda toimub Lõuna ja Keskosas Sõja ideoloogiline juht Thomas Müntzer (Mälestus sammas Lutherile paigutati 1862 ja hävitati 1949 Keilasse kiriku mõisa ette) Kaotada pärisorjus Nüüd muutus reformatsioon poliitiliseks liikumiseks vürstid tahtsid suurendada oma õigusi keisrivõimu arvel Martin luther ei toetanud talurahva sõda Luther ütleb talurahva kohta 1526 riigipäeval otsustati, et vürstid määravad allubvate usu Lutherlasi on maailmas 66 miljonit 1529 üritasid katoliiklased Lutheri usku keelustada Lutherlased avaldasid rahulolematust = protestandid. Kõik uued usundid mis kasvasid välja katoliiklusest reformatsiooni tulemusel, kannavad nime protestantlikud usundid
koduhaldjas) üks muinasusu põhimõistetest oli vägi e elujõud, eri kehaosadel ja inimestel oli erineval määral väge ohverdamine ja ennustamine: tavaliselt ohverdati jumalatele hiies, allikatesse (hõbedat), pühadele kividele; ennustamist viis läbi spetsiaalne ennustaja, esines ka rituaalset kannibalismi Eeldused ristiusu levikuks: enne SaksaTaani vallutust oli eestlastel kokkupuuteid nii ida kui ka läänega Bremeni Adana kroonikast on teada, et Bremeni piiskop määras 1070. a munk Hiltiunuse Läänemeremaade piiskopiks 1167. a pühitseti Eestimaa piiskopiks Fulco keele kristlik sõnavara näitab, et esimesed kokkupuuted ristiusuga pidid olema idapoolsed ja vallutuseelsed (rist, papp, raamat jm) 1.4 Muistne vabadusvõitlus (1208 1227) Muistse vabadusvõitluse esimene periood (1208 1212): sakslaste tung itta 12. sajandil Drang nach Osten esialgu ületasid sakslased Elbe ja jõudsid välja Läänemere lõunarannikule
Muhamed tutvus kristlaste ja juutide usundiga, kuid ajas neid sassi ja sattus niiviisi põlu alla. Hakkas juute ja kristlasi vihkama, lõi oma õpetuse. Kaupmehed kartsid, et kui Muhamedi õpetus pääseb võimule, ei austata enam jumalaid ja rahvas ei tule Mekasse. Muhamedi usund on haarav ja Muhamed põgeneb Mekast Medinasse ja kogub pooldajaid. Koondab oma sõjaväe ja läheb Mekasse tagasi ning tuleb seal võimule. Kehtestabki monoteistliku usundi. Islami usul on 5 põhireeglit: 1. 5x päevas palvetada 2. monoteistlik 3.ramadanikuu pidamine 4. palverännak Mekasseja 5. almuste andmine -> peavad vaeseid ülal, seob. Usk tekkis 7. saj, 100 aastaga levis tähtsamatesse punktidesse. Pärast Muhamedi surma hakati vallutama naabermaid, maapuudus oli ka. Bütsants, Süüria, Egiptus, Pärsia alad. 8. saj Põhja-Aafrika. 711. olid nad jnud seda kaudu Hispaaniasse ja taheti minna Frangi riiki. Poitiers' lahinus paneb Karl Martell edasitungile piiri. 13
· Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord feodalism ehk läänikord Keskaja ajaline piiritlemine: Algus: 476. aastal Lääne-Rooma riik langes Lõpp: 1453. aastal lõpetas eksisteerimise Bütsants ehk Ida-Rooma 1492. aastal Columbus jõudis Ameerikasse 1517. aastal algas luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: Varakeskaeg (5-10 sajand) Kõrgkeskaeg (11-13 sajand) Hiliskeskaeg (14-15 sajand) Keskaja ruumiline piiritlemine: · Keskaja puhul saame rääkida territooriumidest, kus oli levinud katoliiklus ja feodalism. · Feodaaltsivilisatsiooni kese oli Gallia ehk Prantsusmaa, sest feodalism tekkis Gallias ja sealt levis ka edasi ümberkaudsetele aladele. 2. VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE Keldid
maailmale, eristatakse hinge ja keha. Kuni püha Benedictuseni 6. sajandil elasid mungad võrdlemisi vabalt ning ilma kindla elukorralduseta, mistõttu kirik munklusele selle ebaselge eluvormi tõttu mõnevõrra viltu vaatas. Esimesed mungad on eremiidid (eremia kr keeles 'kõrb'), pärit olid nad Egiptusest. Esimene eremiit oli Teeba Paulus. Juba Teeba Pauluse legendi järgi elavad mungad väga kaua ja toituvad väga vähesest. Usuti, et munk elab täiuslikult ka ilma sakramendita, mis küll õõnestas piiskoplikku autoriteeti. Eremiitlusest mõnevõrra hilisemate arengutena eristatakse anahoreetlust ja koinobiitlust. Anahoreetlus tähendab tõlkes tagasi tõmbumist, see on kollektiivne eremiitlus. Esimeseks anahoreediks peetakse Püha Antoniust, kes elas 3-4. sajandil pKr. Eremiitlus levib Egiptusest ka Süüriasse ja Palestiinasse. Antonius elas vanades haudades, kuni kohtus õpetaja ja teiste emeriitidega
