mida tänapäeval turistid uudistamas käivad. Ka Ungari pealinnas Budapestis on enamus hooned ja majad ammustest aegadest säilinud siiamaani.Ungari on väga ilus ja loodusrikas maa. Ungaris kasvab nt palju taimi, mida Eestis ehk tavainimene ei tunnegi. Ungari kuurortlinn on Balatonfüred, mis asub Balatoni järve ääres. Ungari jagab piiri Austria (366km), Horvaatia (329km), Rumeenia (443km), Serbia ja Montenegro (151km), Slovakkia (677km), Sloveenia (102km) ja Ukrainaga (103km). Ungari riigipiir on kokku 2171km. Ligi pool Ungari rahvastikust elab linnades. Suuremad linnad peale Budapesti on Miskolc, Debrecen, Szeged ja Pécs. Külad, valdavalt sumb-ja tänavkülad, on rahvarohked. (http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html; Eneke 4) Jõed, järved Balatoni järv on suurim järv Ungaris (598 km2), mis on 70km pikk, kuid väga madal. Suuruselt teine järv on Ferto järv (322 km 2)
Ungari Ungari on Vabariik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Tal puudub merepiir, kuid maismaal on tal palju naaberriike Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Haldusjaotus, Ungari maakonnad: Ungari on jaotatud pealinnaks, 19 komitaadiks ja 24 komitaadi õigustega linnaks. Ungari veine juuakse kogu Euroopas. · Euroopa Liiduga ühinemise aasta: 2004 · Poliitiline süsteem: vabariik · Pealinn: Budapest · Pindala: 93 000 km²
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Põllumajandus Ungari Referaat Koostaja: Juhendaja: Endla Pesti 2012 Sisukord Sissejuhatus Ungari asub Euroopa keskosas, Karpaatide, Alpide ja Dinaari-Alpide poolt ümbritsetud Karpaatide basseinis. Põhjalaiuseks on 45°44'-48°35' ning idapikkuseks on 16°07'-22°54'. Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku moodustab madal tasandik, üks viiendik on 400 meetrist madalam küngastik ning vaevat viis protsenti moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik. Riigi kõige kõrgem punkt
(tv.st lk 20) Ungari on koosseisuline OECD, NATO, EL, Visegrádi rühm ja see on Schengeni riik. (Vikipeedia-st 4's rida) Veel kuulub ka Ungari ÜROsse (ee 15 lk 655). http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Hungary&ei=mcTpSa3fBoOX_AbB8Yj MAw&sa=X&oi=translate&resnum=1&ct=result&prev=/search%3Fq%3Dhungary %26hl%3Det Ungari on EFTA ja CEFTA liige. Rahvastik Ungaris elab 10,1 miljonit inimest. ( Tv. lk. 82 ) See on keskmine riik. Ungari rahvastik kahaneb 0,4% võrra. Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta. Rahvuslik koosseis: ungarlased (98%), mustlased (150 000), sakslased (38 000), horvaadid (18 000), slovakid (13 000), rumeenlased (9 000), serblased (3 000), sloveenid (3 000) ning kreeklased (3 000) , lisaks nendele veel poolakad,
.................................................................................6 Ungari investeeringud Eestis............................................................................ 7 EESTI-UNGARI MAJANDUSSUHTED.................................................................8 Olulisemad ekspordiartiklid 2008......................................................................8 Olulisemad impordiartiklid 2008 .......................................................................8 Turism................................................................................................................9 ÄRIKESKKOND.................................................................................................. 10 Tööjõuturg....................................................................................................... 11 MAKSUD......................................................................................................... 11 PRAKTILINE INFO...................