Aadli õigused: Aadlikele jagati sõjateenistuse eest läänivaldusi. Esialgu ei olnud läänivaldused Liivimaal pärandatavad, langedes aadliku ehk läänimehesurma korral maaisandale tagasi. Läänivaldused kujunesid läänimeeste võõrandamatuks omandiks, mis kahandas tunduvalt maaisanda võimutäiust. Läänistatud aladel algselt maaisandale kuulunud õigused, näiteks kohtuvõim talupoegade üle, läks samuti üle aadlikele. 12. VANA-LIIVIMAA KIRIKLIK KORRALDUS JA REFORMATSIOON Kiriklik korraldus-Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Riias, Haapsalus ja Aizputes, seal pidasid jumalateenistuse toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudusteks, mida teenisid koguduspreestrid. Liivimaa kirikuelu suurimaks nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. Kui 13. sajandil suudeti ristisõdade lainel kirikustruktuurid üles
Gregorius juhtis edukalt Rooma linna kaitset ja kiriku maavalduste majandamist. Temast sai üldtunnustatud juht kogu endises Rooma keisririigis. Aafrika kõrbetes asusid mitmed kristlased erakutena elama, et öelda lahti kõigest maisest, pühendudes üksnes jumalale. Selliste meeste kohta hakati ütlema mungad ja naiste kohta aga nunnad. Aafrikas tekkisid ka maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad kloostrid. Esialgu puudus kloostritel korraldus, kuid seda muutis Itaalia munk püha Benedictus, kes kirjutas kloostrielureeglid. Neis oli kindlalt määratud kloostri juht abt, kellele mungad pidid kuuletuma. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Varasel keskajal tekkis palju benediktlaste kloostreid. Karl Suure keisririik V sajandi lõpul oli Clodovech rajanud võimsa Frangi riigi Gallias. Pärast Chlodovechi surma hakkas riigis ühtsus aegamööda nõrgenema
Linnade kasv teraviljahindade tõus Euroopa turul Mõisate arvu kasv Eestis Teokohustus Sunnismaisus. PÄRISORJUS Haagi- ehk adrakohtunikud: tegelesid ärakaranud talupoegadega. Adratalupojad: Adramaasid arvestades. 0,5-5 adramaad. Üksjalad: Adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid kuskile ääremaile oma väikese talu. Vabatalupojad: Tasusid koormisi rahas ja olid teotööst vabad. Kõrgem kiht vabatalupoegade seas oli maavaba. 17. Jüriöö ülestõusu reformatsioon Eestimaa müüdi Taani poolt Saksa ordule 1346. a, kuna ei suutnud enam riigikauget provintsi enda käes hoida. Järgmisel aastal anti Harju-Viru Liivi ordumeistrile üle. Danzigi kongress: Tartu piiskopkond oli isepäine. Orduväed vallutasid selle, v.a linnus Toomemäel. Sündmused olid rahvusvahelise kaaluga. Korraldati suur nõupidamine Danzigis. Otsustati, et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Ordu liige. Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõtmist ordu
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine
Aja jooksul jäi neid vähemaks, silbid saavutasid ülekaalu. Lõpuks oli neid ~500. Kiilkirja märgid olid pidevas muutuvuses tihedate vallutuste tõttu. Kiilkirja tahvlid olid peopesast natukene suuremad ja tekst seal peal oli hästi väike. Kiilkirja desifreerimise juures oli tähtis Behistani kalju, kus oli kasutusel vana-pärsia keel (moderniseeritud kiilkirja märgid, 33 märki), akadi keel ja eelami keel. Reformatsioon Eeldused: · Riikide keskvõimu tugevnemisega ei olnud kuningad huvitatud oma võimu jagamisest paavstiga · Suur konflikt tekkis Saksamaal, sest killustunud riigis oli katoliku kirikul vaba voli toimetada ja oma võimu kinnitada Martin Luther (1483-1546). Oli pärit Saksimaalt. Isa soovitas tal õppida ülikoolis õigusteadust. Enne ülikooli astumist sattus ta tormi kätte ja lubas jumalale, et kui ta tormi üle elab siis läheb ta teoloogiat õppima
annaabi.ee 