kuulutati end iseseisvaks pälvides aasta hiljem Berliini Kongressi tunnustuse. Carol I määrati valitsejaks 26. märtsil 1881. aastal. Maailmasõjad Esimese maailmasõja alguses oli Rumeenia erapooletu, kuid liitus kaks aastat pärast sõja algust Venemaa poolega. Sõja lõpul liideti Trianoni paktiga Rumeenia Kuningriigiga Bessaraabia (Ida-Moldova), Transilvaania ja Bukoviinia. Liitumise tulemusel suurenes riigi territoorium üle kahe korra ning rahvastik ligi kolm korda. Maailmasõdade vahelisel perioodil oli Rumeenia Konstitutsioonilise monarhiaga riik, kuid 1938. aastal sai esimeseks diktaatoriks Carol II. Molotovi-Ribbentropi paktiga pidi Rumeenia jääma Saksamaale, Bessaraabia aga Venemaale. 1940. aastal kaotaski Rumeenia territooriumi Nimi, kool,klass 6 nii idast kui läänest,mistõttu Carol II loovutas trooni pojale Mihai'le, kuid amree eesotsas
siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3 annab loomakasvatus. Kolmandas sektoris on tähtsal kohal kinnisvarateenused, kaubandus, veondus ja side. Töötuse määr on 2009.a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on seda läbivatel laevadel lubatud maksuvaba kaubandus. SKT-st põllumajandus 2,9%, tööstus 29,5% ja teenindus 67,6% (2005). Tsehhi Tsehhi vabariik asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid Saksamaa, Poola, Slovakkia ja Austria. Pindala 78 866 km2 ja rahvaarv 10 467 542 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,2 miljoni elanikuga Praha. Riigikeeleks on tsehhi keel ja rahaühik tsehhi kroon. Riik on jaotatud 14 maakonnaks. Tsehhi riigikord on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president, kelle valib 5 aastaks parlament. Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament. Ülemkoja e. Senati 81 liiget valib 6 aastaks rahvas ja iga kahe aasta tagant valitakse 1/3 Senati koosseisust ümber. Alamkoja e
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km
Kuressaare Gümnaasium Kuuba Referaat Koostaja: Urmo Saar 10E Kuressaare 2006 Sisukord 1. Sisukord 2. Kuuba majandus 3. Kuuba rahvastik 4. Kasutatud kirjandus Kuuba majandus Kuuba on ikka veel kommunistlik riik ja tema eesotsas on endiselt Fidel Castro. Nagu diktatuurile kohane, on riigi majandus valitsusega tihedalt seotud ja reguleeritud. Kuuba majanduse põhilised sissetulekuallikad on suhkur, tubakas, kohv, kala ja turism. Tänu viimase populaarsuse kasvule maailmas on Kuuba majandus suutnud end pisut korrastada ja uusi reforme ellu viia
.................................................................................6 1.6 Loomastik.......................................................................................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustus.....................................................................................................7 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...............................................................................9 4. Rahvastik........................................................................................................................................10 6. Energiamajandus............................................................................................................................13 7. Põllumajandus................................................................................................................................15 8. Metsamajandus ja metsatööstus .....
heitgaasidega(Belgradi ümbruses ja teistes indrustriaallinnades),jõe vete saastumine heitvetega. Osaleb järgmistes organisatsioonides: ABEDA,BIS,CEL,CE,EBRD,FAO,G-9,G-77,IAEA,IBRD,ICAO,ICC,ICCt,ICFTU, IDA,ICRM, IFAD,IFC,IFRCS,IHO,ILO,IMF,IMO,Interpol,IOC,IOM,ISO,ITU,NAM,OAS,OPCW,OSCE,P CA,UN,UNCTAD,UNESCO,UNHCR,UNIDO,UNMISET,UPU,WCL,WCO,WHO,WIPO,WM O,WtoO,WTrO 4 V Rahvastik Rahvaarv on Serbias ja Montenegros 10 655 774 inimest(aasta 2003 andmete kohaselt.) 5.1 Soolis-vanuseline struktuur Vanus Protsent Meessoost in. arv Naissoost in. arv 0-14 aastased 19,3% 1 062 625 990 071 15-64 aastased 65,4% 3 442 543 3 548 058 64<... aastased 15,3% 696 716 935 761 Keskmine inimese eluiga on Serbia ja Montenegros üldiselt 36,2 aastat, seejuures
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
................................................................................3 1.1 Poola Vabariigi üldandmed.............................................................................................3 1.2 Poola riigi ajalugu............................................................................................................5 1.3 Poola Vabariigi loodus.....................................................................................................7 1.4 Poola Vabariigi rahvastik, tavad ja kombed..................................................................9 2. POOLA VABARIIGI TURISMI PÕHINÄITAJAD JA PEAMISED VAATAMISVÄÄRSUSED...........................................................................................13 2.1 Turismi põhinäitajad ja trendid....................................................................................13 2.2 Poola Vabariigi peamised vaatamisväärsused.............................................................14
Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks. Väliskaubandus Saksamaa väliskaubandus on juba aastaid maailmas püsinud teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina. Peamised kaubandusparnerid on EL liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib rohkem kui 50% kaubast. Kasvanud on eksport KIE riikidesse, kus suuremateks partneriteks on Poola, Tsehhi ja Ungari. Kokku toimub umbes 7075 % Saksamaa väliskaubandusest Euroopa riikidega. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 24 Huvitavaid fakte: Saksamaal on kokku: · 54,2 miljonit lauatelefoni · 84,3 miljonit mobiiltelefoni · 77,8 miljonit raadiot · 838 raadiojaama · 51,4 miljonit televiisorit · 38,6 miljonit interneti kasutajat · 550 lennujaama
Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Summary 15 Kasutatud allikad 16 Lisad 2 Üldandmed Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart. Pindala: 48720 km2 Rahvaarv: 9183984 (2006) Pealinn: Santo Domingo Elanikke pealinnas: 1887586 (2002) Haldusjaotus: 31 provintsi ja 1 rajoon Keel: Hispaania Rahaühik: Peeso
Itaalia on majanduslikult arenenud riik. Masinaehituses on juhtival kohal autode lennukite, laevade, tööpinkide, arvutite jm sellise valmistamine. Tekstiilitööstus on traditsiooniliselt puuvilla ja siidi tootmiselt läinud üle sünteetilistele materjalide valmistemisele ja on seetõttu tihedalt seotud keemiatööstusega. (7 lk 201) Tähtsat osa Itaalia majanduses etendab turism, mida soodustab Alpide ja Vahemere-äärsete kuurortide rohkus ning aastatuhandeid kestnud tsivilisatsiooni erakordselt rikas kultuuripärand. (7 lk 202) 5.2. Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mis ulatub kuue riigi piiridesse. Selle keskmine, kõrgem osa, koosneb kristalsetest kivimitest, ääreosad aga settekivimitest. Bodeni järvest Como järveni ulatub põhja-lõunasuunaline
..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..
väiksem. Hoolimata usulise ja keelelise vabaduse andmisest 1989a. rändas ligi 300 000 türklast riigist välja üle Euroopa. Ja neist ainult 30% läks tagasi Türki elama. Nende väljarändamise tõttu nõrgenes tugevalt põllumajandus kuna nad olid selles osavad. Uue türklaste välja rände põhjustas maade erastamised mis jätsid paljud türklased maata. Mustlasvähemik on kaitseta ja kannatab kõigil tasanditel taga kiusamist. Kirjaoskajad on 98%. Bulgaaria muudab oma nõukogulikku haridus süsteemi Euroopa- pärasemaks sest ta tahab liituda Euroopa liiduga siis peavad ka kooli vastama euro nõuetele. Vaatamisväärsused: Püha Sofia kirik Aleksander, Makedoonia Philipp II amfiteater; Püha Nädala, Püha Dimitri ja St.Marina kirikud Plovdivis. Püha Sofia kirik Aleksander, Kuningapalee, patriarhi kirik, kindlusmüürid Kuningate künkal Veliko-Târnovos, aga samuti Püha Soluni Dimitri, Püha Peetri ja Pauli ning Püha Neljakümne Kannataja kirikud
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
....................................................................................9 4.1 Rahvaarvu muutumine..................................................................10-11 4.2 Rahvastiku paiknemine....................................................................12 4.3 Rahvastiku soolis ja vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiidid 13-14 4.4 Linnastumine......................................................................................15 5.Energiamajandus 5.1 Energiavarad-nende eksport ja import.................................................16 5.2 Elektrijaamad.......................................................................................17 6.Põllumajandus....................................................................................18-19 7.Metsamajandus ja metsatööstus.............................................................20 8.Tööstuse areng........................................................................................21 9
.. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS...................................................................................... 10 8. PÕLLUMAJANDUS.......................................................................................... 11 9. METSAMAJANDUS.................................................
Sveitsi arengutase on kõrge, sest sisemajanduse kogutoodang(SKT) on suur, sest SKT inimese kohta on 34 000, mis kuulub kõrge sissetulekuga riikide hulka. Sündimus aga on 2 suurem, kui suremus. Seega sünnib 2 rohkem, kui sureb. Imikusuremus on suhteliselt väike, seega on riigis palju lapsi. Keskmine eluiga on väga suur, järelikult on riigis hea tervishoiukorraldus ja arstiabi kättesaadavus. Kirjaoskus on väga hea, lausa 99 %, järelikult on riigis hea haridusega inimesi palju ja haridus on hästi kättesaadav kõigile. Hõive põllumajanduses on üsna väike, see tähendab, et põllumajandusega tegelevaid inimesi on väga vähe. Sveits kuulub inforiikide hulka, kus nii ülemkihi kui ka kesk- ja töölisklassi inimestel on nii aega kui raha. Seal on palju äriteenuseid, meelelahutustööstuseid ning sotsiaalteenuseid. ÜRO inimarengu indeksi 0,932 järgi asub Sveits 10. kohal 2001. aasta indeksi kohaselt. 2. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt
Elanike arv lk 10 Rahvaarvu kasvu graafik lk 10 Rahvastiku paiknemine lk 10 - 11 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis lk 12 Rahvastiku püramiid lk 12 Rahvastikupüramiidi iseloomustus lk 12 Linnastumine lk 13 Suuremad linnad ja linnastud lk 13 Rahvastik linnas lk 13 Linnade paiknemise iseloomustus lk 13 Energiamajandus lk 14 Energiavarade eksport ja import lk 14 Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16 Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17
...............................................................................11 5.3 Metsamajandus ja metsatööstus...................................................................................... 11 5.4 Tööstus............................................................................................................................12 5.5 Transport......................................................................................................................... 13 5.5 Turism............................................................................................................................. 14 5.6 Gini indeks ja ebavõrduse näitajad................................................................................. 14 6.Infoühiskond.......................................................................................................................... 17 7.Kasutatud kirjandus..................................................................................
Lõuna Tsiilis on rahvastiku tihedus aga väga väike, sest seal on karm kliima. (Joonis 19) RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Joonis 22: Rahvastikupüramiid Alla 15 aastased lapsed moodustavad rahvastikust 24,1% (M 2 010 576 / N 1 920 951). 15-65 aastased tööealised moodustavad rahvastikust 67,4% (M 5 480 703 / N 5 492 988). Üle 65 aastaseid on 8, 5% (M 576 698/ N 802 825). Mõnekümne aasta pärast on Tsiili rahvastik arvatavasti vananenud. Meeste keskmine eluiga on 74 aastat. Naiste keskmine eluiga on 80 aastat. Selle riigi elanike keskmine eluiga on üsna kõrge. Suremuse näitaja on 5,77 surma/1000 inimese kohta, sündimuse näitaja on 14,82 sündi/1000 inimese kohta, imikusuremus on 7,71 surma/1000 elusa sünni kohta. Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 1,05 poissi/ 1 tüdruku kohta. 12
See tegi referaadi koostamise üpris raskeks, kuna väga palju tuli tõlkida ja laused selle tõttu mõningas osas konarlikud. Peamiste materjalidena kasutasingi inglisekeelseid internetilehti. Samuti kasutasin ka geograafia õpikut ja raamatut maaima riikide kohta. Kõige rohkem kasutasin oma mõistust, et need inglisekeelsed internetilehed ära tõlkida. Jaotasin teemad suurteks peateemadeks, nagu üldiseloomustus, rahvastik ja majandus, ja alateemadeks nagu üldiseloomustus, geograafiline asend, arengutase, energiamajandus, põllumajandus, metsamajandus, kalandus, töötlev tööstus, transport, turism ja kokkuvõte majandusest. Jagasin teemad nii, et kõikidest tähtsamatest majanduse osadest saaksin eraldi alateema teha ja et kõik teemad ei oleks omavahel seotud. Arvan, et nii on parem referaati lugeda. Arvan, et referaat on piisav Brasiilia majanduse kohta teabe saamiseks.
pole abielus. Samas on on mehed kohustatud jagama koduseid töid võrdselt on naistega. Kuigi see on seadustega määratletud, siis selle täitmist siiski ei kontrollita. Riigis peetkase lasteta perekonda ebaõigeks. Kuubas rõhutatakse üha enam inimeste võrdsusele. Sooline ja rassistlik ebavõrdne kohtlemine on ebaseaduslik. Naiste osatähtsus poliitikas, tähtsatel kohtadel ning sõjaväes on oluliselt suurenenud. Haridus Marksistlik-leninlike põhimõtete kohaselt on Kuubas akadeemiline haridus ja kutseõpe koos. Kuuba valitsus kontrollib haridussüsteemi ja tagab hariduse peaaegu kõigile lastele. Kohustuslik kooliharidus on kõigil 6 kuni 14 aastastel lastel. Kuuba on üks kõrgeima kirjaoskusega riik maailmas. Täiskasvanute seas on kirjaoskus 97%. 14 1954.aastal oli see kõigest 54%. Inimeste haridustase on tõusnud sellepärast, et Castro saatis 1960.-l riiki laiali hulganisti haritud õpetajate rühmi. Nende eesmärgiks oli luua
13,8%.Tööealisi inimesi vanuses 15-64 aastat oli 38 636 353. Mehi on selles vanuses 51% ehk 424 671 võrra rohkem kui naisi. Keskealiste osakaal oli riigis 66,5%. Kõige rohkem inimesi on vanusevahemikus 35-39 eluaastat. Vanemaealisi inimesi, kes olid 65 ja vanemad, oli Itaalias 11 450 027 ja nad moodustasid riigis 19,7% rahvastikust. Selles vanuses oli naisi juba tunduvalt rohkem kui mehi, täpsemalt 1 906 311 võrra. Meeste osakaal oli 42% naiste 58% vastu. Rahvastik vananeb. Ennustatav rahvastikupüramiid (2025) Aastaks 2025 arvatakse rahvaarvu vähenemist ligi 2 000 000 võrra. Laste (vanuses 0-14 eluaastat) osakaal langeb kuni 8%-ni ühiskonnast. Nendest on poisse 52%. Kõige rohkem on mehi vanusevahemikus 50-54 ja naisi 55-59 eluaastat.Tööealised inimesed (vanuses 15-64 eluaastat) moodustavad rahvastikust 67,3%. Vanemaealiste inimeste osatähtsus suureneb märgatavalt tõustes 24,7%-ni. Neist on mehed 43% ja naised 57%.
6%, teadmata 40% Sõltuvad piirkonnad : Aruba, Hollandi Antillid Rahvastikupüramiid Võrreldes aasta 2025 prognoosi põhjal muutub aastaks 2050 vanurite osatähtsus suuremaks eriti 85 aastaste naiste osatähtsus, noorte ja keskealiste osatähtsus samas väheneb.See iseloomustab arenenud riigi vanuselist koosseisu. 96% rahvastikust on keelelt ja kultuurilt lähedased hollandlased ja flaamid. Põhjarannikul ja saartel elavad friisid. Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis. 7.Linnastumine 90% rahvast elab linnas.10% rahvast elab maal. Palju rahvast elab linnas enamus Amsterdamis , Haagis ja Rotterdamis. Amsterdam asub Põhjamere ääres, seega on seal hästi arenenud kaubandus. Linnades on kõrgelt arenenud tööstus, mis tõmbab elanikke elama suurematesse linnadesse. Rahvastiku paiknemine Tihedam on asustus Utrechti provintsis ning Põhja- ja Lõuna Hollandis.Hõredam asustus on ida osas.
.......................................................................9 7.Riigi põllumajanduse iseloomustus .....................................................................................10 7.1 Looduslikud eeldused.....................................................................................................10 7.2 Majanduslikud eeldused.................................................................................................10 7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport...................................................................10 8.Metsamajandus ja metsatööstus ............................................................................................13 9.Tööstuse arengutase...............................................................................................................14 10.Transpordi iseloomustus .....................................................................................................15 10.1 Autotransport.............
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · WBG ehk World Bank Group ja kõik selle alamorganisatsioonid · G-20 ehk Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp · Mercosur ehk Southern Common Market · WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Argentinas asub Trapiche kompanii, mis toodab veine ja neid eksporditakse üle maailma. Tuntumad veini tüübid on Cabernet, Malbec, Sauvignon ja Chardonnay. 5. RAHVASTIK Argentinas elab 42 192 494 inimest. Rahvastiku tihedus on 15,17 in/km2. Võrreldes naaberriikidega on see vahepealne. Tsiilis elab 23,0 in/km2, Boliivias 9,0 in/km2, Paraguay's 14,2 in/km2, Brasiilias 22 in/km2 ja Uruguay's 18,65 in/km2. Graafikul on näha Argentina rahvaarvu muutumist aastatel 1960 kuni 2010. Rahvastiku hulk on tõusnud aastate jooksul enam vähem ühtlaselt, keskmiselt 1,036% aastas, kuid viimastel aastatel on hakanud iive langema. Rahvastiku kasv on olnud üks madalamaid
Inimarenguindeks on 0,708, seega keskmine ning asub kohal 112. Tähtsaimal kohal on põllumajandus, seega tegu on agraarmaaga. 1.2 Kuulumine majandusorganisatsioonidesse Egiptus on : Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF), Aarfika Liidu (African Union) liige. 5 Rahvastik Üle 98% rahvastikust on araablased (egiptlased). Niiluse orus, Assuanist põhjas, elavad nuubialased (üle 300 000 in.), Punase mere rannikul beduiinid ja Siva oaasis berberid. Linnades on rohkesti Aasia ja Euroopa päritoluga ümberasukaid (armeenlasi, süürlasi, palestiinlasi, kreeklasi, türklasi, itaallasi, ka prantslasi ja inglasi). Valitsev usund on islami haru suunitlus. 4,5 miljonit egiptlast on kristlased.
......................................................................................2 Sisukord......................................................................................................................................3 1. Riigiandmed...................................................................................................................4 2. Geograafiline asend ja kliima.........................................................................................5 3. Rahvastik........................................................................................................................7 4. Majandus........................................................................................................................9 5. Huvitavaid fakte...........................................................................................................11 Kokkuvõte...................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
